Mehe roll tantsus (2)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast

alatoon - anda edasi tundeid - jääb ikka samaks. Rumba tempo võistlustel on 27 takti minutis, kuid seegi tempo on aja jooksul langenud võimaldades edasi anda veelgi rohkem tundeid. Rumbat tantsitakse järjestuses kolmandana. PASO DOBLE: Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Kui igal tantsul on oma tunded ja lugu, mida ta edasi andma peab, siis paso doble puhul on see story vägagi kindla alguse ja lõpuga. Esimesena peaks ehk mainima, et mehe roll on olla toreadoor ning naine ei ole mitte härg, vaid punane rätik toreadoori käes. Tants jaguneb neljaks osaks. Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks. Esimese highlight´i ajal peaks paso doble story järgi toimuma esimene härja kokkupuude

Ajalugu

3

rtf

Naise roll tantsus

Naise roll tantsus Enamikes tantsudes on naise peamine roll järgida meest ja alluda tema juhtimisele ning kui mees peaks tegema vea, kannatab selle all kogu tandem. Kuid mingil juhul ei tohiks alahinnata naise tähtsust tantsus ja eriti just seltskonnatantsus kuna üksi kodus muusika järgi hüpelda oskab igaüks. Kui standardtantsudes on mehe tantsuoskusel ning juhtimisvõimel rohkem kaalu siis ladina-ameerika tantsudes võivad naiste tantsusammud olla palju keerulisemad kui meestel ning tantsides ei ole paar nii ligistikku mis tähendab ,et mehel pole nii suurt kontrolli. Kuid selle mõistmiseks tuleks kõigepealt selgeks teha mis ikkagi on seltskonnatants. Seltskonnatantsude all mõistetakse põhilisi tantsukursustel õpetatavaid tantse.

Kehaline kasvatus

15

odt

Erinevad tantsustiilid

olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued tantsud Ameerikast, mis küll esialgu eurooplastes erilist vaimustust esile ei kutsunud, kuid hiljem said neist moetantsud, nagu ka rock`n rollist 50-ndatel aastatel. See ongi nn. "tantsuhullustuse" ajajärk ja siitpeale sai hoogu ka võistlustantsu areng. Standard- ja ladina tantse tantsides teadma, et neid tantse tantsitakse reeglina saalis, kus tantsijatel

Uurimistöö alused

21

doc

Tants ja kõik mis seda puudutab

Mitte laskuda eesmise jala põlvest sammu alguses ja tagapoolse jala põlvest keha raskuse ülekandmisel. Jalga lõdvestatagu veidi põlvest alles siis, kui liikuv jalg kohtub tugijalaga. Liialt varajane laskumine sammu astunud jala põlvest juhtub tavaliselt sellest, et tantsija liigub liiga ruttu tugijalalt ära, n.ö. kukub kukub õlgadele tagasi. Tagurpidikõnni õppimisel on kasulik hoida esialgu keha raskust eespool. Kontroll liikumise üle jääb alati mehe hooleks. TÕUS JA LASKUMINE Stiilne aeglane valss, fokstrott, aeglane fokstrott ja valss eii ole mõeldavad ilma tõusude ja laskumisteta. Tõusu algus ja laskumine on peaaegu alati seotud sammu lõpuga, seepärast on vaja kõigepealt teada, et ettepoole-, tahapoole- ja külgsammu lõpuks loetakse momenti, mil liikuv jalg kohtub tugijalaga. Jalgade sulgemisel on sammu lõpuks hetk, kui liikuv jalg on jõudnud tugijala juurde ja algab keha raskuse ülekandmine.

10

doc

Ladinaameerika tantsud

Moodi läksid paaristantsud, kus mees oli juhtiv pool. Partneritevaheline kehaline kontakt muutus hädavajalikuks. Seltskondlik fokstrott veetles masse, aga palju elegantsem, peenem ja raskem aeglane fokstrott muutu eelistatuks kogenud tantsijate seas. Rivitantse ühel või teisel kujul on alati nauditud, pärast I MS olid ülipopulaarsed palais glide ning lambeth walk ja hokey cokey. Pärast II MS ja eriti 1950ndatel toimus jöärgmine tantsurevolutsioon. Tuli rock n roll, mis on populaarne tnaseni. 1960. aastaltutvustas Chubby Checker tantsusaalile soolotantsu tvisti näol. 21. sajandil on esiplaanile tõusnud Ladina-Ameerika tantsud. Peale rumba, samba, salsa ja tango võib tantsuvõistlustel ja tantsupõrandal näha selliseid tantse nagu lambada, merengue ja mambo. Hiljutised trendid hõlmavad ka tänavatantsu, paljud tantsukoolidk aasavad õppekavasse traditsioonilise kõhutantsu. Tänapäeval on tantse tohutult palju

Sport/kehaline kasvatus

11

doc

Referaat erinevatest tantsustiilidest

Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued tantsud Ameerikast, mis küll esialgu eurooplastes erilist vaimustust esile ei kutsunud, kuid hiljem said neist moetantsud, nagu ka rock`n rollist 50-ndatel aastatel. See ongi nn. "tantsuhullustuse" ajajärk ja siitpeale sai hoogu ka võistlustantsu areng. Ladina-Ameerika tantsud Samba

Kehaline kasvatus

8

doc

Ladina-Ameerika tantsud

3 Jive Küllap vist kõge kiiremaks ladina tantsuks võib nimetada jive´i. Jive´i esiisaks on mõningatel arvamustel olnud Jitterbug, mis ei ole praegu sugugi nii populaarne kui jive. Kuigi ei saa ju ka salata, et jive´i populaarsus on tugevalt põhjustatud just selles,t et ta on võistlustantsu programmis. Rahva seas on aga jive´ist arenenud välja hoopis rock ehk siis 1950ndate menukate rock and roll tantsude eelkäijaks ongi jive. Arvatekse isegi, et ilma jive´ita poleks diskotantsu tekkinudki. Tavaliselt hakkab jive lastele kohe meeldima, sest seal on palju hüppamist, liikumist ja muusika on alati särtsakas ning lõbus. Samas väsitab ta juba ühe loo jooksul üsna ära ka, mistõttu ehk ongi seltskonnatantsijate jaoks välja mõeldud

Tantsuõpetus

3

doc

Tantsimine ( Ladina-ameerika )

jääva puusa kergitus. · Lambada ­ Boliiviast või Brasiiliast pärinev tants, mis sai maailmas populaarseks 1980. aastatel. Nimetus pärineb portugalikeelsest sõnast, mis tähistab piitsapiu lainekujulist liikumist. Seda liikumist püüavad tantsijad matkida sujuvate ringjate puusaliigutustega. · Salsa ­ Kariibi päritolu tants ja muusikastiil 4/4 taktimõõdus. Iseloomulik ona kahte takti ühendavad kaheksalöögilised rütmikujundid. Tantsus toimub liikumine tantsupõrandal võrdlemisi väikses ulatuses, põhisammudega liigutakse ette ja taha skeemi järgi kiire-kiire-aeglane. Salsa populaarsuse tõttu on temast Ameerika kujunenud palju erinevaid stiile. · Rumba ­ Aafrika algupära ning Kuuba ja Ameerika kaudu maailmas populaarseks saanud muusika- ja tantsustiil, mille 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. Havannas läks rumba moodi 1890

Tantsuõpetus

Kommentaarid (2)