Meresaaste vältimine eksami küsimused-vastused (0)

Meresaaste vältimine.
Küsimustik arvestuseks, semester 2.3.
1.Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel (1969)
CLC tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral (1969)
FUND naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest ( 1971 )
LONDON DUMPING merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust (1972)
MARPOL reostuse vältimiseks laevadelt (1973/78/97) Lisad I-VI
OPRC valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral (1990)
HELCOM Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest (1992)
OSPAR Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest (1992) Bonni kokkulepe
HNS vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol (1996)
BUNKER tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral (2001)
AFS laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest (2001)
BWM laevade ballastvete ja setete kontroll ja käitlemine (2004)
jt.
2.Milliseid võimalikke reostusallikaid käsitleb MARPOL 73/78 (Lisad)? I lisa – reegel 13G Kahekerelise tankeri ristlõige, II lisa-reostuse kahjulikest kemikaalidest kontrolli all hoidmine.III lisa –reostuse vältimine pakitud ohtlike ainete mereveol. Lisa IV  Laevade reovetest põhjustatud reostuse vältimine. Lisa V Laevade prügist põhjustatud reostuse vältimine. Lisa VI Õhureostuse vältimine laevadelt
3.Milliseid reostuse allikaid kätkeb endas laev? Millega võib laev reostada keskkonda? Heitmed õhku,prügiveod,pakitud ohtlik kaup, kemikaalid ,reoveed, nafta ja naftasaadused. Igal aastal veetakse laevadega 3-5 miljardit tonni ballastvett, millega kaasneb umbes 7000 võõrliigi (taimede, mereloomade, kalade, bakterite) ümberasustamine oma elukohast maailma teistesse regioonidesse
4.Mida kujutavad endast ühekerelised, topeltpõhjaga ja kahekerelised tankerid? euromäärus ühekereliste tankerite asendamine
kahekerelistega - alatest 01 01 2008 MARPOL I lisas
5.Milline lepe koordineerib merekeskkonna kaitset Läänemere piirkonnas? HELCOM
6.Milliseid ohte kätkeb laevast välja pumbatav ballastvesi? Igal aastal veetakse laevadega 3-5 miljardit tonni ballastvett, millega kaasneb umbes 7000 võõrliigi (taimede, mereloomade, kalade, bakterite) ümberasustamine oma elukohast maailma teistesse regioonidesse.. See Hiinast pärit krabi on moodustanud Läänemeres elujõulise populatsiooni
7.Millised organisatsioonid tegelevad reostustõrjega Eesti Vabariigis? I ja II kategooria reostuse korral – päästeameti häirekeskus, keskkonnainspektsioon, piirivalve lennusalk, veeteedeamet, piirivalvepiirkond. III kategooria korral eelnimetatud ja lisaks partnerriigid MRCC.
8.Nimetage mõned suurimat kõlapinda leidnud merereostuse juhtumid ?
Tottey canyon – scilliy saared, reostus : 80-119 tuhat tonni toornaftat, 80km prantsuse ja 190 km briti randa , hukkus üle 15000 merelinnu, põhjuseks navigatsiooniline viga;
Argo Merchant – madalikule sattumine , reostus 25-28 tuhat tonni, õlilaik 111x180km reostas ranniku. Meeskonna madal kvalifikatsioon, vurrkompassi ja raadiopeilinaatori rike .
amoco cadiz – prantsuse rannik , 223-227 tuhat tonni toornaftat 320 km rannikut, 20000 hukkunud merelindu, 9000 tonni hukkunud austreid. Rooliseadme rike, triiv madalikule.
9.Milline on väike, keskmine ja suur õlireostus? alla 7 tonni 7-700 tonni üle 700 tonni
10.Mida toob endaga kaasa õlireostuse sattumine rannikule? Õli tungib pinnasesse ja põhjavette, paju merelinnud ja loomad, kes kaldal on, saavad kahjustada või surma. Ka inimestele on see kahjulik. Taimed hakkavad seda lagundama.
Rannikualadel võib õlireostus sattuda
suudmealadele ja tõusualadesse tänu pinnahoovustele, tuultele, ning settida randadele, mere äärde ja soodele. Õli võib loksuda ühes ja samas tõusutsoonis (või ka ühest teise) sisse ja välja. Sõltuvalt setete või substraadi omadustest, ranna profiili kallakusest ja olemasolevast laineenergiast, võib õli olla maetud kihtidesse, setete alla (vahel enam kui ühe meetri sügavusse), segatud põhjasetetega või settida kihina setetele tõusutsooni
kõrgemates kohtades. Õliga reostatud rannaseteteerosioon või reostatud rannasetete terviklikkuse rikkumine võib viia sellele, et nafta jõuab madalaveeliste rannikualadeni.
11.Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga ?
Õlilaigu levimine merepinnal on ajaliselt kiire ja domineeriv protsess kohe pärast lekkimist, mis pidevalt kahaneb kuni täieliku peatumiseni ühe kuni 10 päeva jooksul. Õli
levimist mõjutab mitu tegurit. Kõige olulisem on väljavoolanud õli maht, eeldusel , et õli on üle oma voolavuspunkti. Ulatuslik äkiline reostus valgub kiiremini kui järg-järgult väljaimbuv õli. Viskoossed õlid valguvad aeglasemalt, kui madala viskoossusega õlid. Õlid, mis lekkisid merre temperatuuril alla nende voolavuspunkti, võib-olla ei valguvad üldse. Mõne tunni möödudes hakkab õlilaik purunema ning paralleelselt tuulesuunaga
moodustuvad kitsad “ribad”. Edaspidine valgumine sõltub nüüd peamiselt vee pinnalainelisusest. Valgumiskiirus varieerub nüüd hüdrograafilistet tingimustest (nt, hoovused, tõusuhoovused, tuule kiirus) olenevalt. Umbes 12 tunni jooksul pärast
õli leket, võib see laiali valguda kuni 5 ruutkilomeetrilisele alale , seega vähendades
tunduvalt efektiivse reostustõrje võimalust.
12.Millised naftaproduktid on merekeskkonnale rohkem, ja millised vähem ohtlikud? Miks? Vähem ohtlikud on naftatóoted mille tihedus ei ületa vee oma, jääb mere pinnale ja on kergem kätte saada. Ohtlikumad on tooted mille tihedus ületab vee oma ja sell juhul vajub nafta pöhja ja on raskem klikvideerida reostust ning nafta mis sisaldab väävelvesinikku ja gaasi see on väga toksiline .
13.Kuidas toimub reostusjuhtude avastamine? Lihtsaim ja kindlaim vahend naftareostuse kindlakstegemiseks on vaatlus .
Meres või rannal leiduva nafta olek vaheldub. See sõltub muu hulgas merre sattunud nafta hulgast, kvaliteedist, vanusest ja
muundumise astmest .
Kui naftat on tõesti ohtralt või kui tegemist on värske lekkega, võib tunda ka lõhna.
Nafta tunneb ära veepinnale moodustunud kihi järgi.
Naftaga reostatud veeala on teist värvi kui teda ümbritsev meri. Paks naftakiht on tumedam, peaaegu must.
Tuule ja lainete mõjul võib nafta koguneda ranniku lähedusse või lahesoppidesse isegi mitmesentimeetrise kihina. Nii paksu naftakihi pind on süsimust.
Lennukitel on lidarsüsteem, mis võimaldab merereostust tuvastada. Koostatud on ka riskianalüüs suurema riskiga piirkondade tihedamaks seiramiseks.
Naftaga reostatud koht meres on vaiksem ja tasasem kui teda ümbritsev puhas meri.
14.Kuidas, mis kiirusega ja mis suunas, liigub õlilaik meres?
Õli avamerel liigub kiiremini kui vesi, mis on selle all, seetõttu on õlilaik tuulealusel poolel paksem võrreldes sellega, mis on tuulepealt. Lisaks, laik kiiresti muutub vormilt piklikuks ning tekivad windrows’id. Kiirus, millega õlilaik triivib tuule mõju all sõltub tuulejõust ja naftakihi paksusest. Tüüpiliselt, liigub see 2% ja 5% tuule kiirusest, mida mõõdetakse 10 m üle veepinna . Avamerel, tavaliselt võetakse triivikiiruse määramiseks 3% tuule kiirusest.
15.Kirjeldage õlilaikude väljanägemist, milles on 0,1, 0,3, 100 või 1000 kuupmeetrit naftat 1 ruutkilomeetri kohta. 0,1 – kile hõbedane läige; 0,3 – kile vikerkaarevärvides sillerdav; 100 – nafta ja raskekütus pruunist mustani; 1000 – vesi õlis emulsioon pruun/oranž.
16.Kirjeldage ujuvaid õlitõkkeid. poomtõkked ehk õlipoomid. Poomid võivad ehituselt erineda üksteisest, kuid
nende põhidetailid on:
1) kõrgem äär laine üleviskumise vältimiseks
2) veealune “ seelik ” nafta leviku pidurdamiseks poomi alt
3) ujuvuse suurendamise vahendid (õhuballoonid, kerge materjal)
4) pikk ujuvast materjalist kett või ahel, et pehmendada tuule, lainetuse ja hoovuste mõju
Ujuvad/uputatavad poomid
•sarnane ehitus eelnevatega, kuid pikemad
•kasutusel statsionaarsete poomidena näiteks naftaterminalides
•tavaolukorras on õhk välja lastud ning lamavad mere põhjas
•eelisteks kompaktne hoiustamine ja lainekindlus
•puuduseks täispumpamisele kuluv aeg reostuse kiire leviku korral
17.Kirjeldage võimalikke vahendeid ja meetmeid reostuse laialivalgumise tõkestamiseks. Mulltõke, rannikupoomid, alternatiivsed lahendused (bambusest, köiest, traadist, puidust ja riisikõrtest valmistatud naftatõkend), imavad poomid, seinpoom, ujuvad/uputatavad poomid, õhku täis pumbatava ujukiga poomid, tahke ujukiga poomid,
18.Mis on pneumaatiline õlipoom? suruõhuga täidetav õlipoom, need, mis täidetakse õhuga enne vette laskmist v vees olles
19.Mis on seinpoom? Tarindpoom ehk seinpoomid
•koosneb ühest plaadist , mis toimib nii laine üleviskumise tõkkena kui ka “seelikuna”
•teatud vahemaade tagant on paigutatud ujuv – ja ballastmaterjal
• eeliseks suhteliselt kompaktne hoiustamine
•puuduseks halb hoovus - ja lainetuskindlus.
20.Mis on absorbeeriv poom ? Poom, mis imab õli enda sisse
21.Kuidas nimetatakse seadmeid, millega korjatakse õli veepinnalt? Kirjeldage mõne tööpõhimõtet.Skimmer. Imevad seadmed koosnevad sisselaske avast, pumbast ja lastitankist. Imeva seadme tööpõhimõte seisneb naftaseguse vee sisseimemises läbi spetsiaalselt konstrueeritud avause, mis minimaliseerib kaasatava vee koguse. Selleks tuleks seadme sisselaskeava positsioneerida viisil, kus seadmesse imetakse vaid õline segu ning vesi jääb seadmest väljapoole. Praktikas ei ole säärane ideaalsituatsioon võimalik, kuna naftakihi paksus varieerub ning olenevalt olukorrast võivad lained uputada kogu sisselaske ava. Lainete mõju välistamiseks peaks sisselaskeava hõljuma nafta- ja veekihi kokkupuutepinnal. Imeva seadme skimmerdusvõime oleneb otseselt sisselaskeava suurusest ja pumba võimsusest. Sisseimatava segu õli ja vee vahekorra dikteerib seadme avause suuruse ja laine pikkuse suhe. Suhteliselt aeglaselt liikuvaid ujuvaid pumpi tuleb eelistada kiiretele tsentrifugaalpumpadele, vältimaks segu muutumist emulsiooniks. Emulsiooni tekkimine raskendab segu separeerimist nafta eraldamiseks veest.
22.Nimetage erinevat liiki skimmereid, kirjeldage tööpõhimõtteid. Kõigi vaakumseadmete tööefektiivsus sõltub nafta viskoossusest, naftakihi paksusest ja ilmastikuoludest (laine kõrgus, vihm jms). Töö efektiivsust vähendavad ka meretaimestik ja praht, mis võib ummistada sisselaskeava. Probleemiks on ka imeva seadme torustiku lühike pikkus, mistõttu opereerimispiirkond on suhteliselt väikene. Nn. oleofiilsed seadmed kasutavad tööpõhimõttena õli ligi tõmbavaid materjale ketaste, trumlite, rihmade, trosside või harja kujul, mille abil korjatakse naftasegust reostust. Kettad on paigutatud vertikaalselt horisontaalsele veovõllile sirgelt või ringikujuliselt. Alumine osa igast oleofiilsest materjalist valmistatud kettast ulatub naftasegusse – ketta keereldes kleepub nafta selle külge ning naftareostus eemaldatakse mere pinnalt. Nafta pühitakse seejärel ketastelt kollektorkanalitesse, kust see suunatakse reservuaari. Hariskimmer. Selles süsteemis kasutatakse suurediameetrilisi pöörlevaid silindreid horisontaalsel teljel . Trummel on osaliselt uputatud ning veest kogutud nafta eemaldatakse harjadelt kaabitsaga ning suunatakse reservuaari. Lintskimmer. Selles süsteemis kasutatakse oleofiilsest materjalist rihmasid, mis läbivad katkematult naftast veekihti, korjates seega merepinnalt naftat. Rihm jookseb kahe otsrulli vahel, kus nafta eemaldatakse kaabitsate abil ja suunatakse reservuaari. Pump viib nafta reservuaarist lastitanki, mis asub kaldal või laeval. Rihmsüsteemid ei ole üldjuhul väga suured ning enamikel juhtudel installeeritakse need otse laevadele. Nöörskimmer. Selles süsteemis jooksevad oleofiilsest sünteetilisest materjalist trossi silmus/ silmused katkematult piki veepinda trosse liigutava kollektorseadme ja rihmaratta vahel. Tross imab endasse veepinnalt naftat ning kannab selle kollektorseadmesse, kus rullid pressivad trossist välja naftat ning suunavad selle reservuaari. Külma ilma korral on võimalik suunata kollektorseadmesse kuuma auru, et võimaldada raskesti käsitletavate naftade eemaldamist trossilt. Künniste süsteem. Naftasegune vesi suunatakse läbi tanki , milles on mitu allpool veepinda paiknevat vaheseinadega. Nafta settib tankis vee pinnale ja see suunatakse reservuaari
23.Kirjeldage õlitõrjeoperatsiooni taktikat avamerel. Kasutatakse õlitõrje laevu. Millel on mõlemal pool õli kokku koguv süsteem. Kasutatakse ujuvpoomii või triivtõket või suundtõket. Pukseertõke: kasutatakse väga tugeva tuule ja hoovuste korral ning kui reostus on juba laialt levinud,poomid tõmmatakse U-kujuliselt kahe laeva poolt ümber reostuskoha. Eemaletõukamist kasutatakse ujuhul, kui õnnetuskohal on keeruline reostust kokku korjata.
24.Mis on dispergent ? Kuidas kasutatakse? Õli lahustav koostisosa ,p ihustatakse merre kas laevadelt või lennukist, samuti ranniku äärde. NB! Läänemeres keelatud kasutada. pindaktiivsete ainete segu, mida kasutatakse naftareostuse tõrjel orgaanilise lahusti koosseisus nafta merevees lahustamise tõhustamiseks, et vähendada nafta ja vee vahelise piirpinna pinevust
25.Mis on absorbent ? Kuidas kasutatakse? Aine, mis imab reostuse endasse. Pannakse reostuse peale, ja kui see on en reostusega sidunud, siis korjatakse kokku. Nt liiklusõnnetuse puhul korjatakse sellega tee pealt õli.
26.Kirjeldage hariskimmeri tööpõhimõtet. Selles süsteemis kasutatakse suurediameetrilisi pöörlevaid silindreid horisontaalsel teljel. Trummel on osaliselt uputatud ning veest kogutud nafta eemaldatakse harjadelt kaabitsaga ning suunatakse reservuaari.
27.Kirjeldage lintskimmeri tööpõhimõtet? Selles süsteemis kasutatakse oleofiilsest materjalist rihmasid, mis läbivad katkematult naftast veekihti, korjates seega merepinnalt naftat. Rihm jookseb kahe otsrulli vahel, kus nafta eemaldatakse kaabitsate abil ja suunatakse reservuaari. Pump viib nafta reservuaarist lastitanki, mis asub kaldal või laeval. Rihmsüsteemid ei ole üldjuhul väga suured ning enamikel juhtudel installeeritakse need otse laevadele
28.Nimetage erinevate laevajäätmete säilimisaega merekeskkonnas. Paberist bussipilet – 2-4 nädalat; puuvillane riie – 1-5 kuud; köis – 3-14 kuud; villane riie – 1aasta; värvitud puit – 13 aastat; plekkpurk – 100 aastat; alumiiniumpurk – 200-500 aastat; plastikpudel – 450 aastat
29.Nimetage eripiirkondadeks loetavaid merealasid. Vahemeri, läänemeri (balti meri), must meri, punane meri, põhjameri, mehhiko laht, kariibi mere piirkond, Antarktika piirkond. Need regioonid on eriti probleemiderohked tiheda laevaliikluse ja suletusest tuleneva vähese veevahetuse tõttu.
30.Nimetage laevajäätmete kategooriad. Plastik , kaasa arvatud sünteetilised võrgud, otsad ja oakkematerjal; ujuv puitmaterjal , vooderdised ja pakkematerjal; paber, kaltsud, klaas, pudelid , keraamika, metall jms; lastijäätmed, peenestatud prügi, paber, klaas; toidujäätmed; tuhastatud jäätmed.
31.Nimetage jäätmete käitlemise meetodeid laevas . kogumine, ladustamine , töötlemine, teisaldamine.
32.Nimetage tingimused, millal ja milliseid jäätmeid võib heita üle parda . Merre heitmiseks on keelatud: plastik ja tooted sellest, plastiku tuhk jms; lähemal kui 25 miili kaldast – ujuma jääv rimu; lähemal kui 12 miili kaldast – toidujäätmed, paber, klaas jms;
Läänemerel: lähemal kui 12 miili kaldast – toidujäätmed
33.Mis on „Garbage Record Book“? Milleks kasutatakse ja kuidas? Jäätmekäitlemise päevik. Selles päevikus peavad olema fikseeritud kõik jäätmete eemaldamise ja põletamise teel hävitamise operatsioonid . Peab olema jäädvustatud ja allkirjaga kinnitatud kuupäev, kellaaeg , laeva asukoht, teisaldatud või põletatud jäätmete kirjeldus ning hulk. Päevik peab olema säilitatud kahe aasta jooksul pärast viimast sissekannet. Reegel ise ei kehtesta rangemaid nõudeid, kuid see võimaldab kontrollida, et
jäätmekäitlemise reeglitest peetakse kinni, laeva meeskond peab arvet jäätmete, nende
liikumise üle ja teab, mis nendega toimub. See annab laevaperele võimaluse end kaitsta kohalike võimude süüdistuste vastu, kui need kontrollivad merre heidetud jäätmete päritolu. Kui laevas peetakse ranget arvet oma jäätmete üle, ei ole raske tagasi lükata
süüdistusi ebaseaduslikus jäätmetest vabanemises (merre heitmises).
34.Mis on laeva jäätmekäitlusplaan? Mida sisaldab? Plaan peab aitama laevaomanikul kapteni jaoks välja töötada plaani, mis reostuse tekkimisel aitab hoida ära või vähemalt viia miinimumini negatiivne mõju keskkonnale ning mis vastaks allpool nimetatud regulatsioonidele. Plaan peab sisaldama tegevusjuhiseid erinevate reostusjuhtude (stsenaariumite) puhuks ja näitama ära kasutatavad teabevahetuse ja informatsiooni liikumise teed neil juhtudel. Plaan määratleb, milline peab olema rannikuriigile saadetava esmase teabe sisu. Plaanis peab olema juba ettevalmistatud teatise vorm.
35.Mida sisaldab laeva plaan avariilise õlireostuse likvideerimiseks ( SOPEP )? Plaan peab sisaldama tegevusjuhiseid erinevate reostusjuhtude (stsenaariumite) puhuks ja näitama ära kasutatavad teabevahetuse ja informatsiooni liikumise teed neil juhtudel. Millal teavitada, mida teatada , peab ühtima kalda plaaniga