kohta on liikvel palju legende ja Sangaste loss on ilus. Saue lossi valisin ma aga sellepärast, et ma elan ise Sauel ja oleks ju huvitav teada ka oma kodukoha mõisa kohta. Saue mõisa ma ise kahjuks külastada pole veel jõudnud Seda referaati kirjutades üritan ma keskenduda mitte ainult mõisade ehituslikule küljele, vaid hankida üldse igasuguseid huvitavaid fakte ja muud infot nii palju kui vähegi võimalik. Alatskivi mõis (Allatzkiwwi) rüütlimõis Kofavere kihelkonnas Tartumaal Sissejuhatus Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone. Alatskivi mõisat on esmamainitud 1601. aastal. 1628. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa oma sekretärile Johan Adler Salviusele. Tema käest siirdus mõis 1642. aastal Hans Dettermann Cronmanni omandusse. 1753. aastal ostis mõisa Otto Heinrich von Stackelberg. 1870
Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis.................................................................................................... 9 Barokk................................................................................................................. 11 Pärnu Püha Jekaterina kirik...............................................................................11 Kadrioru loss..................................................................................................... 13 Palladionism............................
...................................................................8 Mustpeade maja.......................................................................................................................8 Barokk .......................................................................................................................................10 Katariina kirik .......................................................................................................................10 Ahja mõis ..............................................................................................................................12 Palmse mõis (palladionism) ..................................................................................................13 Klassitsism ................................................................................................................................16 Kuressaare Laurentiuse kirik ................................................................
klaasist osad, sisaldas ka elamuid. Waldhofi vabrikuasula Pärnus 1910ndad MÕISAD - 19. saj lõpul ehitati, siis oli mõisate kõrgaeg, mõisasüsteem toimis, uus tehnoloogia, arendasid mõisaid. Mõisa arhitektuur on Eestis suurejooneline ja põnev- Pooled mõisad on kaitse all. August Reinberg Mooste mõisa viinavabrik 1909 - viina tootmine tõi mõisale suurt tulu ja kasu, tasuvam kui viljakasvatus. Otto Pius Hippius (Peterburi): Sangaste mõis 1874-81 nimetatud kui pseodogootika (gootika jäljendamine), nurgatornid. Konstantin Wilcken: Vasalemma mõis 1895 kindlusarhitektuur ning jällegi gooti mõjutustega. SELTSIMAJAD - Aktiivne karskus liikumine, tuletõrje-ja päästekomiteed, lauluseltsid, teatrid. Fromhold Kangro: Väike-Maarja Seltsimaja 1912 Teda peetakse eesti juurtega arhitektiks. Hansagootika - Esimest korda hakkas baltisakslaste ja venelaste kõrvale tekkima võimukad eestlased (keskklass ja kõrgem klass)
RENESSANSS Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega. Ennast usuti elavat ärkamise ja uue tõusu ajastul, mis toetub antiikaja pärandile. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 vallu
1600. aastal alanud Poola ja Rootsi vaheline võitlus Venemaa pärast tähendas, et linn käis seitse korda käest kätte ja sõja lõppedes oli kunagisest õitsvast linnast jäänud vaid varemed. 1629. aastal saabunud rahu kehtestas rootslaste ülemvõimu. Õitsva kaubalinna asemel oli aga tegemist käsitööliste külaga (1682. aastal loeti 55 perekonda ja 43 elamut), kes oma sissetuleku said ümberkaudsetest mõisatest. Kogu tegevust kontrollis Jacob de la Gardie´le kuuluv Viljandi mõis, mis arengut linnana pigem pärssis kui soodustas. Järgnenud Põhjasõda tähendas taas mitut rüüstamislainet ja põletamist. 1710. aastal, kui linn lõplikult Vene vägede kätte langes, oli sõja, katku ja nälja tõttu linn elanikest tühi. 10 Kuna jätkus sõltuvus mõisast, puudusid ka tingimused arenguks. Oma madalate õlgkatusega puitelamute ja kitsaste tänavatega meenutas see pigem küla. Ja kuigi
Kõik kommentaarid