Tšernobõli katastroof (4)

Tšernobõli katastroof
Kuidas Tšernobõli tuumakatastroof maailma tabas
26. aprillil 1986 tabas maailma XX sajandi suurim tehnogeenne katastroof. Lenini-nimelise Tšernobõli Aatomielektrijaama 4. energiaplokk lendas õhku.
Tuul viis radioaktiivse saaste üle Põhja- Ukraina , Valgevene, Venemaa, Balti riikide ja Skandinaavia ka mujale Euroopasse. Kõrgendatud radiatsioonitaset mõõdeti peaaegu kõikjal põhjapoolkeral.
25. aprillil 1986 on plaanis 4. energiaploki ennetusremondieelne eksperiment . Tavaline protseduur, mille sarnaseid on jaamas korduvalt tehtud. Vahetult enne reaktori peatamist on kavas mõõta turbiini vibratsiooni ja katsetada turbiini tühikäigupööretel. Et Kievenergo operaator palub energiat toota tippaja lõppemiseni, lükkub eksperiment hilisõhtusse. Seniks jääb reaktor poolel võimsusel (700 MWh) tööle.
25. aprillil kell 23.10: Kievenergo operaatori loal hakatakse reaktori võimsust vähendama.
26. aprillil kell 0.35: katse läheb plaanipäraselt. Peainseneri asetäitja saab juhtruumi jõudes teate, et võimsus kukkus järsult, 30 MW võrra; hetkevõimsus on 50–70. Vahetusvanem soovitab tõsta võimsust 200 megavatini, peainseneri asetäitja nõustub.
0.43: eksperimendi tarvis blokeeritakse avariisüsteem.
1.03: vastavalt katse programmile käivitatud veepumbad 7 ja 8. Reaktori võimsus on 200 MW, kõik näitajad normis.
1.23:04 algab eksperimendi põhiosa – turbiini käitumine tühikäigupööretel. Puldiruumis on kõik rahulik. Vahetusülem viipab käega avariinupu poole, millega reaktorit peatatakse nii tava- kui ka hädaolukorras.
1.23:40 on fikseeritud avariinupu A3-5 vajutus, grafiitvarred (187 tükki) laskuvad reaktori aktiivsesse tsooni – reaktsioon peaks seiskuma.
1.23:43 teatab avariisignaal võimsuse liiga kiirest tõusust.
1.23:47 paneb esimene plahvatus kogu hoone rappuma . Paari sekundi pärast järgneb teine ja võimsam plahvatus. Avariisüsteemi grafiitvarred jäid seisma, jõudmata aktiivsesse tsooni isegi mitte pooleldi.
Pärast plahvatust
Elektrijaama meeskond tegutseb vastavalt avariiolukorra juhendile, millest, nagu hiljem selgub , neil siiski täit ettekujutust pole.
Tuumajaama käsutuses pole seadmeid, mis suudaksid mõõta kiirgust, mis siis inimesi tabas.
Veerandtunni pärast on kohal esimesed tuletõrjujad, kes asuvad reaktorit kustutama ilma vajaliku erivarustuseta. Põlevad grafiiditükid lükatakse jalgadega plahvatusest tekkinud auku tagasi. Saadud kiirgusdoosidega on ellujäämine välistatud.
Tuul kannab reaktori plahvatusest üles kerkinud radioaktiivset tolmu laiali. Ümberkaudsetel elanikel katastroofi kohta infot pole.
Väidetavalt teatab tuumajaama direktor 26. aprilli hommikul , et olukord on kontrolli all. Antakse käsk taastada energiaploki normaalne töö mai keskpaigaks, hiljemalt sügiseks 1986.
Rootsi tuumaelektrijaama ümbruses mõõdetakse kõrgendatud kiirgustase, arvutused viitavad avariile Kiievi kandis . Moskva eitab hommikul kõike, õhtul siiski kinnitab plahvatust Tšernobõli tuumajaamas.
Nelja kilomeetri kaugusel elab Pripjati linn 26. aprillil tavalist elu. Inimesed valmistuvad maipühadeks, lapsed mängivad õues, emad jalutavad lapsevankritega.
Otsus Pripjati linna evakueerimise kohta küpseb alles õhtuks. Infolekke vältimiseks suletakse linna sissesõidud juba varem. 27. aprillil on evakueerimisotsus kinnitatud. Lõuna paiku tehakse linn paari tunniga tühjaks. Inimestele on öeldud, et lahkuda tuleb paariks-kolmeks päevaks. Nad ei naase enam kunagi.
Sõjaväelased tõmbavad kaardile sirkliga ringe . Tekib 10- ja 30kilomeetrine tsoon.
30 kilomeetri tsoon, nagu hiljem selgub, on seotud võimaliku uue võimsa plahvatuse ohuga.
Versioonid, miks tuumareaktor Tšernobõlis plahvatas
1. Ametlik versioon : meeskonna vead reaktori käitamisel. Siiani räägitakse, et plahvatus on öise eksperimendi tagajärg. Seda versiooni toetasid reaktorit projekteerinud akadeemikud ja teadlased, kes kuulusid ka uurimiskomisjoni. Nende arvates on Tšernobõlis kasutuses olnud RBMK-1000 tüüpi reaktor sama ohutu kui samovar – pane või Punasele väljakule seisma.
2. Süüdimõistetute versioon: õnnetuse põhjustasid konstruktsioonivead. Selle tõestuseks on sama tüüpi reaktori avarii 1975. a. Leningradi tuumaelektrijaamas ning 1982. a. Tšernobõlis. RBMK reaktorid väljusid kontrolli alt, kui väikese võimsuse juures avariinupule vajutati, ehkki teoreetiliselt pidanuksid seiskuma. Reaktori loojad inseneride osutatud puudujääkidele ja ettepanekutele ei reageerinud . Seda versiooni toetab tõsiasi, et pärast 1986. aasta katastroofi tehti RBMK reaktoritele siiski vajalikud täiustused.
3. Maavärina versioon: katastroofiööl fikseerisid seismoloogid Tšernobõli rajoonis maavärina, mille epitsenter võis teoreetiliselt olla tuumareaktori all. Märksa tõenäolisemalt asus epitsenter aga siiski 10–15 km eemal. Reaktori rajatised pidid aga vastu pidama kuni kuuepallisele maavärinale.
4. Ameeriklase versioon: lugusid kuritahtlikest ameeriklastest, kes iga hinna eest ihkasid NSV Liitu õõnestada, oleme küllalt kuulnud . Et Tšernobõli katastroofi põhjustada, pidanuks neil olema meeskonnas õõnestaja, nad oleksid pidanud sundima Nõukogude teadlasi tegema vigu reaktori konstruktsiooni analüüsil või põhjustama seitsmepallise maavärina epitsentriga otse reaktori all.
ESIMENE PILT: Avalikkuse ette on jõudnud 9. mail 1986. aastal tehtud pildid Tšernobõli tuumajaamast, kus hiljuti oli suurõnnetus. Selle ajani hoidis NSV Liit juhtunut pooleldi saladuses. (Reuters)
Tšernobõli katastroofi tagajärjel kannatadasaanud isikutele osutatava sotsiaal- ja arstiabi kohta
Tšernobõli katastroofi tagajärjel kannatada saaanud isikute sotsiaal- ja arstiabi parandamiseks Eesti Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kehtestada järgmised Tšernobõli katastroofi tagajärjel kannatadasaanud isikute kategooriad:
1) kiiritustõppe haigestunud isikud ja invaliidid , kelle invaliidsust seostatakse Tšernobõli katastroofi ja selle tagajärgede likvideerimisega, sealhulgas:
- avarii tagajärgede likvideerimises osalenud isikud;
- siseministeeriumi organite juhtiv- ja reakoosseis, kes teenis katastroofi piirkonnas;
- sõjaväelased ja sõjaväekohustuslased, kes kutsuti erikogunemistele ja võtsid osa avarii tagajärgede likvideerimisest;
- saastatud piirkonnast evakueeritud või ümber- asustatud isikud;
2) isikud, kes võtsid osa avarii tagajärgede likvideerimisest või olid seotud Tšernobõli aatomi elektrijaama ekspluatatsiooni- või muude töödega, sealhulgas sõjaväelased ja sõjaväekohustuslased, kes kutsuti erikogunemistele ja võtsid osa avarii tagajärgede likvideerimisest, olenemata nende väeosa paiknemisest ja töö iseloomust, samuti sõjaväelased ning siseministeeriumi organite juhtiv- ja reakoosseis, kes teenis (teenib) saastatud piirkonnas;
3) saastatud piirkonnast evakueeritud või ümberasustatud isikud.
2. Kehtestada, et käesoleva määruse punkti 1 alapunktides 1 ja 2 loetletud isikutel on õigus:
1) elukohajärgselt lasta tasuta valmistada ja parandada hambaproteese (välja arvatud nende proteeside väärismetall);
2) saada igal aastal meditsiiniliste näidustuste esinemisel tasuta sanatoorset ja kuurortravi;
3) kasutada iga-aastast korralist puhkust neile sobival ajal ning saada aastas 14 kalendripäeva palgata lisapuhkust;
4) saada ajutise töövõimetuse toetust 100 protsenti töötasust, olenemata pidevast tööstaažist, juhul kui haigestumisel on põhjuseks seos osavõtuga Tšernobõli katastroofi tagajärgede likvideerimisest;
5) saada individuaal- või kooperatiivelamu ehitamiseks protsendita pangalaenu, millest kustutatakse 25 protsenti;
6) saada aianduskooperatiivi (-ühistu) liikmeks oleku korral protsendita pangalaenu aiamaja soetamiseks või ehitamiseks ja aianduskrundi heakorrastamiseks;
7) saada ettevõttelt või asutuselt palgavahet Tšernobõli katastroofiga seotud meditsiiniliste näidustuste alusel üleviimise korral vähemtasuvale tööle, kuni tervenemiseni või invaliidsusgrupi määramiseni;
8) saada Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisega seotud haigestumise või vigastuse puhul hüvitust kahju eest, mis tehakse kindlaks töölistele ja teenistujatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise eeskirjades ettenähtud korras;
9) saada igal aastal tervise parandamiseks ühekordset toetust kahekordse miinimumpalga ulatuses.
3. Võrdsustada käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 1 nimetatud invaliidid sõjainvaliididega.
4. Kehtestada, et käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 1 märgitud isikutel on täiendavalt õigus:
1) saada aastas 14 kalendripäeva tasulist lisapuhkust;
2) saada individuaal- või kooperatiivelamu ehitamiseks protsendita pangalaenu, millest kustutatakse 50 protsenti;
3) saada vajaduse korral esmajärjekorras elamispinda;
4) saada esmajärjekorras elamu-, garaaži- ja aianduskooperatiivi (-ühistu) liikmeks, vastava koo- peratiivi (ühistu) nõusolekul, samuti soetada esma- järjekorras aiamaja või materjali selle ehitamiseks;
5) saada ajutise töövõimetuse toetust 4 kuud järjest või kuni 5 kuud kalendriaastas (töötavad invaliidid);
6) töötajate arvu või koosseisude koondamise korral eeliskorras tööle jääda;
7) nõuda, et sotsiaalhooldusorgan kannaks invaliidi koduse hooldamise kulud, kui tal puuduvad lähedased sugulased.
5. Maksta Tšernobõli katastroofi tagajärjel invaliidistunud isikutele 1991. aasta jooksul ühekordset toetust:
I grupi invaliididele 10000 rubla , II grupi invaliididele 7000 rubla, III grupi invaliididele 5000 rubla, toitja kaotanud perekondadele 10000 rubla.
Toitja kaotanud lastele maksta igal aastal ühekordset toetust miinimumpalga ulatuses.
6. Käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 3 loetletud isikutele antavad soodustused kehtestatakse Eesti Vabariigi ning Venemaa, Ukraina ja Valgevene vahel sõlmitavate lepetega.
7. Eesti Vabariigi Tervishoiuministeeriumil:
1) viia Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnute põhjalik meditsiiniline läbivaatus ja dispanseersele arvele võtmine läbi 1. maiks 1992. a.;
2) kinnitada Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärjel kannatadasaanute kõrgema astme raviasutuseks IV Vabariiklik Haigla ; 2) süstemaatilise meditsiinilise järelevalve tagamiseks võtta IV Vabariikliku Haigla juurde loodud infopangas peale Eestis elavate Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnute arvele ka nende lapsed, samuti mujal kiirgustsoonis töötanud isikud ja Eesti Vabariigi nende alade elanikud, kus on tõenäoline radioaktiivne saastatus ;
4) Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnute rehabilitatsiooniks ja psüühilise stressi kõrvaldamiseks näha ette IV Vabariikliku Haigla Pärnus ja Pirital asuvad taastusraviosakonnad.
8. Teha Eesti Vabariigi Valitsuse 31. augusti 1990. a. määrusega nr. 182 moodustatud ametkondadevahelisele ekspertkomisjonile ülesandeks käesoleva määruse punktis 1 loetletud isikute haigestumise, invaliidistumise ja surma põhjusliku seose kindlakstegemine Tšernobõli katastroofiga. Komisjoni otsused on tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutustele ning ametiühinguorganisatsioonidele aluse Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnute töövõime ja selle kaotuse astme kindlaksmääramisel ning toitja kaotanud perekondadele pensionide ja toetuste määramisel ja maksmisel.
9. Ettenähtud soodustuste saamise aluseks on dokumendid , mis kinnitavad isiku osavõttu Tšernobõli katastroofi tagajärgede likvideerimisest, kus on ära näidatud seal viibimise aeg (komandeerimistunnistus, sõjaväepilet, tööraamat jms.), samuti kehtestatud vormi kohane osavõtjatunnistus, invaliidsusgrupi tõend või evakuatsioonitõend ning raviasutuse teatis dispanseersel arvel oleku kohta.
10. Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud, kes ei ole 1. maiks 1992. a. pöördunud raviasutusse oma tervisliku seisundi kindlakstegemiseks ja dispanseersele arvele võtmiseks, kaotavad õiguse saada käesolevas määruses kehtestatud soodustusi.
11. Soovitada kohaliku omavalitsuse organitel vabastada käesoleva määruse punkti 1 alapunktides 1 ja 2 loetletud isikud üksikisiku tulumaksu maksmisest.
12. Võtta teadmiseks, et soodustused ravimite saamiseks on kehtestatud Eesti Vabariigi Valitsuse 26. augusti 1991. a. määrusega nr. 80 "Ravimite ja muude apteegikaupade müügi korralduse kohta" (kaasa arvatud hilisemad täiendused).
13. Käesolevas määruses loetletud soodustused ja kompensatsioonid kehtivad ka nende isikute suhtes, kes on haigestunud kiiritustõppe või invaliidistunud tsiviil- või sõjalistel objektidel asetleidnud muude tuumakatastroofide tagajärjel.
14. Käesolevas määruses loetletud soodustused kehtivad nende Tšernobõli katastroofi tagajärjel kannatadasaanud isikute suhtes, kes käesoleva määruse vastuvõtmise hetkel elavad Eesti Vabariigis, Eesti Vabariiki tagasipöördunud Eesti Vabariigi kodanike (vastuvõetava kodakondsusseaduse järgi) ja Eesti Vaba riigis alalise elamisloa saavate isikute suhtes.
15. Tunnistada kehtetuks Eesti Vabariigi Valitsuse 31. augusti 1990. a. määrus nr. 2 "Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnute sotsiaal- ja arstiabi parandamise kohta".
Täna möödub 22 aastat Tšernobõli tuumaelektrijaamas toimunud katastroofist.
Ukraina pealinnas Kiievis asetasid umbes sadakond ukrainlast, sealhulgas president Viktor Juštšenko, katastroofi ohvritele püstitatud mälestusmärgile pärgasid ja süütasid jumalateenistusel küünlaid, vahendas ETV24 välisagentuure.
Tuumakiirgus levis kahesaja tuhandele ruutkilomeetrile, 350 000 inimest evakueeriti.
Katastroofis hukkus kümneid kustutustöödes osalenud inimesi ja arvatavalt tuhanded inimesed on ülemäärase kiirguse tõttu haigestunud vähki.
Ukrainas asuva Tšernobõli tuumaelektrijaama neljas reaktor plahvatas 26. aprilli varahommikul 1986. aastal, Moskva televisioon teatas juhtunust alles kolm päeva pärast katastroofi.

Tšernobõli tuumajaam saab uue katte

Reuters / Scanpix (Tšernobõli tuumajaama kattev sarkofaag on hakanud lagunema .)

• Mälestatakse Tšernobõli 21. aastapäeva 26.04.2007
  
• Tšernobõli veteranid nõuavad soodustusi ka mittekodanikele 26.04.2006
  
• Maailmas mälestati Tšernobõli katastroofi ohvreid 26.04.2006
  
• Ranne: Tšernobõl pole ainult Ukraina, vaid Euroopa probleem 26.04.2006
  

07.08.2007 22:29
Euroopa Rekonstruktsiooni - ja Arengupank (EBRD) lubas anda 5,8 miljardit krooni Tšernobõli tuumajaamale uue kaitsesarkofaagi ehitamiseks.
Pärast 1986. aastal reaktoris toimunud plahvatust kaeti tuumajaam, et vältida radioaktiivse aine levimist, kuid praeguseks on sarkofaag hakanud lagunema. Uus sarkofaag kavatsetakse ehitada vana peale, vahendas SVT.
Viimane reaktor Tšernobõlis suleti 2000. aastal, kuid seal töötab endiselt 3500 inimest, kelle ülesandeks on sarkofaagi eest hoolitsemine. Töötajate viibimine katastroofipiirkonnas tekitab endiselt vaidlusi.
Vahetult plahvatuse järel 1986. aastal suri 31 inimest, kuid kui palju on radiatsiooni tõttu hiljem surnud või veel sureb , pole teada.
Eelmisel aastal avaldatud ÜRO raporti kohaselt sureb veel radioaktiivsest ainest põhjustatud vähi tõttu umbes 9300 inimest. Teised ühendused, sealhulgas Greenpeace , on kannatanute arvu hinnanud kuni kümme korda kõrgemaks.
Berit Nuka