Minevik maskides loovtöö (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

25

doc

Savist küünlajalad

Savist küünlajalad uurimistöö Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lühidalt savist, tehnikatest ja töövõtetest......................................................................4 2. Küünlajalg ,,Tiigipervel"............................................................................................... 6 3. Küünlajalg ,, Nostalgia"...............................................................................................10 4. Küünlajalg ,,Kellukad"................................................................................................ 13 5. Küünlajalg ,,Kassipojad"............................................................................................. 16 6. Küünlajalad ,, Londiste" ja ,,Dumbo"..........................................................................19 7. Küünlajalg ,,Abstrakt"....................

Kunstiajalugu

44

doc

Läbirääkimiste psühholoogia

koges ta pigem solvangut kui rõõmu), suhtlemislaiskus(inimene hoiab kokku hingelist jõudu, mida on vaja suhtlemiseks teisega), ükskõiksus teiste suhtes (inimene on iseendaga liiga hõivatud või veendunud, et ta on teistest parem) ning väsimus (ei jätku jõudu kontakti jaoks). Mitte valmidus kontaktiks läheb alati vastuollu kehtivate normidega. Moodus suhtlemiseks "mitte suheldes" ongi sama, mis panna endale ette mask. Inimene võib oma näole, poosile, zestidele, toonile anda sellise iseloomu, mis mitte millegi poolest ei erine maskist või kostüümist. Selles faasis ei valmistu inimene partnerluseks, ta paneb enesele ette maski ­ tänu millele loodab hakkama saada minimaalse jõuga (ja ka minimaalse kontaktiga). See võib olla "nullmask" ­ mina teid ei puuduta ja ka teie ärge mind puudutage; sellised on "osavõtmatuse", "armastusväärsuse" ja "viisakuse maskid".

Läbirääkimised

41

pdf

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus

1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr ­ Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja taimestik. Maaviljelus Euroopasse kahte

Ajalugu

848

docx

Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil

Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle

Arvutigraafika

24

doc

Üldine teatriajalugu I sügis

tunnetamiseni). · Kasutati ära Apolloni kultus (laenab teatrile esitusmaneeri. Apollonilt rapsoodid, kes esitasid lugulaule ­ pikki kangelaslugusid; võeti üle kirjanduslik tekst ja selle esitusmaneer; meenutas retsitiivi). Apollon ise oli traagiline kangelane, kes väljenduslaadilt sarnanes rapsoodiga ­ käib läbi kannatustetee (Demeter) ja seda kõike Dionysose koori saatel. Jäi üle see kõik veel paigutada arhitektuuri taustale ja ette panna maskid. Mask oli identiteediloojaks ­ tegi näitlejast tegelase. Lugu ise võeti mütoloogiast. Teatrietendus oli nagu areopaagi kohtuistung: kangelane annab aru koorile, koor kehastab alati kodanikke. Koor pidi käivitama nö kohtuistungi. Teater=linnakultus, kujutas endast jumalate kultuste ärandamist. Zeusi tappis tegelikult demokraatia mitte madu. Väljapaistvamaid kirjanikke: Aischylos (,,Oresteia", ,,Pärslased"), Sophokles (,,Kuningas Oidipus",

Üldine teatriajalugu

67

pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios ­ muistne, vana + logos ­ sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu ­ tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid ­ muistised ­ esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmi

Ajalugu

472

pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1  SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Ehitus

236

pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1  SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Kategoriseerimata

Meedia

Kommentaarid (0)