4) Muutused sõjakunstis valitsevaks muutusid 1) joontaktika ehk lahinguolukord, kus jalavgi jagati kolmeks: eelväeks, peajõuks ning järelväeks ning need asetati viirgudena tegutsema ühele joonele 2) kunamisstrateegia vaenlase territoorium haarati ilma ühengi lahinguta, loodi tugevaid kindlusi vaenlaste ja piiride kaitseks uus lahinukord jagunes tsentrumiks ja tiibadeks 5) Tulemuslikku sõjapidamist takistas mittepiisavalt komplekteeritud armeed, raha voolab riigist välja Põhjasõda(1700-1721) Hispaania pärilussõda (1701 1714) 7-aastane sõda (1756-1763) AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TEKKIMINE tegeldi põlluharimise ja küttimisega Esimesena seadsid end P-Am sisse hispaanlastest konkistaadoorid koloonia väljarändajate asula teistest rohkem kolooniaid suutsid rajada inlased ja prantslased Kolonistide ja põliselanike omavaheline läbisaamine:
Charles II ning James II isa. Charles jätkas oma isa alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Seetõttu pidasid puritaanidest parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimetatud 11 türanniaastaks. Lõpuks aga pidi Charles parlamendi taas kokku kutsuma, et soti mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida. Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe. Algas Inglise kodusõda (16421648), mille võitis parlament. Sõja jooksul tõusid võimule radikaalsed puritaanid (independistid), keda juhtis Oliver Cromwell. Nende survel mõisteti kuningas riigireeturina süüdi ning hukati 30. jaanuaril 1649. Kodusõja puhkemine. Cromwelli diktatuur
tõdemus, et sotsialistlik majandusmudel ei olnud end õigustanud ning Moskva oli langenud sõltuvusse kapitalistlikust Läänest. 9 Aastal 1980, Külm sõda jõudis dramaatilise lõpuni. Riik oli majandusega raudse eesriide taga hädas. Venemaal oli pikk rida inimesi, kes ootasid, et osta toitu. Neil pidid olema kupongid valitsuse jaoks selleks, et osta sokke. Mõned ajaloolased usuvad, et triljoneid dollareid, et nii USA ja NSVL-s oldud tuumarelvade ja tavaliste armeed oli põhjustanud probleeme Venemaal. Seal oli ka palju nõudlusi vabaduse elanike raudse eesriide taga.10 Külma Sõja lõpp tõi mitmetes KIE siirderiikides kaasa kõrge konfliktiohu, põhjustatuna siseriiklikes teguritest või suhetest naaberriikidega. Kõrgendatud konfliktiohu maandamiseks pakuti euro-atlandi partnerluse raames välja erinevaid skeeme, mis oma olemuselt olid 8 http://www.hot.ee/s/sober3/doktriin.html 9 http://www.ajaloomuuseum.ee/huvasticharlie/index.php?id=10572 10
31.Umbes 1941st aastast, Vangistati ja hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit ning peagi hakati arreteerima inimesi igasugustest rahvakihtidest. Esimene massiküüditamine toimus 14. juunil 1941. 32.22. juunil tungis Saksamaa Venemaale kallale ning kahe nädala pärast jõudsid Saksa eelväed Eestisse. Saksamaa vallutas Eesti täielikult oktoobri lõpuks. Kohalikud elanikud toetasid Saksa armeed, sest Venemaa oli Eesti rahvast liiga karmilt kohelnud, küüditanud, tapnud. Rahvas lootis Saksa okupatsiooni alla sattudes sellest vaevast lahti saada või vähemalt seda kergendada. 33.Saksamaa isegi ei mõelnud Balti riikidele iseseisvuse tagasiandmisele. 34.NSV Liidu, Saksamaa ning Soome. NSV Liidu armees enamasti sunniviisilise mobiliseerimise tõttu. Saksa armee et maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, sundmobilisatsioon.
Saksavägede poolel 5200 meest 310 kuulipilduja, 50 suurtüki, 12 miinipilduja ja 1 soomusrongiga. Lisaks kasutasid sakslased ka lennuväge. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus suvel ja sügisel 1919 Venemaa ja Läti pinnal. Suuresti toimus see koostöös Judenitsi juhitud Loodearmeega. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest ning lisaks veel võõrväed. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. aasta lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10:30 hommikul. Tartu rahu 2. jaanuaril sõlmisid Eesti esindajad Jaan Poska ja Jaan Soots ning Venemaa esindajad Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek ja Issidor Gukovski Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel vaherahu
tööd.Mitte alati pole kõik kontoritöötajad ülemuste kontrolli all ja ikka leitakse, et töö tähtajani on veel viis minutit aega, mida maha mängida. Tegemata töö vabanduseks leitakse mitmesuguseid põhjendusi, pettes iseennast ja tööandjat. Kuid aeg on konstantne suurus ja seda ei saa kasiinos juurde võita. Miks üldse inimesed mängivad? Põhjus võib olla mängumaailma võimalustes. Tavainimene ei saa juhtida armeed, planeerida linna või võita diplomaatilist duelli. Arvuti taga saab iga madalapalgaline teenida õhtuga miljoneid, kahjuks küll virtuaalseid.Arvutimäng võimaldab ennast kujutleda sellena, kes sa ei ole. Pärast tüliderohket tööpäeva on päris hea tümitada virtuaalkolle, alateadlikult mõeldes, et peksad neid, kes sulle meelehärmi põhjustasid.Tuleb tunnistada, et paljudel inimestel on suhtlemisprobleemid, mille eest virtuaalmaailma põgenetakse
käes. Türklased kogusid Austria vastu jõude Serbias Valahhias ja Bosnias.viini inimesed mässasid sõja pärast. Frances Stephen oli rahva poolt põlatud, arvati et ta on prantsuse spioon. Sõda otsustati lõpetada järgmisel aastal Belgradi lepinguga. Charles VI suri 20.oktoobril 1740, Favorita palees , viinis, tema arvatav surma põhjus on see et ta sõi mürgiseid seeni. Ta oli eiranud Savoy printsi Eugene nõu kes soovitas tal armeed varustada mitte kaas monarhide allkirju koguda. Maria Theresa oli keerulises olukorras. Ta ei teadnud piisavalt riigiasjadest ja ta ei teadnud nõrkusi mis olid ta isa ministritel. Ta otsustas kasutada oma isa nõu, et tuleb säilitada oma nõunikke ja anda järele oma abikaasale kes tema arvates oli rohkem kogenum. Mõlemad otsused olid ebaõnnestunud. Kümme aastat hiljem, Maria Theresa mõrudalt meenutas oma poliitilises testamendis neid tingimusi millest ta oli pidanud tõusma
Prantsuse väejuhatus polnud oodanud sellist rünnakut sakslaste poolt, nii et nende see rindeosa oli väga nõrk. Saksa väed kohtasid ainult Inglise vägedelt tugevat vastupanu. Nn 21.-25. augusti piirilahingutes said Antanti väed lüüa ja pidid taganema mitusada kilomeetrit. Alles Marne'i lahingus pandi Saksa vägede edasitung seisma ja algas positsioonisõda, mis püsis suhteliselt muutumatult sõja lõpuni. 1914. aasta Idarinne 17. augustil alustasid rünnakuid 2 Vene armeed. Nad kohtasid sakslaste poolt nõrka vastupanu. Kriitilisel momendil vahetasid sakslased oma vägedel idas juhtkonna välja ja asemele tulid kindral Hindenburg ja Luddendorf. Nad panid vene vägede liikumise seisma, hävitades 1 armee Tannenberg lahingus. Austria-Ungari kandis raskeid kaotusi Vene vägede vastu sõdides, kui ka Serbia vastu sõdides. Koos Saksamaaga tegid nad rünnaku Vene vägede vastu Poolas, mis muutis rinde stabiilsemaks, kuid ei muutunud positsioonisõjaks. 2.
piiramisrõngast läbi. Venelased jõudsid jälitajate eest üle piiri minna ning tõmbusid juulis 1706 tagasi Kiievisse. Karl sai aru, et tal tuleb otsustav lahing pidada Venemaal. Selleks vajas ta aga tagala kindlustamist. Suvel 1706 otsustas Karl XII tungida Saksimaale, et sundida Augustit loobuma nõuetest Poola troonile. Rootsi sõjakäik Saksimaale Saksimaal oli vastuseis kuurvürsti Poola-poliitikale. August kehtestas aktsiisi, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega ta nekruteid värbas. 27. augustil 1706 marssis Rootsi armee Saksimaale sisse. Kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt. Igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui okupatsioonivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone.
Napoleon: "Ma lähen Moskvasse ja lõpetan selle sõja ühe või kahe lahinguga... Põletan maha Tuula ja muudan Venemaa relvituks. Mind juba oodatakse seal; Moskva see on Venemaa süda; ilma Venemaata jääb kontinentaalsüsteem vaid tühjaks unistuseks11." Napoleon ihkas võitu ja oli valmis selle eest maksma ükskõik mis hinda. Paraku suure vallutaja Napoleoni plaanid ei õnnestunud Venemaal. Tema Grande Armée´l ei õnnestunud Barclay de Tolly ja Bagrationi armeed purustada. Temale astus vastu Vene vägede ülemjuhatajaks määratuks Mihhail Kutuzovi, kes oli Napoleonile vääriline vastane. Napoleonil ei õnnestunud võita Borodino lahingut, kuigi ta oli selleks lahinguks 11 Malm, R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 254 valmistunud esimestest päevadest peale, kui ületas Vene piiri. Ta sai vallutatud põlenud Moskva, mille panid venelased ise põlema. Seal ootas tema suurt armeed ainult suur viletsus
surmast, mis andis kreeklastele, eriti teebalastele ja ateenlastele, julgust Makedoonia vastu välja astuda. Ootamatult ilmus kuningas Aleksander kiirmarsil Teeba müüride alla ning linna vallutanud, tegi selle maatasa. Sellest õppetunnist ärahirmutatud ateenlased andsid alla ja nendega käituti suuremeelselt. Karmus, mida Aleksander oli Teeba suhtes ilmutanud, tegi lõpu Kreeka linnriikide sõdimisele sõjaka ja tollases hellenistlikus maailmas kõige tugevamat ja võitlusvõimelisemat armeed omava Makedoonia vastu. Kevadel, 334 eKr, määranud Makedoonia asevalitsejaks väejuht Antipatrose ja jätnud talle 10 000 sõjameest, alustas Aleksander ise sõjakäiku Väike-Aasiasse. 30 000 jalaväelasest ja 5000 ratsanikust koosneva väe eesotsas ületas ta kiiresti selleks otstarbeks kõikjalt kokku korjatud laevadel Hellespontose väina. Pärsia laevastik ei olnud suuteline seda operatsiooni takistama.
Vietnamis 16 000 USA sõjaväe spetsialisti). 3. Vietnami sõda 1964-1973 Ajend: Tonkingi lahe intsident Usa väitis, et Põhja-Vietnam tulistas USA sõjalaevu. Selle järel andis Kongress volitused Indo-Hiinas otseseks sekkumiseks. Vietnami Vabariik Viet-Congi kommunistid (400 000) (40 000) 1969-ks abistas USA Vietnami Vabariigi armeed 549 000 mehega. USA-s tugevnes sõjavastane liikumine patsifism. Nixon (pr.) alustas sõja ,,vietnamiseerimist" üleandmine Lõuna-Vietnami armeele. 1973 Pariisi rahuleping, mille alusel USA tõi väed välja ja Vietnam pidi jääma kaheks riigiks. Tegelikult kodusõda jätkus. 1975 Lõuna-Vietnam kapituleerus. 1976 ühendati Põhja- ja Lõuna-Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Kommunistlikuks muutusid
Misssugune oli Vabadussõda strateegiliselt? V:Kaitsesõda 62.Mis iseloomustab Vabadussõja lõppu? V: Eestlaste visadus ja püsivus. 63.kelle vastu võitlesid innuga kõik Eesti mehed? V:Landeswehri vastu. 64.Mis väeliik oli eestlaste arvukaim? V:jalavägi kelle õlul lasus sõja kurnavaim osa. 65.Mis vägi oli jalaväe lahutamatu kaaslane ja toetaja? Välisuurtükivägi. 66.Mis olid olulised kiirreageerimis vahendid Eesti sõjaväes? V: soomusrongid, tegutsedes eriliste löögiosadena. 67.mis armeed võtlesid Eestlaste vastu aastal 1919. Viru rindel? V:N.-Vene 15. armee ja 7. armee 68.Missugust väeliiki kasutati veel kiireteks manöövriteks ja äkk pealetungideks? V:Ratsaväge 69.Tänu kelle abile oli võimalik ka Eesti mereväe objektiivne tegutsemine Soome lahes? V:Inglise sõjalaevastiku 70.Missuguses seisus hakkas Vabadussõda Eesti rahva jaoks? V:Vabadussõda algas olukorras, kus Eesti rahvas oli sõjaks ette valmistumata. 71
Clemenceau · Inglismaa peaminister D. Lloyd George · USA president W. Wilson · Ülejäänud riikide (24)esindajad pidid nõustuma nende tingimustega (sh. Itaalia ja Jaapan) · Väikerahvaste huve ei arvestatud üldse · Kaotajariigid kutsuti ainult lepinguid allkirjastama b)Versailles' rahuleping- ,,igavesti kestev rahu" Atlandi ja Saksamaa vahel: · Territoriaalsed muutused: Saksamaa kui sõjasüüdlane pidi loobuma suurtest aladest · Relvastusalased piirangud: tal keelati omada suurt armeed ja suurt sõjatehnikat · Kohustused kaotajale: ta pidi maksma reparatsioone- kahju hüvitamine sõja võitjale · Versailles' täitmiseks: loodi Reini demilitasriseeritud tsoon- piirkond, kus ei tohtinud omada sõjaväge: see okupeeriti liitlaste poolt 15 aastaks c)Eraldi rahulepingud sõlmiti Saksamaa liitlastega: · Saint Germain'i rahu Austria-Ungariga, millega impeerium lagunes äikeriikideks (Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia)
Briti väed lõid itaallased Põhja-Aafrikasse tagasi, aga aprillis 1941 okupeerisid Hitleri väed ise Kreeka ja Jugoslaavia, et abistada Mussolini sõdureid. Sakslased tõrjusid Briti väed Kreekast välja ning saatsid suure väekoondise kindral Rommeli juhtimisel Põhja-Aafrikasse. Rommeli ülekaalukatel jõududel läks korda suruda Briti väed tagasi Egiptusse. Julgustatuna sõjalisest edust läänes ja vajadusest hankida täiendavaid naftavarusid, tungisid Hitleri armeed juunis 1941 laial rindel Venemaale. Sakslased paiskasid Vene väed tagasi Leningradi, Moskva ja Kiievini. Karmides talvetingimustes ei suutnud nad aga enam midagi korda saata. 3.2 Saksamaa lõplik lüüasaamine Idarindel surusid Vene väed sakslasi pikkamisi Saksamaa poole. Teine rinne avati 6.juunil 1944 liitlasvägede dessandiga Normandiasse Prantsusmaal. Sakslased üritasid vasturünnakut, ent pidid jaanuaris 1945 taganema. Nõukogude armee aga hakkas lähenema Berliinile
Ta sai aru, et selleks puuduvad küll reaalsed võimalused, kuid seadusliku valitsuse ametisseastumine on hädavajalik riigi juriidilise järjepidevuse kestmajäämise jaoks. Otto Tiefi valitsus andis Talpakule ka koloneli aukraadi, mida too hiljem siiski ei kasutanud, nimetades end edasi kapteniks. 1944. aasta sügisel lahkus Talpak Rootsi, kus elas kuni oma surmani 1991. aastal. Kokkuvõte Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmees olid eestlaselt peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Muidu
· Vabariik *res publica (ld k, "avalik asi"). *populus romanus - Rooma kodanikkond *aristokraatlik riigikord *nobiliteet (nobilis tuntud) · Magistraadid *riigiametnikud *valiti rahvuskoosolekul üheks aastaks, vähemalt kaks meest *kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid läbitud *palka ei makstud *Konsulid (2 meest) neile kuulus kõrgeim võim, sõja ajal juhtisid Rooma armeed *Preetorid (8 meest) õigusemõistmine, sõjaväe juhtimine *Tsensorid kodanike loendus, senaatorite nimekirjad, kodanike elukombed *Diktaator määrati konsulite ja senati poolt kuni pooleks aastaks, piiramatu võim *Rahvatribuunid (10 meest) lihtrahva huvide kaitsmine, vetoõigus · Senat *valitsev riiginõukogu *vabariigi ajal u 300 liiget, hiljem arv tõusis *endised ja tegevad magistraadid *amet eluaegne
ta ei pääsenud. Peale Louis XVI hukkamist 21.01 1793 kadus igasugune võimalus Prantsusmaa vastase koalitsiooni lõhkumiseks. Prantsusmaa vastase koalitsiooni hingeks sai William Pitt. Peale kuninga tapmist saadeti Prantsusmaa asjur Londonist välja. Zirondiinid ja Danton olid veel vaimustuses Belgia vallutamisest. Nad uskusid, et Inglismaal võidab Pitti vastane koalitsioon. Prantsuse väed said käsu tungida Hollandisse ja 1 veebruaril 1793 Konvent kuulutas sõja Inglismaale. Pittil endal armeed ei olnud. Tal tuli osta mandrilt liitlased. Nendeks said Venemaa, Preisimaa, Sardiinia Napoli. Hiljem liitusid veel Austria, Hispaania, Holland, Saksa vürstiriigid. Koalitsioon saavutas edu ja märtsis vallutasid austerlased Belgia ja preislased Reini jõe vasaku kalda. Vabariigi olukord muutus kriitiliseks. 6 aprillil 1793 Konvent moodustas Rahvapäästekomitee. Konvent võttis aprillis vastu uue dekreedi, kus Prantsusmaa keeldub sekkumast teiste riikide siseasjadesse
Kui tapeti ka pärsia väepealik Ariamenes, tekkis pärslaste hulgas segadus ning kõik, kes suutsid, põgenesid. Kreeka võit oli täielik. Pärast Salamise lahingu ootamatut lahenduskäiku pages Xerxes I kiiresti tagasi Pärsiasse, võttes paljud mehed ühes ning jättes maha väejuhiks Mardoniuse koos 300 000 mehega. Xerxese selline käitumine oli põhjustatud sellest, et ilma oma suure laevastikuta ei olnud Pärsia võimeline varustama oma hiigelsuurt armeed kivisel, väheviljakal Kreekamaal. Mardonius läks ning vallutas uuesti Ateena, olles eelnevalt saanud oma rahupakkumise tagasi lükatud. Ateena, Megara ning Plataia linnriigid läksid ning palusid Sparta käest abi, mida nad esialgu ei saanud, sest spartalased pugesid peitu uue püha taha. Viimaks aga saadi ka nendega kaubale ning kreeklased panid Plataia lahinguks välja Kreeka kohta lausa uskumatu 100 000 meest. Sellist arvu on suudetud Kreekas korrata alles 19
Sõja alguses valitses sõjavaimustus. Sõtta mindi patriotismiga ning püüti unustada poliitilisi erimeelsusi.Kuid juba esimestel kuudel, kui oli juba enneolematu arv ohvreid, vähenes sõjavaimustus. See asendus tüdimusega ning paljud mõtlesid, et kas seda sõda ikka vaja on. Sõjavastased meeleolud levisid ka tagalas ning paljudes riikides toimusid streigid ja demonstratsioonid ning vennastumine vaenlaste vahel. Sõja üheks märksõnaks oli kaeviku ehk positsioonisõda, sest armeed oli suured, võeti kasutusele kuulipilduja ja rajati kaitserajatisi. See sai mõistagi toimuda ainult industriaalühiskonnas.Tekkisid ka uued väeliigid: lennu, tanki ja õhukaitsesuurtükivägi. Esimesed õhurünnakud tehti tsepeliinidega, mille leiutas krahv Zeppelin. Alles 1917.aastal asendati need pommituslennukitega. Sõda muutus kolmemõõtmeliseks: lahingutele maismaal ja merel lisandus õhurünnak, mis kaotas varasema ettekujutuse rindejoonest. Õhurünnakuga sai purustusi
Teine maailmasõda: 1) Hispaania kodusõda (juuli 1936-1939 märts) Vastus: Hispaania kodusõda oli esimene sõda Euroopas pärast Esimest maailmasõda. 1936 tuli Hispaanias võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Sama aasta 17. juulil puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Kodusõtta sekkusid ühelt poolt Itaalia ja Saksamaa ja teiselt poolt Nsv Liit. Franco väed hõivasid 1939 kevadel Madriidi ning 1. Aprill 1939 kuulutas Franco sõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. 2) Austria ansluss Hitler asus 1938 oma maailmavallutuskava, esimeseks ohvriks sai Austria. Ta esitas Austriale ultimaatiumi, millega nõudis vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista ja alistus. 13. Märts 1938 marssisid Saksa väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui ansluss. 4. A...
Rooma 1) Riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslik seos antiikaja näidete põhjal - Rooma ühiskond oli talupojaühiskond, sest enamik elatus põllumajandusest. Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud Tähtsaim kohustus osaleda sõjaväeteenistuses. Vaesed kodanikud proletariaadid õigused piiratud, kuid siiski kkodanikud. Patrooni ja kliendi vahekord. Kodanikud jagunesid kaheks : patriitsid (suursugused suguvõsade liikmed, kõik kodanikuõigused) & plebeid(ülejäänud kodanikud, enamus vaesed talupojad). Rooma oli vabariik. 2) Antiiktsivilisatsioonide tähtsus maailma ajaloos antiikaja näidete põhjal, antiigipärandi olulisus tänapäeval sama mis 19 küs?!?! 3) Tunne & võrdle Rooma vabariigi ja keisririigi toimimise põhimõtteid. - Vabariik: Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed, kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aasta...
Sel ajal Nap korrastas riiki. Rahu katkes - Nap hakkas ette valmistama rünnakut Inglismaale ja kroonis ennast 1804 keisriks. Dessant jäi ära :( Hoopis purustati Austerlitzi lahingus Aus ja Vene armee. Järgnes uskumatult edukas periood. Kuna Nap lõi Venemaad, seoti Tilsiti rahu, mille üks punkt oli ka Venemaa ühinemine kontinentaalblokaadiga. Selle toimiseks peab vallutama ka Port ja Hisp. Hispaanias! Mäss! 1812 Sõjakäik Venemaale!!! Mihhail Barclay de Tolly juhtis Vene armeed ja taganes. Nap oli kurb lugu… Moskva said, aga venelased ei palunud rahu ja mindi tagasi. Tagasiteel surid paljud. Leipzigi lahingus sai ühendatud rahvastelt lüüa. Restaureeriti Bourbonide võim. Tuli 100 päevaks uuesti võimule, Waterloo ja siis oli baibai. VIINI KONGRESS - Legitiimsuse põhimõte, Julgeoleku põhimõte ja Tasakaalu põhimõte. 3.5 Euroopa 19. sajandil
SÕJALISED UUENDUSED I MS'S, I MS TAGAJÄRJED. SÕJALISED UUENDUSED: * kaevikud raudbetoon, okastraat * raskekahurvägi kuulipildujad * zeppelinid/lennukid algul luure, hiljem pommitamine; 1917 lennukid = KOLMEMÕÕTMELINE SÕDA * tankid paanika! (ING) * mürkgaas (SM) * miljonilised armeed Antant: 42 milj; keskriigid 25 milj; kokku 67 milj; 1918 miljon autot = MOBIILNE SÕDA I MS TAGAJÄRJED: * maailmakaardilt kadus 4 impeeriumit: SM, VM, Türgi, A-U * uute rahvusriikide teke, sh EESTI! * 10 milj hukkunut; 20 milj haavatut; 20 milj hukkunud grippi peale sõda * jõuvahekordade muutumine maailmas (USA) * EUR moraali ja väärtuste allakäik (,,kadunud põlvkond")
- Gaasimürgituse said 15 000 meest ja surma neist sai 5000 - Septembris kasutasid britid gaasi, kuid tuule tõttu pöördus see neile tagasi - Itaalia astus Antanti poolel sõtta, Bulgaaria astus Keskriikide poolel sõtta - 1915. aasta veebruaris algas piiramatu allveesõda, kus Saksa allveelaevad uputasid kõik reisi- ja kaubalaevad, mistõttu paljud teised riigid avaldasid protesti - Sakslased tahtsid hävitada kõik vaenlase armeed, et siis Inglismaa, peavaenlane, hävitada. Suunduti Verdun'i, kohta, mida prantslased kaitseksid täiega, kuid sealt tulu ei saadud. Langes ligi miljon meest - Somme'i lahing toimus peaaegu paralleelselt Verdun'i lahinguga. See oli Inglise-Prantsuse vägede väga põhjalikult ette valmistatud pealtungieoperatsioon. Seal oli jalaväge, tankid, pommituslennuvägi, mürsurahe, mis hävitas kaevikud. Saksa rinnet läbi ei murtud siiski ning langes 1 300 000 meest - 1916
tee ning sellega jätsid Egiptuse Kolmanda Armee (mis oli Suessi kanalist idas) lõksu. Järgmisel hommikul, 23 oktoobril, algas närviline diplomaatiline tegevus. Nõukogude luurelennuk nägi Iisraeli vägesid lõunasse liikumas ja NL süüdistas Iisraeli reeturlikkuses. Kuna Egiptuse Kolmas Armee oli lõksu püütud, siis USA riigisekretär Henry Kissinger nägi selles väga head võimalust: kuna Egiptus sõltus sel hetkel USA'st, et Iisrael ei hävitaks lõksu jäänud Kolmandat Armeed (millel ei olnud enam ei toidumoona ega vett). Ta nägi, et sellist positsiooni saaks ära kasutada nii, et kui USA oleks selles küsimuses vahendajaks, siis ta ehk suudaks Egiptuse Nõukogude Liidu mõjusfäärist välja tõugata. USA avaldas Iisraelile tugevat survet, et ei hävitataks lõksus olevat armeed (Isegi ähvardati toetada ÜRO resolutsiooni, mis sunniks iisraellased tagasi tõmbuma oma 22 oktoobri positsioonidele kui nad ei luba mittesõjalisi varusid lõksus armeeni).
Jagati 38 paralleeli mööda Lääne-vastane ja Läänes kommunismivastase hüsteeria õhutamine Hoogustus võidurelvastumine kontinentidevahelised raketid Lääneriigid otsustasid lubada SLV relvastumist 19554 NATO liikmed sõlmisid Pariisis kokkulepped SLV-s kaotati okupatsioonireziim SLV sai NATO liikmeks võis luua armeed Bundeswehr Vastuseks lõi NSVL VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon Suessi kriis (1956) Lähis-Idas Eellugu: 1947- ÜRO otsustas luua Palestiina aladele 2 riiki Iisrael Palestiina 1948 kuulutati välja Iisraeli riik, millele vastuseks araabia riigid alustasid sõda Iisraeli vastu.
mida juthis kindral Justo Jose de Urquiza (1801-70). 1852 kogunesid Santa Fesse kõigi provintside esindajad peale Buenos Airese omade. Koostati uus põhiseadus, mis tugines paljuski USA konstitutsioonile. Põhiseadus kehtestati 1853 ning see rajas provintside konföderatsiooni. Buenos Airese provints keeldus konföderatsiooniga ühinemast. Konfödreatsiooni presidendiks valitud de Urquiza üritas Buenos Airest selleks sundida. 1859 lõi ta Buenos Airese armeed, mida juhtis kindral Bartolome Mitre, kuid 1861 võitis Mitre omakorda de Urquizat. 1862 nõustus Buenos Airese provints konföderatsiooniga ühinema, seades tingimuseks, et Buenos Airesest peab saama riigi pealinn ning Mitre valitakse presidendiks. Mitre ametisse asumisega algas Argentiinas kiire majandusliku arengu ja poliitilise stabiilsuse ajajärk, mis kestis ligikaudu 70 aastat. Nii Mitre kui ka tema järglane Domingo Faustino
Tööstus ei suutnud ka teiste suurriikidega sammu pidada; tervikuna pidurdas majanduselu tähtsa tööstuspiirkonna Alsace Lorraine`i (Elsass Lotring) Saksamaale loovutamine. 7) Kes on rantjee? Inimene, kes elatus oma varanduselt saadud protsentidest. 8) Milliseid abinõusid võeti ette Prantsuse välispoliitiliste eesmärkide elluviimiseks? Kuna vajati tugevat sõjaväge ja liitlasi, kehtestati üldine sõjaväekohustus ja tugevdati armeed. Liitlasteks said Venemaa ja Inglismaa. Teostades usinat koloniaalpoliitikat, hõivas Prantsusmaa rohkelt uusi valdusi. 31. Inglismaa. Kuninganna Victoria valitses aastatel 1837 1901. Tööerakond 1893.aasta Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas 1) Millised parteid olid Inglismaal? Liberaalid ja konservatiivid. 2) Mis võimaldas olla Inglismaal 19. sajandi keskel juhtiv tööstusmaa maailmas?
võimulepääsu võimatuks. Nii otsustasid nad valitsuse kukutada ning seejärel amigrandid appi kutsuda. Kuid valitsus suutis nende mässu Napoleon Bonaparte'i abil siiski maha suruda. Prantsusmaa valitsemine fruktidoori riigipöördeni 1797 Et sõda Inglismaa ja Austriaga üha venis (Preisimaaga õnnestus 1795 sõlmida separaatrahu), otsustas valitsus 1796. aastal Austria purustada. Selleks koondati kolm suurt armeed, kusjuures viimasel ajal silma paistnud noorele kindralile Bonaparte'ile anti neist kõige viletsam, samuti peeti tema tegevusvälja, Põhja-Itaaliat, strateegiliselt kõige vähemtähtsamaks. Põhiedu loodeti saavutada Reini rindel. Kuid Napoleon suutis oma vägedega kuue päeva jooksul võita kuus lahingut ning vallutada Milano, samas kui teised Prantsuse väed olid Reinil suhteliselt edutud. Järgnévalt võitis Bonaparte ka austerlaste väljapaistvaimat väejuhti Dagobert
apr. 1906. 17. oktoobri manifesti kohaselt loodi Riigiduuma, piiratud õigustega seadusandlik esinduskogu. Põhiseadus - lubati põhiõigusi ja vabadusi, eluruumi ja omandi puutumatus, sõna- trüki-, koosolekute, ühingute, usu- ja elukoha ja elukutse vabadus. Palju kitsendavaid piiranguid. Valitsejal seadusandlik võim, mida jagab parlamendiga – Riigiduuma ja Riiginõukoguga. Nimetab ametisse ja vabastab valitsuse, kutsub kokku ja vajadusel saadab laiali parlamendi, juhib välispoliitikat, armeed ja sõjalaevastikku. Keisril ka kitsendused, tema erakorralised seadused vajasid parlamendi kinnitust. Riigiduuma tähtis eesõigus riigieelarve kinnitamine. Riiginõukogu on ülemkoda, pool koosseisust mitmesugused asutused ja poole nimetab keiser. 1. detsember 1905 valimisseadus. Valimised Riigiduumasse polnud üldised (kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest). ühetaolised ( igal valijal on
pääseda. Athos oli tegelikult krahv de La Fère. Athos oli varjunimi - samamoodi nagu Aramis ja Porthoski. Palju aastaid elasid Prantsuse katoliiklased ja Prantsusmaa protestandid rahumeelselt kõrvuti. Hugenottide käes oli mitu linna, mida nad valitsesid ilma katoliikliku kuninga Louis XIII sekkumiseta. Siis otsustas kardinal Richelieu kogu Prantsusmaa katoliikliku võimu alla ühendada ning tema armeed vallutasid kiiresti kõik hugenottide linnad peale La Rochelle´i. Buckingham hertsog tahab saata Inglise väed hugenottidele appi. Kardinalil on plaan saata mileedi Inglismaale hertsogi juurde ähvardusega, et kui Inglise väed tulevad hugenottidele appi, ei tähenda see üksnes sõda Prantsusmaaga, vaid hävitab ka kuninganna. Kui hertsog plaanist ei tagane tuleb mileedil hertsog tappa. Kardinal kirjutab mileedile volitähe, kus
Lahing märkimisväärne, sest just rongide abil sai Saksa armee kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma Verduni lahing- 1916a veebruarist novembrini. Saksa üksused asusid rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Saklastel ei õnnestunud prantslasi murda ja armeed verest tühjaks imeda. Somme'i lahing- 1-juulist nov lõpuni 1916. Inglise-prantsuse väed püüdsid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Kasutati esimest korda inglaste poolt tanke. ,õled osapooled kasutasid lahingus 1,3 milj meest, kui edu ei toonud kummalegi Jüüti merelahing- 31 mai 1916. Nii inglased kui ka sakslased kandsid raskeid kahjusid. Suurim merelahing, osales 250 alust. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda.
Jumal teeb mit Aabram, lubades teha Aabrami järeltulijad suureks rahvaks. Abram on nõus lahkuma oma kodust ja liikuda edelasse Kaanan koos naise ja tema õepoeg, Lot, et maa, et Jumal on lubanud anda Aabrami järeltulijad. Aabram kolib sinna ja erects arvu altarid kogu maa sümbolid tema andumus Jumalale. Pärast lühikest viibimist Egiptus, Aabram muutub rikkad ja naaseb Kaanan, kus abiga vaid 318 meest, ta võidab Legion of marauding armeed idast, kes on laskunud Soodoma, kus Lott elab praegu. Soodoma kuningas tunnistab Abram tema suure teoga ja preester Melkisedek õnnistab Aabram koos kingituse leiva ja veini. Aabram naaseb koju, kus Jumal räägib temaga uuesti seoses tema lepingu. Aabrami järeltulijad, Jumal lubadusi, on niisama palju kui tähed taevas. Tseremoonia viiakse läbi mille Jumal läheb lõõskav poti kaudu tükki ohverdasid loomi, mis sümboliseerib, et oma lubadust ei puruneks
· Streikidele ja ametiühingutele oli tehtud lõpp, tööpuudus kaotati · Töötud olid ebatäiuslikkuse ohvrid ja saadeti tihti asumisele. · Saksamaal seati sisse nelja-aasta plaan(2 korda) Indiviidi huvid allutatud riigi huvidele: · Vaesus nii suur ei olnud, kui Venemaal, sest erasektorit ja rikkaid ei likvideeritud. · Majandus allutatud rasketööstusele · Kannatasid tarbekaupade vähesuse all, sest varustada tuli esmajoones Natside armeed, suurriikidest kuulus relvasutse tootmisele kõige enam kapitali just Saksamaal. Ühe partei valitsus: · NSDAP Agressiivne välispoliitika: · Natsionaalsotsialistide peaeesmärk oli ümber töötada ebaaus Versaille´i rahuleping · Plaan ülemaailmseks sotsialistlikuks revolutsiooniks · Volkdeutche vereine juhiti Berliinist ja see ühendas, toetas ülemaailmselt kõiki sakslasi.
Koos Lääne-Rooma hävinguga kadusid ka endised sõjapidamismeetodid asendudes germaanlaste traditsioonidega. See muutus oli tingitud ühiskonna järsust üleminekust orjapidamisühiskonnast feodaalühiskonda ja ühtse suurriigi lagunemisest väikesteks feodaalriikideks. Jalavägi vandus tähtsuselt alla ratsaväele, et tõusta tagasi endisele positsioonile juba Sajaaastase sõja lõpus. Germaanlased, nende kultuuri, tavade ning resurside vähesuse tõttu ei suutund pidada Rooma tüüpi armeed. Kultuur ja kehakultuur käisid alla ning see ka mõjutasid neid muutusi. Relvastus muutus kordinaalselt: lühike jalaväemõõk asendus ratsaväelasele käepärasema pikka mõõgaga; Suured kandilised kilbid kadusid, andes kohta normanni kilpidele, Plaatturvistik asendus rõngassärkidega, mida oli palju lihtsam teha. Ainuke koht, kus Rooma sõjapidamisstiil püsima jäi oli Byzantioni Impeerium. 5-13saj. See aeg on rüütlide õitseaeg. Kõige levinum turvisetüüpidest oli Rõngasturvis
19. juulil 1696 Azovi garnison alistus. Mõni päev hiljem pandi Aasovi mere ääres alus Taganrogi linnale. Edasiseks pealetungiks Türgi Osmanite riigi aladele oli aga takistuseks avamerelaevastiku puudumine Venemaal. Peetri algatusel hakati välja töötama suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks kehtestati uut liiki koormised: maavaldajad ühendati "kumpanstvotesse". Iga "kumpanstvo" pidi oma rahaga laeva ehitama. Laevastikku ehitades ja armeed reorganiseerides kasutas Peeter välismaa asjatundjate abi. Pärast Azovi sõjakäike otsustas ta saata noori aadlikke (bojaare) välismaale õppima ning suundus ka ise Euroopa-reisile. Umbes samal ajal ilmnesid esimesed märgid rahulolematusest Peetri poliitikaga. Aastal 1697 esitas munk Avrami tsaarile palvekirja, kus ta osutas tsaari tegude ebaõigsusele ning tema käitumise vastuolule traditsioonidega. Pisut hiljem avastati suureulatuslik vandenõu, mis on tuntud "streletside
Sedaviisi on säärane rühmitus, juba oma olemuselt, ühiskonda ohustav. Organiseeritud kuritegevus, sai esmalt algust Sitsiilia saarel. Seal 19. sajandi keskel rühmad kohalikest sitsiillastest hakkasid moodustuma, et seista vastu mitmetele võõrvõimudele, mis sel ajal nende vabadust piirasid. Inimesed grupeerusid ning neid hakati nimetama ,,mafiosodeks". Sel ajal ei olnud sõna seotud kuritegevusega, kuid kui vastuhakuga keskvõimule. 20. sajandiks eraldusid neist rühmitustest väikesed armeed nimega ,,mafie", mis olid hulga agressiivsemad, viies läbi planeeritud vargusi ja pettusi. Neist sirgus ka tuntud rühmitus Sitsiilia Maffia, mis on olnud eeskujuks ka kõigile järgnevatele grupeeringutele maailmas. Ameerika maffia sai algust aastal 1920 keeluseaduse sätestamisega, mis avaldas suurt mõju USA ühiskonnale. Maffia mõju avaldus riigi majanduses ja kultuuris, aga ka sise- ning välispoliitikas. MAJANDUS
Sissejuhatus 2 Teises maailmasõjas võitlesid Ameerika Ühendriigid, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liit üheskoos Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vastu. Sõja lõppedes väljusid võitjatena USA, Inglismaa, Prantsusmaa ning NSV Liit, kuid võitjate ühisleer peagi lagunes. Ameerika Ühendriikidest ja NSV Liidust said rivaalid ning lõpuks ka vaenlased. Nende vastasseisu hakati nimetama Külmaks sõjaks, kus rivaalide vaheline võitlus ei kaasanud endaga armeed, vaid võideldi kõikide muude vahenditega peale relvade. Külm sõda oli kõikehaarav poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia - kommunismi ja demokraatia vahel. Võideldi kõikidel elualadel. Külm sõda jäi maailma poliitikas domineerivaks teguriks pikkadeks aastateks. Ühel pool oli USA, kellest sai lääneriike kommunistlike riikide vastu kaitsva sõjalise liidu NATO liider, teisel pool seisis aga
8. juulil 1919. a saabus Riiga Läti seaduslik valitsus Krlis Ulmanise juhtimisel ning aasta lõpuks viidi sakslased Lätist välja. Sõda Nõukogude Venemaa vastu oli 1919. a suveks ja sügiseks kandunud juba Venemaa pinnale. Suuresti toimus see koostöös kindral Nikolai Judenitsi juhitud Loodearmeega. Novembris tungis aga Punaarmee uuesti Eesti piiridele ning 1919. a novembris-detsembris toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu kaks armeed kokku kuni 60 000 mehega. Eesti pani välja umbes 20 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. a lõpuks oli sunnitud vaherahuga leppima. Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, Nõukogude Venemaa poolt Adolf Joffe. Piiriküsimustes puhkesid ägedad vaidlused, kuna Nõukogude esindajad nõudsid enestele kogu Petserimaad ja poolt Virumaad. Alles Punaarmee pealetungikatsete
Oliver Cromwell juhtis parlamendi väge. Kuningas hukati hiljem. Inglismaast sai vabariik, kuigi Cromwell kihutas parlamendi hiljem välja. Ta tegi väga karme seadusi ning rahvas teda vihkas ja kartis. Restauratsioon on endise poliitilise korra taastamine. Õigus deklaratsioon määras kuninga ja parlamendi võimu piirid. Taheti ära hoida kodusõdasid. Parlament teeb seadusi ja makse; kuningas on riigipea kes valis ministreid, kohtunikke, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. 3. EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS (lk 22-25) Pärast Liivi sõda Eesti jagunes kaheks. Rootsile kuulus Põhja-Eesti nimega Eestimaa. Poolale kuulus Lõuna-Eesti nimega Liivimaa.Nii Rootsi, kui ka Poola tahtis tervet Baltikumi saada, mis viis mõlemad pooled sõtta. 17 saj oli Rootsi aeg. Enne redutsiooni talupojad olid sunnimaised. Õigusi ei olnud, orjasid mõisnike kasuks, elasid väga halvasti. Pärast redutsiooni
1915. aasta alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitanud tugevad kaitseliinid. Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid olid ründerelvadest tõhusamas. Seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. Pikaajalise postisioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt ehitada. Sellise armee varustamine relvade, laskemoona ja toiduainetega oli võimalik vaid arenenud industriaalühiskonnas. Lääneriikidel olid need võimalused olemas. Lääneliitlasi painas aina tungivam vajadus Saksamaa võimalikult kiiresti purustada. Venemaa kokkuvarisemist oodates hoidis Saksamaa oma peamised jõud läänerindel, kuid ei tunginud ka seal peale, vaid lasi seda teha lääneliitlastel, lootes, et nende jõud raugeb
· Lõpetati bojaaride poolt Mihhail Romanovi valimisega tsaariks · Algas Romanovite 304 aastat kestnud valitsemine venemaal. · Preisimaa 1648-1789 · Algselt väike Brandenburgi vürstkond · Tugevnes oluliselt 30 aastase sõjaga · Sai juurde ümberkaudseid alasid · Kuurvürstiriigi teke · Suur vürst Friedrich Wilhelm 1640-88 · Ladus tugeva vundamendi riigi arenguks · Hakkas rajama hiljem legendiks muutunud Preisi armeed · Pidas mitmeid sõdu ümberkaudsete riikidega · Brandenburgi mõjuvõimu kasv SRPR-is · Kuurvürst Friedrich III 1688-1713 · Ostis 1701 Saksa-rooma keisrilt Preisi kuninga tiitli · Pigem hoolimatu valitseja, kui riigi heaks midagi tegev · Sarnasus Louis XV Friedrich Wilhelm I (1713-40) · Tuntud kui sõdurkuningas · Valitses tervet riiki nagu kasarmut · Igalpool kehtestati sõjaväelised reeglid · Suurimatest kitsipungidest
teadusesaavutustest. Nende ellurakendamiseks oli aga vaja inimesi ehk siis sõjaväereformaatoreid. 17.-18. sajandil olid tähtsamad nendest Gustav II Adolf Rootsis, markii de Louvois Prantsusmaal ning Friedrich II Preisimaal. Gustav II Adolf muutis Rootsi suurriigiks ja seda eelkõige tugeva sõjaväe toel. Rootsis oli kohustuslik teatud hulgal taludel anda teenistusse üks mees, kes oli juba varustatud kõige vajalikuga. Seda nimetati maapalgaliseks süsteemiks. Selletõttu võib Rootsi armeed nimetada paljuski rahvuslikuks armeeks. Louis XIV püüdlused tugevdada kuningavõimu, samuti aktiivne ja agressiivne välispoliitika vajasid tugevat armeed. Sõjaväe reformi teostajateks olid kaks sõjaministrit Michel Le Tellier ja tema poeg Francois, kes on ajaloos tuntud ka kui markii de Louvois. Armees kehtestati range kontroll ja distsipliin, sõduritele ja ohvitseridele hakati regulaarselt palka maksma. Parandati väljaõpet, samuti loodi kasarmuid
Tundus, et õige kiiresti Vm armee lakkab täielikult olemast. 1918 jaan keskel andis RKN dekreedi Punaarmee loomise kohta- Tööliste ja Talupoegade Punaarmee. Jaan lõpus dekreet, mille alusel tuli luua tööliste ja talupoegade punalaevastik. Otsuseid on seostatud jätkuva sõjaga. Selleks ajaks oli sõlmitud vaherahuleping, käisid läbirääkimised, enamlased olid veendunud, et nemad enam sõjas ei osale. Enamlaste loosung oli, et imperialistlik maailmasõda tuleb muuta kodusõjaks. Uut armeed oli vaja kodusõjaks. Kaugemas perspektiivis peeti silmas võimalust viia revol Euroopasse, Vm-lt välja. Sellest, et eesmärgiks oli kodusõja ja revol levitamise kodusõja pidamine, annab märku, et hakati värbama vaid mobilisatsioone, värbamine oli väga piiratud. Tohtis vastu võtta vaid kahe enamlaste partei liikme soovitusel. 23.veebr-ks 1918 oli sel moel vabatahtlikena värvatud u 20 000 meest. Kuna veebr-s alustasid sakslased uut pealetungi, loobuti senisest soovituste nõudmisest.
asulaid. Nende vastu astuti aga välja ja Konstantinoopolisse jõudsid vaid haledad riismed. Aleksios hoiatas Pierre, et sellise tühise salgaga jätkata on mõttetu, kuid ristisõdijad olid kannatamatud ja nõudsid, et Pierre nad kohe türklaste vastu viiks. Pierre aga põgenes ning seldzukid hävitasid kõik sõdijad. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad talupojad kes lootsid vaid teoorjusest pääseda. I ristisõda 1096-1099 1096. aastal moodustati aga Euroopas 4 armeed, 2 Prantsusmaal, 1 Madalmaades ja üks Põhja-Saksamaal. Paavst Urbanus teatas Aleksiosele, et tulemas on u. 300 000 ristsõdijate vägi. Aleksiost valdas hirm. Selline vägi suudab jagu saada türklastest, aga kas mitte ka Bütsantsist. Aleksios arvas ja kartis, et Ees-Aasia maad lähevad ristsõdijatele ning algatas kahepoolset poliitikat, teades et ristisõdijad on juba välja valinud riigid (kohad) Süürias ja Palestiinas. Nii oli võimalik kõik kompromissiteel
Senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Senat valvas usukultuse järele. Senat pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma. Senat juhtis tegelikult riiki 60 Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit(ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametite ülesanded. · konsulid neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed · preetorid 8 tk. võisid vajaduse korral konsuleid asendada. Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. · tsensorid kodanikeloenduste korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Seda ametit peeti väga soliidseks. · (kvestorid vastutasid riigikassa eest) 61 Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas. Nimetage 2 põhjust · Pidevateks sõdadeks oli vaja sõjaväge
Louis XIV absolutism Louis XIV on üks pikaajalisemaid (ja ilmselt ka tuntumaid) valitsejaid ajaloos, kuid tema tegelik valitsusaeg algas alles tema kuningaksoleku 18. aastal, kui 23- aastane kuningas lähikondlaste imestuseks teatas, et hakkab oma riiki ise juhtima. Lühikese ajaga allutas ta kogu riigivalitsemise temale alluva ametnikkonna kätesse ning asus looma Euroopa suurimat armeed, et oma riik viia "loomuliku idapiirini" Reini jõel ("loomulik lõunapiir" Püreneedes saavutati 1659. aastal Püreneede rahuga). Majanduspoliitikat asus juhtima kuninga usaldusalune ja üks merkantilismi silmapaistvamaid arendajaid Jean-Baptiste Colbert (pildil). Kuningas Louis XIV suutis oma valitsusajal luua tõepoolest laialdase veendumuse, et kõik riigis sõltubki vaid temast. Teda nimetati Päikesekuningaks (Le Roi Soleil) ning talle omistati ütlus: "Riik, see olen mina"
Machiavellit on iseloomustatud kui küünilist autorit, kuid see omadussõna ei sobi kindlasti iseloomustama toest "Valitseja". Raamat on räägib, kuidas reaalselt on võimalik saavutada poliitilist edu. Raamatu XI esimest peatükki moodustavad ühe osa, kus Machiavelli arutleb erinevate riigitüüpide üle. Alates XII peatükist tuleb uus teema. Käsitluse all on erinevad valitsejate tüübid. Oluline tähelepanek on see, et ükski valitseja ei oma head armeed juhul, kui see pole isiklik. Machiavelli oma välja öeldud mõtetega on kindlasti aidanud maailma muuta selliseks nagu see praegu on. 10 KASUTATUD ALLIKAD Elektrooniline kirjandus: 1 http://www.hot.ee/maclap/principe/val00_03.html#ptk_1 2 http://www.hot.ee/maclap/principe/saatex.html Kirjandus: 1. Niccolo Machiavelli ,,Valitseja"
Sisukord Sissejuhatus 3 Elulugu 3 Kokkuvõte 9 Lisa 10 Allikad Sissejuhatus Johan Laidoner (12. veebruar 1881 13. märts 1953) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Ta polnud lihtsalt väejuht. Nagu Mannerheim Soomes või Pilsudski Poolas, muutus Laidoner mõisteks. Tema isikus kehastus kogu Eesti sõjavägi, Vabadussõja perioodil isegi terve rahvas ja riik. Sellise sümboolse tähenduse omandamine nõuab lisaks teadmistele, tugevatele närvidele ja eeskujulikule mõistusele veel midagi. Ja see miski on mitteõpitav, see on kaasasündinud omadus mõjuda inimeste alateadvusele. Elulugu Johan Laidoner sündis 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri ja Mari Saartseni esimese lapsena. Sealsamas sündisid ka tema kolm venda: Villem, Peeter ja Oskar. Laidoneri haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal, järgnes Viljandi linna algkool ja hiljem linnakool, mille poiss lõpet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
