Materjaliõpetuse küsimuste vastused (0)

Q: Kuidas neid rakendatakse tehnikas?

Vastus leiad õppematerjalist: Materjaliõpetuse küsimuste vastused

Q: Kuidas neid tähistatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Materjaliõpetuse küsimuste vastused

Q: Milline on nende protsesside teostamise eesmärk?

Vastus leiad õppematerjalist: Materjaliõpetuse küsimuste vastused

Q: Millised sulameid nimetatakse malmiks ja kuidas neid liigitatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Materjaliõpetuse küsimuste vastused

Q: Kuidas liigitatakse teraseid omaduste ja koostise järgi?

Vastus leiad õppematerjalist: Materjaliõpetuse küsimuste vastused

Q: Milline mõju on legeerivatel elementidel CrNIVTiW teraste omadustele?

Vastus leiad õppematerjalist: Materjaliõpetuse küsimuste vastused

Q: Milliseid terase omadusi mõjutavad lisandid räni mangaan väävel ja fosfor?

Vastus leiad õppematerjalist: Materjaliõpetuse küsimuste vastused

Q: Milliseid sulameid kasutatakse jootmisel ja milliseid materjale räbustiteks?

Vastus leiad õppematerjalist: Materjaliõpetuse küsimuste vastused

Q: Kuidas liigitatakse materjale elektriliste omaduste alusel?

Vastus leiad õppematerjalist: Materjaliõpetuse küsimuste vastused

Q: Millised on nende mõõtühikud?

Vastus leiad õppematerjalist: Materjaliõpetuse küsimuste vastused

Kutsekool - Varia - Kategoriseerimata

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas neid rakendatakse tehnikas?
Kuidas neid tähistatakse?
Milline on nende protsesside teostamise eesmärk?
Millised sulameid nimetatakse malmiks ja kuidas neid liigitatakse?
Kuidas liigitatakse teraseid omaduste ja koostise järgi?
Milline mõju on legeerivatel elementidel CrNIVTiW teraste omadustele?
Milliseid terase omadusi mõjutavad lisandid räni mangaan väävel ja fosfor?
Milliseid sulameid kasutatakse jootmisel ja milliseid materjale räbustiteks?
Kuidas liigitatakse materjale elektriliste omaduste alusel?
Millised on nende mõõtühikud?
Kuidas ja milleks määratakse vedel dielektriku viskoosust?
Millised tahked orgaanilised materjalid leiavad kasutamist dielektrikuna?
Kuidas kasutatakse looduslikke ja sünteetilisi vaike elektrotehnikas?
Milleks kasutatakse keraamilisi materjale ja klaasi elektrotehnikas?
Millised on piesoelektriliste materjalide omadused ja kasutus alad?
Mis omadustega materjalid on elektreedid ja kus neid kasutatakse?
Milliseid metalle ja mis kujul kasutatakse juhtmematerjalina?
Milliseid metalle ja mis kujul kasutatakse kontaktimaterjalina ?
Millised on nende kasutusalad?

METALLIDE JA SULAMITE SISEEHITUS

Milliste põhiomaduste (4) tundmine on vajalik materjalide valikul ja kasutamisel ?
Füüsikalised omadused: Värv, Tihedus (mass mahu ühikus), Sulamis temperatuur C, Soojus juhtivus , Soojus paisumine, Soojus kahanemine, Soojus mahtuvus , Metallide magneetilised omadused.
Magnetetilised omadused: magneetilisevälja tugevus (A/m), voo tihedus (T), Magneetiline läbitavus  (H)
Keemilised omadused: Metallil on suur puudus, võime oksüdeerida, kas kokkupuutes O2-ga, H2O, hapete või leelistega. Metallid selle tagajärjel hävivad.
Korrosioon : Meterioloolistes tingimustes (roostetamine)., Keemiline korosioon agresiivses keskonnas, Elektrolüütiline korosioon, kus kaks kontaktis olevat metalli vedelas elektrolüüdis hävitavad teineteist., Kõrge temperatuuri korosioon
Tehnoloogilised omadused: Valatavus, Sepitsetavus, Keevitatavus , Lõike töödeldavatus

Milline on kristallilise, amorfse ja kristalliidse materjali struktuuriline erinevus?
Amfordsed on korrapäratu siseehitusega aatomidel ei ole paigutussüsteemi ja ainel ei ole kindlat sulamistemperatuuri. Kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel on võimalik muuta aine siseehitust nende abil on võimalik tekitada kristalliidseid struktuure milledes esinevad nii amfordsed kui ka kristalliidsed ained. kristallilised ained on tahked materjalid mille aatomid paiknead korrapäraselt ruumis kindla süsteemiga ja omavad kindla sulamis temperatuuri.

Millised on metallide struktuuri kristallvõre tüübid ja neid iseloomustavad parameetrid ?
Ruumtsentreeritud kuupvõred n=9 aatomit (esineb mustadel metallidel)
Tahktsentreeritud kuupvõre n=14 aatomit (esineb mustadel metallidel) tihe aine
Heksagonaalne ruumvõre n=17 aatomit (esineb põhiliselt värvilistel metallidel)

Mis muutused toimuvad metallis kristalliseerumisel kriitilistel temperatuuridel?
Kristalliline aine ülevalpool sulamistemperatuuri 1635 on vedelas olekus 1535 toimub momentaalne tardumine , kristalliliste tsentrite moodustumine (toimub primaarne tardumise protsess), seda temperatuuri nimetatakse ka kriitiliseks temperatuuriks (1). Allpool toimub sekundaarne kristaliseerumise protsess, selle vältel madalamatel kriitilistel temperatuuridel 2;3;4 toimub ruumvõrede muutus. Aeglasel jahutamisel esinevad kõik kuubilised ruumvormid. Sulamites olenevalt lisanditest muutuvad kriitilised temperatuurid. Need muutused kantakse oleku diagrammile, mille vertikaal teljel on temperatuur ja horisontaalsel on koostis (Süsinik %). Temperatuuride muutuse teekonna määrab ära neid ühendav kõver.
METALLIDE MEHAANILISED OMADUSED

Kuidas liigitatakse koormuseid olenevalt mõjuva jõu suuna ja suuruse muutumisest ajas?
Koormuseid liigitatakse dünaamilisteks ja staatilisteks. Vastavalt jõu mõjumise suunale liigitakse koormiseid ka deformatsioone: surve, tõmbe, painde, ja väände koormisteks. Staatiline koormis muutuv suurus sujuvalt ajaühikus on väga väike.
Jõu suuruse muutumine kiiresti ajas nimetatakse dünaamilisteks: löögiline, sitkus, purunemine ja väsimus.

Nimetage deformatsiooni liigid ja kuidas neid rakendatakse tehnikas?
Olenevalt deformeeritavuse astmest suurusest liigitatakse neid: Elastseteks deformatsiooniks -jõu eemaldumisel materjal võtab esialgse kuju. Plastsed deformatsioonid-tekivad sel juhul kui aine osakesed aatomid viiakse teineteisest nii kaugele et nende vaheline tõmbejõud kaob ja jõu eemaldumisel materjal esialgsed kuju ei taasta. Deformeeritavuse määrab materjali sitkuse ja rabedus ja sellele järgnev purunemise iseloom.

Nimetage materjali saatilised (4) ja dünaamilised tugevused (2) ning nende tähised ja mõõtühikud?
Staatilised: Tõmbetugevus- Rm[N/mm2]; Survetugevus Rsm[N/mm2]; Paindetugevus Rpm[N/cm2] Mp[N*cm]; Vääne
Dünaamilised: löögi sitkuse tugevus Kc[J/m2]; Väsimustugevus N-tsüklite arv

Millised meetodeid (3 skeemi) kasutatakse metallide pinnakõvaduse määramisel ja kuidas neid tähistatakse?
Brinelli kõvadus HB(F,D,aeg) d=(d1+d2)/2 --> saadakse tabelist HB323 HB=F/SSFÄÄR [N/mm2]; Rockwelli kõvadus HRe HRa HRb kuni 60; Vickersi kõvadus HV püramiidi otsaga surutakse metalli jälg ja jälje diagonaali järgi saadakse kõvaduse väärtus tabelist.
TERMOTÖÖTLUSE PÕHIPROTSESSID

Kirjeldage materjalide karastamise, tsementiitimise ja lõõmutamise protsessi ning milline on nende protsesside teostamise eesmärk?
Karastamine - toimub rahuliku kuumutamisega kriitilisele temperatuurili umbes 1000C ja olenevalt materjali suurusest, massist hoidmise kestvus, sellele järgneb kiire jahutamine õli või vee ( emulsiooni ) vanni. Tulemusena saadakse kõrge pinna kõvadus HB ja tugevus Rm mitte voovil tekivad sisepinged. lõõmutamine – mõõdukas kuumutamine erinevatele temperatuuridele (kõrge, keskmine madal), järgneb hoidmine ning seejärel aeglane jahutamine (koos ahjuga). Tulemus sisepinged vähenevad ja struktuur ühtlustub. noolutamine – (tulemusena saadakes kõrge pinnakõvadus ja kõvadus, kuid tekkivad sisepinged) analoogne protsess lõõmutamisele, mida teostatakse madalatel temperatuuridel. Eesmärgiks ühtlustada struktuuri ja vähendada sisepingeid . Protsessid koosnevad kolmest etapist: kuumututamine vajaliku temperatuurini, hoidmine valitud temperatuuril ja jahutamine erinevatel kiirustel. Eesmärgiks on ühtlustada struktuuri ja sisepingeid vähendada. Tsementiitimisel asetatakse teras grafiidi vanni ja kuumutatakse u. 700 kraadini 24-32h tulemusena saadakse min paksune süsinikuga rikastatud kiht. Sellele järgnevalt on võimalik seda kihti karastada. Analoogselt protsessid on tsü. Ja nitreemine. Tsementiitimine – süsinikuga rikastamine; Tsüaanimne – CH rikastamine; nitreerimine – lämmastikuga.

Nimetage materjalide töötlemise põhilised tehnoloogilised protsessid?
Valatavus, Sepitatavus, Keevitatavus, Lõike töödeldavatus
Puurimine, treimin, freesimine, hööveldamine, lihvimine
RAUA-SÜSINIKUSULAMID, MALIMI 11.Millised sulameid nimetatakse malmiks ja kuidas neid liigitatakse? - rauamaak maakütus viiakse kõrgahju ja saadakse valge malm . Sellest põletatakse konventerites välja süsinikku (Bessemar, Thomas ) ja saadakse malmi margid. 1)malm, 2)valge malm-vähem süsinikku, a) hallmalm -G-HB360-Rm30-Cr
b) tempermalm -GG-HB-Rm-Kr, c)kõrgtugev malm- GGGA -HB-Rm-Br
d)legeeritud malm- GGGL -HB-Rm-Ar (loetelu a-d on järjestatud süsiniku sisaldusest alates suuremast ja lõpetades väiksemaga.
12.Kuidas mõjutavad malmi mehaanilisi ning tehnoloogilisi omadusi lisandid: räni, mangaan , väävel ja fosfor ? mangaan takistab malmi grafitiseerumist, sidudes süsinikku. Parendab malmi omadusi õhukeseseinaliste valandite korral. Fosfor muudab malmi hapraks kuid parandab malmi vedelvoolavust ja tõstab kulumiskindlust kuid halvendab töödeldavust. Väävel on kahjulik lisand , suurendab pragude tekkimise võimalust. Selle lisatakse Mn ja tekib MnS , selle susamistemperatuur on väga kõrge ja sulamis on ta tahkel kujul. Räni soodustab tsementiidi lagunemist js süsiniku eraldumist liblelise grafiidina. Saadakse hallmalm
13.Kuidas liigitatakse ja markeeritakse malme Eurostandardi ja Vene standardi alusel?
EN
pinnakõvadus
Tugevu
Gost
Hallmalm
G
Hb360
Rm30
Cu
Tempermalm
GG
Hb
Rm
Kcc
Kõrgtugev malm
GGGA
Hb
Rm
Ba
Legeeritud malm
GGL
Hb
Rm
Ar
TERASED
14.Kuidas liigitatakse teraseid omaduste ja koostise järgi?
Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terased kahte suurde gruppi:
1) mittelegeerterased (tuntud ka süsinikterastena),
2) legeerterased .
Mittelegeerterased jagunevad alagruppidesse eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi:
a) tavakvaliteetterased e. tavaterased,
b) mittelegeerkvaliteetterased,
c) mittelegeervääristerased
Legeerterased jagunevad samade tunnuste
järgi kahte gruppi:
a) legeerkvaliteetterased,
b) legeervääristerased.
15.Kuidas mõjutab süsiniku sisaldus terase mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi?
Alla 0,5% C sisaldusega terased ei karastu, halvasti valatuvad, halvasti keevitatav ja üle selle protsendi sisalduse on normaalne. Süsiniku sisaldus määrab terase tugevuse ja kõvaduse. Mida rohkem on terases süsinikku seda kõvem ta on, aga tugevus muutub halvemaks.
16.Milline mõju on legeerivatel elementidel (Cr,NI,V,Ti,W) teraste omadustele?
Kroomi , Nikkli, Titaani ja Wolframi lisamine muudab terase kõvemaks. Vanaadiumi lisamine annab terasele tugevust juurde.
17.Milliseid terase omadusi mõjutavad lisandid räni, mangaan, väävel ja fosfor?
Räni ja mangaan muudavad terase sitkemaks. Tänu väävlile on teras hästi lõiketöödeldav (annab lõikamisel lühikese murduva laastu , mida lõiketsoonist on kerge eemaldada). Ent väävel viib alla terase mehaanilised omadused, eelkõige sitkuse. Fosfor tõstab terase tugevus- ja voolavuspiiri, kuid vähendab plastsust ja sitkust ning halvendab keevitatavust ja korrosioonikindlust.
18.Mis teraseid tähistatakse 18Cr2Ni4MoA, C70W – EN-i järgi ja Y S-A, 25, EAA, 12 X 6 H2 B A GOST-i järgi ning milline on nende keemiline koostis ja omadused? GOST-i järgi teraste markeerimine- U8-A(tööriiastateras ,meislid ,tornid kärnid, vasarad -1,2%C). 25XГM(väikese süsinikusisaldusega(0,25%C ) tsementeeritud legeerteras. Suurtel kiirustel ja lõõkkoormustel töötavad detailid).. 12X6H2BA (korrosiooni ja kuumuskindlad terased.Sisaldavad alumiiniumi kroomi ja räni. Kasutatakse masinaehituses ja keemiatööstuses) ЭAA(pehmemagnetteras. Tal on suur magnetiline läbitavus.C 0,004%). EN-järgi teraste markeerimine .18Cr2Ni4MoA (0,18%C, 0,2%Ni, 0,4%Mo -head mehhaanilised omadused,kõrge voolavuspiir ja peeneteraline struktuur-parandav teras), C70W (0,7%C terases teeb selle tera peenemaks, suureneb läbikarastuvus HRC 63MN²-tööriistateras) .
19.Nimetage metallide korrosiooni liigid ja korrosioonikaitse meetodid? kõige tavalisem on elektrokeemiline korrosioon, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Korrosiooni vähendamiseks passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise teel. Rakendatakse elektrokeemilist kaitset välise alalisvooluallikaga või aktiivsest metallist protektoriga, metalseid pinnakatteid(galvanotehnika), mittemetalsed pinnakatted( lakid ) ja inhibiitoreid.
VÄRVILISMETALLID JA NENDE SULAMID .
20.Kuidas liigitatakse värvilisi metalle füüsikaliste omaduste ja vääringu hinna järgi?
Värvilisi metalle liigitatakse: 1.Tiheduse järgi – a.kerged b.keskmised c.rasked üle 7,8T/m2 2.Sulamis temperatuuri järgi – a.Kergesti sulavad kuni 300º b.Keskmise sulamisega kuni 1500º c.Raskesti sulavad üle 1500º 3.Vääringu järgi – a.Väärismetallid (hõbe, kuld, plaatina ) b.Haruldased metallid (titaan, volfram , berüllium jne)
21.Kuidas lisandid mõjutavad värviliste metallide tehnoloogilisi ja elektrilisi omadusi? Al-lisades vaske ja räni saadakse duuralumiinium( konstruktsioonimaterjal ).Cu -baasil sulameid kasutatakse elektrotehnikas. Tal on hea elektrijuhtivus . Valgevask on juhtme materjal ja tema koostises on vask ja tsink. Sulam mis sisaldab 30% tsinki nim.tombakuks(kontaktmaterjal). Pronks koosneb vasest ja tinast(on hästi valatav). Vase ja nikli sulam-suure eritakistusega(küttekehad, reostaadid). Kroomi ja volframi lisamisel saadakse ülikuumakindlad manganiit ja kromaal. Volfram-kõrge sulamistemperatuuriga (hõõgniitides)
22.Millised on sulamite: messingi , pronksi, manganiini ja konstantaani koostise põhikomponendid ning nende kasutusalad?
Pronks: tina ja vask, kasutatakse liug elementidena, kuna tal on väike hõõrde tegur.
Messing: vask ja tsink (teine nimetus ka valge vask).
Manganiin: vask, mangaan ja nikkel . Protsentuaalne koostis:
85%Cu,12%Mn,13%Ni. on väga väikese eritakistuse temperatuuriteguriga sulam. Kasutatakse eelkõige täppistakistite valmistamisel.
Konstataan: vask ja nikkel. Protsentuaalne koostis: 60%Cu,40%Ni. On väikese eritakistuse temperatuuriteguriga sulam, kasutatakse reostaatide, küttekehade ja termopaaride valmistamiseks.
23.Milliseid sulameid kasutatakse jootmisel ja milliseid materjale räbustiteks?
Joodised on metallid või sulamid detailide ühendamiseks jootmise teel. Joodiste sulamistemperatuur on reeglina madalam ühendatavate materjalide (metallide) sulamistemperatuurist. Kuumutamisel joodetavad metallid osaliselt lahustuvad joodistes, mistõttu tekib küllalt tugev ja väikese elektritakistusega ühendus. Enamuses allikates eristatakse kahte liiki joodiseid: pehmed ehk kergsulavad, mille sulamistemperatuur on alla 400 °C ja kõvad ehk rasksulavjoodised sulamistemperatuuriga üle 500 °C.
Räbustid on abimaterjalid jootekohtade kvaliteedi ja töökindluse tagamiseks. Räbustid väldivad jootekoha oksüdeerumist ja kõrvaldavad oksüdikihi joodetava metalli pinnalt. Tavatingimustes on enamkasutatavateks räbustiteks kampol, okaspuuvaigust saadav -80% ulatuses QgHigCOOH-st koosnev kollane kuni tumepruun rabe , klaasjas aine (käsutatakse vase ja selle sulamite jootmiseks), ja kloortsink (ZnCl), mida saadakse soolhappes tsinki lahustades (põhiliselt raua jootmiseks). Tabelis 12 on toodud mõned käsutatavad räbustid.
ELEKTRIMATERJALID
24. Kuidas liigitatakse materjale elektriliste omaduste alusel?
Elektrilised põhiomadused: eritakistus ρ (*cm) ρ=R*(s/l); erijuhtivus  (*cm-1 eritakistuse temperatuuri tegur  ρ100ºC = ρ[1+( t100 – t)]; dielektriline läbitavus (mahtuvus) %; elektriline tugevus Elä (kV/m); elektriline kadu - alalispinge (vool) Ijuh, vahelduvpinge (vool) tan  Magneetilised põhiomadused: Magneetiline tugevus H (A/m), Magnetvoo tihedus B (T), Voo tihedus  (H/m)

Nimetage elektri juhtme materjalide vajalikud mehaanilised, elektrilised ja füüsikalised omadused?
Eritakistus, Takistuse temperatuuri tegur, Tihedus, Sulamistemperatuur, Paindetugevus, Kõvadus

Nimetage elektri kontaktmaterjalide vajalikud mehaanilsed, elektrilised ja füüsikalised omadused ning materjali pindamise tehnoloogilised protsessid?
Elektrijuhtivus, küllaldune kõvadusm, pinna kõvadus, vastupidavus elektrisädemele ja kaarele ning korrosioonile.

Milliseid materjali elektrilisi omadusi tähistavad v; s; s; ; ; tan  ja Elä ning millised on nende mõõtühikud?
eritakistus ρ (*cm) ρ=R*(s/l); erijuhtivus  (*cm-1 eritakistuse temperatuuri tegur  ρ100ºC = ρ[1+(t100 – t)]; dielektriline läbitavus (mahtuvus) %; elektriline tugevus Elä (kV/m); elektriline kadu - alalispinge(vool)
DIELEKTRILISED MATERJALID

Milliseid füüsikalis-keemilised omadused määravad dielektriliste materjalide kasutusala? (Dielektrikute polariseerumine)
Mehaanilised omadused: vastupidavus survele, tõmbele, paindele, vibratsioonile, löökidele, samuti elastsus , kõvadus jne. Küllaltki oluline on ka hügroskoopsus st materjali omadus endasse imeda niiskust. Dielektrilisd materjalid peavad täitma konstruktsioon materjal ülesandeid kui ka elektriisolaator ülesandeid. Vedelad ja gaasilised eelmainitulele peavad gaasilised kui ka vedelikud dielektrikud täitma jahutusaine ülesandeid. Tahkedel isolaator materjalidel peab olema tagatud kuumus kindlus . Kuumus kindluseks nimetatakse piir temperatuuri mille juures tahke materjal kaotab oma mehaanilised omadused teformeerub. Isoleermaterjalide üheks olulisemaks omaduseks on võime elektriväljas polariseeruda, mis seisneb aatomite või molekulide positiivsete ja negatiivsete laengukeskmete nihkumises või polaarsete molekulide (dipoolide) orienteerumises välja sihis. Polariseerumise tulemusena tekivad isoleermaterjali vastaspindadel erinimelised laengud

Nimetage gaasid, milliseid kasutatakse dielektrikuna, nende omadused, mis määravad gaasilise materjali kasutamisalad?
Õhk – hea isolaator; Vesinik - hea soojusjuht ja kasutatakse elektrimasinate jahutamiseks hermeetilistes süsteemides; Lämmastik ja kõik inert gaasid; Elegaas – S F6 (väävelheksafloriid) suur eritakistus ja suur keemilise koostise püsivus kuni 800oC ; Süsihappegaas.
Gaaside olekut mõjutab temperatuur, rõhk ja elektriväli. Kõik nad mõjutavad gaaside koostise püsivust ja ioonisatsiooni protsessi. Seda protsessi kasutame valgustides. Gaasi omadusi mõjutavad: lagundav temperatuur, päikese UV kiired, Radioaktiivne kiirgus.
Põhiline mis määrab gaaside kasutamist dielektrikuna on nende elektrilised parameetrid:
Eritakistus -roo (*cm); Dielektriline läbitavus - eeta ; Elektriline läbilöök Elä (kV/m); tan  voolukadu

Nimetage vedeldielektriliste materjalide liigid, kasutusalad ja vajalikud omadused?
Vedeldielektrikuid kasutatakse elektrotehnilistes seadmetes isolaator kui ka jahutusmaterjalina näiteks transformaatorides.
Vedeldielektrikute liigid: nafta ümbertöötlemisel saadutd isoleer õlid; sünteetilised õlid; sünteetilised räni orgaanilised susbensioonid (räniorgaanilised taluvad kõrget temperatuuri) Looduslike nafta õlisi kasutatakse: trafodes, võimsuslülitides, kondensaatorides ja kaablides olenevalt nende viskossusest.
Tähtsamad õlide omadused peavad olema: Suur elektriline tugevus KV; Suure eritakistusega (Mahu); Võimalikult väike voolu kadu; Kõike eleltrilised parameetrid peavad vastama tegelikule temperatuurile tan50c ;Keemiline vastupidavus: leektäpp-on niisugune temperatuur mille juures aurustunud vedelik võib sütida.; Niiskuse ja gaasimullide konsertatsioon vedelikus .
Vedeldielektrikud peavad vastama järgmistele füüsikalistele omadustele: Tihedus; hangumis ja keemis temperatuur; süttimistemperatuur (leektäp);viskoossus erinevatel temperatuuridel

Kuidas ja milleks määratakse vedel dielektriku viskoosust?
Viskoosust määratakse ekspress meetodil fordi koonusel kus siis võetakse arvesse vee voolavus ajas ja õli voolavus ajas nende vaheline suhe. Seda määratakse selleks et teada vedeldielektriku voolavust.

Millised tahked orgaanilised materjalid leiavad kasutamist dielektrikuna?
Orgaanilised ained jagunevad: looduslikud (kautsukipiim, merevaik-puuvaik), sünteetilised polümeerid ehk tehnoplastid )
33. Anorgaanilised tahked dielektrikud- Anorgaanilised on väikese süsinikusisaldusega „eluta tahked ained“. Vilk ,klaas ja keraamika Anorgaanilised tahked isolatsiooni marerjalid- selleks on1) looduslikud e. kivimid 2) tehismaterjalid e. looduslike materjalide segu 3)vilgud-vananemistugevus, paindetugevus, kuumakindlus 1000-ndetes kraadides . Kasutatakse tugiisolaatorina hõõgniidiga lampides, raadiolampides. Purunenud vilgukivi jahvatatakse pulbriks, segatakse vaiguga ja seda kasutatakse isolaatorina 4)klaasid – anorgaanilisest ainest (SiLiO2-ränioksiid), lisanditena kasutatakse veel Cl,Mg,Al-oksiide. Komponendid sulatatakse ühtlaseks massiks ja lastakse tarduda. Tardumisprotsessis vormitakse klaas
Selleks on tavaliselt mineraalsed ained vilkklaas räni ja tehnokeraamika ja nende segu
34.Nimetage keraamiliste materjalide liigid ja kasutusalad elektritehnikas?
Elektroportselani- Elektroportselanist valmistatakse mitmesuguseid isolaatoreid ja isoleerdetaile (liini-, tugi, läbiviik- jne. isolaatoreid, lüliteid, rosette jne).
Raadioportselani- valmistatakse poolialuseid, elektronlambipesi jne.
Ultraportselan- valmistatakse raadioaparatuuri isoleerdetaile.
Steatiidi- valmistatakse elektroonikaseadmete detaile, antenniisolaatoreid jne.
POLÜMEERID
35.Kuidas liigitatakse polümeere koostise-siseehituse ja tehnoloogiliste omaduste alusel?
Polümeerid on süsivesinikud mis koosnevad monomeeridest ehk radikaalist on süsiniku ja vesiniku aatomidest olenevate nende omavahelistest paiknevustest jaotatakse lineaarsedeks ja ruumilisteks.
Termoplastid on polümeerid millised võimaldavad korduvalt ümber sulatamist ja lahustuvad keemilisel toimel. Termoreaktiivsed plastid ei võimalda ümber sulatamist korduvalt ja peale tardumist ei ole lahustuvad.
36.Kuidas kasutatakse looduslikke ja sünteetilisi vaike elektrotehnikas?
Epoksüvaigud on sünteetiliselt väikese molekulmassiga (300 ... 3500 tuuma-massiühikut) polümeerid (oligomeerid), mis sisaldavad molekulis nn. epoksü-rühma. Olemuselt on nad puhtalt termoplastilised ja mürgised. Lisades epoksüvaikudele kõvendit, mis on samuti mürgine, saame termoreaktiivsed epoksüplastid, mis pole mürgised. Neid käsutatakse elektri-, soojus- ja heliisolatsioonina, hermetiseeriva täitematerjalina, põrandate ja teekatete valamiseks jne. Kuna nad nakkuvad hästi metalli, klaasi ja keraamiliste materjalidega, käsutatakse neid ka liimidena.
37.Milliseid materjale nimetatakse komposiitideks ja milliseid tooteid kompaundideks?
Komposiit paindub ja kompaun ei paindu vaid puruneb paindel st on rabe
POOL- JA ÜLIJUHT MATERJALID
38.Milleks kasutatakse keraamilisi materjale ja klaasi elektrotehnikas?
kondensaatoriklaase - kõrgepingefiltrite, impulsigeneraatorite, kõrgsagedus-võnkeringide jms. mahtuvuselementides: neil peab olema väike dielektrikuskadu ja suur dielektriline läbitavus; isolaatoriklaa.se - tugi-, läbiviik-, ripp- jm. isolaatorite valmistamisel; lambiklaase - peamiselt elektron -, hõõg-, gaas -, lahendus- jm. lampide kestade valmistamisel; kuna nende juurde on vaja viia ka elektrilised ühendused, on tähtis, et klaasi paisumistegur oleks lähedane läbiviigu metalli paisumistegurile; vastavalt sellele tuntaksegi näit. molübdeeniklaasi, volframiklaasi, plaatinaklaasi jne. Pooljuhtklaasid sisaldavad pooljuhtoksiide, mis suurendavad nende mahu- või pinnaerijuhtivust.
39.Millised on piesoelektriliste materjalide omadused ja kasutus alad?
Piesoelektriline efekt seisneb polarisatsiooni tekkimises dielektriku sees ja laengute kogunernises välispindadel mehaaniliste jõudude toimel ja dielektriku mõõtmete muutumiseks rakendatud välise elektrivälja toimel, kusjuures tekkiv deformatsioon on proportsionaalne rakendatud elektrivälja tugevusele Piesoelektriline nähtus esineb näiteks kristallilise ehitusega dielektrikutel ( kvarts , termaliin, senjettsool jne.). Piesoelektrilisi kristalle sisaldavaid piesoelemente rakendatakse raadiotehnikas generaatorite sageduse stabiliseerimiseks (kvartskristallresonaator), elektroakustikas elektriliste võnkumiste muundamiseks (mehaaniliseks ja vastupidi), mõõtmistehnikas (piesoandurid) jne.
40.Nimetage pool- ja ülijuht materjale ning millised on nende omadused, kus neid kasutatakse?
Pooljuhtmaterjalid :Germaanium,Räni, Seleen ,Galliumarseniid, Indiumantimonüdi, Sulfiide, Ränikarbüdi
41.Mis omadustega materjalid on elektreedid ja kus neid kasutatakse?
Elektreetideks nimetatakse dielektrikuid , mis pikemat aega säilitavad polari-seeritud seisundi peale polarisatsiooni esilekutsuva mõju eemaldamist. Elektreet on teatud määral püsimagneti elektriline analoog . EJektreedi tähtsaimad parameetrid on potentsiaal ja laengu pindtihedus . Elektreetide nimetused tulenevad nende saamisviisist. Elektreete on võimalik kasutada näiteks elektriväljade tekitamiseks elektrifiltrites, milliseid kasutatakse gaaside puhastamiseks tahketest osakestest (näit. soojuselektrijaamades). Elektreetläätsi on võimalik kasutada elektronkiirte fokuseerimiseks elektronkiireseadistes. Samuti on elektreete võimalik kasutada mikrofonides, heli-salvestusseadmeis,
JUHTME- JA KONDAKTIMATERJALID
42.Milliseid metalle ja mis kujul kasutatakse juhtmematerjalina?
Hulka kuuluvad eelkõige vask ja alumiinium , teatud erijuhtudel ka parim elektrijuht hõbe.
43.Milliseid metalle ja mis kujul kasutatakse kontaktimaterjalina ?
Ag-Mo, Ag-C, Cu-C
44.Mis seadmetes kasutatakse suure eritakistusega juhtmematerjale ja millise koostisega?
Juhtmematerjalide erigrupi moodustavad nn. takistusmaterjalid, mille eritakistus on p > 0,3 ju Q-m (y3,3 MS/m). Kasutatakse neid elektriküttekehadena, eel-takistitena mõõteriistadele jne.
45.Nimetage tuntumaid vase-nikli sulameid (4) ja millistes seadmetes neid kasutatakse?
Vask: Valgevask, Uushõbedaks e. alpakaks, pronksid . Vask oli kaua aega põhiline juhtmematerjal ning praegugi eelistatakse teda teistele materjalidele tema väikese elektritakistuse, küllaldase mehaanilise tugevuse, korrosioonikindluse jne. tõttu
46.Millised on vase, tina, tsingi, nikli, volframi, ja hõbeda kasutusalad ning kasutusviis ehedal kujul elektritehnikas?
Kasutatakse elektrilampides ja elektronseadmeis, samuti kontaktide materjalina.
MAGNETMATERJALID
47.Nimetage magnetmaterjalide liigid, kasutusalad ja neid iseloomustavad parameetrid? Kirjeldage magnet hüstereesisilmust?
1.)Pehmemagnetmaterjalid, kasutatakse magnetjuhtidena, eriti vahelduvvoolu korral, kuna peale ümbermagneetimiskadude sõltuvad kaod ka ümber-magneetimise sagedusest ja vahelduvvoolu võrgu seadmetest, trafodes,releedes. on kitsas hüstereesisilmus (väike koert- sitiivjõud hc 2.)Kõvamagnetmaterjalidel, kasutatakse tavaliselt püsimagnetina, on suur remanents ja suur koertsitiivjõud (lai hüstereesisilmus)
48.Kuidas tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse materjalide magnetilist läbitavust (), väljatugevust (-H) ja induktsiooni (voolutihedust)(-B)?
1.)Magneetiline läbitavus  [H/m] henri 2.)Magnetvälja tugevus Tähistatakse H [A/m] 3.)Magnetvoo tihedus ( induktsioon ) B [T] tesla
49.Millised magnetilised omadused ja milline koostis on sulamil permalloid, alsifer jt? Seadmetes, kus on vaja suurema magnetilise läbitavusega, väiksemate kadudega jne. materjale (väiketrafod, helisagedustrafod, impulsseadmed, magnetvõimendid jne.) käsutatakse südamiku materjalidena nikli ja raua sulameid (permallaid jne.).Mõningad andmed taoliste materjalide kohta on toodud tabelis 16.
Tabel 16. Nikli ja raua sulamid.
Nimetus
Nikli jm. lisandite sisaldus %
Küllastus-indukt-sioon T
/Anax
/Aiimi
Koertsi-tiivjõud Hc,A/m
Eri-takistus //Q-m
78 Permalloi
78,5 Ni
1,05
70000
8000
4,o
0,16
Mo Permalloi
79 Ni
0,80
90000
20000
4,o
0,55
4Mo
Supermalloi
79 Ni
0,79
900000
100000
0,16
0,60
5Mo
48% Ni-raud
48 Ni
1,60
60000
5000
4,8
0,45
Monimax
47 Ni
1,49
35000
2000
7,96
0,80
3Mo
Sinimax
43 Ni
1,10
35000
3000
7,96
0,85
3Si
Mumetall
77 Ni
0,65
85000
20000
4,0
0,60
5Cu
2Cr
Deltamax
50 Ni
1,55
85000
7,96
0,45
Alsiferid on raua, räni ja alumiiniumi sulamid, nende magneetiline läbitavus ulatub 120 000-ni, koertsitiivjõud Hc = 1,8 A/m. Käsutatakse magnetvarjeteks. Kuna nad on haprad , siis detaile valmistatakse valamise teel.51
50.Kuidas liigitatakse ferriidid elektriliste ja magnetiliste omaduste järgi ning millised on nende kasutusalad?
Magnetiliste omaduste poolest kuuluvad ferriidid nn. ferrimagneetikute kategoo-riasse. Need materjalid on valdavalt dielektriku.d või pooljuhid ning nende magnee-tumisel ei asetu kõik atomaarsed magnetmomendid ühes suunas nagu ferromagneetikul, vaid (väiksem) osa ka vastupidises, mistõttu nende väljatihedus on reeglina väiksem.
Ferriidid kujutavad endast raudoksiidi FeaOs ja mitmesuguste (põhiliselt kahe-valentsete) metallide oksiidide segu. Lähtematerjalid segatakse, pressitakse brikettideks, põletatakse ja jahvatatakse. Saadud pulber segatakse sideainega, vormitakse ja põletatakse uuesti 1100... 1400 °C juures. Ferriitide eritakistus ulatub 108 £2-m. Nad on kõvad ja haprad ning nende valmistamisjargne töötlemine on raske.
Magnetilistest omadustest lähtudes võib ferriite liigitada pehmemagnet-ferriitideks, ülikõrgsagedusferriitideks, ristkülikukujulise hüstereesisilmusega ferriitideks, kõvamagnetferriitideks jne. Pehmemagnetferriitide suhteline magnetiline (alg)läbitavus võib ulatuda 20000-ni ja induktsioon 0,5 teslani. Kõrgsagedusferriidid on käsutatavad sageduseni 600 MHz. Ristkülikukujulise hüstereesisilmusega ferriidid leiavad käsutamist põhiliselt arvutustehnikas (magnetmäluseadmed jne.). Ferriitide Curie' temperatuur on valdavalt vahemikus + 70...+ 450 °C, nende tihedus on piirides 4...5kg/dm3.
51.Millise omadused on magnetostriktsiooni- ja termomagnetmaterjalidel ja kus neid kasutatakse?
Termomagnetmaterjalide magnetilised omadused sõltuvad temperatuurist. Siia kuuluvad mõned nikli ja vase, nikli ja raua ning nikli, raua ja kroomi sulamid. Kasutatakse neid temperatuuriregulaatorite ja temperatuurikompensaatoritena.
Magnetostriktsioonmaterjalidel muutuvad magnetvälja mõõtmed. Taolised omadused on mõnedel raua ja plaatina, raua ja koobalti, raua ja alumiiniumi sulamitel . kasutatakse elektroakustika- ja ultraheliseadmeis, samuti side-, automaatika - ja mõõteseadmeis.

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 137 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

137 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristjantxx Õppematerjali autor

kõik tähtsamad materjaliõpetuse teemad lühikonspektina

pool- ja ülijuht materjalid polümeerid juhtme- ja kondaktimaterjalid magnetmaterjalid termomagnetmaterjalid metallide sulamite siseehitus materjaliõpetus amfordsed kristalliidseid ruumtsentreeritud kuupvõred metallide mehaanilised omadused termotöötluse põhiprotsessid karastamine raua-süsinikusulamid malimid elektrimaterjalid

Sarnased õppematerjalid

doc

Materjaliõpetuse konspekt

Tallinna Polütehnikum Materjaliõpetus Õppematerjalide mapp Rühm: Nimi: 2010/2011 Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse loetelu: 1. Tahkeid ehk õhumaterjale(metallid, tehnoplastid jne.) 2. Vedelaid (õhk, õli, mitmesugused lahustid) 3. Gaasilised (looduslikud: õhk, keemilised gaasid nagu vesinik- kasutatakse isolaatorina, jahutina). Tahkeid materjalid liigitatakse siseehituse järgi: 1. metallid (kristallilise siseehitusena) 1.1 metallid- mustad metallid ehk raudsüsinik sulamid(terased, malmid, elektrotehniline raud) 1.2 värvilised metallid (vask, alumiinium, hõbe, kuld, plaatina)- kasutatakse elektroonikas puhtal kujul. 1.3 värviliste metallide sulamid(pronks, messing)- kasutatakse põhiliselt tehnikas. Vase ja nikkli sulamid- suure eritakistusega, küttekehadeks 2. Mitte- metalsed materjalid (looduslikud või tehis ehk sünteetilised) 2.1 keraamilised materjalid (klaas, portselanid, kivimid jne) 2.2 polümerid võivad olla plastmassid

Kategoriseerimata

docx

Materjaliõpetus

Pooljuhid Pooljuhtideks nimetatakse elektrimaterjalide klassikalise liigituse alusel materjale, millede elektriline eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10- 6...108 Ωm. Pooljuhtmaterjalide eri-takistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatuse intensiivsusest jne.) Pooljuhid on kas keemilised elemendid või nende keemilised ühendid nagu germaanium, räni, seleen, telluur, arseen, fosfor, või ränikarbiid ning mitmesuguste metellide oksiidid (vaskoksiid, titaanoksiid jne.) ja sulfiidid (tsinksulfiid, hõbesulfiid, magneesiumsulfiid jt.).. Germaanium (Ge) on välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti mehaaniliselt töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C., suhteline dielektriline läbitavus ε = 16. Germaaniumist valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel –60°C...+70 °C. Räni (Si

Masinaelemendid

pdf

Materjalid

Mille poolest vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju erineb malm terasest? materjale ka ise selliste omadustega, nagu ühe või Mistahes materjali omadused olenevad teise asja jaoks on tarvis. Tehnikas kasutatavad kõigepealt tema koostisest, struktuurist ja saamis- materjalid tehnomaterjalid ongi enamikus nii- viisist. sugused materjalid. Materjaliõpetus, mis moodustab käesoleva Masinates ja aparaatides, mistahes tehno- õpperaamatu esimese osa, käsitleb peamiselt seda, seadmetes ja -riistades on peamised materjalid missugune on eri materjalide liigitus, nende koostis metallid, plastid, keraamilised ja komposiitmaterjalid. ja struktuur, kuidas sellest oleneb materjali tugevus Nendre liike ja sorte on väga palju. Enam levinumalt ja teised omadused. Teine osa on metallide

Kategoriseerimata

docx

Materjalide aatomstruktuur. Metallid - Kontrolltöö kordamisküsimused

1 kontrolltöö kordamisküsimused. Materjalide aatomstruktuur. Metallid. 1. Kuidas liigitatakse materjale nende saamise järgi? Iseloomustage igat rühma. Looduslikud materjalid ja tehnomaterjalid 2. Kuidas liigitatakse materjale nende füüsilise oleku järgi? Iseloomustage igat rühma. 3. Mida uurib Materjaliõpetus? Käsitleb peamiselt seda, missugune on eri materjalide liigitus, nende koostis ja struktuur, kuidas sellest oleneb materjali tugevus ja teised omadused. 4. Millised on põhilised kristallvõre tüübid? Tooge näited koos eskiisidega. 5. Millised võivad olla kristallvõre defektid? Kirjeldage neid. Punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektid. 6. Kuidas liigitatakse tahkeid aineid nende sisemise struktuuri järgi? Iseloomustage need rühmad.

Materjaliõpetus

rtf

Exami piletite vastused

Exami küsimuste vastused ! ! ! 1) Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. Pinnakihi rikastamine vesinikuga (nä

Kategoriseerimata

docx

Materjalide põhiomadused

Materjalide põhiomadused Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi materjale. Tahkeid materjale liigitatakse oma siseehituse erinevuste alusel kristallilised - metallideks ja amorfsed - mittemetallideks. Metallid omakorda jaotatakse mustadeks ja värvilisteks. Metalle kasutatakse tehnikas põhiliselt sulamitena. Mittemetallid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks ehk tehismaterjalideks. Materjale rakendatakse olenevalt omadustele erinevatel kasutusaladel ja vastavalt liigitatakse neid konstruktsioon ja eriotstarbelisteks ehk spetsiaalseteks. Konstruktsioonimaterjalidest valmistatakse masinate korpused, juhtmete kande- ja kinnituselemendid jms. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt erinevate tehnikavaldkondade nõuetele nagu elektritehniliste, masinaehituslike, hüdrotehniliste jne. seadmete tööorganite põhiosade valmistamisel. Elektrimasinate, -aparaatide ja elektritehniliste seadmestike valmistamisel kasutatakse eriotstarbelisi ehk spets

Materjaliõpetus

pdf

Metallide Tehnoloogia 1 Referaat

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine ....................................................................................................... 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused ...... 5 4.1. Materjalide füüsikalised omadused ............................................................................ 5 4.2. Materjalide tehnoloogil

Metalliõpetus

docx

Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 <  < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on ping

Tehnomaterjalid

Rohkem sarnaseid