5 Niiluse kingitus Egiptuse tsivilisatsiooni tekkes oli esmatähtis roll Niiluse jõel. Kõrbetest ümbritsetud Niiluse orus toimusid iga-aastased üleujutused (tavaliselt juulist kuni detsembrini), niisutades ja väetades mudaga egiptlaste põlde. Kohalikud kutsusid viljakat muda Niiluse kingituseks. Põldude niisutamist alustati Niiluse orus arvatavalt juba 6. aastatuhandel e.m.a. Ebaühtlase ulatusega üleujutuste reguleerimiseks ja haritava maa suurendamiseks alustati esimest laiaulatuslikku tammide ja niisutuskanalite ehitust umbes aastal 3100 e.m.a. Üleujutuse kõrgajal oli pea kogu Niiluse org vee all, ainult kõrgemale ehitatud ja tammidega ühendatud külad ja linnad jäid veepinnast kõrgemale. Haritava maa pindala oli sõltuvalt üleujutuse ulatusest 20 000 34 000 km2
Soovi korral võib koheselt planeerida rasedust. Pillid, plaaster ja tuperõngas ei kaitse HIV-nakkuse ega muude seksuaalsel teel levivate nakkuste eest. Haigustest hoidumiseks tuleb lisaks kasutada kondoomi. Esimesed rasestumisvastased pillid võeti kasutusele juba üle viiekümne aasta tagasi. Kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid on ohutu ja efektiivne rasestumisvastane meetod, mis sobib enamikule naistest. Maailmas on arvatavalt praegu üle 70 miljoni kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutaja. [1] Günekoloog soovitas mu sõbrannale tuperõngast, ütles, et see on ohutum kui tabletid, sest hormoone on vähem ja on lokaalse toimega. Rääkisin seda oma günekoloogile ja tema ütles, et see on vale — tuperõngas ja tabletid on täpselt sama ohtlikud/ohutud. Tuperõnga puhul satuvad samuti hormoonid verre ja igale poole. Kummal günekoloogil siis õigus on ja miks arstid erinevat juttu räägivad?
suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8-tunnilist korralikku tuulutamist. (5) 6. Vesipiip Vesipiibu kodumaaks peetakse ekslikult Türgit, tegelikult on see kaunis ja huvitav ese pärit Indiast, kus arvatavalt enam kui 500 aastat tagasi meisterdati esimene kookospähklikoorest tehtud piip. Just seda Indias loodud piipu peetakse tänapäeva vesipiibu prototüübiks, mis hoolimata oma primitiivsusest kogus populaarsust niivõrd, et levis kaupmeeste ja väljarändajatega edasi pea kõigisse Araabiamaadesse. (7) Iraan, Türgi, Kreeka, Egiptus, Süüria, Jordaania, Liibanon, Tuneesia, Liibüa ja Afganistaan on tänaseni paigad, kus vesipiibu tõmbamine on tee- ja kohvi poodides
Nii suure turu kadumine ning majanduslik kitsikus on peamised kartulitootmise vähenemise põhjused.[7] Samuti on vähenenud kartuli tarbimine Eestis, kuna üha enam süüakse makarone ja riisi. Siiski on kartul meie toidulaual endiselt populaarne. Aastas tarbitakse Eestis inimese kohta 84 kg kartulit, mis teeb ühe ööpäeva kohta keskmiselt 230 g. Tänapäeval pole kindlat arvestust, mille järgi saaks täpselt kindlaks määrata Eestis kasvatatavate sortide arvu, arvatavalt on neid 80–90. Kartuli sordiaretusega tegeleb Eestis alates 1920. aastast Jõgeva Sordiaretuse Instituut, kus on aretatud 40 ametlikult registreeritud sorti. Läbi aegade on Eesti sortidest kõige kauem kultiveeritud 'Jõgeva kollast' (60 aastat), 'Olevit' (42 aastat) ja 'Sulevit' (39 aastat). Kaasajal kasvatavatest 7 sortidest on kõige kauem vastu pidanud 'Ando' (35 aastat)
vetikatega, sugulise paljunemise organid. MÄNDVETIKTAIMED Charophyta Chl a, Chl b Keemiliselt lähedased rohevetikaile karotinoidid, tärklis jne. Kahekihilise rakukesta (perekonnas Chara) väliskihti ladestub sageli lupja. 5-50 cm pikkused. Väliskujult sarnased kõrgemate taimedega, kuid pole tõelisi vart, lehte ja juurt. Neile sarnased taimeosad koosnevad tegelikult sõlmerakkudest ja sõlmevaherakkudest, mis võivad olla kaetud koorerakkudega (N: Chara). Arvatavalt (kõrgemate) taimede eellkäijaiks. Tallus kasvab tipmiselt: kiirdrakk annab vaheldumisi sõlme- ja sõlmevaherakke. Sõlmerakkudest tekivad harud, „koor” ja paljunemisorganid. Umbes 300 liiki, magevees ja riimvees. 12. Sammaltaimed – talluse erinevad tüübid, kiirdrakk, haploidse ja diploidse faasi osatähtsus elutsüklis. Maksasamblad, turbasamblad, lehtsamblad. Sammalde keha on kas lame dorsoventraalne (rakis e. tallus) või liigestunud
Nagu standardtanse, on ka Ladina-Ameerika tantse viis. Esimeseks neist on samba. Samba on tõeliselt elav ladinaameerika tants. Sambana tuntuks saanud on see tants küll Brasiilias, kuid arvatakse, et samba juured on ilmselt hoopis Aafrikas, kuna sõna "samba" on sealt pärit. See samba, mida praegu teame, on mõjutada saanud Euroopa polkast ja Kuuba habanera rütmidest, ka Afro-Brasiilia muusikast. See, mis välja on tulnud, on tõeliselt vaatemänguline ja arvatavalt üks liikuvamaid ladina tantse. Kuna Ladina- Ameerika tantsudes ei ole keha hoiak nii rangelt määratletud, kui seda on standardtantsudes, on see tants suhteliselt vaba, kuid ei tohi unustada, et tantsides oled sa paarilisega siiski, kui üks. Tuleb liikuda parnteriga samas rütmis ning tähelepanu pöörata oma jalgade ning puusade tööle. Teiseks Ladina-Ameerika tantsuks on võistlustantsude nimekirjas tsa - tsa- tsa. See
sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapärane neoromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu on ka 1980ndatel püstitatud Sakala keskuse uus korpus (tollal: Poliitharidusmaja). Gooti stiil PUHJA KIRIK, VALJALA KIRIK Eesti
Tavaliselt piiritletakse seda aastatega 500 ja 1500 ning selle suurim ühisnimetaja on katoliku kirik. Täpsema dateeringu üle vaieldakse siiani. Keskaja tunnus on lääniühiskond, kus ühiskonnakihte sidus omavahel kaitse, teenindus ja usuelu. Enamasti tegeleti põllumajandusega ja kogu Euroopa oli hõredalt asustatud. Kuna ristisõjad olid aastatel 1000-1300 suunatud väljapoole Euroopat, sai elanikkond kasvada ja majandus kosuda. 1350. aastal elas arvatavalt Euroopas 75,5 miljonit inimest. Linnade rikastumine algas Itaaliast, see tähendas vabanemist lääniisanda kaitse alt. Iseseisvate riikide teke hoogustus 11. sajandil. Keskaja kirik oli nagu eraldi riik. Tal olid oma seadusandlus, kohus, ametkondlik aparatuur ning omad maksutulud. Inimesed suhtusid kirikusse poolehoiuga. Mungad kloostrites elasid Benedictuse reeglite järgi. Kui benediktiini kloostrid enam nii täiuslikud ei tundunud, tekkisid
molekulide teke, Universumi (tähede ja galaktikate) ja planeetide (Maa) teke. Belgia astronoomi G. Lemaitre´i ,,suure paugu" hüpoteesi kohaselt sai Universum alguse üliväikese ja tiheda mateeriakogumi plahvatuslikust laialipaiskumisest ca 15 miljardit aastat tagasi. Algne hajusaine hakkas teatud piirkondades tihenema, moodustades tähesüsteeme. Päikesesüsteem tekkis arvatavalt ca 5 miljardit aastat tagasi. Universum ehk kosmos (maailmakõiksus) paisub tänapäevani. Keemiline evolutsioon: aatomite koondumine molekulideks, molekulide keerukamaks muutumine , ainete teke ja nende keerukamaks muutumine (orgaanilised polümeerid). Maa algne atmosfäär koosnes lihtsatest gaasidest: näiteks CO, CO, NH, HS, HCN, CH , NO, NO, H jm, maakoores leidus kindlasti ka fosfaate jm.
Koopas on säilinud tööriistu, tulekoldeid ja toidujäänuseid. Altamira on ainuke koopamaalide koht, kus elamise märgid ulatuvad esimesse koopaosasse, kus asuvad maalid. Altamira koopa seintel ja lael puudub tahmakiht, mis leidub teistes sarnastes koobastes. See võib tähendada, et Altamiras oli pisut arenenum valgustamistehnika, mis andis vähem suitsu ja tahma kui tõrvikud ja rasvalambid, mida paleoliitikumis arvatavalt kasutati. Mõned uurijad nimetavad Altamira koopa Polükroomide saali (galerii I) esiaja kunsti Sixtuse kabeliks. See on üks Pleistotseeniaja kunsti kauneimaid näiteid. Polükroomide saal asub koopasuu lähedal, vestibüüli kõrval, moodustades õieti osa vestibüülist. Pablo Picasso on öelnud: "Mitte keegi meist ei suuda midagi niisugust maalida."
Kr., Eesti rahvaarv kasvas. Asustus koondus endiselt veekogude äärde. Suurima kultuurimuutusena võeti kasutusele keraamika. Eestis elas siis arvatavasti mõnituhat inimest. Nooremal kiviajal rändasid Eestisse läänemeresoomlaste eellased, kes tulid ida poolt. Ka nemad olid antropoloogiliselt nii europiidsete kui mongoliidsete tunnustega. Uustulnukad tõid kaasa kammkeraamika kultuuri, mis levis mitmel pool Läänemere ääres. Läänemeresoomlased ja Kunda kultuuri rahvas sulasid arvatavalt kokku, kusjuures domineerima jäid läänemeresoomlased. 3000. aasta paiku e.Kr. hakkasid Eestisse rändama venekirveste kultuuri inimesed. Nemad tõid kaasa põlluharimise ja karjakasvatuse. See põhjustas rahvastiku ümberpaiknemise põlluharimiseks sobivamatele, viljakamatele aladele. Venekirveste kultuuri kandjad olid ilmselt balti hõimude eellased ja europiidsete tunnustega. Pronksiajal jätkus rahvastiku ühtesulamine ja kultuuriliselt jäid domineerima
sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapärane neoromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu oli ka 1980ndatel püstitatud Sakala keskuse uus korpus (tollal: Poliitharidusmaja). Gooti stiil
1944 Leyte merelahing 22.juuni 1944 Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. 1944. Okupeeris punaarmee Rumeenia. 1944.a punaarmee Narvas 25.august 1944 vabastati Pariis. 14. Saksamaa kapituleerumine- Natsi-Saksamaa kapituleerus liitlastele 7. mail 1945, kapituleerumisakt hakkas kehtima 8. mai keskööst. Saksamaa poolt kirjutasid tingimusteta kapituleerumise aktile alla Saksa vägede ülemjuhataja ning mõni päev varem arvatavalt enesetapu korraldanud riigijuhi Adolf Hitleri asemik Alfred Jodl, mereväe ülem Hans Georg von Friedeburg ja major Wilhelm Oxenius. Allakirjutamine toimus Prantsusmaa linnas Reimsis. 9. mail allkirjastas kapituleerumisakti Saksamaa marssal Wilhelm Keitel, kelle Nõukogude Liit Berliini vedas, et sümboolselt ka enda jaoks sõda lõpetada ja võit välja kuulutada. Hoolimata Nõukogude Liidu nõudmisest anda alla punaarmee
Kolmandal kihil: 18 Neljandal kihil: 32 Viiendal kihil: 18 Viimasel kihil: 1 Kulla aatomimass on 196,967 ja järjenumber on 79. Kullal on 79 prootonit, 79 elektroni ja 118 neutronit. Elektronkihte on tal 6. 3 Elektronskeem: AU +79 | 2)8)18)32)18)1). Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p66s24f145d9 Leidumine looduses Kuld on arvatavalt teine inimese poolt kasutusele võetud metall. Keemiliste elementide levimuselt looduses on kuld 72. kohal. Erinevate arvamuste kohaselt tuntakse kulda umbes 7000-8000 aastat. Kulda sisaldub maakoores 0,0011 g/t, mis on umbes 100 korda rohkem kui merevees (0,00001 g/t). Kuld on haruldane metal, kui leidumise tõttu ehemetallina pävis ta oma värvi ja läikega meie eellase tähelepanu. Ehedalt on kullaosakeste suurus 0,1–1000 mikromeetrit, suuremate kullatükkide mass võib
Läänemere ääres. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein- Gottorpi kui liitlase. Hiljem (Kübarate sõda, Gustav III sõda, Soome sõda) püüdis Rootsi korduvalt oma kaotatud alasid Venemaalt tagasi võita. Preisimaa võimsus kasvas. Saksi-Poola nõrgenes. Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada, sest 17001710 toimus suur osa lahingutest Eesti pinnal. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku kogu Eesti rahvastikust. Arvatavalt oli siis eestlaste arvuks 150 000 kuni 170 000 inimest. Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. Eesti ala halduslik jaotus ja valitsemine Rootsi ajal: Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus halduskorraldus, mis oma põhijoontes jäi püsima ka pärast vene võimu kehtestamist. Nagu varem, nii ei moodustanud Eesti ala ka nüüd halduslikku tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel
Pole võimalik leida teaduseolemuse või siis sõna ,,teadus" tähenduse ,,õiget" definitsiooni. Teaduse eesmärgiks peaksolema leida rahuldavaid seletusi kõigele, mis seletamist vajavana esile kerkivad. Needseletused peaksid olema ka testitavad. Teaduse üks kriteeriumitest on ka see, et teda on võimalik ümber lükata. Kindel on see, et me ei teagi õieti, mis teadus on ning mis on tema eelistused teiste tunnetusviiside ees. Eeskiri selle kohta puudub, kuidas teha vahet teaduse ja arvatavalt teadusliku, kuid päriselt hoopis ebateadusliku vahel. Minu jaoks on teadus valdkonniti erinev. Arheoloogidel on oma teadus ja teistel teised teadused. Neil on erinevad aspektid, millest nad lähtuvad. Maie Remmeli uurimust saaks pidada Thomas Kuhn'i järgi normaalteaduseks, kuna seal lahendatakse küsimusi, mis meenutavad ristsõnamõistatusi või maleülesandeid, sest ,,pinget pakub" just lahenduse leidmine. Ollakse veendunud, et lahendus on olemas. Sellest
mitmeid mulgi pudruga seotuid andmeid. Näiteks kirjeldatakse ERMi poolt kogutud materjalides talutoitudest aastal 1900, et taludes on kindel kord teha kartulitanguputru ikka kolmapäeviti ja laupäeva õhtul. 19. ja 20 . sajandi vahetusel oli taludes mitmel pool kesknädalal ja laupäeval peatoiduks kas tangu- või kartulipuder või paksud kapsad (mulgi kapsad). Et enamik suuremaid talusid olid sellel ajal Mulgimaalt tulnud peremeeste käes, siis oli ka arvatavalt enamike talude toidujaotus pärit just Mulgimaalt. Mitmeltpoolt Eestist kogutud andmetes kirjeldatakse, et tangu puder keedeti ikka kartulitega, keetmisel piima juurde ei pandud aga söödi ikka piimaga ja putru keedeti ikka nii, et järgnevateks päevadeks ka jäi. Järgmisel päeval valmistati ka mulgi pudrust suppi (kartuli tangu supp) (ERM KV104, lk 747). Vanal ajal ei keedetud Eestis igaks päevaks uut toitu, rääkimata igast toidukorrast. Uut värsket toitu keedeti kuni 20
nimega. Rahva hulgas liiguvad lood preili õnnetust armastusest mõisatöölise või talupoisi vastu. Miks see pikkade valgete juustega Ritaks kutsutud neiu arvatavalt vabasurma läks, jääbki teadmata.
Järsematele nõlvadele sobib vaid terrasspõllundus (võrreldes lauspõllundusega on erosioon seal 6 korda väiksem) Erinevad ribapõllundusmeetod (koos soja ja mais) efekt isegi kuni 75% (võrreldes tavapõllundusega); ka viljapuude read ja nende ridade vahel 1- aastaste kultuuride kasvatus aitab erosiooni pidurdada. Külvikorrad (tähtsad liblikõielised kultuurid), orgaanilised väetised (loomasõnnik, kompost, toores taimmaterjal. Looduse mitmekesisus Maakeral elab arvatavalt 10-13 milj. liiki. Peale 1950.a. on hävinud juba 10 000 taime ja loomaliiki. 1992.a. kirjutati Rio de Janeiros alla biodiversiteedialane leping (leping looduse mitmekesisuse kaitseks) iga allakirjutanud riik kohustub kaitsma oma maa rikkusi. Eesti ratifitseeris lepingu 1994.a. Inimene oma elutegevusega soodustab kas otseselt või kaudselt liikide hävimist, samas võib inimene oma tegevusega ka soodustada liigilist mitmekesisust nt. Lääne-Eesti puisniidud. Liikide hävimine
Valitsus jätkas sellest hoolimata iseseisvusmeelset poliitikat. Alates 1996. aastast asus Milo ukanovii valitsus Montenegrot Serbiast, mis siis oli veel Slobodan Milosevii võimu all, mitmes suhtes de facto isoleerima. Montenegro rakendas sõltumatut majanduspoliitikat ja võttis kasutusele Saksa marga. Hiljem võeti käibele euro, kuigi Montenegro ei kuulu eurotsooni. 13. jaanuaril 2002.aastal kogunes pärast seda, kui keelati vana-aastaõhtu tähistamine Juliuse kalendri järgi, Podgoricas arvatavalt umbes 50 000 inimest, et demonstreerida umbusaldust valitsusele ja toetada serbia rahvuslikku identiteeti. See sündmus sai nimeks Serbia vana- aastaõhtu. 2002 sõlmisid Serbia ja Montenegro uue leppe koostöö jätkumise kohta. 2003 asendati nimi Jugoslaavia nimega Serbia ja Montenegro ning võimalik referendum Montenegro iseseisvuse üle lükati edasi. ukanovii valitsust raputasid sigarettide salakaubaveo ja seksiorjadega kaubitsemise (Moldova tüdrukute) skandaal
kannatusi ning üleelamisi. Sama sümboolikaga on ka vapp. Nimetused Vadjalaste enesenimetusteks on olnud vad'd'alaizõd, vai rahvaz, maavätsi, samuti seostatakse vadjalastega alates 9. sajandi lõpust vene kroonikates ja dokumentides esinevaid tsud ja vod' etnonüüme. Asuala Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad, kelle eellased eristusid muudest läänemeresoome hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e. Kr. Arvukus ja keel Aasta Allikas Arv 1848 Peter von Köppen 5148 XIX saj lõpp Eemil Nestor Setälä 1500-3000 1915 Lauri Kettunen 1000 1926 Rahvaloendus 705 1930 Vene TA ekspeditsioonide andmed 500 1942 Gustav Ränk 400-500 1943 Julius Mägiste ~ 500 1948 Paul Ariste 100 1957 Paul Ariste 25 1995 Heinike Heinsoo ~ 60 2002 Venemaa rahvaloendus 74 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral u.
Suurim ja vanim püramiididest on Cheopsi e. Suur püramiid. Küljed on orienteeritud põhiilmakaarte suunas. Püramiidi südamiku ehitamiseks kasutati kollakat lubjakivi ja väliskiht laoti valgest lubjakivist (maha kistud). Cheopsi poja, vaarao Chephreni, poolt platoo kõrgeimasse paika rajatud keskmine püramiid paistab optilise illusiooni tõttu kõrgem. Tegelikult oli ta algselt umbes 10 m madalam (Tipus lubjakivikate säilinud). Giza väljal valvab arvatavalt vaarao Chephreni näoline lõvi keha ja inimese peaga hiiglaslik sfinks. Kolmas püramiid on Cheopsi pojapoja, vaarao Mykerinose püramiid Giza väljal. Aastaks 1500 e.Kr. oli haudade röövimine nii levinud, et enamik hauakambreid rüüstati üsna kiiresti pärast matuseid. Peale pealinna Teeba asutamist, otsustasid vaaraod kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi. Valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu,
Romaani kunst Sissejuhatus Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel pool kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. Arhitektuur Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõi...
tekkinud, siis järelikult pole seda ka kurjus. See pidi järelikult tekkima Jumala poolt lubatuna. Kõigele vaatamata, on raske adekvaatselt otsustada, kes kurjuse ikkagi lõi ja miks see peab olemas olema. Kui uskuda seda, et Jumal on andnud meile valida, millist teed käia ja kui inimestena valime kurjuse ning vallandame sellega maailmasse kurjust, siis jääb üle veel küsimus, miks Jumal ei katkesta seda või ei säästa sellest neid, kes arvatavalt selle käes kannatama ei peaks. Mõlemal juhul jääb see küsimus nii selle variandi puhul, kui inimene on kurjuse loonud ja selle puhul, kui selle on loonud Jumal. Kokkuvõttes võib öelda,et ilmselt me ei suudagi kurjuse tekkimise ja selle mõttekuse probleemi lõplikult lahendada.Võimalik, et meie viimaseks mõtteks jääb see, et Jumal on kas võimetu olemasolevat kurjust takistama ( seega ta pole kõikvõimas Jumal ja
Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk. Toitumine Vähendab söögiisu Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad Kesknärvisüsteem kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate Suguelundid impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest Viljakus Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet Suitsetajatel esineb tavaliselt rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi, ja alakaalulisena sündinud lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Mõjud lootele Suitsetajate lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvuti mõju tervisele. Ergonoomia Referaat Ingo Saunik 2009 Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 ARVUTI MÕJU TERVISELE...............................................................................................................................4 1. ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID............................................................................................4 ERGONOOMIA......................................................................................................................................................6 2. M...
liigselt tegelema arvutiga. Pidev istumine arvuti taga kurnab aga lisaks vaimule ka tugiliikumisaparaati ning silmi. Arvutikartus esineb enamasti vanemate inimeste seas, kes ühelt poolt võivad olla kartuses, et uus tehnoloogia võib kelleltki röövida töökoha. 1.1.5. NAHAÄRRITUS Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole teada, arvatavalt on teiste tegurite seas olulisel kohal nii tööruumi kuiv õhk, staatiline elekter kui ka individuaalne tundlikkus. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool. 7 1.1.6. PEAVALU Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega
Olukorra järsu halvenemise tõttu idarinde teistes lõikudes otsustas Saksa ülemjuhatus siiski väed Eestist välja tõmmata. Taganemine algas 17. septembril. Vangi langes 30004000 Saksa armees teeninud eestlast. Punaarmee Mõni päev pärast sõja algust alustas Nõukogude Liit, Eestis oma tagala julgestamiseks ja ,,põletatud maa" taktika rakendamiseks hävituspataljonide loomist. Neisse kuulus arvatavalt 3000 5000 Eesti meest. Põhja-Eestis õnnestus Nõukogude okupatsioonireziimil läbi viia sundmobilisatsioon ning viia Venemaale ligi 33 000 meest. Nende hulgas oli kindlasti natsi- ja saksavastaseid, kuid suurem osa meestest allus mobilisatsioonikäsule hirmust. On väidetud ka, et osa mobiliseerituist läks punaväkke lootuses relvad saada, et need hiljem Eesti iseseisvuse teenistusse pöörata. Lubatagu arvata, et väga palju selliseid ei olnud
Pärnu Kutesehariduskeskus ARVUTI KASUTAMINE TÄNAPÄEVAL REFERAAT Koostaja: Karmen Tõnisson Klass: Juhendaja: Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti ajalugu....................................................................................................................................4 2.Arvuti.................................................................................................................................................5 2.1 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 2.1.1 Pihuarvuti.......
mõtisklusi edasises töös. Seda just seetõttu, et tehes midagi päevast päeva, ei mõtle igakord tehtut ja öeldut nii põhjalikult läbi. Pean oluliseks koostööd erinevate ametkondade vahel ja noorte kaasamist neid puudutavatesse otsustesse. Oluline on, et noorsootöötaja, lastekaitsetöötaja või politseinik leiaks viisi ja oskaks noorega suhelda, et mitte süvendada tekkinud kriisi ja lõhet noort ümbritseva maailma vahele, milles ta nagunii juba arvatavalt pettunud on. Kindel on see, et noor tahab, et temaga tegeldaks. Oluline teadmine on täpselt see, millal gaasi juurde anda ja millal hoogu maha võtta. Ei ole olemas valet käitumist ja eksimine on inimlik ka ametnike puhul, kes seda rasket tööd noortega teevad ( eriti riskinoortega ). Hullem oleks tegemata jätmine ja noore eemale tõukamine. Tean ja tunnen, et meil on neid ametnikke, kes teevad oma tööd
Üldiselt olid eestlaste rõivad kuni 18. sajandini küllaltki värvivaesed, eelistades valget, halli, musta, pruune lambanaturaaltoone. Muinasaja lõpus ei värvitud kangast, vaid lõnga või veelgi sagedamini villa. Selleks kasutati taimseid värve, mis seadis mõningad piirid värvigammale. Eri tooni villa kokkuketramine andis võimaluse seda gammat laiendada. Haualeidude põhjal võib arvata, et kõige hinnatumad värvid olid sinine, enamik siniseid sõbasid kuulus arvatavalt jõukamatele naistele ja punane. Suurem värvikirevus tekstiilidesse saabus aniliinvärvide kasutuseletulekuga 19. sajandi II poolel. Läbi aegade on eestlaste jaoks olnud maagiline kaitse- ja ravivärv punane kui vere värv ja elu, nooruse ja rõõmu sümbol. Arvati, et punase lõngaga piiratud alale ei pääse kurjad vaimud ja see takitab ka haiguste levikut. Saarte tikandites oli tumesinine, roheline ja kollane leinamärgiks.
septembril 1721 Uusikaupunkilinnas Edela-Soomes. 7) Missugused olid Põhjasõja tagajärjed Eestile? Põhjasõja tulemusel sai Venemaa keirsririik vaba pääsu Läänemerele. Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada, sest 1700 – 1710 toimus suur osa lahingutest Eesti pinnal. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku Eesti rahvastikust. Arvatavalt oli eestlasi siis 150 000 – 170 000. Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. Üks sõja tagajärgi oli ka Tartu Ülikooli tegevuse lakkamine. 8) Milles seisnes Balti erikord? Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere - äärsetes provintsides: Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Balti erikord kinnistus Vene võimu ajal.
Kosmoloogia Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui eelmised ja palju väiksema tihedusega, samuti neil ei ole kõvat maapinda. Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Samuti on tema orbiit palju piklikum. 21. sajandil avastati veel Pluuto taolisi taevakehi ning otsustati neid nimetada kääbusplaneetideks. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujul...
Lõhnade kasutamise ajaloost Nii kaua kui on olnud inimene, on ilmselt kasutatud ka taimseid lõhnaaineid. Antud peatükis vaatlen, kuidas on läbi aegade erinevad kultuurid aroome kasutanud. Vanimaks vihjeks taimede ja lõhnaainete kasutamise kohta peetakse Lascaux´ koobaste seinamaalinguid, mille arvatavaks vanuseks on 18000 aastat e.m.a. Varajase inimese lõhnameel ja intuitsioon olid kõrgemalt arenenud kui meil praegu , seega peetakse loogiliseks, et lõhna, kui olulist informatsiooniallikat kasutati mitmetel eesmärkidel. Vana-Egiptuse ajast on vanimaid säilinud meditsiinilisi tekste Papyrus of Ebers (1550 e.m.a). Kirjapandus on palju vihjeid laialdasele lõhnaainete kasutamisele erinevate terviseprobleemide korral nii sees- kui välispidiselt. "Kyphi" kasutati nii meditsiinilisel eesmärgil kui suitsutusrohuna, et mediteerimisel teadlikkust suurendada. (Beaumont College; lk 5). Mumifitseerimise ajal mässiti keha lõhnar...
Religiooni tekkimise ja arengu kohta pakutud välja mitmeid erinevaid teooriaid ja päris üksmeelele pole tänini jõutud. Religioossed kujutelmad olid olemas juba paleoliitikumis. Muinasaja inimestel oli tihe side loodusega. Ilmselt oli ühelt poolt inimestel püüd seletada maailma saladusi, teiselt poolt aga ka hirm loodusjõudude ees, sest loodusest sõltus inimeste eksistents. Küttimisel loodeti maagiliste toimingutega tagada jahiõnne. Arvatavalt religiooni varasemateks vormideks on: a) Animism - religiooni vorm, mille puhul hing omistatakse loodusobjektidele ja elututele esemetele. Sellega seoses tekkis usk iseseisvatesse vaimudesse, kes võivad ohustada või ka aidata inimest. b) Totemism - usuti, et suguharu või hõim pärines mingil üleloomulikul teel mõnest loomast või taimest, keda kultuslikult austati ning püüti maagiliste vahenditega mõjutada.
Pael kilbil tähendab Emajõge, mis maakonna poolitab, täht tuletab Tartu ülikooli meele, mis kultuuri ja hariduse Eestis laiali laotab, kuna tamm rahwalauludes Emajõega ühtewiisi tuttawat Taara tammikut kujutab. Et ülikool rootslaste poolt asutatud, on põhiwärwideks Rootsi sinine-kollane wõetud." Kujunduse kinnitas peatselt Tartu maakonnanõukogu, juulis 1930 Tartu maavolikogu ja oktoobris 1930 ka Vabariigi valitsus. Tartumaa vapi tänapäevane kujundus pärineb arvatavalt Günther Reindorffilt ning kinnitati Riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 5. veebruaril 1937 maakonnavappide ühtlustamise käigus. Tartu maakonna lipp koosneb kahest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust, millest ülemine on valge ja
Alljärgnevalt on nimetatud teemad, mida eksamitöö küsimused puudutavad. Pöörake tähelepanu ka slaididel toodud küsimustele! Eksamivastustes on soovitav kõigepealt määratleda (defineerida) mõiste või nähtus, seejärel selgitada seda täpsemalt, ja siis tuua näiteid. 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: popfulatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. 1) Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas; liigi olemasolu elementaarvorm; pop-i iseloomustab funktsionaalne str (geneetiline, fenotüüpiline, seisundiline, vanuseline jm) ning arvukuse dünaamika 2) Kooslus (tsönoos, biotsönoos) organismide (populatsioonide) kooselu vorm, siin looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos 3) Ökosüsteem funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete k...
kaasaegse keskpangana on Eesti Pank avalikkusele avatud ja jagab oma riigi valitsusele ja kodanikele informatsiooni oma tegevusest. 1.PANKADE AJALUGU Ajalooürikud jutustavad, et pankade eelkäijad tekkisid juba ammu enne meie ajastut. Pankade tekkimise esmaseks eelduseks on inimeste võimalus koguda sääste, nende säästude kaotamise kõrge risk või siis soov neid paremini kasutada. Pankade eelkäijad hoiustajate, laenude andjate, raha vermijate ja vahetajatena tekkisid arvatavalt muinasaegadel. Kõik arenenud tsivilisatsioonid alates Roomast kuni Egiptuse muinastsivilisatsioonini kasutasid pankadele omaseid teenuseid. Antiikpangad toimisid sarnaselt kaasaegsete pankadega. Pankade põhiliseks teenuseks oli ja on klientide rahavarude turvaline hoiustamine ja laenu andmine. Varasemal ajal ei vajanud enamus inimestest raha, sest töötasid oma omanikule, kes tavaliselt eraldas osa nende toodetud väärtusest tööliste vajadusteks. Ainult rikkad inimesed said omada
Täna möödub 22 aastat Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimunud katastroofist. Ukraina pealinnas Kiievis asetasid umbes sadakond ukrainlast, sealhulgas president Viktor Justsenko, katastroofi ohvritele püstitatud mälestusmärgile pärgasid ja süütasid jumalateenistusel küünlaid, vahendas ETV24 välisagentuure. Tuumakiirgus levis kahesaja tuhandele ruutkilomeetrile, 350 000 inimest evakueeriti. Katastroofis hukkus kümneid kustutustöödes osalenud inimesi ja arvatavalt tuhanded inimesed on ülemäärase kiirguse tõttu haigestunud vähki. Ukrainas asuva Tsernobõli tuumaelektrijaama neljas reaktor plahvatas 26. aprilli varahommikul 1986. aastal, Moskva televisioon teatas juhtunust alles kolm päeva pärast katastroofi. Tsernobõli tuumajaam saab uue katte Reuters / Scanpix (Tsernobõli tuumajaama kattev sarkofaag on hakanud lagunema.) · Mälestatakse Tsernobõli 21. aastapäeva 26.04.2007
18.sajandi Eesti ülevaade Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõda peeti ülemvõimu pärast Läänemerel aastatel 1700-1721. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Sõja põhjused ja tagajärjed Eestile. "Vana hea rootsi aeg" ei kestnud kaua. Gustav Adolf oli teinud Rootsimaa tugevaimaks pôhjamaa riigiks. Tema ajast peale oli läinud Rootsile hulk teiste riikide maid. Poola riik kaotas Rootsile Liivimaa, Venemaa püüdis oma piire Joann Julma ajal nihutada Läänemereni, mis temal aga Rootsi vastuseismise tôttu ei ônnestunud. Môlemad riigid olid vaenulikud Rootsi vastu. Heas vahekorras polnud Rootsiga ka lôunapoolne naaber Taani. ...
Rootsi poliitika rajanes põhimõttel ,,sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse". Talupojal tuli appi minna kindlustöödele, neil oli ka sõjavägede majutamis- ja küüdikohustused. Talupoegi värvati Rootsi sõjaväkke, oli ka neid, kes läksid vabatahtlikult. *Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada, sest 17001710 toimus suur osa lahingutest Eestimaa pinnal. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku kogu Eesti rahvastikust. Arvatavalt oli siis eestlaste arvuks 150 000 kuni 170 000 inimest. Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. Olukord peale sõda Talupoeg on jätkuvalt pärisori, keda mõisnik võis müüa, vahetada ning pärandada nii nagu iga teist mõisa vara. Talupoja maa ja vara kuulusid mõisnikule. Maa kasutamise jaoks tuli talupojal täita mõisakoormisi, mille suurus ei olnud fikseeritud. Talupoeg oli õigusteta pärisori! 18. sajandi II pool
1.1 Koera põlvnemine Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, Carl von Linné jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati sookoeraks ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris).[4] Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). [5][6] Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa 5 ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi. (Rannap, 1994) Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40 000 – 100 000 aastat tagasi.
vaatesiht, mida kummaski otsas lõpetavad aknad. Ohtu kaunimate ehete hulka kuuluvad ahjud. Neist viis on kaunistatud reljeefse ornamendiga, üks geomeetrilise koobaltmaalinguga. Ehkki omal ajal võis selliseid helesiniseid "portselanahje" esineda mitmeski mõisas, on neist tänapäevani säilinud haruharvad. Nii võime Ohtu ahjudele analoogset nimetada üksnes Palmses IdaVirumaal. Ei peaks kahtlust olema, et kõik Ohtu ahjud on kohalikku päritolu arvatavalt Tallinnas tegutsenud Belau kahlimanufaktuuri tooted. Relieefse ornamendiga ahjud on oma üldvormilt üksteisele üsna sarnased: liigendatud profileeritud vahekarniisidest, keskel niss, külgedel eenduvad voluudid, peal pagoodjas katus. Erinevusi on aga detailide osas. Nii on mõlema saali ahju dekooris kasutatud põhiliselt rokokoolikku köitraagu ja teokarpe ning nissi ehtivas naisfiguuris tunneme ära müütilise Leda. Ka teiste ahjude dekooris on valdavaks
võimelised uuesti end taastootma: muld, mets, veevarud ja toit, ka osa jõuvarusid biomassi energia Taastumatud maagid, kaevandatatvad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia. Säästev kasutamine: taastuvate määr sõltuvusse uuenemise kiirusega; tarbimine ei tohi tugineda vaid ühele loodusvarale; rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldata jäätmete sorteerimine koha peal; jääkainete tootmise piiramine. looduse mitmekesisus: Maakeral elab arvatavalt 10-13 milj. liiki. Peale 1950.a. on hävinud juba 10 000 taime ja loomaliiki. 1992.a. kirjutati Rio de Janeiros alla biodiversiteedialane leping (leping looduse mitmekesisuse kaitseks) iga allakirjutanud riik kohustub kaitsma oma maa rikkusi. Eesti ratifitseeris lepingu 1994.a. Inimene oma elutegevusega soodustab kas otseselt või kaudselt liikide hävimist, samas võib inimene oma tegevusega ka soodustada liigilist mitmekesisust nt. Lääne-Eesti puisniidud
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560. aasta talurahva ülestõus Läänemaal kui ka Mahtra sõda. Lisaks suhtuti 13. sajandi eestlasesse väga moderniseerivalt: usuti, et muinaseestlastel oli juba tugev rahvusliku ühtsuse tunne, Muinas-Eesti aga peaaegu kui ühtne riik, mille maakonnad tegutsesid ...
Koerad Koera põlvnemine Koera koostöö inimese majapidamises on kestnud väga ammu. Nagu ka teised koduloomad põlvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linné jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jäänuste leidmine 1861 aastal Sveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati soo - ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris).[2] Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). [3][4] Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad ...
Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Uraani atmosfääri temperatuur on Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõige madalam, langedes kuni 49 kelvinini (-224 °C). Väga madala temperatuuritõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid vesinik ja heelium. Atmosfääri alumistes kihtides esinevad pilved, mis on moodustunud metaanist, ammoniaagist ja veest. Pilvekihid on küllaltki keerulise ja kihilise struktuuriga. Arvatavalt asuvad metaanipilved ülemises ja veepilved alumises osas. Vähesel määral leidub atmosfääris ka süsivesinikke. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst. 9 Sarnaselt teistele hiidplaneetidele on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid ligi kaheksa kraadi, mistõttu planeedi põhja- ja lõunapoolus asuvad seal, kus enamikul teistel planeetidel on ekvaator
erosioon seal 6 korda väiksem) Erinevad ribapõllundusmeetod (koos soja ja mais) efekt isegi kuni 75% (võrreldes tavapõllundusega); ka viljapuude read ja nende ridade vahel 1-aastaste kultuuride kasvatus aitab erosiooni pidurdada. Külvikorrad (tähtsad liblikõielised kultuurid), orgaanilised väetised (loomasõnnik, kompost, toores taimmaterjal. 1.2.7. Looduse mitmekesisus Maakeral elab arvatavalt 10-13 milj. liiki. Peale 1950.a. on hävinud juba 10 000 taime ja loomaliiki. 1992.a. kirjutati Rio de Janeiros alla biodiversiteedialane leping (leping looduse mitmekesisuse kaitseks) iga allakirjutanud riik kohustub kaitsma oma maa rikkusi. Eesti ratifitseeris lepingu 1994.a. Inimene oma elutegevusega soodustab kas otseselt või kaudselt liikide hävimist, samas võib inimene oma tegevusega ka soodustada liigilist mitmekesisust nt. Lääne- Eesti puisniidud.
Kõigi kultuuride kunstiajalugu algabki tihtipeale keraamikaga kuna igalt inimkultuurialalt on vanimate leidude hulgas alati ka keraamikat leitud. Tuli muudab savi ka aastatuhandetele vastupidavaks. Ninive saviraamat säilis tänu tulekahjule. Muinasaja keraamika on värvuselt kas must või kollakas-punakas. Pottide värvitoon sõltub valmistamiseks kasutatud savi koostisest ning keraamika põletusviisist. Vanimad keraamilised esemed on põletatu arvatavalt lahtistes lõketes, hiljem hakati selleks kasutama ka maasse süvendatud auke, mida võib lugeda ahjude eelkäijaks. Muinasaja keraamika on põletatud madalatel t-del jäädes enamasti alla 700°C. Kuna sellistel temperatuuridel põletatud nõud jäävad enamasti poorseks ning ei ole seetõttu kuigi vettpidavad, on vahel tarbenõude pinda silutud, et muuta teda vähem vedelikku läbilaskvaks. Pottsepakeder võeti kasutusele III aastatuhandel eKr
arvatakse, et see tants on ehk veel enamgi kui teised võistlustantsud aegade jooksul muundunud millekski täitesti omanäoliseks ehk lihtsalt võistlustantsuks. On neidki, kes arvavad, et paso doble ei sobi oma olemuselt võistlustantsude sekka, kuid praegu ta seal siiski on. Samas käivad tipptantsijad paso doble olemust otsimas härjavõitluse areenilt ning hispaania rahvatantsijate seast, kuigi paso doble on siiski arvatavalt vaid segu mitmest erinevast asjast. Võistlustel tantsitakse seda sõjakat marsimuusikale sarnanevat tantsu neljandana enne jive´i, tempoks 60-62 takti minutis. DZAIV: Dzaiv (inglise k Jive) on Ameerika päritolu tempokas tants, mida liigitatakse Ladina- Ameerika tantsude hulka ning tantsitakse võistlustantsus viimasena. Tempo on 42-44 takti minutis. Dzaiv pärineb Ameerika Ühendriikide kaguosa mustanahaliste seast. On oletatud, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
