Arvuti kasutamine tänappäeval (0)

Pärnu Kutesehariduskeskus
ARVUTI KASUTAMINE TÄNAPÄEVAL
REFERAAT
Koostaja : Karmen Tõnisson
Klass:
Juhendaja :
Pärnu 2010
Sisukord
Sissejuhatus 3
1.Arvuti ajalugu 4
2.Arvuti 5
2.1 Personaalarvuti 5
2.1.1 Pihuarvuti 5
2.1.2 lauaarvuti 5
2.1.3 Sülearvuti 5
2.1.4 Suurarvuti 5
2.2 Arvuti osad 6
2.2.1 Monitor 6
2.2.2 Korpus 6
2.2.3 Kõlarid 6
2.2.4 Klaviatuur 7
2.2.5 Hiir 7
3. Arvuti kasutamisega kaasnevad terviseprobleemid 8
3.1 Tehnostress 8
3.1.1 Arvutikartus 8
3.1.2 Arvutisõltuvus 8
3.1.3 Nahaärritus 8
3.1.4 Stress 9
3.1.5 Mõju silmadele 9
3.1.6 Peavalud 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele.Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Enamus arvuteid maailmas on personaalarvutid. Persoonarvuteid on väga erinevaid, nii ka arvutiga kaasnevaid terviseprobleeme. Mitmed probleemid tekivad sellest, et inimesed veedavad liiga kaua aega arvuti taga ja ei liiguta ennast piisavalt.

1.Arvuti ajalugu

Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus . Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile . Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed . Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat , mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita (Arvuti ajalugu 2009).
Tänapäevase raali ehitamine muutus võimalikuks kui 19. saj. loodi mõiste loogikatehe matemaatikas. Tänapäevase digitaalarvuti juured on pärit aastast 1937, kui Claude Elwood Shannon töötas välja digitaalse elektroonika alused. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse 1944 briti salateenistuste loodud Colossust ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC , mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suure (hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju) ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad . Samas olid olemas ma elektromehaanilised arvutid, näiteks Bomba, mida kasutati Saksa sõjaväe šifreerimismasina Enigma koodi murdmiseks.1950-ndatel võeti kasutusele transistorid ning arvutid muutusid kõikides näitajates paremaks. 1970-ndatel koos integraallülituste tulekuga muutus võimalikuks personaalarvutite teke (vikipeedia (f)2009).

2.Arvuti

2.1 Personaalarvuti

Personaalarvuti on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks(Arvuti ja selle põhikomponendid 2009).
Personaalarvuti põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks (vikipeedia(b) 2008). Personaalarvuteid on palju erinevaid.

2.1.1 Pihuarvuti

Pihuarvuti on väga väike(enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti, millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutigagi (vikipeedia(a) 2009).

2.1.2 lauaarvuti

Lauaarvuti on ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus (vikipeedia(b) 2009). Lauaarvutit ei saa kaasas kanda nii nagu pihuarvutit või sülearvutit.

2.1.3 Sülearvuti

Sülearvuti ehk laptop on mobiilne arvuti. Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad. Sülearvuti töötab nii akupatareiga, mis on laetav, kui ka elektrivõrgus. Sülearvuti kasutab samu osasid, mis esinevad ka lauaarvutitel, kuid nende suurus ja energiatarbimist on vähendatud (vikipeedia(c) 2008).

2.1.4 Suurarvuti

Suurarvuti on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutikeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. Suurarvutid võimaldavad suure hulga programmide üheaegset tööd (e- teatmik (a) 2009)

2.2 Arvuti osad

Arvuti koosneb paljudest osadest.
Joonis2(arvuti osad)

2.2.1 Monitor

Monitor ehk kuvar on seade ilma milleta on arvutit pea võimatu kasutada.Tavaline monitor sarnaneb põhimõttelt televiisoriga (Arvuti riistvara 2009).

2.2.2 Korpus

Korpusel on täita mitu tähtsat rolli. Ta kaitseb enda sisemuses peituvaid komponente nii staatilise elektri kui ka füüsiliste vigastuste eest. Samuti vähendab korralik korpus enda sisemuses olevate seadmete võimalikku müra, kaitstes seega ka väliskeskkonda ja selles viibivat kasutajat (korpus ja toiteplokk 2008).

2.2.3 Kõlarid

Kõlariks nimetatakse akustiliselt kujundatud kasti monteeritud valjuhääldeid. Kusjuures kõlaris kasutatud valjuhääldeid võib olla rohkem kui üks. Enamasti on valjuhääldid siis mõeldud erinevaid sagedusi esitama. Kõlar on tavaliselt mõeldud inimesele kuuldavate helide tekitamiseks, püüdes minimeerida resonantside ja moonutuste teket (vikipeedia(d) 2009).

2.2.4 Klaviatuur

Arvuti üheks olulisemaks osaks on klaviatuur, mis võimaldab arvuti kasutajal arvutis toimuvat juhtida. Kui hiir ei ole enamuses hädavajalik, siis klaviatuurita personaalarvuti tööle ei hakka (Klaviatuur 2009).

2.2.5 Hiir

Hiir on laual libistatav nuppudega osutusseadis, millega saab käivitada programme ja teha mitmesuguseid muid operatsioone, ilma et oleks vaja ära õppida selleks vajalikke arvutikäske.Hiirel võib olla 1 kuni 3 nuppu, mille funktsioonid sõltuvad sellest, mis programm parasjagu töötab. Uuemad hiired on varustatud ka kerimisrattaga (e-teatmik(b) 2009).

3. Arvuti kasutamisega kaasnevad terviseprobleemid

3.1 Tehnostress

Tehnostress kui kesknärvisüsteemi ülemäärane erutusreaktsioon seoses uue tehnoloogia , sealhulgas arvuti kasutamisega võib esineda nii arvutikartuse kui ka arvutisõltuvusena ( KLIINIK .EE 2009).

3.1.1 Arvutikartus

Arvutikartus esineb enamasti vanemate inimeste seas, kes ühelt poolt võivad olla kartuses , et uus tehnoloogia võib kelleltki röövida töökoha, teisalt on see seotud ka suutmatusega (tahtmatusega?) õppida midagi uut ja kardetavalt keerukat käsitsema. Tehnostressina võib käsitleda ka ülaltoodud riist -vara- tarkvara -oskused süsteemi logisevatest lülidest tulenevaid stressiilminguid.
Arvutikartuse vältimiseks sobib arvutiga esmakohtumiseks ja tutvumiseks kasutada mängukeskkonda, mis pakub lõbu ka juhul, kui miskit valesti juhtub minema. Nii nagu lapsed õpivad enamike kasulikest oskustest mängides, sobib ka täiskasvanuile "uue maailma" avastamiseks mänguline keskkond, kus negatiivne tagasiside on mitte reaalne tagasilöök, vaid osa mängust, mille võib naerdes unustada (KLIINIK.EE 2009).

3.1.2 Arvutisõltuvus

Arvutisõltuvus on tõsine tervisehäire, mis sunnib inimest liigselt tegelema arvutiga. Pidev istumine arvuti taga kurnab aga lisaks vaimule ka tugiliikumisaparaati ning silmi. Arvutisõltlane kipub külastama tavatult ja mõttetult palju arvutikauplusi, kasutama arvutialast terminoloogiat ka muus, sageli sobimatus kontekstis, eralduma sotsiaalsest elust, mis võib kaasa tuua probleeme perekonnas, aga ka sõpruskonnas ja töökohas. Samuti võib arvutisõltuvuse puhul esineda hirmu, kui inimene on arvutist kas või ajutiselt eraldatud. Hetkel ollakse arvamusel, et arvutisõltuvuse puhul annavad head raviefekti analoogsed meetodid, mis muude sõltuvusseisundite ravis . Igal juhul tähendab see, et taolise seisundi möödumine iseeneslikult on vähetõenäoline ja abi tuleb otsida raviasutusest (KLIINIK.EE 2009).

3.1.3 Nahaärritus

Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole teada, arvatavalt on teiste tegurite seas olulisel kohal nii tööruumi kuiv õhk, staatiline elekter kui ka individuaalne tundlikkus. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool (KLIINIK.EE 2009).

3.1.4 Stress

Stress on organismi keerukas reaktsioon, mis algfaasis aitab organismil uue situatsiooniga kohaneda, ent mis ülitugeva ärrituse tõttu võib jõuda ka organismi kurnatuse faasi (sageli nimetatakse taolist reaktsiooni distressiks). Tööl arvutiga on ülemäärase stressi põhjustatud enamasti pigem töökorraldus kui arvuti ise. On mõistetav, et liigne töökoormus, ülemäära keerukad tööülesanded, mis ei ole vastavuses ei töötaja väljaõppe ega töövahenditega, pealesuruvad tähtajad, ebakõlad töökollektiivis või mõnikord hoopiski isleeritus ja võimaluse puudumine nõuannete ning selgituste saamiseks kurnavad meid vaimselt ja emotsionaalselt. Tulemuseks on kiire väsimine ja pahameel kõige tööga seonduva vastu, kaasaarvatud arvuti (KLIINIK.EE 2009).

3.1.5 Mõju silmadele

Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - tööreziimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, mis võib tööpäeva lõpuks häirida ka töötegemist, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Seega, ligikaudu 10-minutiline puhkepaus pisikese jalutuskäigu näol arvutist isegi vaid paari meetri kaugusele iga töötunni järel aitab meil üheaegselt vältida nii tugiliikumisaparaadi valusid kui ka silmade liigset väsimist. Muidugi võib antud soovituse järgimine tekitada raskusi loomingulise komponendiga tööde puhul, kui hetkel peosolevat mõttelõnga sugugi käest ei tohi lasta. Olgu peale, puhake pisut pikema tööperioodi järel, aga siis ka vastavalt kauem (KLIINIK.EE 2009).
Kujutise kvaliteedi kuvaril määravad ära ühelt poolt monitori tehnilised näitajad, teisalt kasutajapoolsed seaded . Esimesed neist määravad suures osas ära teised, siiski on erinevate indiviidide eelistused sageli erinevad. Seetõttu tasub kuvari muretsemisel lisaks tehnilistele näitajatele kontrollida pilti ka oma silmaga, sest kuvari kallidus, headus ning sobivus antud indiviidile või antud otstarbeks (nt. graafika või tekstitöötlus) ei ole päris üks-üheses sõltuvuses (KLIINIK.EE 2009).

3.1.6 Peavalud

Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega (KLIINIK.EE 2009).
Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on:

• Peegeldav või pimestav ekraan
  
• Kujutise kehv kvaliteet
  
• Sobimatud prillid
  
• Töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress
  
• Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress
  
• Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta
  
• Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge
  

Kokkuvõte

Tänapäeva ühiskonnas on arvutite tähtsus suurenenud tunduvalt. Arvutit kasutatakse kõikjal ning on olemas pea igas peres. Tänapäeva noorte seas on suureks probleemiks arvuti kasutamine, kuna sellega kaasnevad igasugused erinevad terviseprobleemid nagu silmade ärritus, liikumis vähesus, peavalud ja paljud teised probleemid. Kasutades õigel määral arvutit, on see sduur abimees , mis kergendab elu nii indiviidil, kui ka riigil.

Kasutatud kirjandus

Arvuti ajalugu [WWW] http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=158&Itemid=9

Arvuti ja selle põhikomponendid [WWW] http://www.htg.tartu.ee/if/Baaskursus/Ehitus/Ehitus.html

Arvuti riistvara [WWW] http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/monitor/index.ht m

e-teatmik IT ja sidetehnika seletatav sõnaraamat [WWW] http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=1815

Klaviatuur [WWW] http://materjalid.tmk.edu.ee/heikki_eljas/Klaviatuur/

KLIINIK.EE-e-RAAMAT [WWW] http://www.kliinik.ee/index.php?20,1,1,24

KLIINIK.EE-e-RAAMAT [WWW] http://www.kliinik.ee/index.php?20,1,1,26

KLIINIK.EE-e-RAAMAT [WWW] http://www.kliinik.ee/index.php?20,1,1,27

Korpus ja toiteplokk [WWW] http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=4&Itemid=35

Serveriressursside koondumine [WWW] http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=98&Itemid=42

Töötlusseadmed [WWW] http://web.zone.ee/pcabi/tootlus.html

Vikipeedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Arvut i

Vikipeedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5larid

Vikipeedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Personaalarvut i

Vikipeedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Pihuarvut i

Vikipeedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Riistvara