Eesti vabadussõda - küsimused ja vastused (3)

Eesti Vabadussõda II 1918-1920

Küsimused: 400-500 lk. DaDuke8
1.Mis sündmusi on kujutanud E. Brinkmann oma Eesti vabadussõja teemalisel pastellmaalil?
V: Öist lahingut Narva kaitsmisel detsembris 1919-(Lk 400.)
2.Mis olevat kõvasti kannatada saanud detsembris 1919 (Laiem maaala Mustjõe ja Krivasoo vahel)
V: Mets-(oli halb leida normaalset küsimust, sest fotode all polnud autoreid ja olid enamasti maastikupildid)
3.Millisel rindel toimusid Vabadussõja lõpplahingud?
V: Viru rindel
4.Mis küla hävitati täielikult vaenlase suurtükitule tagajärjel Luuga jõe ääres.
V.Sala küla
5.Mis kuupäeval jõudsid Narva eelsed lahingud haripunkti ning milline osapooltest oli sunnitud taganema Koškino küla alt?
V:17. detsembril, taganejateks olid eestlased (9 polgu 1 rood , al.-ltn. K.Taltsi juhtimisel), küla haarati kolmest küljest.
6.Kuhu taandus K. Taltsi juhatuse all olev 9. polgu 1 rood Koškino küla alt?
V: Marienhofi mõisa
7.Kes oli Scoutspolgu kapten ja juht?
V:Kpt. F.Pinka
8.Mis kava esitas N.-Vene rahusaatkond eestlastele 17.detsembril 1919?
V: Oma kolmanda oiirikava
9.Mis haigused piinasid punavägesid Narva all?
V:Nakkushaigused, eriti tüüfus
10.Kus püsis esimese diviisi ülem oma staabiga Narva lahingute algusest saadik?
V:Narvas Kreenholmi vabrikus, vaenlase kaugelaskesuurtükkide tule all.
11.Kuidas mõjus see Narvalaste psüühikale ja enesetundele?
V.Asjaolu et rinde kaitset organiseeriv keskus ja selle kaitse kehastaja ja korraldaja püsis omal kohal rinde vahetuses läheduses mõjus Narva elanikele rahustavalt ja julgustavalt. Oli märk sellest et linna kaitstakse kõikumatult.
12.Missuguse avaldusega tuli välja N.-Vene rahusaatkonna esimees A.Joffe 1919 aasta jõululaupäeva vaherahulepingu sõlmimisel?
V: Ta soovis tekitada mõlemale poole Narva jõge 10-verstane neutraal vöönd. Rahuläbirääkimised katkesid.
13.Missugune kuulus kindralmajor oli Eesti rahusaatkonna liige.
V: J. Soots
14.Mis oli Eesti sõjavägede ülemjuhataja telegrammi põhisisu jõulu esimesel pühal aastal 1919?
V.Informatsioon läbirääkimiste käigust Tartus ja vastupanu õhutamine rindel.
15.Kes oli Eesti sõjavägede ülemjuhataja aastal 1919?
V: J. Laidoner
16.Mis kangelasteo tegi n.-allohv. Johannes Jakobson 28. detsembril aastal 1919?
V: Astus üksi koos kuulipildujaga vastu tervele vaenlase ahelikule ja sundis nad taganema
17.Millal algasid uued rahuläbirääkimised Tartus?
V:29. detsembril kui A.Joffe oli loobunud neutraaltsooni plaanist.
18.Millal hakkasid Vene väed Viru rindel hävitavat kaotust ja teovõimetust tundma.
V:28 detsember 1919, olles kaotanud enamuse oma juhtidest.
19.Millal kirjutati Tartus alla rahulepingulemillega tunnustati meie õgustatud nõudeid piiri ja sõjaliste tagatiste küsimuses?
V: 31 detsembril 1919 õhtul.
20.Kas Vene valged tunnustasid eestlaste iseseisvust?
V: ei
21.Milline arvamus valitses maailmas enamlastega rahu tegemise võimaluses1919 aastal?
V: tõsine rahu Vene enamlastega pole üldse mõeldav
22.Mis aastal toimus Balti riikide teine konverents Tartus?
V: aastal 1919 29 septembrist kuni 1 oktoobrini.
23.Missugune eriline komisjon moodustati Prantsuse kindraki Niesseli juhtimisel aastal 1919?
V:komisjon, mille ülesandeks oli kontrollida ja kiirendada Saksa vägede evakuatsiooni Balti riikides.
24.kes juhtis Eesti erilist rahusaatkonda?
V: J Poska
25.millal peeti rahukonverentsi esimene koosolek?
V:5 detsembril 1919.
26.Millal esitati eesti saadikutele N.-Vene esimene piirikava?
V: 8 detsembril 1919.
27.Kas esimene piirikava võeti vastu?
V:Ei
28.Mis tegutseb praegu majas kus tollel ajal peeti rahuläbirääkimisi?
V: seal asub Tartu ringkonnakohus .
29.Missuguse riigi rahusaatkond ilmus Tartusse 12 detsembril volitusega osa võtta konverentsi töödest?
V: Leedu
30.Missugune riik oli tugevalt Eesti rahutegemise N.-Venega vastu?
V:Prantsusmaa
31.missugune tugev lääneriik andis Eestile selles otsuses vabad käed?
V: Suurbritannia
32.Mispärast oli Eesti ja N.-Vene läbirääkimistel eriline varjund just N-Vene jaoks?
V: sest see oli esimene rahuläbirääkimine kodanliku maailmaga üldse.
33.Millal kirjutati lõplikult alla Eesti N.-Vene rahulepingule?
V:2. veebruaril 1920. Tartus.
34.kes olid Eesti poolel Sõjaliste tagatiste komisjoni liikmed?
V: kindral J. Soots ja A. Piip
35.Kes oli N.-Vene komisjoni esimees ?
V:komissar A.Pulin
36.Mis kujunes Eesti riigi piiriks kokkuvõttes?
V:Eesti vägede seisukohad sõja lõpul.
37.Mis kujunes läbirääkimiste peamiseks teemaks?
V:majanduslikud küsimused-endise vene riigi pärandi jaotamine vastaspoolte vahel, Eestist evakueeritud varade tagasitoomine, diplomaatiline ja majanduslik läbikäimine kahe riigi vahel, mitmesugused kontsessioonid.
38.Kes kuulusid majanduslike küsimuste komisjoni Eesti poolelt?
V:J.Poska A. Piip ja eksperdid A.Oinas ja K. Ipsberg .
39.Mis tekitas rahulepingu ajal pikemaid sõnavõtte?
V:Vene kullareservi jaotamine
40.Mis lepiti kokku sõjakahjude ja sõjakulude osas?
V: mõlemad pooled loobusid nende täitmisest.
41. Millised olid J. Poska sõnad rahu saavutamise puhul?
V:”Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema ajaloos viimase 700 aasta kestel, sest täna esimest korda Eesti määrab ise oma rahva tuleviku saatuse lõplikult”
42.Millal alustati ettevalmistustega sõjaväe demobilatsiooniks?
V:Juba vaherahu ajal.
43.kes jäeti vabatahtlikult teenima ?
V: need kelle ülemus seda soovitas.
44.Mitu mest jäi kokku Eesti armeese teenima pärast demobilisatsiooni?
V:vastavalt 23195 ja 3819.
45.Mida arvas vägede ülemjuhataja J. Laidoner sõjavägede ülemjuhataja instituudist?
V: ta soovis selle likvideerida .
46.Millal ta sellest ametist vabastati?
V:19 novembril 1920.
47.Kes oli Ülemjuhata staabi ülem?
V: kindr.-m. J.Soots
48.Mis oli Nõukogude Vene kallaletungi eesmärk Eestile?
V:Alistada meie maa relvastatud jõuga ja panna siin kehtima nõukogude võim.
49.Kes oli Eesti Vabadussõja algul Eesti Ajutise Valitsuse peaminister ?
V:K.Päts
50.Millal toimus murrang Vabadussõjas eestlaste kasuks?
V:Pärast sõjavägede ülemjuhatuse kujundamist.
51.Kes moodustasid ajutise keskvõimu Eestis Vabadussõja algul?
V: Maanõukogu ja Ajutine Valitsus
52.Millal moodustati Vabariigi valitsus?
V: mais 1919
53.Mis oli Eesti rahva täievoliline esindaja riiklikus võimukorralduses?
V: Asutav Kogu
54.Millal toimus esimene relvastatud jõudude organiseerimine sõjaväe ja kaitseliidu näol?
V:1918 aasta sügisel.
55.kelle algatusel toimus alalise sõjaväe moodustamine?
V:vanemate sõjaväejuhtide
56. Missugust välisabi sai Eesti?
V: Soome vabatahtlikud ja Inglise laevastik .
57.Kelle ilmumine rindele aitas tõsta vägede moraali Vabadussõja algul?
V:Osa Eesti teovõimelisemast haritlaskonnast.
58.kes sekkusid veel Vabadusõja käiku eestlaste liitlaste näol?
V:Lätlased ,ingverlased ja Vene valged.
59.Missugune oli ümmargune meeste arv Eesti ja N.-Vene sõjavägedes sõja algul?
V: Enamlastel ümmarguselt 9000 meest ja eestlastel 2200 - 2300 meest.
60.Missugused olid need arvud sõja lõpul?
V:Eestlastel 7500 enamlaste 160000 vastu.
61.Misssugune oli Vabadussõda strateegiliselt?
V:Kaitsesõda
62.Mis iseloomustab Vabadussõja lõppu?
V: Eestlaste visadus ja püsivus.
63.kelle vastu võitlesid innuga kõik Eesti mehed?
V:Landeswehri vastu.
64.Mis väeliik oli eestlaste arvukaim?
V:jalavägi kelle õlul lasus sõja kurnavaim osa.
65.Mis vägi oli jalaväe lahutamatu kaaslane ja toetaja?
Välisuurtükivägi.
66.Mis olid olulised kiirreageerimis vahendid Eesti sõjaväes?
V: soomusrongid, tegutsedes eriliste löögiosadena.
67.mis armeed võtlesid Eestlaste vastu aastal 1919. Viru rindel?
V:N.-Vene 15. armee ja 7. armee
68.Missugust väeliiki kasutati veel kiireteks manöövriteks ja äkk pealetungideks?
V:Ratsaväge
69.Tänu kelle abile oli võimalik ka Eesti mereväe objektiivne tegutsemine Soome lahes?
V:Inglise sõjalaevastiku
70.Missuguses seisus hakkas Vabadussõda Eesti rahva jaoks?
V:Vabadussõda algas olukorras, kus Eesti rahvas oli sõjaks ette valmistumata.
71.Mis asendas sõja alguses puuduvaideeskirju ja juhendeid erinevates eluvaldkondades?
V:Iga töömehe isiklik algatus ja tarmukus.
72.Mis oli üks suurimaid Eestlaste võidu põhjuseid?
V:Eesti juhid töötasid täielikus üksmeeles, polnud mingeid sisemisi kokkupõrkeid.
73.Mis oli Vabadussõja poliitilise juhtimise ülesanne?
V:välispoliitiliselt kindlate eesmärkide püstitamine sõjategevuseks ja sisepoliitiliselt kogu rahva elavate ja aineliste jõudude ettevalmistamine sõjaks.
74.Kuiads suurenes rahvaesinduse mõju sõja poliitilise juhtimise teostamisel?
V:Asutava Kogu kokkuastumisega.
75.mis oli Eesti riigi välispoliitiline eesmärk?
V:Riikliku iseseisvuse tunnustamise saavutamine ja sõbralikud suhted kõigi välisriikidega.
76.Kelle algatusel tõusis Vabadussõja teisel poolel üles rahu plaan?
V: N.-Vene eestvedamisel.
77.Kuidas püüdsid enamlased Eesti riiki kaotada?
V:Kogu Vabadussõja kestel ei rünnanud vaenlane meid ainult relvade ja meeste vaid ka ägeda kihutustöö ja muu riigivastase tegevusega seljatagant.
78.Mis oli Vabadussõja operatiivse juhtimise eesmärgiks?
V: Riigi relvastatud jõudude kavakindel kasutamine võitluseks vaenlasega
79.Kes oli Vabadussõja operatiivse juhtimisekeskne organ?
V: see oli Ülemjuhatuse peastap eesotsas J. Laidonäriga.
80.Kus kehtis ülemjuhataja võim?
V: Kogu riigi maaalal.
81.Kuhu oli peamiselt pööratud sõjaväe ülemjuhatuse pilk Vabadussõja algul?
V: Kõige ohtlikumale Narva – Tallinn suunale.
82.Miks koondas vägede ülemjuhatus 1919 aasta suveks suure osa väekontingendist Põhja-Lätimaale?
V:Landeswehri purustamiseks .
83.Millisteks väeüksusteks jagunesid kõik pataljonid?
V:kõik pataljonid jagunesid roodudeks.
84.kelle käsutuses olid Jala- ja ratsaväes tarvitusel olnud raske- ja kerge kuulipildujad?
V:Roodude ja eskadroni ülemate käsutuses.
85.Mitu meest kaotasid Eestlased vabadussõjas kokku?
V:2236 meest, nende hulgas 202 ohvitseri.
86.Mitu meest langes üldse Eesti poolel rivist välja –surnud, haavatud?
V:16 011
87.läbi mille sai haavata või surma enamik Eesti sõdureid?
V:läbi püssikuuli, mitte läbi suurtükitule.
88.Milline ligikaudne arv Eesti kroone kulus välismaalt sisseostetud kaupade peale?
V:ligikaudu kulus riigil selleks 137,4 miljonit krooni.
89.Milline oli tähtsaim väljaveomaa?
V:Inglismaa
90.Milliseid aineid sinna põhiliselt saadeti?
V:Lina, Kanep ka metsamaterjalid.
91.Missugused olid vastavad toiduainete kulu protsendid vabadussõja ajal?
V:36% läks sõjaväe toitmiseks, 64% Linnade ja maakondade ülalpidamiseks.
92.Kuidas rahuldasid Eesti väesalgad oma vintpüsside vajadust?
V:Sõjasaagi arvelt. Üldiselt üldse palju relvastust saadi sellel teel.
93.Missugused olid üldised sõjale läinud kulutuste numbrid ?
V:Ligikaudu kulutas Eesti riik sõjategevusele 178.770 milj.
94.millise summa eest olevat Eesti sõjavägi saanud sõjasaaki?
V:12,223 miljoni krooni väärtuses.Sealhulgas kaks inglaste poolt kinnivõetud miiniristlejat.
95.Millised olid Eesti riigi võlad teistele riikidele?
V:Soomele- 21 500 000 Soome marka, Prantsusmaale – 13 695 221 Prantsuse franki , Inglismaale -1 109 549 naela , Ameerika Ühendriikidele 12 066 221 dollarit.
96.mis Riigile oli Eesti võlg kõige suurem?
V:Inglismaale- 30% üldsummast.
97.Kuidas avanesid võimalused Eesti Vabadussõjaks?
V: need avanesid Vene Revulutsiooniga 1917 aastal.
98.Millal võidi asuda Eesti riigi kavakindlale ülesehitamisele?
V:1919 aastal, pärast meie vägede võidukat vastupealetungi, kui maa oli vaenlastest puhastatud .
99. Millistel kahel ajajärgul oli kõige suurem tähtsus Vabadussõja kestel?
V:Eestlaste esimesel suurel vastpealetungil jaanuaris 1919 ja lõppvõitlustel Narva all novembris ja detsembris 1919.
100.Mida näitas Eesti Vabadussõda?
V:Vabadussõda näitas kõigepealt, et ka väikerahvas, kui ta astub välja julgelt ja üksmeelselt oma eluliste huvide ja tõekspidamiste kaitseks, võib saavutada häid tulemusi võitluses temast tunduvalt tugevama suurrahvaga.