Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minevik maskides loovtöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida sain teada oma lähedatest?
  • Millist kasu võiks tuua see töö?
Maardu Gümnaasium
Minevik maskides
Loovtöö
Autor : Kristina Kralle
Juhendaja : Valev Kald
Maardu 2014

Sisukord


Sissejuhatus 3
Maskidest 4
Kas soovib kodus hoida välismaalt toodud maske? 4
Mida sain teada oma lähedatest? 5
Maskide tegemine 6
Millist kasu võiks tuua see töö? 9
Savist ………………………………………………………………………………………….10
Kokkuvõte………………………………………………………………………………….…13
Kasutatud allikad……………………………………………………………………………...14
Sissejuhatus
Paljud meist isegi ei tea, kes olid nende vana-vana-vana (jne) isa, vana-vana-vana (jne) ema ja kuidas nad välja nägid. Tegelikult ma olin ja mingis mõttes olen selline inimene ja mul on kurb,et ma isegi ei tea, kellena need inimesed olid, milline elu neil oli,kuidas nad mõtlesid ja mida tegid.
Mulle pähe kukkus šanss, kas või natuke saada teada oma perekonnast, aga mitte lihtsalt teada, millest ma võin unustada mõne aja pärast vaid teha savist inimeste nägu ehk teha maskid . Maskid võib riputada seinale, ja iga päev näha oma perekonda,keda pole rohkem elus.
See on Aafrika mask , mida toob õnne.
Maskidest
Sõna „ mask ” etümoloogia on sama salapärane nagu mask isegi. Esimest korda ilmus sõna kasutusse 7. sajandil ning see arvatakse olevat ladina või indoeuroopa päritolu. Kunagine romaani sõna maska tähendas musta, hilisladina masca ja itaaliakeelne maschera aga nõida, vaimu, kummitust. Mitmetes kultuurides tõmmati võrdusmärk maski ja nõia vahele: näiteks nimetati Provence’i aladel nõidusega tegelejaid maskideks (les masques). Katalaani keeles tähendab mascara musta plekki , analoogseid tähendusi leidub teisteski keeltes, peamiselt reliktina säilinud murrakutes. Arvatavasti on põhjuseks just algne komme varjata oma nägu musta tahmakihiga.
Keskajal hakati maske valmistama jõuluks tapetud sigade pead katvast nahast: tugev materjal ning avad just seal, kus vaja, ajasid asja kenasti ära.
Oma uhkeima ja olulisima tähenduse omandasid maskid aga Veneetsia karnevalide hiilgeajal. Kummalised näokatted võimaldasid täielikku anonüümsust, mis oli oluline alamale klassile, aga veel rohkem ülikutele, keda etikett ja aadlitiitel muidu liigselt oleks ahistanud – maskiga varustatult võisid nad aga muretult lõbutseda, nautida hasartmänge, joomist ja naisi.
Prantsuse suur revolutsioon keelustas muude asjade kõrval ka maskid: kostüümides ega maskides ei tohtinud ilmuda tänavatele, keelatud oli maskiballide korraldamine ning isegi maskide müümine, millest oli selleks ajaks juba nii Itaalias kui ka Prantsusmaal tõhus äri saanud
Kas soovib kodus hoida välismaalt toodud maske ?
Oli juthum, kus inimene ostis maski, ja ta isegi ei mõelnud,et selle maski pärast muutub tema elu. Tavaline inimene,kes tõi välismaalt maski, ja ripputas selle seina peale kodus, ja unustas sellest. Paari kuu pärast, kui see inimene kaotas oma sõbra avariis, ema jäi tõsiselt haigeks , läks lahku oma naisega ja kaotas töö, tuli talle meelde see mask, ja ta hakkas mõtlema,et just selle maski pärast tema elu läheb viltu . Ta leidis samasuguse maski internetis ja sai teada ,et seda maski mingil juhul ei tohi hoida kodus, sellepärast et toob ainult õnnetusi.
Tasub meeles pidada, et mõned maskid on ikkagi parem imetleda eemalt: igal neist on väärt oma lugu või kultus, mõnikord ei ole kaugeltki ohutu.
Mida sain teada oma lähedatest?
Kahjuks ma sain teada ainult sellest, et minu perekonnas olid suured huuled ja paksud kulmud. Küsitledes vanemaid, kes olid nende vana-vana emad või vana-vana isad, nad ei osanud vastata, sellepärast et isegi ei näinud neid kunagi. Kuid siis tuli meelde, et minu kodus on üks kohver , mille sees on palju vanu must-valgeid pilte. Ma uurisin ja vaatasin neid, olid pildid, mille taga oli inimese nimi või perekonnanimi kuid rohkem sealt teada ma midagi ei saanud kuid paljudel inimestel olid suured huuled ja paksud kulmud.Siis mul tekkis küsimus, miks meil paksud huuled siis on,me oleme ju tavalised inimesed euroopa välimusega. Ning mulle tuli meelde,kuidas ema rääkis,et tema isa ehk minu vanaisa töötas palju Aafrikas ja viibis seal oma vabal ajal ka selle pärast, et tema isa-isa oli Aafrikast, ehk neeger . Ja siis ma tegingi kolm maski suurte huultega ja paksude kulmudega,et kas või mäletada sellest pisiasjast,ja mäletada,et minu vana-vana-vana isa oli neeger.
Maskide tegemine
Maskide tegemine pole raske , ma ise pole kusagil õppimas käinud, üks päev lihtsalt proovisin teha midagi savist ja tuligi välja. Mul läks vaja: küüneviil, värvid,pintsel,savi ja nuga .
Sobib igasugune savi. Savi saab osta tavalises toidu poes, see pole kallis.
Nuga saab osta ehitus poes, parem on võtta selline nuga,mis pildil on,sest et see on peenike ja saab reguleerida pikkust.
Värvimisek läheb vaja paks ja peenike pintsel. Pintsleid võib osta ka toidu poes.
Paksu pintsliga me kattame värviga terve maski ja peenikese pintsliga joonistame mustreid ja tegeleme väikeste detailidega.
Võib ka mitte kasutada küüne viilt, sest võib samasuguseid asju teha noaga näiteks teha auke , kraapida midagi maha jne.
Kuid kui on vaja küüne viilt,siis seda saab leida apteegist.
Võib võta igasuguseid värve,peale
veevärve,sest savi ei armasta vett.
Kui tegin loovtöö jaoks maski, siis tegin aktsendi huulte ja kulmude peale, sest sain teada,et minu perekonnas olid paljudel suured huuled ja kulmud.
1 samm. 2 samm.
Tuleb teha selline vorm, Teeme nina.Voolime ussikese
esiteks tuleb vaja teha ristkülik teeme nina augud pintsli taga
ja siis teha ääred ovaalseks. otsaga ja siis paigutame pea
keskele .
3 samm. 4 samm.
Teeme huuled. Huuled pole Nüüd teeme silmad
raske teha. Voolime südame teeme riba,lõikame keskelt
kujulise vormi,ning lõikame augu ja sinna paneme ühe
keskel joone , et oleksid pallikese.
enam vähem nagu huuled.
5 samm. Nüüd võtame pintsli,värve
Teeme kulmdud. Kulmude ja värvime nii,kuida tahame.
jaoks tuleb teha ühe riba ja Kuid enne värvimist,töö peab
patsutada seda , et oleks kuivama ära,kas või ainult peamine
õhuke.Ning paigutame neid kiht. Võib ka ahju panna. 15 min.
silmade peal. ja kahesaja kraadi peale.
Et oleksid huvitavamad maskid, lisasin erinevaid mustreid ja plastamass silmi.
Silmi võib osta käsitöö poes Ärge kartke teha erinevaid jooni
Silmade suurus on erinev,ehk enda töö peale, ärge kartke ,et
siis peab vaatama millised läheb koledaks. Maskide juhul
silmad sobivad teie maskile. iga joon on kaunistus.
Millist kasu võiks tuua see töö?
Meie 21. saj. paljud noored ei tea millega tegeleda, satuvad halvasse kambasse, joovad, suitsetavad. Kuid kui leida nendele sobiv tegevusala , siis ma arvan nad hea meelega hakkavad tegelema heade asjadega. Ma arvan ja loodan,et minu töö saaks ka kuidagi aidata, siis noored inimesed hakkavad mitte ainult voolima savist oma vana vanemaid vaid lihtsalt tegelema käsitööga, sest käsitöö rahustab inimese närve. Voolida võib ka plastiliinist,siis ei pea ootama et töö kuivaks ära,nagu savi voolimises. Plastiliini voolimises tööd tulevad erksamad välja ja muidugi väikestele lastele plasilinist voolimine sobib paremini,sest savist on raskem voolida kui plastiliinist. Hästitöödeldav on mitmevärvilisena saadaval olev plastiliin. Enne kasutamist vooli plastiliini käte vahe, et see muutuks pehmeks. Plastiliini on lihtsam kui savi voolida.
Savist
Savi on keraamika tegemiseks esmavajalik tooraine . Eestis leidub vaid madalkuumuses põletatavat savi, mille värviskaala maa seest kaevates võib olla helehallist tumepunaseni.
Savidele annavad tooni peamiselt neis leiduvad rauaühendid. Mida rohkem savi neid sisaldab, seda tumedam on ta ka pärast põletamist. Tavaliselt muutub eestimaist päritolu põlenud savitükk kollaseks või nn tellispunaseks.
Kõrgemas kuumuses põletatavaid saviliike eesti maavarade hulgas ei leidu, seepärast peab neid importima teistest maadest . Hermeetilistes kilepakendites savi on koheselt kasutamiskõlbulik ning vastavalt töö iseloomule on võimalik valida sobivate omadustega savi. Samas saab keraamika tegemiseks kasutada ka maa seest kaevatud savi, kuid sel juhul on vajalik aega nõudev töötlusprotsess.
Glasuurid, angoobid- Laiema värvigamma annavad keraamilistele esemetele angoobid ja glasuurid – need on keraamika pealispinna tonaalsuse muutmiseks. Angoob on värvainega toonitud vedel savi, mis kantakse põletamata niiskele savipinnale keskmiselt 2mm paksuselt ja hiljem kaetakse läbipaistva glasuurikihiga. Angoobi põhimassina saab kasutada nii heledaid kui ka tumedamaid savisid, tingimuseks on eseme massile võimalikult sarnane olemus.
Glasuur on oma keemiliselt koostiselt lähedane klaasile ning ta katab savi pinda õhukese tiheda kihina, mis kinnitub sinna kõrgetel temperatuuridel põletusprotsessi käigus. Klaasimassi sulamise temperatuur on liig kõrge võrreldes madalkuumussaviga, klaasile lisatakse glasuuride saamiseks erinevaid sulamistemperatuuri alandavaid keemilisi aineid.
Keraamika ajalugu. Keraamikaks nimetatakse savist käsitsi või tööstuslikult vormitud esemeid, mis on järgnevalt põletatud kõrgetel temperatuuridel. Nimetus keraamika on tulnud Vana- Kreekast : kera - maavaha, keramos –savi, keramion – savinõu, kerameus – pottsepp . Keraamilistest esemetest vanimateks peetakse praegu Tšehhoslovakkiast leitud figuure , millede vanuseks omistatakse 32 000 aastat.
Keraamiliste mahutite vanuseks on aga 12 000 aastat. Eesti aladelt leitud vanim keraamika on dateeritud 5000 a eKr. Keraamika on seega väga vana käsitöö liik. Kõigi kultuuride kunstiajalugu algabki tihtipeale keraamikaga kuna igalt inimkultuurialalt on vanimate leidude hulgas alati ka keraamikat leitud.
Tuli muudab savi ka aastatuhandetele vastupidavaks. Ninive saviraamat säilis tänu tulekahjule.
Muinasaja keraamika on värvuselt kas must või kollakas-punakas. Pottide värvitoon sõltub valmistamiseks kasutatud savi  koostisest ning keraamika põletusviisist. 
Vanimad keraamilised esemed on põletatu  arvatavalt lahtistes lõketes, hiljem hakati  selleks kasutama ka maasse süvendatud  auke, mida võib lugeda ahjude eelkäijaks. 
Muinasaja keraamika on põletatud  madalatel t-del jäädes enamasti alla  700°C. Kuna sellistel temperatuuridel  põletatud nõud jäävad enamasti  poorseks ning ei ole seetõttu kuigi  vettpidavad, on vahel tarbenõude pinda  silutud, et muuta teda vähem vedelikku läbilaskvaks. 
Pottsepakeder võeti kasutusele III aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Ees-Aasias. Esialgne keder oli käega, hiljem aga jalaga ringi aetav. Esimestel potiketradel oli treiketas puust, hilisematel aga põletatud savist või kivist tahutud. Eesti aladele jõudis treiratas alles 11. saj Ida-Eestisse.
Käsitreimise kasutuselevõtt võimaldas teha keerulisema kujuga vorme ja arendada massilisemat tootmist. Sellest ajast muutuski keraamika kaubavahetusartikliks – nii taarana kui ka iseseisva esemena.
Just tänu kaubaveole leidub erinevates maades sarnaseid keraamikatooteid. Kaug-Idas arenes keraamika sarnaselt teiste maadega, kuid hilisemal perioodil jõudis erandlike tulemusteni. Hiina meistrid jõudsid 9. sajandil portselanmassi avastamiseni.
Voolimistegevused
Eseme voolimine. Õpitakse voolima mitmesuguse kujuga puu- ja köögivilju, marju, seeni, pagaritooteid, linde, loomi, inimesi. Toimub kõigis vanuserühmades.
Tegevuse voolimine. Üksikesemetest moodustatakse mingi kindla teema (ümbritsevast elust, muinasjutu ainetel) järgi lihtsaid gruppe. Teema voolimist viiakse läbi põhiliselt vanemates vanuserühmades.
Ehisvoolimine. Lapsed kaunistavad voolitud eseme pinda erikujuliste voolimispulkadega mustri sissevajutamise teel või teevad pinna kaunistuse väikestest eraldi voolitud detailidest (savipulgad, kuulikesed jne.). Viiakse läbi vanemates vanuserühmades, kuid lihtsamal kujul ka nooremates rühmades. Vabavoolimine. Teema valivad lapsed ise, kasutades kõikides vanuserühmades nii tegevuses kui tegevusevälisel ajal.
Natuuri järgi voolimine. Aluseks on vaatlus , mille käigus selgitatakse välja eseme kõige iseloomulikumad jooned. (n. milline on õun, ploom; mille poolest erinevad koer ja rebane jne.). Tegeldakse põhiliselt vanemates vanuserühmades. Oluline on meeles pidada, et koolieelne laps pole suuteline natuuri täpselt jäljendama! Mälu järgi voolimisele peab eelnema mingi konkreetne eeltöö (muinasjutu lugemine, filmi vaatamine, jalutuskäik vm., mille käigus juhitakse lapse tähelepanu esemele või olendile, mida hiljem voolima hakatakse.
Kokkuvõte
Me saime teada,et sõna „mask” etümoloogia on sama salapärane nagu mask isegi. Esimest korda ilmus sõna kasutusse 7. sajandil ning see arvatakse olevat ladina või indoeuroopa päritolu. . Keraamikaks nimetatakse savist käsitsi või tööstuslikult vormitud esemeid, mis on järgnevalt põletatud kõrgetel temperatuuridel. Keraamiliste mahutite vanuseks on aga 12 000 aastat. Eesti aladelt leitud vanim keraamika on dateeritud 5000 a eKr.
Minu peamiseks ideeks oli, et inimesed hakaksid rohkem tähelepanu perele panema , et hakaksid väärtustama perekonda ja mõtleksid mitte ainult enda üle vaid ka inimeste üle,keda rohkem pole elus. Võib olla keegi isegi saaks selle töö tõttu leida endale tegevuse vabal ajal, et poleks igav lihtsalt istuda teleri ees või arvuti taga. Tegelikult ju voolimine pole raske tegevus, ja võib voolida mitte ainult maske, kuid ka vajalikke esemeid, näiteks: taldrikuid, tasse , vaase, mingeid dekoratiivseid esemeid jne.
Kasutatud allikad
1) http://ee.gbtimes.com/kultuur/hiina-maskide-sumbolism-ja-ajalugu
2) http://www.aia.tartu.ee/oppetoo/Loovtoo_vormistamine.pdf
3) http://blagaya.ru/put/articles/maski/
4) https://www.google.ee/search?q=voolima+savist&espv=2&tbm=isch&imgil=ynIJAf9opo-blM%253A%253Bhttps%253A%252F%252Fencrypted-tbn1.gstatic.com%252Fimages%253Fq%253Dtbn%253AANd9GcQwpjGkVVbcYtPFGoOEF3zgmKUaxGuLu0ocxPTQ-Px-_tIhExMThA%253B800%253B590%253BevZmU3cPZc8PZM%253Bhttp%25253A%25252F%25252Fmaemat.blogspot.com%25252F2010%25252F10%25252Fminu-kae-peal-on.html&source=iu&usg=__dGHm1pXVMv1EJ754ohtFxTEyO98%3D&sa=X&ei=umicU5eyBsL-ygOjmICgDQ&ved=0CCMQ9QEwAQ&biw=1366&bih=677#q=%D0%B3%D1%83%D0%B0%D1%88&tbm=isch&facrc=_&imgdii=_&imgrc=2jVTp3rghvF0gM%253A%3BIX8flbxVEUSS-M%3Bhttp%253A%252F%252Fupload.wikimedia.org%252Fwikipedia%252Fcommons%252F2%252F28%252FGuash.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fru.wikipedia.org%252Fwiki%252F%2525D0%252593%2525D1%252583%2525D0%2525B0%2525D1%252588%2525D1%25258C%3B3648%3B2736
5) https://www.google.com/search?q=maskide%20ajalugu+site:ru.wikipedia.org&hl=ru&gws_rd=ssl#hl=ru&q=mask+ja+t%C3%A4hendused
https://www.google.com/search?q=%D0%BC%D0%B0%D1%81%D0%BA%D0%B0+%D0%B8+%D0%B7%D0%BD%D0%B0%D1%87%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%B5&hl=ru&source=lnms&sa=X&ei=7VmcU6OtG-fhywPnlYDgCg&ved=0CAUQ_AUoAA&biw=1366&bih=677&dpr=1#hl=ru&q=%D0%B0%D1%84%D1%80%D0%B8%D0%BA%D0%B0%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5+%D0%BC%D0%B0%D1%81%D0%BA%D0%B8+%D0%B8+%D0%B8%D1%85+%D0%B7%D0%BD%D0%B0%D1%87%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%B5
http://blagaya.ru/put/articles/maski/
6) http://forum.awd.ru/viewtopic.php?t=102895
Vasakule Paremale
Minevik maskides loovtöö #1 Minevik maskides loovtöö #2 Minevik maskides loovtöö #3 Minevik maskides loovtöö #4 Minevik maskides loovtöö #5 Minevik maskides loovtöö #6 Minevik maskides loovtöö #7 Minevik maskides loovtöö #8 Minevik maskides loovtöö #9 Minevik maskides loovtöö #10 Minevik maskides loovtöö #11 Minevik maskides loovtöö #12
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristjushenjkaa Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Savist küünlajalad
25
doc

Savist küünlajalad

Savist küünlajalad uurimistöö Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lühidalt savist, tehnikatest ja töövõtetest......................................................................4 2. Küünlajalg ,,Tiigipervel"............................................................................................... 6 3. Küünlajalg ,, Nostalgia"...............................................................................................10 4. Küünlajalg ,,Kellukad"................................................................................................ 13 5. Küünlajalg ,,Kassipojad"............................................................................................. 16 6. Küünlajalad ,, Londiste" ja ,,Dumbo"..........................................................................19 7. Küünlajalg ,,Abstrakt"....................

Kunstiajalugu
Läbirääkimiste psühholoogia
44
doc

Läbirääkimiste psühholoogia

koges ta pigem solvangut kui rõõmu), suhtlemislaiskus(inimene hoiab kokku hingelist jõudu, mida on vaja suhtlemiseks teisega), ükskõiksus teiste suhtes (inimene on iseendaga liiga hõivatud või veendunud, et ta on teistest parem) ning väsimus (ei jätku jõudu kontakti jaoks). Mitte valmidus kontaktiks läheb alati vastuollu kehtivate normidega. Moodus suhtlemiseks "mitte suheldes" ongi sama, mis panna endale ette mask. Inimene võib oma näole, poosile, zestidele, toonile anda sellise iseloomu, mis mitte millegi poolest ei erine maskist või kostüümist. Selles faasis ei valmistu inimene partnerluseks, ta paneb enesele ette maski ­ tänu millele loodab hakkama saada minimaalse jõuga (ja ka minimaalse kontaktiga). See võib olla "nullmask" ­ mina teid ei puuduta ja ka teie ärge mind puudutage; sellised on "osavõtmatuse", "armastusväärsuse" ja "viisakuse maskid".

Läbirääkimised
Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus
41
pdf

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus

1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr ­ Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja taimestik. Maaviljelus Euroopasse kahte

Ajalugu
Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil
848
docx

Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil

Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle

Arvutigraafika
Üldine teatriajalugu I sügis
24
doc

Üldine teatriajalugu I sügis

tunnetamiseni). · Kasutati ära Apolloni kultus (laenab teatrile esitusmaneeri. Apollonilt rapsoodid, kes esitasid lugulaule ­ pikki kangelaslugusid; võeti üle kirjanduslik tekst ja selle esitusmaneer; meenutas retsitiivi). Apollon ise oli traagiline kangelane, kes väljenduslaadilt sarnanes rapsoodiga ­ käib läbi kannatustetee (Demeter) ja seda kõike Dionysose koori saatel. Jäi üle see kõik veel paigutada arhitektuuri taustale ja ette panna maskid. Mask oli identiteediloojaks ­ tegi näitlejast tegelase. Lugu ise võeti mütoloogiast. Teatrietendus oli nagu areopaagi kohtuistung: kangelane annab aru koorile, koor kehastab alati kodanikke. Koor pidi käivitama nö kohtuistungi. Teater=linnakultus, kujutas endast jumalate kultuste ärandamist. Zeusi tappis tegelikult demokraatia mitte madu. Väljapaistvamaid kirjanikke: Aischylos (,,Oresteia", ,,Pärslased"), Sophokles (,,Kuningas Oidipus",

Üldine teatriajalugu
Esiajalugu ja arheoloogia alused
67
pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios ­ muistne, vana + logos ­ sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu ­ tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid ­ muistised ­ esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmi

Ajalugu
EHITUSMATERJALID
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Ehitus
EHITUSMATERJALID-04 11 13
236
pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun