50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-06-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tõnis Ajaots
Õppematerjali autor
värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud looma- kujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvita- vamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux` koobastes Prantsusmaal. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Isegi Lascaux` maalid avastati alles 1940. aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtle- jaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse- maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele.
KUULSAD KOOPAMAALID LASCAUXI JA ALTAMIRA KOOBASTES Uurimistöö 10.R Juhendaja: õp. 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.MIS ON KOOBAS? 4 2. ALTAMIRA 5 2.1. Altamira koopad 5 2.2. Koobaste asukoht 5 2.3. Koopamaalide avastamislugu 6 2.4. Koopamaalid 6 2.5. Muinsuskaitse ja muuseum 8 3. LASCAUX 10 3.1. Lascauxi koopad 10 3.2. Koobaste Asukoht 10 3.3. Koopamaalide avastamislugu 10 3.4. Koopamaalid 11 3.5. Muinsuskaitse ja muuseum 12 4. PILDIMATERJAL 13 4.1. Altamira13 4.2. Lascaux 14 KOKKUVÕTE 16 KASUTATUD KIRJANDUS 17 2 SISSEJUHATUS Ma ei ole eriti suur kunstihuviline, kuid juba varem telekas näidatud saated panid imetlema ürgaja inimeste andekust
kontuurid. Ka praeguseni joonistatakse neid loomi suhteliselt samamoodi. Altamira koopad. Vibukütid ja piison Tänapäeva lapse joonistus. Vibukütt Veel leidsin sarnasusi joonisfilmist ,,Jääaeg" . Sealgi on kasutatud koopamaale näitamaks, mis toimus jääajal ehk ürgajal. Joonisfilmis näidatakse, kuidas mammut Manfred näeb koopamaale, mis olid tehtud sellest, kuidas tema perekond tapeti vibuküttide poolt. Selles multifilmis on need koopamaalid ka liikuma pandud ja seal need näevad sama ehtsad välja kui Lascaux koobastes Hispaanias. Selles filmis näitab ka teisi ürgajale iseloomulikke nähtusi. Tänapäevalgi püütakse oma joonistustega kujutada erinevaid õpetusi ja endast maailmale näidata, näiteks praegu tegutsevad Eesti erinevatel linnades gerilja-kunstnikud, kes teevad erinevaid pilte sabloonidega, nende piltidega üritavad nad endast nn. märki maha jätta ja midagi öelda nii, et ka valitsus kuuleb
tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Võiks arvata, et tookordsetes rasketes tingimustes kulus kogu inimeste aeg võitluseks nälja, külma ning kiskjate vastu. Ometi loodi tollal vägagi suurejoonelisi maalinguid. Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi, on ka selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida
ilmselt täiesti tundmatu, suguelu ei seotud laste saamisega. Niiviisi toimub naise jumal- likusatumine ning seostumine igasuguste viljakusega seotud uskumustega. Koopamaalid on levinud peamiselt Lääne-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalia põhjaosas, s.o. Alpides ja Pürenee mäestiku piirkonnas. Tähtsamateks koopamaalide leiukohtadeks on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Lisaks Lääne-Euroopale on ka Uraali mäestikus koopamaale, kus tuntuimaks on Kapovo koopamaalid. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Esimene teadaolev koopamaali leiukoht on Altamira koobas mis avastati 1879. aastal, Lascaux'i leidsid koolilapsed 1940. aastal. Erinevalt skulptuuridest on koopamaalid tavaliselt monumentaalsed, tavaliselt 1,5-2 meetri kõrgused. Lascaux'i koopast on leitud isegi 3 meetri kõrguseid maale. Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat.
Ürgaja kunst. Eesti esiaja kunst. Kalmed, kangrud. Luunikerdus, keraamika, metallehistöö. Koopamaalid. Megaliitilised monumendid. * ramapiteekus 14-9 milj.; lohuke sarnaluus - inimeseks arenemise teel. 4-5 miljonit aastat vahele * australopiteekus 5-1 miljonit aastat tagasi Aafrikas Kivikirves hominiidid - kõrgemad ahvid; ahvinimesed II Homo erectus (püstine inimene, sirgeinimene) 2 miljonit - 200 000 aastat tagasi: Aafrikas, Aasias ja Euroopas. 1 miljon aastat tagasi lahkus Aafrikast ja hakkas levima. * sinantropus * pitekantropus * Heidelbergi inimene - 500 000 aastat tagasi Tuli süüdata ei osatud, alal hoida osati. Toit, soojus, vaenlased PALEOLIITIKUM (vanem kiviaeg) 1. Vanem paleoliitikum - 150 000 aastat tagasi I Homo habilis - 1,8 milj. (osav inimene, osavinimene) kahejalgsus; ülajäsemed vabaks * toidu kokku kandmiseks * põgenemisel järglaste süles kandmiseks * kivide loopimiseks; õrn kõht. 2. Keskmine paleoliitikum - Euroopas 64 000 aastat tagasi 100 000- 30
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Esiaja kunst 2009 Vanimad kunstimälestised pärinevad paleoliitikumist vahemikus ligikaudu 30 000 aastat eKr kuni 8000 aastat eKr. Need on luust, kivist ja savist skulptuurid (Willendorfi Venus) ning koopamaalid (Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalidel on kujutatud loomi. Arvatakse, et kujutati vajalikke loomi (võib-olla nende paljunemise soodustamiseks) ning jahiloomi haavatuna, et tuua jahiõnne. Mesoliitikumist (8. ja 7. aastatuhandest eKr) pärinevad inimeste kujutised; loomad hakkavad tagaplaanile jääma. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomi on kujutatud Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljujoonistel. Alates umbes 6. aastatuhandest eKr on neoliitikumi mälestisi leida üle kogu Põhja-Euroopa
Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Võiks arvata, et tookordsetes rasketes tingimustes kulus kogu inimeste aeg võitluseks nälja, külma ning kiskjate vastu. Ometi loodi tollal vägagi suurejoonelisi maalinguid. Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi, on ka selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid