NOORSOOTÖÖ RISKIRÜHMA KUULUVATE NOORTEGA (0)

Sarnased õppematerjalid

22

odt

laagrikasvataja juhataja eksami materjal

sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi noortelaagri pidaja) laager, mida peetakse noortelaagri põhimääruse ning haridus- ja teadusministri antud noortelaagri tegevusloa alusel ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas üle 60 päeva; Noorsootöö – mis see on? Rahvusvaheliselt on noorsootöö kui termin täna äärmiselt erinevalt õigusakti tasandil määratletud ja avalikkuses omaks võetud. Euroopa Nõukogu, kus on viimasel paarikümnel aastal üha põhjalikumalt tegutsetud ühiste noorsootöö arusaamade loomise nimel, tõdeb: „Noorsootöö on üldmõiste sotsiaalsetele, kultuurilistele, harivatele või poliitilistele tegevustele noortega ja noortele. Enamgi veel, noorsootöö tegevused hõlmavad ka sporti ning noortele mõeldud teenuseid.“ STRUKTUURD

Kategoriseerimata

16

doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

õppenõustamiskeskuste ja koolis töötava sotsiaalpedagoogi tööga. See tuleneb sellest, et oma praeguse erialase töökogemuse juures ei ole eelpool nimetatud valdkonnaga ma kuidagi seotud ja esialgu sellepeale mõeldes, tundsin et need valdkonnad on väga eraldiseisvad ja ei puutu minu tööga kokku. Teemasse süvenenumalt vaadates mõistsin mitmeidki sarnasusi ja vajadust end antud teemaga rohkem kurssi viia. See annab eelduse kogutud infot ise edasi analüüsida ja seda noortega, kellega igapäevaselt töötan jagada. Ei saa ju väita et noorsoopolitseinik poleks seotud kooli või noore perekonnaga. Igati seotud on omavahel kõikvõimalikud ametkonnad ja asutused vähemal ja suuremal määral. Seega otsustasin antud referaadis käsitleda õppenõustamiskeskuste, sotsiaalpedagoogi temaatikat, tuues mõningal hulgal sisse ka oma erialast praktikat. Käsitlen nõustamise vajalikkust, kodu ja kooli rolli ja kindlasti ametkondade vahelist koostööd

Pedagoogika

24

docx

Inimõiguseid aluseks võtva noorsootöö vajalikkusest ja võimalikkusest Eestis

Inimõiguseid aluseks võtva noorsootöö vajalikkusest ja võimalikkusest Eestis Arutlus Juhendaja: Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 1. Noorsootöö vajalikkus ja võimalikkus Eestis...................................................................3 KOKKUVÕTE...................................................................................................................... 10 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 11 SISSEJUHATUS 2

Inimene ja ühiskond

12

docx

Praktika aruanne - noortekeskus

Töövarjupäev Valga Noortekeskuses lk 14 Kokkuvõte lk 15 Sissejuhatus Mina viisin enda vaatluspraktika kahes noortekeskuses: Valga Noortekeskus ja Järve Noortekeskuses. Noortekeskustes vaatlesin põhiliselt suhtlemis viise ja tegevus- ja õppekeskkonda. Töövarju päeva tegin samuti Valga Noortekeskuses. Seal jälgisin noorsootöötaja igapäevaseid tegevusi ja suhtlemis viisi noortega. Minu eesmärgid Minu peamiseks eesmärgiks seoses vaatluspraktikaga ja töövarju päevaga oli näha ja aru saada, mida kujutab endast noorsootöö, milliste olukordadega peab noorsootöötaja igapäeva töös kokku puutuma, milline on noorsootöötaja tavaline tööpäev. Teiseks luua endale ettekujutus sellest tööst, sest ise olen sellest vähe teadlik. See praktika näitab, kas tahan seda eriala õppida või mitte. JÄRVE NOORTEKESKUS

Alternatiivpedagoogika

3

docx

Noorsootöötaja roll kohalikus omavalitsuses

muusikakooliga said 4 noort ka tasuta kitarritundidesse, kus aktiivselt kohal käidi. Lisaks tegime ka kodutöödegruppi, mis osutus ootamatult edukaks. Selles väikelinnas tegi kohaliku omavalitsise noorsootöötaja linnale pigem karuteene ja tema roll oli lausa negatiivne. 3 aastat hiljem, kui käisin seal linnas koolitusi tegemas, avastasin ahastusega, et see spetsialist on veel oma ametikohal. Seda, et mina tahan panustada ühiskonda just noorsootöö kaudu, leidsin mina juba ümbes 8 aastat tagasi, mil olin Tallinna vanalinnapäevadel lasteala korraldusmeeskonnas. Minu sobivust alale tõestab just see, et kõige kiuste olen 8 aastat hiljem endiselt alal edukalt aktiivne. Tõsi, ma ei suuda ennast noorsootööga edukalt majandada, sellepärast otsustasingi gõmnaasiumi minna kutsekooli, kus omandasin ka maastihuarhitektuuri eriala, peale mida asusin elama Soome, kus sel alal hakkasin ettevõtjaks. Lisaks sellele olin ka vabatahtlikult

Ennetustöö, alaealiste komisjonid ja...

8

docx

Autism

mõista vestluse käigus toimuvat mõttevahetust, mistõttu nad võivad korrata vestluspartneri öeldut (seda nimetatakse kajakõneks) või rääkida pikalt üksnes ennast huvitaval teemal. On hea, kui suhtluspartner räägib selgelt ja järjekindlalt: see annab autistlikule inimesele aega öeldut enda jaoks lahti mõtestada. Autistlike noorte kaasamine Nii nagu tavanoortel on vaja kehtestada reeglid, on ka autistlike noortega vaja paika panna kindlad reeglid. Noorsootöötaja peab olema avatud ja mõistma noore eripärasid:  ära sildista  mõista, et tegemist on diagnoosiga, mitte pahatahtlikkusega   aktsepteeri teda sellisena nagu ta on  erista erisusi mis ei kahjusta, neist mis on ohtlikud  suhtle otse ja väljenda ennast selgelt  ole kannatlik. Aita last alati ja julge küsida abi, kui ise ei oska. Tähtsal kohal on selgus ja rutiin kõikides

Erivajadustega laste pedagoogika

17

docx

HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS

TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Noorsootöö RKH Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018 Sisukord 2 1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored, kellel pole normaalset pere ja/ või vanemad on alkohoolikud. Üks teine õpetaja aga ütles, et ta

Noorsootöö kujunemine ja filosoofia

62

doc

Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis

6. Keda teavitan, kui plaanin korraldada noorteüritust? Noortekeskuse juhendaja, omavalitsust, päästeamet ja politsei-piirivalveamet teavitama. Samas oleneb ka kohast, kus seda korraldatakse ja nende õigusaktidest, eeskirjadest (KOV määrus). 7. Millistele nõuetele peab vastama laagrikasvataja? Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/802055 Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: * pedagoogiline, noorsootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskeriharidus või keskharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta Laagri kasvataja eksam hõlmab kolme teemat: 1) turvalisus laagris- laagritegevust puudutav seadusandlus kasvatajat puudutavas osas; erivajadustega laps laagris. 2) pedagoogika- lapse ealised iseärasused 3) laagri kasvataja töö- grupi juhtimine; meeskonnatöö; konfliktsituatsioonide lahendamine;

Õigus

Kommentaarid (0)