Maie Remmel (0)

Sarnased õppematerjalid

6

pdf

„Mõistatuslik Muinas-Eesti"

Ester Oras (2007) Retsensioon Maie Remmeli raamatule ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" Maie Remmeli raamat ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" ilmus 2007. aastal välja antuna kirjastuse Argo poolt. Raamatu kogumahuks on 222 lehekülge, millest 8 lehekülge moodustab kasutatud kirjanduse loetelu (kokku 128 nimetust) ning teine 8 lehekülge hõlmab mitmete tabelitega varustatud lisade osa. Raamatu sisuline osa koosneb eessõnast, viiest peatükist ning kokkuvõttest, sisaldades mitmeid illustratiivseid jooniseid ja kaarte.

Kirjandus

14

docx

Propaganda mõju Eesti riigis

(Ehasalu 2008). Sellest tulenevana võib defineerida propagandat kui levitustööd, et võita inimesi enda poolele. Ideede ning vaadete laialdast meediasse paiskamist, et inimesed eelistaksid vastavat objekti. Minu uurimistöös on see objekt mõni erakond, mis oma loosungeid jagades poolehoidjaid meelitab. Propagandat võib tõlgendada ka teisiti. ,,Erakonnad turustavad reklaami vahendusel mõtteid ja ideesid - nägemust." Propagandaks võib lugeda ka reklaami nagu arvas Renee Remmel. Tema tõlgendaks seda sõna positiivse suunitlusega. Propagandana mõistab ta siis pigem ainult enda ideede levitamist kõige tavalisema reklaami näol (Remmel 2009). Arvamuste kokkuvõtteks tuleb propagandale omistada definitsioon, mis omaks eelnevatest pool ning kokku liites peaks saama üpriski tõese tulemuse tänapäeva mõistes. See tähendab, et propaganda on senini levitustöö, kuid tähtis osa sellest kuulub kindlasti ka reklaami alla.  1.2

Uurimistöö

2

doc

Nimetu

Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Alan Chalmers Võttis kaua aega, kuni jõudsin selle raamatu lugemiseni. Lükkasin seda pidevalt edasi, samal ajal otsides erinevaid vabandusi iseendale. Kui ühel päeval sellega siiski alustasin, üllatusin väga positiivselt. See raamat ei olnud midagi nii hull, kui enne kartnud olin. Mida rohkem ma seda lugesin ja mida lõpu poole jõudsin, seda keerulisemaks see ikkagi muutus. Raamat nõudis järjepidevat keskendumist, seal oli tohutul hulgal erinevaid teooriad, teadlaste seisukohti, nende ümberlükkamisi, siis jälle nende kaitsmist jne. Mingil hetkel ajas segadusse küll. Sellest kõigest hoolimata püüan nüüd kuidagi raamatu lühidalt kokku võtta, tuues välja enda jaoks meeldejäävamad seisukohad. Juba raamatu alguses defineeritakse ära teaduse mõiste, kasutades J.J.Davies'i raamatut ,,Teaduslikust meetodist". Niisiis ,,Teadus on faktidele püstitatud struktuur". Al

Kategoriseerimata

12

doc

LOOGILIS-FILOSOOFILINE TRAKTAAT

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetool Andrus Palumäe LUDWIG WITTGENSTEIN LOOGILIS-FILOSOOFILINE TRAKTAAT Referaat Õppetooli juhataja, professor , Peeter Müürsepp Tallinn 2010 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................... 3 Loogilis-filosoofiline traktaat ......................................................................... 6 Kokkuvõte ...................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus ja viited .......................................................................... 11 3 Sissejuhatus Referaadi teema valiku tegin eelnevalt Ludwig Wittgenstein`i teosega tutvumata ja suhteliselt ker

Filosoofia

4

docx

LUGEMISPÄEVIK Väike prints

LUGEMISPÄEVIK o Vali 2 tegelast (võimalusel) ja vasta just temast lähtuvalt järmistele küsimustele 1. ÜLDANDMED Väike prints o PEALKIRI: Väike prints- Antoine de Saint-Exupéry  Mida ta tahab? Ta õpetab minategelast vastutama nende o ILMUMISAASTA: 1942 eest, keda armastab ja olema tema ise, isegi kui keegi teda o MAHT: 87 ei kuula. Väike prints õpetas ka seda, et maailma parimad o ŽANR täiskasvanutele mõeldud lasteraamat, fantasia, asjad ei pruugi olla kõige kallimad, haruldasemad, allegooria väljamõeldumad, vaid asjad, mida näeme ja saame igapäevaselt nauti

Kategoriseerimata

4

docx

LUGEMISPÄEVIK Väike prints

LUGEMISPÄEVIK o Vali 2 tegelast (võimalusel) ja vasta just temast lähtuvalt järmistele küsimustele 1. ÜLDANDMED Väike prints o PEALKIRI: Väike prints- Antoine de Saint-Exupéry  Mida ta tahab? Ta õpetab minategelast vastutama nende o ILMUMISAASTA: 1942 eest, keda armastab ja olema tema ise, isegi kui keegi teda o MAHT: 87 ei kuula. Väike prints õpetas ka seda, et maailma parimad o ŽANR täiskasvanutele mõeldud lasteraamat, fantasia, asjad ei pruugi olla kõige kallimad, haruldasemad, allegooria väljamõeldumad, vaid asjad, mida näeme ja saame igapäevaselt nauti

Kategoriseerimata

3

doc

Kerttu Rakke - Iluasjake

Kerttu Rakke " Iluasjake" SÜNDMUSED: Kogu raamatu tegevus algab Jani korterist, kus nad Marilyniga elavad. Siis jõuab kätte Marilyni sünnipäeva hommik, mil naine arvab, et Jan on ta sünnipäeva ära unustanud. Kuid tegelikult ilmub Jan kohale suure pehme mängukaruga. Mängukaru otsustab Jan naisele kinkida just sellepärast, et ta arvab et Marilynil on kõik vajalik olemas ning ülejäänud vajalike asjade ostmisega saab naine ilmselt ise hakkama. Esijalgu tundub kõik olevat ideaalne, kuid tegelikkuses see päris nii siiski pole. Jan avab Tartus enda firma filiaali, tänu millele on ta väga palju kodust ära. Marilyn on väga kurb, et mees niivõrd palju kodust ära on ning igatseb teda tõeliselt. Mingil hetkel muutub asi naise jaoks veidikene kahtlaseks ning ta isegi kahtlustab Jani enda petmises. Mida aeg edasi, seda halvemaks muutuvad ka paari omavahelised suhted ning Jan ei jõua peaaegu enam üldse koju. Jan aga üritab seevastu oma pikki eemalviibimisi kompenseeri

Kirjandus

34

pdf

EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU

Gottfried von Herderi (1744–1803) tegevusel, kes töötas aastatel 1764–1769 Riias pastorina. Pärast naasmist Saksamaale avaldas Herder kaheköitelise antoloogia "Volkslieder", mis muuhulgas sisaldas ka eesti rahvalaulude tõlkeid saksa keelde. Herder oli kirjavahetuses August Wilhelm Hupeli jt kohalikke olusid hästi tundva- te baltisaksa haritlastega. 2 Looduskujundite kasutamist baltisaksa haritlaste teostes vaatleb Maie Kalda artik- kel "Holtzi, Mannteuffeli ja Jannseni loomad" (2004: 31–43). 244 Kadri Tüür, Timo Maran poliitiline tähendus.3 Eestlaste loodussuhte manifesteerimise näiteks võib tuua katke Oskar Looritsa teose "Eesti rahvausundi maailmavaade" peatükist "Suhtumine looduselle". Nõndaviisi on kujunend soomesugu rahvaste usundi võib-olla kõige veetlevamaks jooneks just suur ja sügav l o o d u s t u n n e kuni harda ja

Loodus

Kommentaarid (0)