50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
glect
Õppematerjali autor
Globaalne organisatsioon (ÜRO egiidi all), haldab merendusalaseid rahvusvahelisi konventsioone. IMO on loodud 1948. aastal toimunud konverentsil Genfis. Eesmärk:ohutu, kindel ja tõhus laevandus puhtal maailmamerel Rahvusvahelised konventsioonid: INTERVENTION-sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel CLC-tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral FUND-naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest LONDON DUMPING-merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust MARPOL-reostuse vältimiseks laevadelt OPRC-valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral HELCOM-Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest OSPAR-Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest HNS -vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral AFS-laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest BWM-laevade ballastvete ja setete kontroll ja käitlemine 2
Meresaaste vältimine. Küsimustik arvestuseks, semester 2.3. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION, CLC, FUND, LONDON DUMPING, MARPOL, OPRC, HELCOM, OSPAR, HNS, BUNKER, AFS, BWM 2. Milliseid võimalikke reostusallikaid käsitleb MARPOL 73/78 (Lisad)? 1) Nafta ja naftasaadused 2) Kemikaalid 3) Pakitud ohtlik kaup 4) Reoveed 5) Prügi 6) Heitmed õhku 3. Milliseid reostuse allikaid kätkeb endas laev? Millega võib laev reostada keskkonda? Sama mis eelmine? 4. Mida kujutavad endast ühekerelised, topeltpõhjaga ja kahekerelised tankerid? Tankerid, millel pole topeltpõhjasid ega pardaid; tankerid, millel on topeltpõhi; tankerid, millel on kahekorne põhi ja kahekordsed pardad? 5. Milline lepe koordineerib merekeskkonna kaitset Läänemere piirkonnas? HELCOM 6. Milliseid ohte kätkeb laevast välja pumbatav ballastvesi? Võõrliikide ümberasustami
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Kätlin Plaksting KS-41 Naftareostus ja selle mõju veekogule referaat Juhendaja: Olga Preiman Tallinn 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Naftareostuse allikad...................................................................................................................5 Naftareostuse mõju veekogule....................................................................................................7 Naftareostuse vätlimine ja kõrvaldamine.......................................
Rapla Ühisgümnaasium 10. r klass LOODUSHOID Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maarika Laanisto Rapla 2010 SISUKORD RAPLA ÜHISGÜMNAASIUM..............................................................................................................................1 10. R KLASS............................................................................................................................................................1 LOODUSHOID......................................................................................................................................................1 UURIMISTÖÖ.......................................................................................................................................................1 JUHENDAJA: ÕPETAJA MAARIKA LAANISTO............................................................................................1 RAPLA 2010.............................................................
ja naftasaaduste produktidest. Kunda sadam 1 seirejaam mis kontrollib peamiselt tsemendi tootmisest keskkonda paiskuvat õhku. Miiduranna sadam 1 seirejaam mis kontrollib keskkonda paiskuvat õhku, nafta ja naftasaaduste produktidest. 3. Jäätmetekke vähendamine Jäätmetekke vähendamine ja nende käitlemine parimal võimalikul viisil aitab säästa nii keskkonda kui vähendada kulutusi. Iga konkreetse juhtumi puhul lähtume üldtuntud jäätmekäitluse hierarhiast: 1. jäätmete vältimine (prevention) 2. jäätmetekke vähendamine (reduction) 3. jäätmete korduvkasutus ehk korduskasutus (re-use) 4. jäätmete taaskasutus (recovery) · ainete ümbertöötlemine (material recovery) - kasutamine toorainena (recycling) - biolagundamine (organic recycling, composting) · ümbertöötlemine energiaks (energy recovery) 5. jäätmete lõppladestamine (disposal)
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILINE SEISUND REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA ALUSED Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: TÖ-21 Juhendaja: lektor Viiu Sillaste Tallinn 2008 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING..............................................................................................1 EESSÕNA......................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS ...........................................................................................................................................4 LÄÄNEMERI.......................................................................................................................................
Varustus: *Isiklik varustus: Kaitseriietus ( kaitseb soojuskiirguse ,tule, auru eest ) Kummist saapad (ei juhi elektrit ) Jäigast kiivrist (kaitseb pead ) Taskulamp ( peab põlema vähemalt 3 tundi ) *hingamisaparaat peab olema autonoomne, töötama suruõhul, balloonides peab olema vähemalt 1200 l. õhku, 30min Iga hingamisaparaadi juurde käib vähemalt 30m pikkune tulekindel tross. Igas laevas peab olema vähemalt 2 komplekti tuletõrjuja varustust (4 inimest ) Vältimine. *Suitsetada ettenähtud kohas. *ei tohi vedelema jätta (isesüttimine); Õlist ja värviga määrdunud kaltse, Na ja K- mõlemad reageerivad veega, õliga määrdunud metallaaste, peenestatud kivisüsi, kloori. *Tuleb jälgida elektriseadmete korrashoidu; kaablid ja kaitsmed, ajutised juhtmed, lahtised elektripirnid, akuruumid, masinaruumi elektriruumid. *Kambüüs; toidu valmistamisel rasvad lenduvad. 2. Trosside tugevus (katkemistugevus, SWL)
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid