Vastus leiad õppematerjalist: Meresaaste vältimine

Meresaaste vältimine (0)

Eesti Mereakadeemia - Loodus - Meresaaste vältimine

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga ?
Mis on Garbage Record Book�?
Milliseid reostuse allikaid kätkeb endas laev?
Kuidas toimub reostusjuhtude avastamine?
Kuidas mis kiirusega ja mis suunas liigub õlilaik meres?
Mis on dispergent?
Kuidas kasutatakse?
Mis on absorbent ?
Milliseid ohte kätkeb laevast välja pumbatav ballastvesi?
Mis on pneumaatiline õlipoom?
Milline on väike keskmine ja suur õlireostus?
Mis on seinpoom?
Mida toob endaga kaasa õlireostuse sattumine rannikule ?
Mis on absorbeeriv poom ?

Variant 1.

Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone.
Globaalne organisatsioon (ÜRO egiidi all), haldab merendusalaseid
rahvusvahelisi konventsioone. IMO on loodud 1948. aastal toimunud konverentsil
Genfis. Eesmärk:ohutu, kindel ja tõhus laevandus puhtal maailmamerel
Rahvusvahelised konventsioonid:
INTERVENTION-sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel
CLC-tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral
FUND- naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest
LONDON DUMPING-merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust
MARPOL-reostuse vältimiseks laevadelt
OPRC-valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral
HELCOM -Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest
OSPAR-Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest
HNS -vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol
BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral
AFS-laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest
BWM-laevade ballastvete ja setete kontroll ja käitlemine

Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga?
Merre lekkinud õli teeb läbi mitmeid protsesse, mida nimetatakse ilmastiku mõjuks
(„weathering“) ning mis muutuvad õli omadusi ja käitumist. Peamised tegurid, mis mõjutavad õli käitumist on:
•õli füüsilised omadused, eriti erikaal, viskoossus ja lenduvus;
•koostis ja keemilised omadused;
•meteoroloogilised tingimused (mere seisund, päikesevalgus ja õhutemperatuur);
•merevee omadused (erikaal, hoovused, temperatuur, bakterite olemasolu, toitained,
lahustatud hapnik, suspendeerunud e. hõljuvad osakesed).
3. Kuidas nimetatakse seadmeid, millega korjatakse õli veepinnalt? Kirjeldage mõne
tööpõhimõtet.
Reostuse kogumise seadmed , skimmerid, õlitõrjelaevad
Reostuskorje seadmed, mille abil kogutakse õlireostust merepinnalt, erinevad suurel määral oma suuruse ja tööpõhimõtete poolest. Peamiste iseloomustajate alusel võib reostuskorje seadmed jagada nelja kategooriasse:
•vaakumseadmed
•seadmed, mis töötavad oleofiilsete materjalide abil
•induktsioonseadmed
•teistel põhimõtetel töötavad seadmed
Nt. Imevad seadmed (Weir skimmers) Imevad seadmed koosnevad sisselaske avast,
pumbast ja lastitankist. Imeva seadme tööpõhimõte seisneb naftaseguse vee
sisseimemises läbi spetsiaalselt konstrueeritud avause, mis minimaliseerib kaasatava vee koguse.
Künniste süsteem- Naftasegune vesi suunatakse läbi tanki, milles on mitu
allpool veepinda paiknevat vaheseinadega. Nafta settib tankis vee pinnale ja see suunatakse reservuaari.

Nimetage laevajäätmete kategooriad.
Kategooria 1.
Plastik , kaasa arvatud sünteetilised võrgud, otsad ja pakkematerjal: vastava märgistusega konteiner asub (ahtritekil)
Kategooria 2.
Ujuv puitmaterjal, vooderdised ja pakkematerjal:vastava märgistusega konteiner
asub…….
Kategooria 3.
Paber, kaltsud, klaas, pudelid , keraamika , metall jms: vastava märgistusega
konteiner asub…….
Kategooria 4.
Lastijäätmed, peenestatud prügi, paber, klaas: vastava märgistusega konteiner
asub…….
Kategooria 5.
Toidujäätmed: vastava märgistusega konteiner asub…….
Kategooria 6.
Tuhastatud jäätmed: vastava märgistusega konteiner asub…….
Jäätmed võivad olla separeeritud ka teisiti, kui nende teisaldamisel vastuvõtja seda nõuab. Konteinerite asukohad määratakse olenevalt laeva arhitektuurist ja vastuvõtjale üleandmise võimalustest.Siin peab olema kirjeldatud, kuidas jäätmed tekkekohast satuvad kogumiskohta.
Variant 2.

Milliseid võimalikke reostusallikaid käsitleb MARPOL 73/78 (Lisad)?
Lisa I Naftareostuse vältimine
Lisa II Reostuse vältimine vedelate kahjulike ainete mahtveol
Lisa III Reostuse vältimine ohtlike ainete veol laevadel pakitult
Lisa IV Laevade reovetest põhjustatud reostuse vältimine
Lisa V Laevade prügist põhjustatud reostuse vältimine
Lisa VI Õhureostuse vältimine laevadelt – lisati konventsioonile
2. Millised naftaproduktid on merekeskkonnale rohkem, ja millised vähem ohtlikud?
Miks?

Nimetage erinevat liiki skimmereid, kirjeldage tööpõhimõtteid.
1)Imevad seadmed (Weir skimmers)
Imevad seadmed koosnevad sisselaske avast, pumbast ja lastitankist. Imeva seadme tööpõhimõte seisneb naftaseguse vee sisseimemises läbi spetsiaalselt konstrueeritud avause, mis minimaliseerib kaasatava vee koguse. Selleks tuleks seadme sisselaskeava positsioneerida viisil, kus seadmesse imetakse vaid õline segu ning vesi jääb seadmest väljapoole. Praktikas ei ole säärane ideaalsituatsioon võimalik, kuna naftakihi paksus varieerub ning olenevalt olukorrast võivad lained uputada kogu sisselaske ava. Lainete mõju välistamiseks peaks sisselaskeava hõljuma nafta- ja veekihi kokkupuutepinnal.Imeva seadme skimmerdusvõime oleneb otseselt sisselaskeava suurusest ja pumba võimsusest. Sisseimatava segu õli ja vee vahekorra dikteerib seadme avause suuruse ja laine pikkuse suhe.
2) Oleofiilsed seadmed. Nn. oleofiilsed seadmed kasutavad tööpõhimõttena õli ligi tõmbavaid materjale ketaste, trumlite, rihmade, trosside või harja kujul, mille abil korjatakse naftasegust reostust. Kettad on paigutatud vertikaalselt horisontaalsele veovõllile sirgelt või ringikujuliselt. Alumine osa igast oleofiilsest materjalist valmistatud kettast ulatub naftasegusse – ketta keereldes kleepub nafta selle külge ning naftareostus eemaldatakse mere pinnalt. Nafta pühitakse seejärel ketastelt kollektorkanalitesse, kust see suunatakse reservuaari.
3) Ketas -skimmerid töötavad efektiivseimalt rahulikes vetes ja õlide korral, mis ei ole oma omadustelt tugevalt reageerivad. Antud probleemi on võimalik leevendada
vastassuunas liikuvate hammasketaste lisamisega. Seda süsteemi seadmed vajavad üldjuhul lisajõuseadmeid, et liigutada kettaid ja pumbata eemaldatud naftat reservuaari.
4)Hariskimmer. Selles süsteemis kasutatakse suurediameetrilisi pöörlevaid silindreid horisontaalsel teljel. Trummel on osaliselt uputatud ning veest kogutud nafta eemaldatakse harjadelt kaabitsaga ning suunatakse reservuaari.
5) Lintskimmer(Belt system). Selles süsteemis kasutatakse oleofiilsest materjalist rihmasid, mis läbivad katkematult naftast veekihti, korjates seega merepinnalt
naftat. Rihm jookseb kahe otsrulli vahel, kus nafta eemaldatakse kaabitsate abil ja suunatakse reservuaari. Pump viib nafta reservuaarist lastitanki, mis asub kaldal või
laeval. Rihmsüsteemid ei ole üldjuhul väga suured ning enamikel juhtudel installeeritakse need oste laevadele.
6) Katkematu trossi süsteem (nöörskimmer, endless rope system). Selles süsteemis jooksevad oleofiilsest sünteetilisest materjalist trossi silmus /silmused katkematult piki
veepinda trosse liigutava kollektorseadme ja rihmaratta vahel. Tross imab endasse veepinnalt naftat ning kannab selle kollektorseadmesse, kus rullid pressivad trossistn välja naftat ning suunavad
selle reservuaari. Külma ilma korral on võimalik suunata kollektorseadmesse kuuma auru, et võimaldada raskesti käsitletavate naftade eemaldamist trossilt.
7) Kaldpinna süsteem (Dynamic inclined plane skimmer). Kaldpind koosneb rihmast, mis enamikel juhtudel pöörleb laeva liikumisele vastassuunas, et vähendada vee ja rihma liikumise kiiruse erinevust. Laeva liikudes läbi naftaseguse vee on naftakihi pealmine kord suunatud kaldpinnal liikuvale rihmale, mille tulemusena kogutakse nafta reservuaari ja puhastatud vesi suunatakse tagasi merre.

Mis on „Garbage Record Book“? Milleks kasutatakse ja kuidas?
Jäätmekäitlemise päevik. Selles päevikus peavad olema fikseeritud kõik jäätmete eemaldamise ja põletamise teel hävitamise operatsioonid.Meresaaste vältimine olema jäädvustatud ja allkirjaga kinnitatud kuupäev, kellaaeg, laeva asukoht, teisaldatud või põletatud jäätmete kirjeldus ning hulk. Päevik peab olema säilitatud kahe aasta jooksul pärast viimast sissekannet. See annab laevaperele võimaluse end kaitsta kohalike võimude süüdistuste vastu, kui need kontrollivad merre
heidetud jäätmete päritolu. Kui laevas peetakse ranget arvet oma jäätmete üle, ei ole raske tagasi lükata süüdistusi ebaseaduslikus jäätmetest vabanemises (merre heitmises).
Variant 3.

Milliseid reostuse allikaid kätkeb endas laev? Millega võib laev reostada keskkonda?
Prügi, heitmed õhku, pakitud ohtlik kaup, kemikaalid, nafta ja naftasaadused, reoveed , ballastvesi, väävel laevakütuses ja heitgaasides, laeva värv

Kuidas toimub reostusjuhtude avastamine?
Lihtsaim ja kindlaim vahend naftareostuse kindlakstegemiseks on vaatlus. Meres või rannal leiduva nafta olek vaheldub. See sõltub muu hulgas merre sattunud nafta hulgast, kvaliteedist, vanusest jamuundumise astmest. Kui naftat on tõesti ohtralt või kui tegemist on värske lekkega, võib tunda ka lõhna.
Nafta tunneb ära veepinnale moodustunud kihi järgi.
Naftaga reostatud veeala on teist värvi kui teda ümbritsev meri.
Paks naftakiht on tumedam, peaaegu must.
Tuule ja lainete mõjul võib nafta koguneda ranniku lähedusse või lahesoppidesse isegi mitmesentimeetrise kihina. Nii paksu naftakihi pind on süsimust.

Kirjeldage õlitõrjeoperatsiooni taktikat avamerel.
Tegutsemine - reostuse kokkukorjamine, kahjutustamine
- väljaõppinud inimesed
- vabatahtlikud reostuse koristajad
- korjelaevad (kogumismahutid)
- ujuvad või paiksed (sadamates) õlitõkked
- skimmerid
- pumbad viskoossete vedelike jaoks
- dispergendid (NB!Läänemerel ei saa kasutada)
- survepesu, ka sooja veega
- reostuse kogumine ja hoidmine
- reostuse kahjutuks tegemine
- jäätmekäitlus (määrdunud vahendid jm) jne.

Nimetage tingimused, millal ja milliseid jäätmeid võib heita üle parda .
Variant 4.

Mida kujutavad endast ühekerelised, topeltpõhjaga ja kahekerelised tankerid?

Kuidas, mis kiirusega ja mis suunas, liigub õlilaik meres?
141.5
API=_____________ - 131.5
Erikaal
(See parameeter määrab nafta ujuvust veepinnal ning mõjutab valgumist ja disperseerimist looduslike protsesside poolt.)
Ja see valem on 3% tuulekiiruse mõju koos 100% hoovuse kiiruse tulemus on nafta
Liikumine.
V nafta = V hoovus + V tuul x Q, milles:
V nafta – nafta kiirus
V hoovus – merevee kiirus
V tuul – tuule kiirus kõrgusel 10m
Q – empiiriliselt kindlaksmääratud tuulekiiruse koefitsient (tavaliselt u. 3%)

Mis on dispergent? Kuidas kasutatakse?
Dispergant ehk dispergeeriv aine on kemikaal , mille abil emulgeeritakse, hajutatakse või stabiliseeritakse mingisse keskkonda sattunud ainet.
Dispergante kasutatakse eriti näiteks vette sattunud toornaftakelmete lõhkumisel. Dispergendil on viis olulist omadust: eraldada ja hoida eraldi pulbri osakesi, et sideaine saaks nendega individuaalselt seonduda, suurendada pulbri hulka mõistlikel viskoossustel voolises, vähendada solvendi hulka pastas, nii raha säästmise kui ka kuivamisaja lühendamise eesmärgil ja põleda välja enne paagutamist, et lõpp- produkt sisaldaks ainult soovitud komponente

Nimetage jäätmete käitlemise meetodeid laevas.
Korjavad nei kategoorija järgi ning pärast:
Võimalikud on mitmed töötlemisviisid:
•kokkupressimine ja pakendamine
•peenestamine ja jahvatamine
•tuhastamineIga sellise seadme kohta:
•peab olema ära näidatud tema asukoht
•peab olema määratletud tema tootlus
•määratletud, millist liiki jäätmeid sellega töödeldakse
•peab olema määratud kasutamise eest vastutav isik
•peab olema kirjeldatud, kuidas käideldakse töödeldud jäätmeid edasi
Variant 5.

Milline lepe koordineerib merekeskkonna kaitset Läänemere piirkonnas?
Helsingi Komisjon ehk HELCOM korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna
kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest.Läänemere piirkonna ökosüsteemi taastamiseks ning selle tasakaalu säilitamiseks peavad konventsiooni osapooled rakendama nii iseseisvalt kui ka koos tegutsedes sobivaid õiguslikke, administratiivseid või teisi meetmeid, et vältida ning kõrvaldada reostust.
2. Kirjeldage õlilaikude väljanägemist, milles on 0,1, 0,3, 100 või 1000 kuupmeetritnaftat ühe ruutkilomeetri kohta.
KileHõbedane läige- >0.0001mm 0,1m3/km2
Kile Vikerkaarevärvides sillerdav- >0.0003 mm 0,3 m3/km2
Nafta ja raskekütus pruunist mustani- >0.1mm 100 m3/km2
Vesi õlis emulsioon pruun/oranž- >1mm 1000 m3/km2

Mis on absorbent ? Kuidas kasutatakse?
Adsorbent ehk adsorbeeriv aine on suure eripindalaga, vees lahustumatu aine, mis koondab oma pinnale teist ainet (adsorbaati)
Tuntud adsorbendid on nt bentoniit, alumiiniumoksiid, silikageel, aktiivsüsi.

Nimetage tingimused, millal ja milliseid jäätmeid võib heita üle parda.
Variant 6.

Milliseid ohte kätkeb laevast välja pumbatav ballastvesi?
Igal aastal veetakse laevadega 3-5 miljardit tonni ballastvett, millega kaasneb umbes 7000 võõrliigi (taimede, mereloomade, kalade, bakterite) ümberasustamine oma elukohast maailma teistesse regioonidesse

Kirjeldage ujuvaid õlitõkkeid.
Poomid .
Poomid võivad ehituselt erineda üksteisest, kuid nende põhidetailid on:
1) kõrgem äär laine üleviskumise vältimiseks
2) veealune “seelik” nafta leviku pidurdamiseks poomi alt
3) ujuvuse suurendamise vahendid (õhuballoonid, kerge materjal)
4) pikk ujuvast materjalist kett või ahel, et pehmendada tuule, lainetuse ja hoovuste mõju

Kirjeldage hariskimmeri tööpõhimõtet.
Hariskimmer. Selles süsteemis kasutatakse suurediameetrilisi pöörlevaid silindreid horisontaalsel teljel. Trummel on osaliselt uputatud ning veest kogutud nafta eemaldatakse harjadelt kaabitsaga ning suunatakse reservuaari.

Millised organisatsioonid tegelevad reostustõrjega Eesti Vabariigis?

HELCOM - Helsingi Komisjon, Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni eesmärkide saavutamiseks asutatud organ;

OPRC – tähendab käesoleva dokumendi mõistes rahvusvahelist konventsiooni valmisolekust, reageerimisest ja koostööst naftareostuse korral.

EDRT (Estonian Disaster Relief Team) – on päästetöödel osalev iga üksiku missiooni tarbeks moodustatud vastava ala spetsialistide grupp, kelle ülesandeks on läbi viia päästetööd vastavalt missioonile püstitatud eesmärkidele;

ELF (Eestimaa Looduse Fond) – valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon , kes osaleb reostuse tagajärgede likvideerimisel rannikualadel ja loomade puhastamisel naftareostuse korral.

EMSA (European Maritime Safety Agency) – Euroopa Meresõiduohutuse Amet;

GOFREP (Gulf of Finland Reporting System) – kohustuslik laevaettekannete süsteem Soome lahel;

IMO (International Maritime Organisation) – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon;
2. Kirjeldage võimalikke vahendeid ja meetmeid reostuse laialivalgumise
tõkestamiseks.
Reostuse lokaliseerimiseks hankida vähemalt 2000 m pikkuses avamerepoome, mis paiknevad abilaevadel. Poomide ulatus võib olla kahandatud 1200 m. Võimekuse moodustavad erinevad poomitüübid nagu tõkestavad poomid ja absorbeerivad poomid: avamere, kaitstud vete ja rannikuala poomid.

Kirjeldage lintskimmeri tööpõhimõtet?
Lintskimmer(Belt system). Selles süsteemis kasutatakse oleofiilsest materjalist rihmasid, mis läbivad katkematult naftast veekihti, korjates seega merepinnalt
naftat. Rihm jookseb kahe otsrulli vahel, kus nafta eemaldatakse kaabitsate abil ja suunatakse reservuaari. Pump viib nafta reservuaarist lastitanki, mis asub kaldal või
laeval. Rihmsüsteemid ei ole üldjuhul väga suured ning enamikel juhtudel installeeritakse need oste laevadele.

Nimetage tingimused, millal ja milliseid jäätmeid võib heita üle parda.
Variant 8.

Nimetage mõned suurimat kõlapinda leidnud merereostuse juhtumid?
1.18.03.1967 Tottey Canyon
Scilliy saared (SevenStones) UK kirderannikul
Reostus : 80 –119 tuhat tonni toornaftat80 km prantsuse ja 190 km Briti randa hukkus üle 15000 merelinnu. Põhjus: navigatsiooniline viga
2. Amoco Cadiz Prantsuse rannik , Brittany
Reostus: 223 – 227 tuhat tonni toornaftat 320 km rannikut 20000 hukkunud merelindu 9000 tonni hukkunud austreid
Põhjus: rooliseadme rike, triiv madalikule, laev murdus pooleks ja lõhuti täielikult tormilainete poolt.
3. 03.06.1979 Naftaplatvorm Ixtoc IMehhiko lahes
Reostus: 450 – 480p tuhat tonni toornaftatreostus jõudis Mehhiko rannikuni,haruldaste merekilpkonnade pesitsuspaikadeni.
Kümned tuhanded kilpkonnapojad teisaldati lennukitega uude elukohta.
Põhjus: nafta väljapurse puuraugust

Mis on pneumaatiline õlipoom?

Nimetage erinevate laevajäätmete säilimisaega merekeskkonnas.
Paberist bussipilet 2 – 4 nädalat
Puuvillane riie 1– 5 kuud
Köis 3 –14 kuud
Villane riie 1 aasta
Värvitud puit 13 aastat
Plekkpurk 100aastat
Alumiiniumpurk 200 – 500aastat
Plastikpudel 450 aastat

Milline on väike, keskmine ja suur õlireostus ?
2. Mis on seinpoom?
Tarindpoom ehk seinpoomid
•koosneb ühest plaadist, mis toimib nii laine üleviskumise tõkkena kui ka “seelikuna”
•teatud vahemaade tagant on paigutatud ujuv – ja ballastmaterjal
• eeliseks suhteliselt kompaktne hoiustamine
•puuduseks halb hoovus - ja lainetuskindlus.

Nimetage eripiirkondadeks loetavaid merealasid.
Eripiirkonnad on:
• Vahemeri
•Läänemeri (Balti meri)
•Must meri
•Punane meri
• Põhjameri
•Mehhiko laht
•Kariibi mere piirkond
• Antarktika piirkond
Need regioonid on eriti probleemiderohked tiheda laevaliikluse ja suletusest tuleneva vähese veevahetuse tõttu.

Nimetage laevajäätmete kategooriad.
Kategooria 1.
Plastik, kaasa arvatud sünteetilised võrgud, otsad ja pakkematerjal: vastava märgistusega konteiner asub (ahtritekil)
Kategooria 2.
Ujuv puitmaterjal, vooderdised ja pakkematerjal:vastava märgistusega konteiner
asub…….
Kategooria 3.
Paber, kaltsud, klaas, pudelid, keraamika, metall jms: vastava märgistusega
konteiner asub…….
Kategooria 4.
Lastijäätmed, peenestatud prügi, paber, klaas: vastava märgistusega konteiner
asub…….
Kategooria 5.
Toidujäätmed: vastava märgistusega konteiner asub…….
Kategooria 6.
Tuhastatud jäätmed: vastava märgistusega konteiner asub…….
Jäätmed võivad olla separeeritud ka teisiti, kui nende teisaldamisel vastuvõtja seda nõuab. Konteinerite asukohad määratakse olenevalt laeva arhitektuurist ja vastuvõtjale üleandmise võimalustest.Siin peab olema kirjeldatud, kuidas jäätmed tekkekohast satuvad kogumiskohta.
Variant 10.

Mida toob endaga kaasa õlireostuse sattumine rannikule?
Rannikualadel võib õlireostus sattuda suudmealadele ja tõusualadesse tänu pinnahoovustele, tuultele, ning settida randadele, mere äärde ja soodele.
Õli võib loksuda ühes ja samas tõusutsoonis (või ka ühest teise) sisse ja välja.
Sõltuvalt setete või substraadi omadustest, ranna profiili kallakusest ja olemasolevast laineenergiast, võib õli olla maetud kihtidesse, setete alla (vahel enam kui ühe meetri sügavusse), segatud põhjasetetega või settida kihina setetele tõusutsooni kõrgemates kohtades. Õliga reostatud rannasetete erosioon või reostatud rannasetete terviklikkuse rikkumine võib viia sellele, et nafta jõuab madalaveeliste rannikualadeni.

Mis on absorbeeriv poom ?
Ujuv absorbent on hüdrofoobne, saab kasutada vedelreostuse likvideerimiseks vee pinnalt. Sobib kasutamiseks: õli, bensiini, rasvade jms absorbeerimiseks. Ei absorbeeri vett ja vesilahuseid. Poom on pakendatud spetsiaalsesse ilmastikukindlasse tekstiil-polüetileen pakendisse, mida saab kasutada ka hilisemaks reostunud absorbendi ajutiseks hoidmiseks.
bambusest, köiest, traadist, puidust ja riisikõrtest valmistatud naftatõkend

Milliseid reostuse allikaid kätkeb endas laev? Millega võib laev reostada keskkonda?
Prügi, heitmed õhku, pakitud ohtlik kaup, kemikaalid, nafta ja naftasaadused, reoveed, ballastvesi, väävel laevakütuses ja heitgaasides, laeva värv

Nimetage eripiirkondadeks loetavaid merealasid.
Eripiirkonnad on:
•Vahemeri
•Läänemeri (Balti meri)
•Must meri
•Punane meri
•Põhjameri
•Mehhiko laht
•Kariibi mere piirkond
•Antarktika piirkond
Need regioonid on eriti probleemiderohked tiheda laevaliikluse ja suletusest tuleneva vähese veevahetuse tõttu.

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 12 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ivik Õppematerjali autor

Tegu on eksami piletitega, kus on olemas ka kõik vastused.

Meresaaste vältimine eksam eksami piletid küsimused vastused mereakaseemia ttü nafta seadmed konteiner vältimine naftareostus laine hoovus poomid

Sarnased õppematerjalid

doc

Meresaaste vältimine eksami küsimused-vastused

Meresaaste vältimine. Küsimustik arvestuseks, semester 2.3. 1.Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel (1969) CLC tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral (1969) FUND naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest (1971) LONDON DUMPING merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust (1972) MARPOL reostuse vältimiseks laevadelt (1973/78/97) Lisad I-VI OPRC valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral (1990) HELCOM Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest (1992) OSPAR Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest (1992) Bonni kokkulepe HNS vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol (1996) BUNKER tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral (2001)

Eriala seminar

doc

Meresaaste vältimine.

Meresaaste vältimine. Küsimustik arvestuseks, semester 2.3. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION, CLC, FUND, LONDON DUMPING, MARPOL, OPRC, HELCOM, OSPAR, HNS, BUNKER, AFS, BWM 2. Milliseid võimalikke reostusallikaid käsitleb MARPOL 73/78 (Lisad)? 1) Nafta ja naftasaadused 2) Kemikaalid 3) Pakitud ohtlik kaup 4) Reoveed 5) Prügi 6) Heitmed õhku 3. Milliseid reostuse allikaid kätkeb endas laev? Millega võib laev reostada keskkonda? Sama mis eelmine? 4. Mida kujutavad endast ühekerelised, topeltpõhjaga ja kahekerelised tankerid? Tankerid, millel pole topeltpõhjasid ega pardaid; tankerid, millel on topeltpõhi; tankerid, millel on kahekorne põhi ja kahekordsed pardad? 5. Milline lepe koordineerib merekeskkonna kaitset Läänemere piirkonnas? HELCOM 6. Milliseid ohte kätkeb laevast välja pumbatav ballastvesi? Võõrliikide ümberasustami

Merendus

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

ja naftasaaduste produktidest. Kunda sadam 1 seirejaam mis kontrollib peamiselt tsemendi tootmisest keskkonda paiskuvat õhku. Miiduranna sadam 1 seirejaam mis kontrollib keskkonda paiskuvat õhku, nafta ja naftasaaduste produktidest. 3. Jäätmetekke vähendamine Jäätmetekke vähendamine ja nende käitlemine parimal võimalikul viisil aitab säästa nii keskkonda kui vähendada kulutusi. Iga konkreetse juhtumi puhul lähtume üldtuntud jäätmekäitluse hierarhiast: 1. jäätmete vältimine (prevention) 2. jäätmetekke vähendamine (reduction) 3. jäätmete korduvkasutus ehk korduskasutus (re-use) 4. jäätmete taaskasutus (recovery) · ainete ümbertöötlemine (material recovery) - kasutamine toorainena (recycling) - biolagundamine (organic recycling, composting) · ümbertöötlemine energiaks (energy recovery) 5. jäätmete lõppladestamine (disposal)

Tehnoökoloogia

doc

Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused

Varustus: *Isiklik varustus: Kaitseriietus ( kaitseb soojuskiirguse ,tule, auru eest ) Kummist saapad (ei juhi elektrit ) Jäigast kiivrist (kaitseb pead ) Taskulamp ( peab põlema vähemalt 3 tundi ) *hingamisaparaat peab olema autonoomne, töötama suruõhul, balloonides peab olema vähemalt 1200 l. õhku, 30min Iga hingamisaparaadi juurde käib vähemalt 30m pikkune tulekindel tross. Igas laevas peab olema vähemalt 2 komplekti tuletõrjuja varustust (4 inimest ) Vältimine. *Suitsetada ettenähtud kohas. *ei tohi vedelema jätta (isesüttimine); Õlist ja värviga määrdunud kaltse, Na ja K- mõlemad reageerivad veega, õliga määrdunud metallaaste, peenestatud kivisüsi, kloori. *Tuleb jälgida elektriseadmete korrashoidu; kaablid ja kaitsmed, ajutised juhtmed, lahtised elektripirnid, akuruumid, masinaruumi elektriruumid. *Kambüüs; toidu valmistamisel rasvad lenduvad. 2. Trosside tugevus (katkemistugevus, SWL)

Merepraktika

doc

Veereostus ja Läänemeri

Rapla Ühisgümnaasium 10. r klass LOODUSHOID Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maarika Laanisto Rapla 2010 SISUKORD RAPLA ÜHISGÜMNAASIUM..............................................................................................................................1 10. R KLASS............................................................................................................................................................1 LOODUSHOID......................................................................................................................................................1 UURIMISTÖÖ.......................................................................................................................................................1 JUHENDAJA: ÕPETAJA MAARIKA LAANISTO............................................................................................1 RAPLA 2010.............................................................

Keskkonnaõpetus

doc

Konteinerveod

VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes

Laevandus

doc

Teise vaheeksami küsimuste vastused

vähendamise- ja taaskasutamise tõhustamise. 1. Ptk Üldsätted määratlevad - seaduse reguleerimisala (§ 1), milleks on üldnõuded jäätmete tekke ja neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korraldamiseks, jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks ja vastutus nende nõuete rikkumisel; - põhimõisted nagu jäätmed, jäätmevaldaja ja jäätmehooldus. 2. Ptk Jäätmete tekke vältimine nende koguse ja ohtlikkuse vähendamine vastab laiendatult pealkirjale. 3. Ptk Jäätmehoolduse planeerimine sisaldab jäätmekavade (üleriigilisest valla tasemeni) koostamise eesmärke ja nõudeid. 4. Ptk Jäätmehoolduse korraldamine määrab jäätmevaldaja kohustused, jäätmekäitluskoha ja jäätmeveo, kogumise, kõrvaldamise ja taaskasutamisega seotud nõuded 5. Ptk Ohtlikud jäätmed määrab OJ liigituse HI-HI4 ja käitluse eritingimused,

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

252

doc

Merekool praktika aruanne tüürimeestele

EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 4. Meresõidupraktika ajal tehtud laevat?

Praktika aruanded

Rohkem sarnaseid