Mehe roll tantsus (2)

Mehe roll tantsus
Et mõista mehe rolli tantsus , peab enne aru saama, mis asi see tants üldsegi on. Nagu on öelnud vana Tartu koolmeister Carl Heinrich Niggoli(1873): "Rõõmus muusikatükk teeb meele ja südame rõõmsaks. Enamiste ei jää see rõõm aga mitte südamesse varju, vaid näitab ennast kõige esiteks näo peal ja silmades, siis hääles, kõnes ja viimati tegudes. Sagedasti tükib tema, kui muusikatükk õige kerge ja lustiline on, liikmete sisse, kõige enamiste jalgu ja need hakkavad siis muusika takti järel imemoodi ennast liigutama ja veavad inimest ühest toa nurgast teise. Seda jala liigutamist ja kargamist nimetame meie tantsimiseks.“ Sellele lihtsale küsimusele leiab vastuse ka googeldades. Tants on kunstiliik , milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega. See on üks vanimaid kunstiliike, mis kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Ka praegu on ju tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu ja pantomiimiga.
Tantsu taga peitub terve pikk ajalugu. Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana-Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni pidustustega. Algul esitas tantsu selle looja, alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad . Keskajal põlgas kirik tantsu, kuid ei suutnud siiski selle arengut takistada ning õitsele puhkes rahvatants . 15. Sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale ka seltskonnatants. Algselt oli see kõrgseltskonna harrastus, kuid 19. sajandil levis see ka lihtrahva hulka ja 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes tõukas see rahvatantsu kõrvale. Praeguseks on rahvatants peamiselt taandunud tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes välja 16. – 17. sajandil. Tantsu liigitatakse kolmeks: rahvatants, seltskonna- ehk peotants ning lavatants , mis omakorda jaguneb klassikaliseks ja balletiks, karaktertantsuks ehk lava- rahvatantsuks, plastiliseks tantsuks ning estraaditantsuks.
Ei ole kahtluski, et seltskonnatants on oma populaarsust suurendamas ning tema hiilgeaeg ei ole kaugeltki mitte käes. Tänapäeval peetakse seltskonnatantsudena tavaliselt silmas teatud kindlaid paaristantsu stiile, mis kujunesid enam-vähem praegusel kujul välja alles 20. sajandi alguse Inglismaal ja mida Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsuks. Neist tantsudest kümnes võisteldaksee ka võistlustantsus ehk tantsuspordis. Klassikaliste peotantsudena on levinuimad aeglane valss , fokstrott ja rumba , samuti viini valss, tango , samba ja tša-tša. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsaimaid samme ja liikumisi . Lisaks võistlustantsudena tantsitavatele kindlatele standardtantsudele ja Ladina-Ameerika tantsudele tuntakse seltskonnatantsudena ka muid nagu salsa , mambo, rock’n’roll, diskotants ja paljud teised.
Kõige tuntub kõigist tantsudest on vaieldamatult aeglane valss, mille teine nimetus on Inglise valss. Tegelikult on selle tantsu päritolumaaks hoopiski Saksamaa, kus see oli väga populaarne juba 1700’ndate lõpus. Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul muutunud, ning Inglismaalgi veel kohandatud. Sellepärast nimetataksegi seda tantsu ka Inglise valsiks. Standardtantsudest on valss esimene.
Alguses oli valss aeglane tants, kuid XIX sajandi esimesel poolel arendasid Viini heliloojad välja kiirema tempoga valsi , mida tänapäeval teamegi viini valsi nime all. Viini valss on standardtandsudest kolmas tants, mida tavaliselt õpitakse.
Valsis, aga eriti viini valsis, kuna see on kiire tants, on eriti oluline see, et paar püsiks kindlalt koos. Partnerid peavad ümber üksteise pöörlema. Oluline on valsi juures ka jalgade asend- kuidas partnerite jalad üksteise jalgade suhtes asuvad. Mehe rolliks ongi kõike seda kontrollida. Mees peab liikuma täpselt ning järgima mängitava muusika taktimõõtu. Mõlema valsi puhul on selleks ¾.
Võistlustantsude kavas olev kolmas tants on tango . Temperamente, dramaatiline ning kirglik. Need on parimad omadussõnad iseloomustamaks seda Argentiinast pärit tantsu. Tangoga seostuvad ajaloost noavõitlused ning seksuaalne ergutus , tantsu saatis tavaliselt kitarr , viiul ja flööt. Tango on tugeva rütmiga ning energiline . Argentiinas arvatakse, et tangot ei saagi tantsida väljaspool tema õiget kultuurilist tausta , sest siis kaotab tants oma tegeliku loomuse.
Paraku on tänapäevane võistlustants igati üks suur segu paljudest kultuuridest, mõtetest ja moevooludest. Nii on ka võistlustel esitatav tango saanud oma näo Euroopas, mis erineb paljuski tangost, mida armastatakse tantsida näiteks Ameerikas.
Tangos on samuti mehe roll väga oluline. Pelgalt vaadates peale tangot tantsivale paarile, jääb kohe silma see, et mees nagu kontrolliks iga liigutust. Iga naise liigutust. Mees peab garanteerima selle, et paar oleks kui üks. Tegelikult on selle tunde loomisel mängus ka naise „käsi“. Partnerid peavd end teineteise poole õrnalt tõmbamama ning liikuma sujuvate, kuid samas energiliste ning temperamentsete liigutustega mööda põrandat.
Naljandaks tantsuks on võistlustantsude nimekirjas foxtrot. See on aeglane tants nagu valsski ning see on pärit Ameerikast . Otseses tõlkes tähendab sõna "foxtrot" rebase sörki, kuid kas just rebase jooksu järgi ka tants oma nime sai, pole kindel. Väidetakse, et nimi võis tulla hoopis ühe kuulsa ameerika muusiku, Harry Foxi järgi.
Kuna foxtrot ei ole kiire ei ole selle õppimine nii keeruline. Küll, aga peab töötama kõvasti kraatsilisuse kallal, mis annab sellele tantsule hoopis teistsuguse näo. Olulise osa teeb selle loomisel ära naine, kes oma keerutustega ning painutustega tantsule selle viimase lihvi annab. Ilma partnerita ei ole, aga võimalik seda teha. Mees toetab oma käega naist, kui too end painutab ning aitab kaasa keerutuste õnnestumisele. Mees juhib naist mööda tantsupõrandat ning ei lase juhtuda millegil, mis võib kogu tantsuilu rikkuda. Näiteks ei tohi paarid põrandal kokku põrkuda. Samamoodi on ka quickstepis (ja tegelikult ka kõikides muudes tantsudes), mis on tegelikult kiirem versioon foxtrotist.
Quickstep on lõbus, elav ning kiire. Tantsupõrandal näivad quickstepi tantsivad võistlustantsijad justkui hõljuvat, nagu nende jalad ei puudutaksi põrandat. Quickstep võib vahest näha küll lausa kerglane, kuid tegelikult on see väga elegantne ning sujuv ja seda kõike ainult tänu mehe heale juhtimisele.
Nagu standardtanse, on ka Ladina-Ameerika tantse viis. Esimeseks neist on samba. Samba on tõeliselt elav ladinaameerika tants. Sambana tuntuks saanud on see tants küll Brasiilias, kuid arvatakse, et samba juured on ilmselt hoopis Aafrikas, kuna sõna "samba" on sealt pärit. See samba, mida praegu teame, on mõjutada saanud Euroopa polkast ja Kuuba habanera rütmidest, ka Afro-Brasiilia muusikast. See, mis välja on tulnud, on tõeliselt vaatemänguline ja arvatavalt üks liikuvamaid ladina tantse.
Kuna Ladina- Ameerika tantsudes ei ole keha hoiak nii rangelt määratletud, kui seda on standardtantsudes, on see tants suhteliselt vaba, kuid ei tohi unustada, et tantsides oled sa paarilisega siiski, kui üks. Tuleb liikuda parnteriga samas rütmis ning tähelepanu pöörata oma jalgade ning puusade tööle.
Teiseks Ladina-Ameerika tantsuks on võistlustantsude nimekirjas tša - tša- tša. See on 1940’ndate aastate lõpus Kuubal sündinud temperamentne ning rütmikas tants. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine, põlved sirutuvad löökide vahel.
Ka selles tantsus, nagu ka kõigis teistes Ladina-Ameerika tantsudes, on mehe ülesanne juhtida naist tantsupõrandal ringi. Kuna tantsupartnerite kehad ei ole tantsimise ajal nii koos, nagu seda näiteks viini valsi ajal on, ei saa mees nii kergesti naise liigutusi kontrollida ja juhtida, kuid naine peaks siis tantsupõrandal „alluma“ mehe tahtele, kuhu suunas liikuda ning missugust sammu nüüd teha.
Kolmandakas tantsuks on Ladina-Ameerika tantsude seas on romantiline rumba. See on aeglaseim Ladina-Ameerika tants. Rumbas peitub väga palju tundeid ja hästi tantsivad seda tantsu just need, kes oskavad rumba erootilis -romantilist tunnet edasi anda. Rumbat tantsides peaksid partnerid välja nägema kui armunud. Küllaltki rahulik ja aeglane, samas nii palju keha keeles edasiandev - selline ei ole ükski teine tants.
Oma sensuaalse iseloomu tõttu oli see 1890’ndatel aastatel isegi keelatud tantsude nimekirjas.
Rumbaski on väga oluline mehe olemasolu, väljendab see tants ju armastust ning enamus juhtudel ei saa armastust olla ilma meheta.
Neljandana on järjekorras Ladina-Ameerika tantsudes pasodoble . Pasodoble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Kui igal tantsul on oma tunded ja lugu, mida ta edasi andma peab, siis pasodoble puhul on see vägagi kindla alguse ja lõpuga. Mehe roll on olla toreadoor ning naine ei ole mitte härg, vaid punane rätik toreadoori käes. Tants jaguneb neljaks osaks. Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Pasodoble muusikale on iseloomulikud kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks. Esimese kõrgpunkti ajal peaks pasodoble loo järgi toimuma esimene härja kokkupuude punase rätikuga. Seejärel jätkub võitlus, mis lõppeb teise pauguga , kui härg jutu järgi surnult maha kukub . Tantsu viimane osa iseloomustab toreadoori võidutsemist.
Viimaseks tantsuks on Jive. Seda võib kindlasti nimetada kõige kiiremaks ladina tantsuks. Jive pärineb Ameerika Ühendriikide kaguosa mustanahaliste seast. On oletatud, et nemad jäljendasid seminoli indiaanlaste sõjatantsu liigutusi, tõenäolisemalt on aga tantsu juured Aafrikas. Tantsu nimi võib tuleneda wolofikeelsest sõnast jev, mis tähendab 'halvustama'. Ameerika Lõuna mustade slängis tähendas jive luiskamist, liialdamist, silmatorkava välimusega eset, marihuaanat ja seksuaalvahekorda.
Võib öelda, et mehe roll tantsus on kõvasti suurem, kui naisel. On ju mees see, kes peab järgima täpselt tempot ning kui mees mingi sammu valesti astub , siis nainegi teda järgides samamoodi teeb. Mees peab jälgima tantsides ümbrust, et ei tekiks kokkupõrget teise paari või näiteks mõne mööbliesemega. Ühesõnaga, kui meest ei oleks ei oleks ka seda õiget tantsu ja fiilingut.
Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/

http://en.wikipedia.org/

http://www.orkester.ee/45/

http://www.dcstiil.ee/misonseltskonnatants.php