Alexandre Dumas „Kolm musketäri“ (0)

1.
Alexandre Dumas „Kolm musketäri “
2.
Raamatu tegevustik leiab aset Louis XIII valitsemisajal aastail 1625–1628, kuid käsitleb igale ajastule olulisi teemasid, nagu au, sõprus, kuulsus ja võimuvõitlus, ja on tõeliselt põnev lugemine kõigile alates teismeeast. Põgenenud oma eluprobleemide eest musketärikuue alla, veedavad musketärid oma päevi aega surnuks lüües ja prassides, harrastades kerglasi armulugusid ja kaitstes kuningat.
Nii d'Artagnan kui ka tema kolm sõpra, Athos , Porthos ja Aramis , kellega Dumas tutvus eelpoolmainitud teose järgi, on tõepoolest kunagi eksisteerinud. On teada, et nad pärinesid aadliperekondadest ja et nad kõik olid musketärid. Musketäridest saavad tollase kauni, vapra ja kergemeelse Prantsusmaa sümbolid , mis maalivad silme ette kangelaste tulipäise tahtekindluse, hoopleva jõu, aristokraatliku melanhoolia, galantse ja peene elegantsi kui prantslaste neli peamist iseloomujoont.
3.
Prantsusmaa
Gascogne – asub Lõuna-Prantsusmaal. Sealt oli pärit d´Artagan.
Väike Meungi linn – „Vabamöldri kõrts “. Seal kohtub d´Artagan esmakordselt mileedi ja Krahv de Rochefortiga.
Pariis
de Treville maja – sarnanes sõjaväe laagriga. Viiskümmen musketäri kõndisid siin lakkamatult edasi-tagasi täies relvastuses ja valmis igaks väljaastumiseks. Treppidel käis mõõga võitlus, eeskojas jutustati lugusid naistest ja ootetoas kõneldi õukonnasündmustest.
Louvre - kuningaloss
Calais – sadamalinn
La Rochelle´i – linn, mis kuulus hugenottidele
Bethune´i klooster – sinna oli peidetud Contance Bonacieux
Inglismaa
London - Buckinghami hertsog loss
Tower – vangla. Seal on vangis mileedi
4. 1625.aastal alustas  noormees  nimega d’Artagnan oma seiklust kolme isa poolt tehtud kingit-usega. Nendeks olid viisteist eküüd, kullerkupuvärvi hobune ja kiri härra de Treville’ile. 
Monsieur de' Treville oli ta isa vana sõber, musketäride kapten. d`Artagnan sõidab Pariisi, kuna tal on soov saada musketäriks. Lisaks kingitustele on d’Artagnanil kaasa võtta gaskoonlase ülemäärane uhkus, meeletu soov saada kuninga musketäriks ning äärmine tulipäisus, isegi mõtlematu vaprus, mis viib ta ühest peadpööritavast seiklusest teise.
Meung’I linnakeses tekkis tal tüli endast vanema mehega, kes oli d’Artagnani hobust
pilganud.Viimane sai võitluses kannatada ning kaotas natukeseks ajaks teadvuse. Enne kui noormees polnud veel minestanud nägi ta mileedit, kes vestles tundmatuga. Meelemärkusele tulles ei leidnud ta enam kirja, keegi oli selle ära varastanud. 
Ning ta teadis seda väga hästi,  varas  oli kõrtsiomanikuga  juttu  puhunud. Kuna  soovituskirja enam polnud pidi poiss härra de Treville juurd minema ilma selleta.
Juba esimesel päeval Pariisis suudab ta endale kaela tõmmata kolm duelli. Kui aga esimest duelli alustatakse, siis tormavad kardinali kaardiväelased neile kallale, kuna tol ajal olid duellid keelatud. Musketärid võidavad kaardiväelasi ja d`Artagnan saab sõbraks nende kolmega, kelle vastu ta pidi algul duellil minema. Nende nimed on Athos, Porthos ja Aramis. Athos on neis kõige vanem ja d`Artagnan`ile kõige rohkem sõbra eest.
Ühel päeval  palus Bonacieux,  tema maja omanik, abi. Bonacieux'i noor naine  Constance  oli 
röövitud ning Bonacieux arvas, et kardinali meeste poolt.  Constance oli kuninganna
teenijatüdruk ja teadis palju saladusi, mida  kardinal  tahtis meeleheitlikult välja pressida temalt. D'Artagnan'il õnnestus Constance päästa ning nad armusid.
d´Artagnan  saadab Constance'i teel lossi, kõndides paarkümmend sammu naisest tagapool. 
Teel ühineb naisega tundmatu mees. d´Artagani haarab raev , ta tõmbab mõõga välja. Kuid selgub , et tegemist on Buckingham hertsogiga, kes on teel kuninganna juurde. Hertsog on inglane, seega ka prantslaste vaenlane, kuid kuninganna Anna  armastas  teda. 
Sellel ööl andis kuninganna hertsogile 12 teemantiga ripatsi, mille kuningas Louis oli kinkinud kuningannale viimaseks sünnipäevaks. Kardinal sai sellest teada. Kavala plaani tulemusena pidid teemandid saama kuningkanna languse põhjustajaks.
Kümmne päeva pärast pidi toimuma ball, kus kuningannal paluti kanda teemandeid.
Kui kuninganna sai kuninga soovist teada, läks ta närvi, sest need teemandid olid Londonis 
Buckinghami hertsogi käes. Samal ajal saatis kardinal ühe oma käsilasele kaunile  ja võluvale
mileedi de Winteri Londonisse kirja, kus palus varastada kaks teemantit ja need enda kätte toimetad.
Kuninganna palub Constance'il leida kulleri, kes läheks Inglismaale ja tooks tagasi tema ripatsi. Teemandid peaksid Pariisi saabuma enne balli, siis jääks kuninganna maine rikkumata ning ka
kuningas ei saaks teada midagi ta  suhtest  hertsogig. d'Artagnan oli nõus minema. Monsieur de Treville soovitas minna tall koos kolme musketäriga. Kardinal üritab teid takistada, kui lähete mitmekesi, siis on kindel, et üks teist jõuab kohale. Nii ka juhtus.
Kui d'Artagnan jõudis Londonisse, teatas ta hertsogile, et ta vajab ripatsit, aga õudusega 
avastas hertsog, et kaks  teemanti  on kadunud. Kohe kutsus ta peajuveliiri ning palus tal
teha kaks täpselt samasugust teemandit. D'Artagnani jõudis tagasi Pariis õigel ajal. Tänutäheks  kinkis kuninganna Anna d´Artaganile suure briljantidega  sõrmuse . 
d´Artagan saab ka mileedi saladuse jälile. Mileedi on häbimärgistatud ja ta oli Athose naine. Athos poos ta üles, kui lillast liiliast vasakul õlal teada sai, kuid mileedil õnnestus eluga pääseda. Athos oli tegelikult krahv de La Fère. Athos oli varjunimi - samamoodi nagu Aramis ja Porthoski.
Palju aastaid elasid Prantsuse katoliiklased ja Prantsusmaa protestandid rahumeelselt kõrvuti. Hugenottide käes oli mitu linna, mida nad valitsesid ilma katoliikliku kuninga Louis XIII sekkumiseta. Siis otsustas kardinal Richelieu kogu Prantsusmaa katoliikliku võimu alla ühendada ning tema armeed vallutasid kiiresti kõik hugenottide linnad peale La Rochelle´i.
Buckingham hertsog tahab saata Inglise väed hugenottidele appi. Kardinalil on plaan saata mileedi Inglismaale hertsogi juurde ähvardusega, et kui Inglise väed tulevad hugenottidele appi, ei tähenda see üksnes sõda Prantsusmaaga , vaid hävitab ka kuninganna. Kui hertsog plaanist ei tagane tuleb mileedil hertsog tappa. Kardinal kirjutab mileedile volitähe, kus öeldakse, et selle kirja omanik on sooritanud oma teod kardinali korraldusel ja Prantsusmaa hüvanguks. Ahtos võtab mileedilt selle volitähe.
d´Artagnani teener Planchet saadetakse Pariisi kuningannale kardinali salaplaanidest teatama. Mileedi jõuab Londoni, kuid hertsog laseb ta vanglasse luku taha panna. Mileedi võrgutab noore ohvitseri ja põgeneb koos temaga. Felton üürib laeva, mis viib mileedi tagasi Prantsusmaale. Sadamas kuulevad, et hertsog valmistub heiskama purjeid, et La Rochell´i purjetada. Et takistada hertsogi lahkumist Inglismaalt, kiirustab Felton läbi rahvasumma hertsogi laeva poole ja torkab noa talle südamesse.
Lõpuks tapetakse kuri mileedi, kes mürgitada ja oma teise abikaasa lord Winteri ja Constance d`Artagnan`i armastatu . Ta proovis ka d`Artagnan`i mürgitada, kuid see tal ei õnnestunud.
Kardinal süüdistab d´Artagani Prantsusmaa ustava teenri tapmises, kuid musketär näitas volikirja, milles seisis, et ta on tegutsenud kardinali loal Prantsusmaa hüvanguks (see oli mileedile antud volitäht). Kardinal annab d`Artagnan`ile võimaluse saada ametikõrgendust, kuna tema kolm sõpra keelduvad ohvitseriks saamast, saab d`Artagnan ise  musketäride leitnandiks.
5.
Peategelased:
Oma romaanis esitleb Alexandre Dumas lugejale nelja kangelast – d’Artagnani, Athost, Porthost ja Aramist – kui prantsuse hingelaadi tunnetust.
d`Artagnan - gaskoonlase ülemäärane uhkus, meeletu soov saada kuninga musketäriks ning äärmine tulipäisus, isegi mõtlematu vaprus, mis viib ta ühest peadpööritavast seiklusest teise.
Athos – Ta on krahv La Fère'i. Athos on d´Artagnani ja veel kahe musketäri, Aramise ja Porthose sõber. Athos on seltskonnast kõige vanem ( umbes kolmekümneaastane ) ja tal on sünge minevik, mis seob teda mileedi de Winteriga. Oma minevikumured uputab ta tavaliselt alkoholi. Ta on meeldiva välimusega, rikas, lahke südamega, healoomuline, arukas, rahumeelne. Ta oli suursugune ja karmi ilmega . Kõneles väga vähe.
Porthos - hiiglaslik musketär, kes kõneles palju ja valjusti. Vihkas teadlasi. Riietus silmatorkavalt, oli kiitleja D`Artagnani sõber, kellel on romaan hertsoginnaga. Dumas raamatukangelasena sureb Porthos esimesena.
Aramis - d`Artagnan ,Athose ja Porthose sõber, kes loodab musketäriteenistusest lahkudes saada vaimulikuks. Ilus ja salakaval.
Kõrvaltegelased:
de Treville - musketäride kapten. Sõgeda julgusega kiire pilguga, kärme käega, terava mõistusega,visa ja peen kavaler. Teda imetleti, kardeti ja armastati. Kuninga sõber.
Tema Eminents Richelius – kardinal, kaardiväelaste kapten. Oli armunud kuninganna Annasse.
Krahv de Rochefort - musta silmasidemega mees, kardinali teener. Umbes neljakümne aastane, tumedate ja läbitungivate silmadega, kahvatu jumega, tugeva ninaga.
härra Bonacieux - d`Artagnani korteriomanik, kellest saab kardinali nuhk.
Contance Bonacieux - väga kaunis, umbes kahekümne viie aastane noor naine. Härra Bonacieuxi abikaasa, kuninganna õuedaa., d`Artagnani armastatu, kes suri tänu mileedi mürgile.
Mileedi de Winter – Charlotte de Beuil, krahv de La Fère abikaasa (musketär Ahtos). Kardinali spioon inglise õukonnas. Ta flirtis kõikide meestega, kellel oli mingisugune võim
teiste suhtes. Isekas , tark, pahatahtlik , ilus noor blond naine, kelle hukkab Lille ´i timukas .
Ketty- mileedi toatüdruk, kes armastas d`Artagnani
Planchet - d`Artagnani teener. Järelemõtlik ja vaatleva loomusega.
Grimaud - Athose teener. Ta kartis oma isandat nagu tuld , kuid oli temasse sügavalt kiindunud
Mousqueton - Porthose teener. Tasuks teenistuse eest nõudis ta hiilgavaid riideid ja korterit .
Bazin - Aramise teener. Ta kandis musta riietust , nagu on sobiv vaimuliku teenrile. Oli leebe , rahulik, veidi rasvunud umbes kolmekümneaastane. Vabal ajal luges . Oskas vähesest head toitu valmistada
Louis XIII - Prantsusmaa kuningas
Kuninganna Anna – Louis XIII abikaasa, Buckinghami hertsog armuke
Buckinghami hertsog – Inglismaa peaminister, kuninganna Anna armuke
Charles I – inglise kuningas
Lille´i timukas – ta hukkab mileedi, Krahvinna de la Fere
Leitnant Felton – inglane, sügavalt usklik noor vangivalvur, kes valvas mileedit Toweris. Kes korraldab mileedile põgenemise vanglast
Kaardiväelased - on musketäride vihavaenlase, kuid kuninga mõjutajad. Allusid kardinalile
Musketärid – on kaardiväelaste vihavaenlased. Allusid kuningale
6.
„Ainult see naerab hobuse üle, kes ei julge naerda isanda enda üle!“
„Kuidas isand , nõnda teener“
„Kes pärast naerab, naerab paremini!“
„Keegi ärgu tulgu mulle ütlema, millal ma naerda võin. Mina naeran siis, kui ise tahan“
„Tuleb olla ettevaatlikum sellega, mida kirjutad“
Kuulsaks on saanud nende deviis "Üks kõigi ja kõik ühe eest.".
7.
Hulljulged musketärid ja nende sõber d'Artagnan kauplevad oma mõõgaga, teenides kuningat. Raamatu kangelastes on rüütellikkuse jooni, mille nimel nad lähevad tulle ja vette Prantsuse kuninganna au eest, keda igaüks neist pole isegi näinud. Autor kujutab' möödunud aegade «suurte» inimeste sõltuvust tavaliste väikeste, tundmatute inimeste taiplikkusest ja energiast. Kõige kriitilisematel momentidel ilmuvad alati ilmtingimata kolm musketäri ja koos nendega d'Artagnan, kes oma kangelaslikkusega päästavad kogu olukorra, olgu siis küsimuses kas Prantsusmaa kuninganna au või mõni muu asi.
Ajalugu oli Dumas' jaoks ainult hulgaliste faktide kogu, mille alusel osutus võimalikuks luua kaasakiskuvat süžeed. Sügavad poliitilised ja sotsiaalsed nähtused libisesid mööda kirjaniku pilgu eest. Lugedes tekib kujutlus , et sõdade, ülestõusude ja riigipöörete ajalooliste sündmuste keerulise ahela põhjuseks on «juhuslike sündmuste» kokkupõrge. See veendumus ilmneb paljudes romaani seikades. Nii näiteks oli Dumas' järgi Prantsusmaa ja Inglismaa vahelise sõja põhjuseks Richelieu ja Buckinghami rivaliteet, kes mõlemad olid armunud kuninganna Annasse. Samuti oli La Rochelle'i piiramise põhjuseks Dumas' järgi kardinali armukadedus , aga mitte soov hävitada hugenottide poliitiline iseseisvus. Prantsusmaad kujutatakse romaanis kui maad, kus rahvas usub kuningasse ja kuningannasse, valitsejad aga pühendavad kogu oma aja ja energia galantsetele seiklustele.
8.
Kogu seiklusjutu põnevus on sõltuv vaprate musketäride tegevusest, kes küll teenivad lojaalselt õukonda ja kuningat, kuid kelle vaated on vastuolus õukonna moraaliga. Kolm musketäri ja d'Artagnan tegutsevad romaanis ja sooritavad oma kangelastegusid ammendamatu optimismi õhkkonnas, on alati koos ning jagavad üksteisega nii rõõmu kui muret. Üheskoos tormavad nad heitlustesse ja võtavad ette hulljulgeid üritusi, üheskoos jagavad nad saadud raha.

Kuigi autor kasutab üsna meelevaldselt fakte, on tema romaanid siiski väga köitvad. Seda eriti seetõttu, et tema kangelaste elu on väga sündmusterikas, täis kõikmõeldavaid seiklusi, kohtumisi, duelle, võite, hädaohte ja põnevaid intriige. Need intriigid selle raamatu nii huvitavaks teevadki.