II Maailmasõjast tähtsaim (0)

1.Inglise-Saksa mereväeleping – 18 juuni 1935. Leping, mis tühistas senised Saksamaa laevastikku piiranud piirangud ning Saksamaa sai sellega loa omale laevastik luua. See aitas üsnagi II MS puhkemisele kaasa, sest nii sai Saksamaa sõjaline tugevus n.ö „otsa lahti“.
Briand- Kelloggi pakt – 27 august 1928. rahvusvaheline leping, mis taunis sõda kui rahvusliku poliitika edendamise vahendit. KUIDAS AITAS KAASA?
Genova konverents – 1922. Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasojajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele. KUIDAS AITAS KAASA?
2.Suur-Saksamaa idee seisnes selles, et kõik alad, kus elas aaria rassi inimesed, pidi Saksamaaga liitma , kõik muud rahvused hävitama või tööjõuna ära kasutama. Selle elluviimist alustati 1938 Austria okupeerimisega (anšluss), seejärel okupeeriti Sudeedimaa ja siis juba kogu Tšehhoslovakkia.
3.29. septembril 1938. Suurbritannia , Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Sisuks oli kogu Tšehhoslovakkia Saksamaa võimu alla sattumise vältimine, mistõttu sunniti Tšehhoslovakkiat loovutama Saksamaale Sudeedimaa. Kokkulepe osutus üsna ebavajalikuks, sest Saksamaa okupeeris siiski kogu Tšehhoslovakkia.
4. Neutraalne , sest ei soovitud olla ei Hitleri poolel ega Stalini poolel. Nii otsiti abi mujalt. Prantsusmaa ning Suurbritannia lubasid osutada Poolale vajadusel abi, kuid seda lubadust nad ei täitnud.
5.23. august 1939. See oli Venemaa-Saksamaa vaheline mittekallaletungileping, mis tagas mõlemate lepinguosapoolte erapooletuse, kui üks neist mõne kolmanda riigiga sõtta astub . Sellele lisati ka salajane protokoll , mis piiritles NSV Liidu ja Saksamaa huvisfäärid. Nii kuulus Nõukogude Venemaa mõjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. Saksamaa mõjusfääri aga Leedu ning Poola lääneosa. See osutuski võimalikuks just tänu nendele asjaoludele, et mõlemail olid omad vallutushuvid ning nad said need omavahel paikapandud ning mittekallaletungileping aitas ka soovitud vallutusi lihtsamalt läbi viia.
6.Anšluss – Austria okupeerimine Saksamaa poolt. Austria sellele vastupanu ei osutanud.
Protektoraat – mingist teisest riigist sõltuv riik.
Koonduslaager – sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati.
Partisanisõda – sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte ning külvavad hirmu ja segadust .
Mobilisatsioon – sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsuma.
Repressioon – surve avaldamine, mahasurumine, karistamine.
7.1. septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. Prantsusmaa ja Inglismaa kuulutasid selle peale Saksamaale 3. septembril sõja, kuid otsest sõjategevust ei toimunud. Seda nimetataksegi Kummaliseks Sõjaks – sõda oli Saksamaale kuulutatud, kuid sõjast polnud märkigi.
8.17. septembril sisenes Poolasse ka Nõukogude Liidu väed. See osutus võimalikuks tänu MRP-ile, mis tagas NSVL ’i Saksamaa eest kaitse.
9.Sõda Soome ja Nõukogude Venemaa vahel. 1939-1940. Tulemuseks oli see, et NSV Liidule tuli loovutada küll Karjala maakitsus , Viiburi linn ning mõned muud alad, kuid Soome säilitas siiski iseseisvuse.
10.Norra vallutati ning sealt hakati saama tugevaid relvi . Rootsit küll kätte ei saadud, kuid Rootsi hakkas Saksamaad kivisöega varustama.
11.Norra, Taani, Luksemburg , Belgia, Holland , Prantsusmaa. Prantsusmaa alistus 22. juunil 1940 Compiegne´i metsas vaherahu sõlmimisega. Nii sattus 2/3 (Põhja-Prantsusmaa ja Prantsusmaa läänerannik) Prantsusmaast Saksamaa okupatsiooni alla. Ülejäänud Prantsusmaa kuulutati Vichy vabariigiks, kus hakkas tegutsema Saksa-sõbralik valitsus. Inglismaal algatati aga eesotsas kindral de Gauelle´ga liikumine Vaba Prantsusmaa, mis kutsus prantslasi üles jätkama võitlust Saksamaa vastu.
12.Kindlat põhjust polnud, kuid välja tuua võib neid mitmeid: Suurbritannia tugev relvastus ning kaitse, halvad ilmastikutingimused.
13.1940. aasta sügisel. Kolmikpakt on Saksamaa, Itaalia ning Jaapani vaheline kokkulepe, mis kohustas lepinguosalisi üksteisi vajadusel aitama .
14.22. juunil 1941. Saksa sõjaplaan oli jõuda Venemaa põhipunktidesse, et seejärel kogu Venemaa ise kokku variseks ning see Saksa okupatsiooni alla satuks. Saksa väed jõudsid küll Leningradi , Moskva ja Stalingradi alla välja, kuid seal toimus sõjamurre ning edu pöördus Saksamaa vastu.
15.Saksamaa liitlased olid Itaalia, Jaapan, hiljem Soome ja Rumeenia .
Jätkusõda oli sõda Soome ja Nõukogude Venemaa vahel. Soomel oli selle sõjaga plaan saada kaotatud alad tagasi, lõppkokkvõttes aga muutusi ei toimunud. Iseseisvus säilis ning tagasivõidetud alad läksid rahu tagamiseks jälle Venemaa kätte. 1941-1944.
16.1941, pärast seda, kui Jaapan ründas Hawaii saarestikul olevat USA mereväebaasi Pearl Harborit ning kuulutas USA-le sõja. Nii kandus sõjategevus ka juba üle Vaiksesse ookeani. Pärast seda sündmust sõlmiti Hitleri-vastane koalitsioon, loodi Atlandi harta ning USA hakkas tihedalt osalema Saksamaa ja tema liitlaste nõrgestamises.
17.Millised riigid selles osalesid? Ühise sõjategevuse lepe, Atlandi harta, konverentsid .
Pärast seda, kui Saksamaa ründas NSV Liitu. Pärast seda sattus NSV Liit kohe Hitleri-vastasesse leeri. Umbes 1941. Sinna kuulusid näiteks Suurbritannia, USA.
Ühise sõjategevuse lepe – lepe NSV Liidu ja Suurbritannia vahel, mis sõlmiti pärast seda, kui Churchill nägi Stalinis liitlast. See oli suunatud eelkõige Hitlerliku Saksamaa vastu.
Atlandi Harta – USA ja Suurbritannia leping, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Määrati kindlaks, et kumbki ei ole omakasu peal väljas ning pärast sõja lõppu saavad sõja ajal nende poolt vallutatud alad oma vabaduse tagasi.
• Konverentsid:
Teherani konverents – (vt küsimus 20)
Jalta konverents – (vt küsimus 23)
Potsdami konverents – (vt küsimust 25)
18.Saksa-Itaalia vägede lüüasaamine 1942. aastal Põhja-Aafrikas, Stalingradi lahingus lüüasaamine Punaarmee poolt 1943 ning viimane katse oma sõjaõnne päästa luhtus Saksa vägedel Kurski lahingus.
19.Punaarmee võttis Stalingradi lahingus Saksa väed piiramisrõngasse ning Saksa väed said lüüa.
Viimane katse oma sõjaõnne päästa luhtus Saksa vägedel Kurski lahingus. Samal ajal kui toimus Kurski lahing, tungisid USA-Briti väed
Sitsiiliasse.
20.1943. aasta lõpul. Osalesid Stalin , Roosevelt ning Churchill. Lääneliitlased otsustasid Prantsusmaal avada teise rinde ning alustatakse pealetungi sakslaste vastu. Idast pidi toetame NSV Liit. Lisaks võttis NSV Liit kohustuse kuulutada Jaapanile sõda, kui Saksamaa on purustatud. Jõuti kokkuleppele Saksamaa jaotamise küsimustes ning Poola piiride suhtes. Peale kõige selle nõustusid Suurbritannia ja USA tunnustama 1941. aasta NSV Liidu piire.
21.6.juunil 1944a. Normandia dessant oli teisisõnu teine rinne, mis avati Suurbritannia ja USA poolt, et hävitada Natsi-Saksamaa. See aitas suuresti kaasa Saksamaa alistamisele.
22.Vabastati kogu Prantsusmaa, Põhja-Soome taganes Karjalast ning sõlmiti vaherahu, mille järel lõppes Jätkusõda. Venemaa vallutas Eesti ja Läti.
23.1945. aasta veebruar. Stalin, Churchill ja Roosevelt. Saksamaa purustamise plaani kooskõlastamine. Sõjajärgse maailmakorralduse arutamine . Määrati kindlaks ka ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht.
24.Punaarmee vallutas Elbe jõeni välja, sinna jõudsid ka USA-Briti väed ning seejärel vallutati Berliin . Saksamaa kapituleerus pärast Berliini vallutamist 7.-8. mail 1945.
25.1945 juuli-august. USA, Suurbritannia ja NSV Liidu juhid. USA, Suurbritannia ning NSV Liit arutasid Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi ning otsustasid anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla.
26.Saksamaa jagati Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja NSVL vahel neljaks okupatsioonialaks ja pealinn Berliin neljaks sektoriks.
27.6.-9. augustil 1945, sest Jaapan ei nõustud kapitulatsiooniettepanekut vastu võtma. Saksamaa kapituleerus 7-8 mail 1945. aastal pärast Natsi-Saksamaa vallutamist. Lääneliitlaste poolt.
28.28. septembril 1939, leping allkirjastati, sest sellega kaasnesid NSVL- poolsed ähvardused kuulutada Eestile sõda. Et seda ära hoida, võeti leping vastu.
29.NSV Liit nõudis Eestilt, Lätilt ja Leedult valitsuse väljavahetamist ning uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale ning kuna sõjaline vastupanu oli Balti riikides lootusetu, võeti need nõuded vastu. Nii okupeeriti 15. juunil Leedu. Läti ja Eesti 17 juunil.
Moskva valitsus seadis ametisse kuuleka rahvavalitsuse, toimusid Riigivolikogu „valimised ning lubadusele, et Eesti säilitab iseseisvuse ning riigikorra löödi käega ning Eesti kuulutati Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.
Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu( parlament ), Rahvakomissaride Nõukogu(valitsus). Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud poliitiline erakond.
Riigistati kõik eraettevõtted.
30.Ei, sest valida sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate, mis tähendas seda, et valimised polnud vabad.
31.Umbes 1941st aastast, Vangistati ja hukati endised poliitilised liidrid , kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit ning peagi hakati arreteerima inimesi igasugustest rahvakihtidest.
Esimene massiküüditamine toimus 14. juunil 1941.
32.22. juunil tungis Saksamaa Venemaale kallale ning kahe nädala pärast jõudsid Saksa eelväed Eestisse. Saksamaa vallutas Eesti täielikult oktoobri lõpuks. Kohalikud elanikud toetasid Saksa armeed , sest Venemaa oli Eesti rahvast liiga karmilt kohelnud, küüditanud, tapnud . Rahvas lootis Saksa okupatsiooni alla sattudes sellest vaevast lahti saada või vähemalt seda kergendada.
33.Saksamaa isegi ei mõelnud Balti riikidele iseseisvuse tagasiandmisele.
34.NSV Liidu, Saksamaa ning Soome.
NSV Liidu armees – enamasti sunniviisilise mobiliseerimise tõttu.
Saksa armee – et maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, sundmobilisatsioon.
Soome armee – sinna läksid mehed, kes ei soovinud sõdida ei Venemaa ega Saksamaa poolel. Samas nähti Soome armees võitlemises võimalust taastada Eesti iseseisvus.
35.1944 jõudis Punaarmee jälle Eesti piiridele, kuni septembrini toimusid võitlused ning kui Riia all seis kriitiliseks läks, viis Saksamaa oma väed Eestist ja Põhja-Lätist ära, loovutades need alad vastastele. Novembri lõpuks oli kogu Eesti Vene vägede käes.
Kuna oli Nõukogude okupatsiooni taastamise oht, hakkasid inimesed massiliselt kodumaalt lahkuma . Sellist sündmust nimetatakse suureks põgenemiseks, mille käigus põgenes umbes 80 000 inimest.
36.Halvasti. Jüri Uluots nimetas ametisse iseseisva Eesti Vabariigi uue valitsuse, mille juhiks oli Otto Tief. Eesti kuulutati käimasolevas sõjas erapooletuks, koostas oma tegevuskava ja korraldas Riigi Teatajas trükkimise ning püüdis korraldada pealinna kaitset. Kuid paar tundi enne Punaarmeetankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast. Enamik valitsuse liikmeid sattus nõukogude surveorganite kätte.
37. Petain – Prantsusmaa vägede juht, hiljem Saksasõbraliku Vichy vabariigi juht.
De Gauelle – Prantsusmaa vägede juht, hiljem Vaba Prantsusmaa juht.
Žukov – Nõukogude vägede juht.
Eisenhower – Ameerika president , tänu temale avati Prantsusmaal teine rinne.
Mannerheim – Soome vägedejuht ning president.
Rommel – Saksa sõjaväelane. Juhtis vägesid Põhja-Aafrikas.
Mac Arthur – USA sõjaväelane
Paulus – Saksa sõjaväeohvitser.
Ždanov – Venemaa riigitegelane, tegeles Eesti okupeerimisega juunis 1939
Molotov – Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar. Allkirjastas MRP.
Rippendrop – Saksamaa välisminister, allkirjastas MRP
Chamberlain – Suurbritannia peaminister .
Churchill – Suurbritannia peaminister. Totaalne natsismi ning kommunismi vihkaja .
Franco – Hispaania diktaator, kehtestas Hispaanias diktatuuri.
J Vares-Barbaus – Kommunistliku Venemaa sõbraliku Eesti „valitsuse“ juht.
Truman – USA president. Andis käsu heita Jaapanile kaks tuumapommi
Roosevelt – Ameerika president. „New Deal“, esindas USA-d Teheranis ja Jaltas.