Napoleon Bonaparte (6)

5 VÄGA HEA

Loo Keskkool

Napoleon Bonaparte

Uurimistöö Ajaloos

Loo, 2008

Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Elulugu 4
2. Sõjategevus 6
2.1 Sõjategevus enne keisriks saamist 6
2.2 Sõjategevus keisrina 11
Kokkuvõte 17
Kasutatud Kirjandus 18
Lisad 19
Lisa 1: Napoleon Bonaparte 19
Lisa 2: Napoleoni keisriks kroonimine 20
Lisa 3: Prantsuse impeerium aastal 1812 21

Sissejuhatus

Napoleon Bonaparte nimi on kindlasti tuttav kõigile. Valisin tema uurimiseks kuna ta on mulle ajalugu õppides meelde jäänud suure väejuhina. Mind on mitu aastat huvitanud, mida ta Prantsusmaa ajaloo jaoks teinud on. Uurimustöös tahan leida vastuse küsimusele, kas Napolen oli sõjageenius või mitte.
Kasutasin peamiselt raamatuid info leidmiseks. Kõige kasulikumaks osutus raamat “Suur Prantsuse Revolutsioon “ ja “21 Maailmakuulsat Väejuhti”.
Uurimustöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis võtan lühidalt kokku Napoleoni eluloo .
Teise peatüki olen jaganud kaheks. Esimeses osas uurin tema sõjakäike Prantsuse revolutsiooni ajal ja paar aastat ennem keisriks saamist. Teises osas uurin sõjakäike tema keisriks olemis ajal.

1. Elulugu

Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769 . aastal Korsika saarel Ajaccio linnas. Algselt oli tema perekonnanimi Buonaparte. Aastal 1796 kui ta oli ausse ja kuulsusse tõusnud muutis ta oma perkonna nime paremini kõlavaks Bonaparteks. Ta pärines vaesemast väikeaadliku Bounaparte perekonnast. Lapsepõlves oli ta Korsika patrioot, kuna prantslased oli vallutanud saare. Hiljem see arvamus muutus ja temast sai prantsuse sõjaväelane. Kuigi tõsist algharidust ta ei saanud, ilmutas ta varakult kiindumust sõjaajaloo raamatute vastu. Ennem teda ei olnud nende suguvõsas kaadrisõjaväelast olnud. Ta õppis Brienne sõjakoolis ja Pariisi kõrgemas sõjakoolis. Temast sai suurtükiväe ohvitser . Lisaks õppimisele ja töötamisele pidi ta hoolitsema oma perekonna eest, kuna isa oli surnud ja perekond elas vaesuses .
Prantsuse revolutsiooni alguses naases ta tagasi Korsikale ja võitles Korsika revolutsiooni nimel. Bounpartest sai aktiivne jakobiin, mis mõjus tema karjäärile hästi. 1793. aastal tekkis Napoleonil terav konflikt Korsika separistidega ja ta oli sunnitud pagema Prantsusmaale. 1793. aastal aitas tema sõjaline tarkus vallutada Toulani inglaste käest ja ta ülendati brigaadi-kindraliks. Aastatel 1795-1799 osales ta mitmetes sõdades. Hakati uskuma, et ta suudab revolutsioonijärgse ebastabiilsuse asendada tugeva valitsusega. Pärast Egiptusest naasemist hakkas ta kõrvaldama Direktooriumi. Selleks kulus tal kaks aastat. Seejärel asus ta valitsema esimese ja kõige suurema võimuga konsulina, hiljem ainukonsulina. Aastal 1802 määrati Napoleon eluaegseks konsuliks. 1804. aastal kuulutas senat Napoleoni Prantsuse keisriks ja sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. Keisriks kroonimise pidi läbi viima paavst . Kroonimise ajal võttis Napoleon krooni paavsti käest ja kroonis ennast ise. Arvatakse, et ta tegi seda iseseisvuse või iseäralike tujude pärast, aga tegelikult lähtus ta tseremoonia eeskirjadest1.
1804. aastal kehtestas Napoleon “Tsiviilkoodeksi” ehk “Napoleoni koodeksi”. Oma iseloomult sobis Napoleon valitsejaks. Aastatel 1805-1807 võitis ta mitmeid Euroopa suurriikide armeesid, kuid ometi ei suutnud ta lüüa inglasi . 1814 . aastal loobus ta troonist, kuna oli tunda saanud mitmeid kaotusi. Ta pagendati Elba saarele . Varsti oli tal võimalus Elbalt naasta ja uuesti troonile tõusta. Seda positisooni omas ta ainult veel 100 päeva, kuni ta sai Waterloo lahingus lüüa ja inglased pagendasid ta Saint Helena saarele. Ta suri 1821 . aastal ja tema põrm toodi Pariisi aastal 1840 ning maeti Invaliidide kirikusse. Tema surmast on olemas mitmeid erinevaid versioone. Ühe versiooni kohaselt ta mürgitati arseeniga.

2. Sõjategevus

2.1 Sõjategevus enne keisriks saamist

Napoleon õppis Brienne´i sõjakoolis aastatel 1779- 1784 ja Pariisi kõrgemas sõjakoolis 1784-1785. Sõjaväe kärjääri alustas 16-aastaselt, teenides prantsuse armees suutükiväe nooremleitnandina.
Suure Prantsuse revolutsiooni alguses pöördus tagasi kodusaarele, kus aitas kaasa Korsika saare iseseisvumisele. Temast sai aktiivne jakobiin ja see mõjus tema kärjaäärile hästi. 1793. aastal pidi Napoleon põgenema Prantsusmaale, kuna sattus konflikti separatistidega. Napoleon katkestas suhted kodusaarega peale seda kui Korsika oli end sõltumatuks kuulutanud.
Varsti sai Napoleon Lõuna-Prantsusmaal Nice´i linnas paikneva suurtükipatarei ülemaks. Vanemad komandörid olid veendunud temas kui heas suurtükiväe ohvitseri professionaalses “kirjaoskuses” ja võimekuses. Peagi määrati ta vabariikliku armee suurtükiväeülema abiks. Samal ajal piirasid vabariiklased mässuliste rojalistide ja inglaste poolt hõivatud Touloni linna. Inglaste suur eskaader kaitses Touluni linna mere poolt. Napoleon võttis suurtükiväe juhtimise üle pärast seda, kui tema ülemus oli raskesti haavata saanud. Napoleon oli ise ka sõjas torkehaava saanud2. Ta mõtles välja plaani, kuidas Touloni vallutada ja pakkus selle väejuhatusele, mis selle ka heaks kiitis . Oskuslikult paigutatud suurtükipatareid ja nende äge tuli võimaldas vabariiklaste vägedel 1793. aasta detsembris sadamalinna vallutada. Tänu sellele sunniti inglaste eskaader lahkuma Prantsusmaa Vahemere kallastelt.
See oli Napoleoni esimene võit3. Temast hakati rääkima nii vabariiklaste armees kui ka Pariisis. 24-aastaselt saada esimene võit on minu arvataes hea saavutus. See juba tähendab, et Napoleonil oli piisavalt nutikust, et teisigi vaenlasi alistada. 1794. aastal sai Napoleonist brigaadikindral ja ta määrati Prantsuse Alpi armee suurtükiväe komandöriks. Tänu kontrrevolutsioonilisele riigipöördele kõrvaldati Napoleon ametikohalt, arreteeriti ja löödi 1795. aasta septembris armeest üldse minema.
Kuid juba oktoobris võttis Paul du Barras, kes oli Direktooriumi esimene president , Napoleoni oma abiliseks. Barrase ülesanne oli korraldada võitlus monarhistidest vandenõulastega ja rahvuskonventi kaitsta. Ta usaldas selle rünnaku planeerimise ja juhendamise Napoleonile. Kindal Bonaparte omas umbes 5000 sõdurit, kes koondati Tuileries lossi Konvendi asupaiga kaitsele. Napoleon andis käsu tuua kohale suurtükid ja hommikuks oli 40 suurtükki üles pandud Tuileries´i lossi ette, suunatud rojalistide peamise tugipunkti Saint-Rochusi kiriku poole. Kui 13. oktoobril algas rojalistide tormijooks, käskis Bonaparte anda kartetšidega turmtuld. Kitsastel vanalinna tänavatel tõi see rojalistidele suuri kahjusid ja sundis neid endi päästmiseks põgenema. 15. oktoobril 1795 lõppes mäss ja Napoleon sai kuulsaks kui vabariigi päästja. Tänu sellele, et Napoleon oli mässu maha surumisel näidanud suurt energilisust ja otsustavust tundsid Direktooriumi liikmed end tema eest võlglastena. Ta ülendati diviisikindlariks ja määrati Pariisi garnisoni ülemaks. Siin on näha, et Napoleonist peeti lugu ja arvati, et ta suudab vaenlasi alistada. Napoleonile tuli kasuks, et ta ei kahelnud kasutada ükskõik missuguseid meetmeid, et vaenlast võita.
1796. aasta veebruaris määrati Napoleon Direktooriumi poolt Prantsuse Itaalia-armee ülemjuhatajaks. Ta sai endale väga viletsas seisus armee, millega pidi suunduma Itaaliasse austerlaste vägesid lööma. Algul olid kindralid tema vastu, kuna teda peeti tõusikuks ja ei tahetud tema sõna kuulata. Oma sõna maksma panemseks oli ta kindraleid vajadusel ka maha lasknd4. Tema armee oli ka täbaras seisus riietuse , toitlustuse ja relvade poolest. Samas ei olnud tal aega oodata, et armee saaks varusatatud vajalike asjadega, kuna see oleks tähendanud ründele minemist alles järgmisel aastal. Bonaparte pöördus sõdurite poole üleskutsega: “Sõdurid, teil pole riideid , te olete halvasti toidetud... Ma tahan teid viia maailma maadest kõige viljarikkamale maale.” Bonaparte ei olnud neid kutsunud austerlaste türanniat lõpetama Itaalias, vaid saagiretkele5. Ma arvan, et Napoleon oli endas kindel ja teadis oma võimeid kuna tema sõjavägi oli halvas seisus, aga ta oli ikkagi valmis minema Itaaliasse.
Aprillis suundusid Bonaparte Prantsuse väed Itaaliasse. Esimene suurem lahing toimus 1796. aasta 10. mail, milleks oli Lodi lahing. Adda jõe silda kaitses 20 suurtükki ja 10 000 austerlast ja sardiinlast, kes olid varemalt põgenenud nende armee eest. Napoleon alustas pealetungi 6000 mehega ja juhatas ise oma armee täägirünnakule. Austerlased ja sardiinlased kaotasid lahingu ja nende kadu oli 3000 meest ja kõik suurtükid. Napoleon oli see-eest kaotanud kõigest 400 meest6. Lodi lahingus tõestas end Napoleon kui hea taktikate välja mõtlejana. Minna 6000 mehega rünnakule, kellel ei ole korralikku varustust ja kaotada neist ainult 400 meest ei suuda igaüks.
15.-17. novemberil 1796 toimus sõjaretke ägedaim lahing Arcole juures. Seal astuti vastu 20 000 pealisele Viinist kohale saadetud kindral Alvinczy eliitrügemendile. Napoleon saatis lahingusse viimased reservid ja Alvinczy väed said lüüa. Sellega oli tagasi vallutatud sild , mis oli käinud käest kätte. Lahingud Rivoli all, kus Napoleon purustas viis Austria diviiisi, otsustas Mantua kindluse saatuse . Mantua kindluses olnud feldmarssal krahv von Wurmser kapituleerus koos 20 000 sõduriga 1797. aasta 2. veebruaril. Sellega oli praktiliselt sõjad Itaalias lõppenud ja Austria palus rahu. Leobeni vaherahu sõlmiti 1797 aprillis ja Austria pidi loovutama Itaalia ja Belgia.
Tänu sellele oli Napoleon end taas tõestanud nii hea väejuhi kui ka osava diplomaadina. Ta sai Euroopas üldtuntuks ja Prantsusmaal populaarseks. Enam ei kahelnud keegi tema geniaalsuses. Usun ka ise siinkohal, et Napoleon oli geenius , kuna võitis juba nii noorelt nii palju lahinguid ja väikeste kaotustega.
Naasedes taas Pariisi oli Direktooriumil Napoleonile varuks juba uus sõjakäik. Prantsusmaa oli otsutanud vallutada Egiptuse ja Süüria. See tegi Bonapartele palju rõõmu, kuna ta oli tahtnud juba Itaalia sõjakäigu ajal minna Aafrika riike vallutama. Tal oli soov käia Makedoonia Aleksandri jälgedes ning avaldas arvamust, et midagi tõeliselt suurt võib korda saata just idamaades7. Usun, et Napoleon ei seadnud oma latti liiga kõrgele ja tal oli võimalus käia Aleksandri jälgedes.
Merereis Aafrikasse ei osutunud kergeks tänu inglaste laevastikule. Kuid inglased kavaldati üle ja Napoleon randus oma armeega kalurikülas Aleksandria lähedal. Bonaparte püüdis jätta muljet, et ei ole tulnud Egiptust vallutama, kuna see oli Türgi sultani võimu all. Ta jättis mulje, et on tulnud vabastama araablasi mamelukkide võimu alt. Aleksandria vallutati mõne tunniga ja edasi suunduti Kairo poole, kuid sinna minnes sai selgeks sõjaretke raskus: kuumus 50 kraadi, veeta ja varjuta kõrb, mamelukkide üllatusrünnakud. Kõige suurem võitlus mamelukkidega toimus suurte püramiidide juures. Prantsuse väed võitsid ülekaakult mamelukke ning pranstslaste armee marssis Kairosse. Seal kehtestati dikatatuur . 1798. aasta oktoobri lõpus puhkes Kairos ületõus ja Napoleon ei näinud muud pääsu kui lahkuda linnast. Väljaspool linna avas ta kartetšitule linnale ja vallutas selle tormijooksuga. Toimus suur veresaun ja Bonaparte mõistis, et idamaid saab valitseda ainult hirmuga. Siin näitas Napoleon, et võita võib igatemoodi. Usun, et paljud väejuhid ei oleks tulnud selle peale, et lahkuda linnast ja see väljaspoolt tormijooksuga ära vallutada.
Edasi mindi Süüriasse. Võeti külad külade järel, kuid Jaffa ei alistunud. Toimus suur rüüsteretk. 4000 türgi sõdurile oli lubatud anda armu , kuid laevadel ei jätkunud kohti ja peale kolmepäevalist mõtlemist käskis Bonaparte nad randa viia ja maha lasta. Edasi minnes jõuti Arce kindluse juurde. Seal kestis lahing kaks kuud ja mõisteti siis, et ilma piiramissüürtükkideta pole võimalik seda vallutada. Napoleon andis käsu taanduda tagasi Kairosse, kuna kaotused olid olnud juba liiga suured.
Teel Kairosse sai ta teada, et türklased on maabunud Niiluse deltas . Nüüd suunduti mere poole ja peeti nendega lahing, mille võitsid prantslased. 1799. aastal andis Bonaparte oma armee üle kindral Kléberile. Selle otsuse tegi Napoleon ise, ega saanud sellekohast käsku ega korraldust. Tema jaoks oli valmis pandud 4 laeva ja 500 meest, et jõuda tagasi Prantsusmaale. 9. oktoobril 1799 jõudis ta tagasi Prantsusmaale. 16. oktoobriks oli Napoeon tagasi Pariisis, et osaleda poliitikas. Tal polnud prantsuse rahvale mingit programmi peale sõdimise.
Usun, et Napoleon oli end selleks ajaks juba piisavalt tunnustand kui sõjageeniusena. Tal oli mitmeid võite Prantsusmaal, Itaalias ja Aafrikas. Aafrikas võideldes oli tema armee ainuke, mis saavutas suuri võite. Ta tegi Aafrika retke aeg mitmeid õigeid otsuseid, mis tulid talle kasuks, et võita vaenlast.

2.2 Sõjategevus keisrina

Tagasi Pariisis asus ta juhtima Direktooriumi-vastast riigipööret. Novembris sai Bonapartest esimene konsul , kuid see ei tulnud talle kergelt. Tal oli ägedaid sõnavõitlusi ja ka käsivõiltusi Direktoorumiga. 1802. aastal sai temast eluaegne konsul ja 1804. aastal kuulutas senat ta keisriks.
Napoleon I Bonaparte asus ümber korraldama sõjaväge. Nüüdsest said sõjaväelased parema relvastuse ja väljaõppe. Prantsusmaa oli muutunud suurriigiks sõjalises mõttes. Nüüd algas keisri vallutussõdade sari. Ta võitis 1805. aastal Vene-Austria-Prantsuse, 1806.-1807. aastatel Vene-Preisi-Prantsuse ja 1809. aastal Austria-Prantsuse sõja.
Tema armee oli võidukas tänu keisri väejuhitalendile ja tema kuulsusrikaste marssalite plejaadile. Napoleon saavutas oma kuulsamad võidud lahingutes nagu Marengo, Ulm, Austerlitz (mida keiser ise nimetas oma väejuhibiograafia päikeseks), Jena -Auerstedt, Friedland ja Wagram. Ta teadis, mida teha, et tema sõjavägi oleks võitmatu ja selle poole ta pürgis ja sai sellega hakkama. Ta ilmselt uskus ja teadis, et tema sõjavägi on piisavalt tugev, et võidelda Euroopas. Ilmselt ta ka teadis, et talle tekib tänu nendele sõdadele palju vaenlasi, mis ka juhtus.
Austerlitzi lahing toimus 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures8. Eelnevalt oli Bonaparte võitnud austerlasi Ulmi lahingus ning ettevaatlik Vene vägede ülemjuhata Mihhail Kutuzov tõmbus nüüd oma vägedega itta tagasi. Sellega jättis ta kõik sealsed laskemoonalaod vaenlasele. Napoleon soovis kiirelt pidada maha suure sõja kuna ta kartis , et varsti austerlaste väed koonduvad taas. Prantslastel oli 75 000 meest ja vastasteks oli 70 000 venelast ja 15 000 austerlast. Sõja alguses paigutas Napoleon oma väed nii, et vaenlastele näiks tema parem tiib nõrgem. Sellega oli ta saavutanud vaba ühendustee Viiniga. Ta viis oma väed eemale olulistest lahingukohadest, et näidata nagu ta põgeneks. Liitlastele näis nagu paneks Napoleon suuremat rõhku vasakule tiivale. Vene ülemohvitser arvatavasti nägi Napoleoni taktika läbi, kuid tema liitlased ei kuulanud teda ja koostasid plaani ründamiseks.
Liitlasväed ründasid ja Napoleon saatis oma paremale tiivale appi Louis Nicolaus Davout ja tema väed. Jõeäärne ala oli soine ja vastased takerdusid sellesse. See andis lisaaega Napoleonile, mida ta oli plaaninud, et kohale tuua oma teised väed. Nüüd alustas Bonaparte vasturünnakut ja saatis oma väed Pratzeni kõrgendikule. Kutuzov mõistis olukorra tõsidust ja saatis ratsakaardiväe seda punkti tagasi võitma. Bonaparte vastas tema rünnakule oma ratsakaardiväega ja sundis Vene väed taganema. Lõpuks peale pikka lahingut suudeti ka teised väed taganema ajada. Liitlased põgenesid üle selja taga olevate jäätunud tiikide ja osad neist kukkusid sisse ja hukkusid. Prantslaste kaotuseks oli 1300 meest ja 7000 haavatut. Liitlased kaotasid 16 000 meest ja 11 500 meest võeti neilt vangi.
Bonapartel vedas, et Kutuzov ei juhatanud tervet liitlaste väge, muidu poleks talle see võit nii kergelt tulnud. Kutuzov oli Napoleonile vääriline vastane, kuid Napoleon oli alati osavam ja teadis, mida teha, et võit tuleks. Austerlitzi lahingus tõestas Napoleon oma sõjageniaalsus palju. Ta suuris nina pidi vedada austria kindraleid ja tänu sellele see võit ka tuli. Napoleon arvestas kõigega, mis võib juhtuda ja teadis kuhu vaenlase väed välja jõuavavad. Tänu Napoleoni tarkusele kaotasid ka prantslased vähem mehi sõjas. Lahingu otseseks tagajärjeks oli Austria – Prantsuse rahuleping ja venelased pidid taanduma Poolasse.
Venemaa, kes oli oma liitlased kaotanud pärast Saksa- Rooma riigi armee purustamis, sõlmis Prantsusmaaga Tilsiti rahulepingu. Keiser Napoleon I-st sai kogu Lääne- ja Kesk-Euroopa valitseja. Temale ei kuulunud Inglismaa, mida kaitses tugev laevastik .
Prantsusmaa kaotas Abukiri merelahingus ja 1805. aastal toimunud Trafalgari lahingus oma laevastiku9. Pärast seda saadi aru, et brittidega ei tasu merel sõdida. Ebaõnnestus ka 1808. aastal alanud Hispaania sõjakäik. Algus läks neil imeliselt – Madrid vallutati suuremate jõupingutusteta ja õnnestus ka Portugali liitmine Pranstsuse aladega. Kuid Napoleoni vägedele astus vastu Hispaania lihtrahvas , keda juhtis inglane hertsog Wellington. 1813 . aastal tegid hispaanlased sellele sõjale lõpule. Prantsuse armee kaotas 300 000 meest. Siin selgub , et Napoleonile oli ainukeseks vaenlaseks inglased, keda ta ei suutnud alistada merel ja ta ei saanud inglase tarkuse vastu mandril võideldes. Kaotuse Hispaanias või tuua ka see, et Napoleonil tuli esimest korda kokku puutuda mässava lihtrahvaga.
Need kaotused ei kõigutanud Napoleoni ja ta mõistis, et ta saab veel enda piire Euroopas suurendada Venemaa alade arvel. Venemaa oli selleks ajaks ainukene riik Mandri – Euroopas, mis veel Napoleoni impeeriumile vastu seisis . Ta asus ette valmistama Venemaa-sõjakäiku, mis veel samal, 1812. aastal, tema keisririigi jaoks täielikuks katastroofiks pöördus. Ta oli moodutanud suure 600 000 mehest kooseva armee. See oli selle ajani ajaloo suurim armee. Nii Vene-sõjakäigu ettevalmistamine, operatsioonide planeerimine kui ka suurarmee hargnemine Vene keisririigi piiril demonstreerisid Napoleoni strateegilise mõtte kõrget taset10. 1812. aastal oli Napoleon oma 600 000 mehelise Grande Armée Visla jõe taha juhatanud ja kolme tugevasse väegruppi paigutanud. Ise juhtis ta 218 000 mehest ja 527 suurtükist koosnevat kõige tugevamat gruppi. Tema armee baseerus Läänemere suure sadamalinna Danzigi piirkonnas. Teiste gruppide eesotsas olid tema parimad ja ustavad sõbrad. Napoleoni lähirindkond koosneski tema ustavatest ja parimatest sõprades, kellele ta usaldas riigis tähtsaid ametkohti.
Vallutusarmee peajõud oli ta paugutanud võrdlemisi väiksele rindeosale. See andis talle võimaluse sõltumata olukorrast neid kiiresti vajalikus suunas koondada ja muuta sellega efektiivsemaks Keskarmee ja tiibgrupeeringute koostöö. Napoleon pani palju rõhku Grande Armée tiibade kaitse kindlustamisele, peljates tõsiselt Vene väe poolseid tiibamise katseid. Venelastel oli arvukas kergeratsavägi. Vasakut tiiba kaitses 30 000 meheline preisi korpus ja paremat 35 000 meheline austria korpus. Bonaparte ei olnud unustanud ka 170 000 mehest koosnevat tugeva reservväe moodustamist, mis paiknes peamiselt Ida- Preisimaa territooriumil. Kui oli vaja, võis ta endale appi kutsuda veel üle Euroopa laiali paisatud garnisoniväed. Ta kavatses vastase väed sisse piirata juba piiri lähedal, et siis Vene 1. ja 2. Läänearmee ükshaaval purustada. Pärast seda kavatses suunduda Moskvasse ja see hõivat ja sealt dikteerida Sankt Peteburgis paiknevale õukonnale rahulepinug tingimusi. Pärast neid sõdu oli tal kavas arved õiendada inglastega. Vesteldes enne Venemaale Tungimist Prantsuse saadikuga Varssavis abee Padtiga ütles Napoleon: “Ma lähen Moskvasse ja lõpetan selle sõja ühe või kahe lahinguga ... Põletan maha Tuula ja muudan Venemaa relvituks. Mind juba oodatakse seal; Moskva – see on Venemaa süda; ilma Venemaata jääb kontinentaalsüsteem vaid tühjaks unistuseks11.” Napoleon ihkas võitu ja oli valmis selle eest maksma ükskõik mis hinda.
Paraku suure vallutaja Napoleoni plaanid ei õnnestunud Venemaal. Tema Grande Armée´l ei õnnestunud Barclay de Tolly ja Bagrationi armeed purustada. Temale astus vastu Vene vägede ülemjuhatajaks määratuks Mihhail Kutuzovi, kes oli Napoleonile vääriline vastane. Napoleonil ei õnnestunud võita Borodino lahingut, kuigi ta oli selleks lahinguks valmistunud esimestest päevadest peale, kui ületas Vene piiri. Ta sai vallutatud põlenud Moskva , mille panid venelased ise põlema. Seal ootas tema suurt armeed ainult suur viletsus . Keiser võttis lõpuks vastu ainuõige otsuse, et viia armee välja Venemaalt veel enne suuremaid kaotusi. Tegelikult õnnestus tal viia üknes ära armee haledad riismed. Seekord oli Venemaa ülemjuhata väejuhioskused Prantsuse vallutaja andest etemaks osutunud. Napolenile ei tulnud kasuks veel Venemaad tabanud varajane karge talv, milleks polnud ta valmistunud. Ma arvan, et Napoleon läks liiga ahneks ja mõtles, et saab kergemini Venemaa alistada ja ei arvestanud , et Kutuzov on tema vääriline vastane. Ta võis küll valmistuda juba varakult lahingudeks, aga näljahäda ja varajane talv tegi oma töö.
Nüüd võitles Prantsusmaa vastu terve Euroopa. Kuid Napoleon ei lasknud pead norgu, vaid võitles edasi. Ta moodustas kiirelt uue suure armee ja pidas oma uute vaenlastega 1813. ja 1814. aastal mitu suurt lahingut. Kuid nüüd nõudsid kaotustega vaheldumisi tulevad võidud suuri kaotusi ja jõupingutusi, mida pidevatest revolutsioonilisitest ja vallutussõdadest kurnatud Prantsusmaa enam korvata ei suutnud. 16-19. oktoobril 1813 Leipzigi all toimunud nn rahvastelahingus sai keisri 185 000 mehest ja 600 suurtükist koosnev armee hävitava kaotuse osaliseks12. Vastane oli suures ülekaalus. Vastaste vägi koosnes 160 000 venelasest ja 60 000 mehelisest preisi armeest. Lahingu vältel said mõlemad väed täiendavat lisajõude. 17. oktoobri hommikuks oli Bonaparte käsutuses 150 000 tääki ja liitlaväed olid oma arvukust suurendanud 300 000 meheni. Liitlasvägedesse kuulusid rootsi väed, keda juhtis endine Napoleoni marssal ja nüüdne Rootsi kuninglik troonipärija Jean-Bapiste Bernadotte . Keiser Napoleon I kaotas Leipzigi all üle 70 000 mehe ja liitlased 50 000 meest.
Arvan, et Napoleon läks liiga hoogu. Oli kohe näha, et vastane oli ülekaalus ja oleks tulnud taganeda arukalt , et kuskil mujal alistada vaenlane või vähemalt teda piisavalt nõrgestada, et hiljem võtta võit.
Pärast Leipzigi kaotust taganes Napoleon Ida-Prantsusmaale ja sõdis nüüdsest oma territooriumil. Märtsis 1814 jõudsid liitlasväed Pariisi ja oma marssalite survel oli Napoleon sunnitud troonist loobuma . Ta pagendati Elba saarele, kus oma keisritiitli säilitanud Napoleon jätkas mõtete mõlgutamist troonile naasmisest ja Prantsusmaa kaotatud suuruse taastamisest. Ta põgenes Elbalt 1815. aasta märtsis ja randus Pranstsumaal. Vaimustunud armee asus kohe tema poolele ja ta marssis Pariisi. Tema teine keisri periood kestis kõigest sada päeva. 18. juunil 1815 toimunud Waterloo lahingus sai ta lüüa kindral Wellingtoni ja ferdmarssal von Bücheri poolt juhitud vägedelt. Ta ise arvas , et kaotas Waterloo lahingu, kuna ootas ründamisega ühe päeva liiga kaua. Arvatakse, aga et ta kaotas, kuna oli enda võidus liiga kindel. Ise usun ka, et ta oli võidus liiga kindel. Napoleoni armee kui niisugune lakkas olemast sellest päevast alates. Sellega lõppes tema sajapäevane teine keisriperiood. Pärast seda saadeti ta St. Helena saarele, kus ta ka 1821. aastal suri.

Kokkuvõte

Napoleon Bonaparte tugevaimaks küljeks oli sõjataktikate välja mõtlemine. Arvan, et selle tarkuse omandus ta lapsepõlves kui hakkas huvi tundma sõjaajaloo raamatute vastu.
Vastus küsimusele, kas Napoleon oli sõjageenius või mitte, vastaksin, et oli. Ta leidis peaaegu alati õige lahenduse võitmiseks, kui oli selleks võimalus või kui ei olnud juba ründamisega hiljaks jäädud, nagu juhtus Waterloos. Minu arvates kõige osavama lahenduse leidis ta Austerlitzi lahingus. Ta teadis, et vaenlane läheb sinna, kus näeb võimalust kindlaks võiduks.
Arvan ka, et oma noorpõlves oli tal rohkem tarkust kuna vanaduses kaotas ta kõik lahingud. Need kaotused ei tulnud sellest, et ta oleks jäänud lollimaks ja ei osanud enam mõelda õigeid taktikaid. Asi oli selles, et talle lõi võim pähe. Ta arvas, et on võitmatu oma suure armeega ja temale vastast ei ole. See kahjuks nii ei olnud. Oma elu jooksul ei suutnud ta kordagi alistada inglasi. Venelastega läks tal paremini, aga kindral Kutuzov kavaldas ta ikkagi lõpuks alati üle välja arvatus Austerlitzi lahingus.

Kasutatud Kirjandus

Labrune, G. Toutain, PH. Prantsusmaa Ajalugu. Tallinn. OÜ Kirjastus “Valgus”, 2000

Malm , R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003

Piirimäe, H. Suur Prantsuse Revolutsioon .Tallinn. Kirjastus Olion, 1990

http://et.wikipedia.org/wiki/Austerlitzi_lahing

http://www.hot.ee/iffcool/Napoleon.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Waterloo_lahing
Pildid

http://artfiles.art.com/images/-/Jacques-Louis-David/The-Coronation-of-Emperor-Napoleon-I-Bonaparte-Giclee-Print-C12979885.jpeg

http://shuzak.com/Personal/Blog/uploaded_images/NapoleonStart%20copy-704617.jpg

http://nersp.nerdc.ufl.edu/~malavet/comparat/notes/napoleon.gif

Lisad

Lisa 1: Napoleon Bonaparte

Lisa 2: Napoleoni keisriks kroonimine

Lisa 3: Prantsuse impeerium aastal 1812

Punasega on märgitud tähtsamad lahingud.

1 Labrune, G. Toutain, PH. Prantsusmaa Ajalugu. Tallinn. OÜ Kirjastus “Valgus”, 2000. lk 72
2 Malm, R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 246
3 Malm, R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 247
4 Piirimäe, H. Suur Prantsuse Revolutsioon.Tallinn. Kirjastus Olion, 1990. lk 136
5 Piirimäe, H. Suur Prantsuse Revolutsioon.Tallinn. Kirjastus Olion, 1990. lk 136
6 Malm, R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 248
7 Piirimäe, H. Suur Prantsuse Revolutsioon.Tallinn. Kirjastus Olion, 1990. lk 140
8 http://et.wikipedia.org/wiki/Austerlitzi_lahing
9 Malm, R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 251
10 Malm, R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 252
11 Malm, R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 254
12 Malm, R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 254
2

.DOC Laadi alla originaalfail 21 lk · .doc · 114 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

114 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Slayer Õppematerjali autor

Uurimustöö tema sõjakäikude kohta

sõjad napoleon bonaparte

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Napoleon Bonaparte

Haridus Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Kuigi tõsist algharidust ta ei saanud, ilmutas ta varakult kiindumust sõjaajaloo raamatute vastu. Ennem teda ei olnud nende suguvõsas kaadrisõjaväelast olnud. Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Napoleon õppis Brienne´i sõjakoolis aastatel 1779- 1784 ja Pariisi kõrgemas sõjakoolis 1784-1785, Napoleon oli esimene korsiklane, kes antud kooli lõpetas. Õppejõud ütlesid, et ta paistis silma oma pühendumisega matemaatikale ning ta oli üsna hästi tuttav ajaloo ja geograafiaga. Sõjaväe karjäär Sõjaväe kärjääri alustas 16-aastaselt, teenides prantsuse armees suutükiväe nooremleitnandina.Suure Prantsuse revolutsiooni alguses pöördus tagasi kodusaarele, kus

Ajalugu

docx

Napoleon Bonaparte

Napoleon Bonaparte Lapsepõlv Sünninimega Napoleone Buonaparte sündis 15.augustil 1769.aastal Ajaccio Korsikal. Kui ta oma võimuga esiletõusis, siis tahtis ta muuta oma nime prantsuse päraseks ehk muutis oma nime Napoleon Bonaparte. Napoleon oli väikeaadliku Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino poeg. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. Elulugu 1786.aastal lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud ning pere elas vaesuses

Ajalugu

docx

NAPOLEON BONAPARTE

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NAPOLEON BONAPARTE Referaat ajaloos Koostaja: 2015 SISUKORD 1. ELULUGU..............................................................................................................................3 2.NAPOLEONI SÕJAD.............................................................................................................4 3.ISIKLIKKU..........................................................

Ajalugu

docx

Napoleoni referaat

Ajalugu

pptx

Napoleon

Napoleon Prantsusmaa keiser 1804-1814 Õ.lk.84-89 §12 Wikipedia Napoleon Bonaparte 15.august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) . Suguvõsa ja vanemad Korsika Buonaparted pärinesid itaalia väikeaadli hulka kuulunud suguvõsast, mille esindajad olid 16. sajandil Liguuriast Korsikale asunud. Napoleoni isa nobile Carlo Buonaparte oli jurist, kes 1777. aastal oli määratud Korsika vabariigi esindajaks Louis XVI õukonda. (pildil) Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves

Ajalugu

sxw

Napoleon Bonaparte

Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769. aastal Ajaccios, Korsikal väikeaadlik Carlo Maria Di Bounaparte ja tema naise Maria Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana . Ta oli pärit vaesunud aadliku perekonnast, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. Napoleon õppis 1779- 1784 Brienne sõjakoolis ja 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis, ning astus 1792 Jakobiidide Klubisse. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naases ta Korskale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga , Korsika rahvuslaste liidriga. Ta kutsuti piirama Touloni , kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta

Ajalugu

rtf

Napoleon Bonaparte

(Referaat) Koostaja: Klass: Sisukord Sissejuhatus lk.3 Elulugu (kuni keisriks saamiseni) lk.3 Keisriks kroonimine lk.3 Valitsemis käik lk.4 Vallutused lk.4 Mida andis napoleon euroopale lk.4 Napoleoni allakäik lk.5 Kas napoleon mürgitati? lk.6 Napoleoni impeerium lk.8 Kokkuvõte lk.9 Kasutatud kirjandus lk.10 2 Sisukord Napoleon Bonaparte oli suurepärane väejuht, aga ka väga julm inimene. Inimesed teavad temast siiani väga vähe. Teatakse, et ta oli Prantsusmaa keiser,suurepärane väejuht ja see on tavaliselt kõik mis temast teatakse. Siin Referaadis käsitletakse tema

Ajalugu

doc

NAPOLEON BONAPARTE

NARVA EESTI GÜMNAASIUM 8. klass Rünno luhaväli NAPOLEON BONAPARTE Referaat Õpetaja: Tanel Mazur 2011 Narva Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Napoleon I................................................................................................................................... 3 Haridus....................................................................................................

Eesti keel

Rohkem sarnaseid