Konspekt (5)

Imperialismiajastu ja ühiskond
1. Imperialism - Suurriikide püüe saavutada suuremat mõjuvõimu maailmas
a)Imperialismiajastusse jõudis maailma 19. Sajandi lõpul:

• Suurriike oli 8,maailma poliitikat tehti Eur’s
  

b) Suurriigid arvasid väikeriikide peatset kadumist
c)Levis sovinism - suurriiklik marurahvas, kus oma rahvast peeti teistest paremaks
d)Imperialistlikku poliitikat vähemarenenud maades põhjendati Euroopa tsivilisatsiooni väärtuste levitamisega seal.
2.Koloniaalimpeeriumide teke
a)XX. saj. Alguseks oli maailm kolooniateks jagatud. b)Suurriikide kõrval oli kolooniaid ka Euroopa väikeriikidel.c)Algas võitlus kolooniate ümberjagamiseks, kus eriti aktiivne oli Saksamaa d)Huvikeskmeks oli tollal Aafrika, millest 90% oli koloniseeritud.

• Iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria
  
• Suuremad valdused Inglismaal ja Pran
  

e)Vastupanu kolonisaatoritele suruti julmalt maha.

• Inglise-Buuri sõda (1899-1902)
  
• Buurid - Hollandi asunikud Lõuna-Aafrikas. Inglased alistasid nende Oranje ja Transilvaali Vabariigi ja lülitasid need oma koloniaalvaldustesse
  
• Indias loodi 1896 India Rahvuskongress eesmärgiks omavalitsuse saavutamine
  
• Poolkoloniaalses Hiinas surusid eurooplased maha lääne tsivilistatsiooni-vastase Bokserite ülestõusu (1900), kuid
  

kod.-dem liikumise kukutas keisirvõimu (1911)
3. Tehnika areng ja maailma majandus
a)Kõrgtootlikud tüüpingid käivitasid seeriatootmise- I konveier H. Fordi autotehas
b)Lennunduses F.Zeppelini õhulaev (1900) ja vendade Wrightide lennuk (1903)
c)Side arengus G. Marconi raadiosaated ( 1895 )
d)Titanicu katastroof (1912)
e) Monopolid - hiigelettevõtted, mis tekkisid tootmise ja kapitali koondumise tulemusena

• Püüti haarata endale terve tootmisala
  
• Sooviti haarata uusi välisturge kapitali ekspordiga
  
• Omavahelisel kokkuleppel maailma majanduslikuks jagamiseks
  

f)Majanduse kiire, kuid ebaühtlane areng

• Kaua aega oli olnud esimene tööstusriik Inglismaa
  
• 20. Sajandi algul möödusid temast USA ja Saksamaa, peamiseks põhjuseks tehniline mahajäämine
  

4.Ühiskondlikud liikumised
a)Töölisliikumine:

• Demokraatia ja paremate elu- ja täätigimuste nimel
  

b)Tööliste huve väljendasid sotsialismi õpetused

• Vene enamlased -pooldasid K. Marxi õpetust proletariaadi diktatuurist ja soltsialismist
  
• Sotsiaaldemokraadid olid sotsialismi rahuliku kehtestamise poolt
  

c)Naisõiguslased võitlesid eeskätt valimisõiguse laiendamiseks

• Sufrazestid- Inglise naisõiguslased (Emmeline Pankhurst), kelle tegevuse tulemusena said naised valimisõiguse (1918 osaliselt, 1928 täielikult)
  

Rahvusvahelised suhted XX sajandi algul
1.Suurriikide blokkide kujunemine
Suurriigid soovisid oma mõju tugevdada teisi nõrgendades:
a)Enim ilmnes Inglise-Saksa vastasseis liidrikohast maailmas
b) Lahendamata vastuolud Prantsuse-Saksa suhetes sundisid otsima liitlasi
KOLMKIKLIIT
1882-1915
Saksamaa
Austria-Ungari
Itaalia
ANTANT
1907
Prantsusmaa
Inglismaa
Venemaa
2. Kolmikliidu eesmärgid
a)Saksamaa:

• Saada suureks maailmariigiks ( kolooniad )- „Drangnach Grosse“.
  
• Selle nimel võimsa sõjalaevastiku .
  
• Purustada Prantsusmaa ja kehtestada ülemvõimu Euroopas
  

b)Austria-Ungari:

• Tugevdada oma positsioone Balkanil
  
• Maha suruda Serbia domineerimispüüded
  

c)Itaalia:

• Lootis liitlaste kaitsele Prantsusmaa rünnaku korral
  
• Suhete halvenemisel seniste liitlastega paranesid suhted Prantsusmaa ja Venemaaga- 1915 astus Kolmikliidust välja
  
• 1911 vallutas Türgilt Liibüa
  

d)Türgi:

• Lootis Saksa ja Austria-Ungari toetust Venemaa ja Itaalia vastu
  

3.Antandi eesmärk
a)Prantsusmaa:

• Vähendada Saksa mõju Euroopas ja saada tagasi Elsass -Lotring
  
• Huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas
  

b)Venemaa:

• Ei soovinud Saksa ülemvõimu Euroopas
  
• Tugevdada oma mõju Balkanil, selleks purustada Türgi ja Austria-Ungari
  

c)Inglismaa: Polnud nõus Saksamaa domineerimisega Euroopas ja tema püüdega kolooniaid ümber jagada.
d)Jaapan: Oli huvitatud Saksa kolooniate ülemvõtmisest Aasias
4.USA tulek maailmapoliitikasse
a)Senise isolatsioonipoliitika asemel tihenesid suhted Euroopaga, eriti kaubandus Inglismaaga
b)Aktiivne tegevus Ladina-Ameerikas, et saada Ameerika suurvõimuks:

• USA- Hispaania sõda (1898), millega USA võitis endised Hispaania valdused ( Puerto Rico, Filipiinid , Kuuba)
  

Kontroll Panama kanali üle- USA toetas Panama separtismi, mis eralduski 1903 Kolumbiast. Vastutasuks rajatav Panama kanal määramata ajaks rendile.
5.Rahvusvahelised kriisid Balkanil
a)Bosnia kriis( 1908)

• Vormiliselt Türgi võimu all
  
• Provintsis süvenes Serbia mõju, kes üritas luua lõuna-slaavlastest Suur-Serbiat
  
• 1908 allutas Austria-Ungari selle ala endale
  

b)Balkani sõda (1912-1913):

• Balkani riikide liit (Serbia, Bulgaaria , Montenegro) Türgi vastu, kes kaotas oma Balkani valdused
  
• Uus sõda liitlaste vahel. Bulgaaria kaotas varemvõidetud alad. See lähendas teda Kolmikliidule.
  

Kultuur ja eluolu XX sajandi algul
1.Optimism ja usk progressi - katkematusse edasiliikumisse
a)Euroopa- keskne areng:

• Arengu vundamendiks eurooplaikud ideed ja väärtused
  
• Kõikjale tungisid läänelikud tarbeesemed ja mood
  

b)Ühiskonna arengut mõjutasid tööstuse areng ja linnastumine:

• 1911 oli linnaelanike Inglismaal 80%, USAs 40%
  
• Laienes arstiabi ja hariduse köttesaadavus
  
• Elulaadis palju tänapäevast- tänavail elektrivalgus ja autod, kodudes kraanivesi, telefon ja majapidamismasinad
  
• Esimesed pilvelõhkujad ( Chicago , New York )
  
• Moes vabaneti viktoriaanlikust kombekusest, valitses eksootikavaimustus- erksad värvid, karusnahad, pärlid
  

c)Leidus ka pessimismi:

• Linnastumisega seotud rasked elu- ja töötingimused
  
• Tugevnes antisemitism - juudivaneulikkus
  
• Sellele bvastukaaluks kujunes sionism- liikumine koondamaks juute Tõotatud Maale oma riigi taasrajamiseks
  
• Keskkonna, hügieeni ja kuritegevusega seotud probleemid
  
• Suurima reisilaeva Titanicu katastroof 1912
  

2.Teaduse ja tehnika revlutisooniline areng: fundamentaalsete leiutiste ja avastustega:
a)Pandi alus geneetikale- organismi pärilikke omadusi uurivale teadusele
(1900 bioloog Hugo de Vriesi)
b)Kvantteooria sünd (1900 füüsik Max Blanck), mis on seletuseks valgusele
c)Aatomi ehituse selgitamine (195 Albert Einstein), mis kõigutas teadmisi universumi seaduspärasustest
d)Õpiti analüüsima inimese alateadvust (1900 Sigmund Freudi psühhoanalüüs):

• Inimese käitumist ei määra niivõrd teadvus kui tungid
  
• Pidev tungide allasurumine tekitab surutud energiat
  
• Püüdis ravida inimesi, kes kannataasid neurooside ja hüsteeria all
  

3.Kirjandus ja kunst
a)Läänemaailma kultuuripealinnaks oli Pariis, kus tekkisid moodasd kunstivoolud
b)Juugend- kirjanduses ja arhitektuuris rõhutati ilu ja väänlevate ornamentidega (Gustav Glint)
c) Ekspressionism - autori tunnete ja meeleolude rõhutatud väljendamine- närvilisus, dramantism
d)Abstratsionism- tegelikkuse kujutamisest loobumine (Vassili Kandinsky)
f)Levisid ka fovism (Henri Matisse) ja kubism (Pablo Picasso )
4.Muusikas olid keskusteks Pariis ja Viin , kus katsetati uudset helikeelt:
a)Esmatähtis polnud meloodia , vaid otsiti uusi kõlavärve
b) Tuntumateks heliloojateks olid Claude Debussy , Arnold Schönberg, Richard Strauss jt
5.Filmikunsti kiire areng, eriti Ameerikas
a)Tummfilmi kuulsaim lavastaja ja näitleja Charlie Chaplin (1913)
b)Esimene tõeline staar Mary Pickford
6.Spordi populaarsuse tõus
a)Esimesed kaasaegsed olümpiamängud (1896) kogusid populaarsust, eriti kerge- ja raskejõustik ning jalgrattasport
b)Võidukäiku jätkas moodne jalgpall.
Venemaa kokkuvarisemine
1.Veebruarirevolutsioon- isevalitsuse kukutamine 1917. a.
a)Põhjuseks kriisi kujunemine:

• Rahutused sõjaväes (maailmasõja laostav mõju)
  
• Majanduslik kaos
  
• Keisrivõimu autoriteedi langus- Grigori Rasputin
  
• Rahvuslikud vastuolud
  
• Töölisliikumise elavnemine
  
• Üldemokraatlik liikumine (haritlased, kodanlus)
  

b)Isevalitsuse kukutamine

• 23. Veebruaril rahvarahutused Petrogradis, kus nõuti leiba ja sõja lõpetamist
  
• 3. Märtsil loobus Nikolai II troonist ja ametisse astus Ajutine Valitsus eesotsas vürst G. Lvoviga
  

2.Ajutine Valitsus (AV)
a)Kaksikvõim
Ajutine Valitsus
Petrogradi Nõukogu
Milline ja kelle võim

• Ametlikult võimul
  
• Esindas kodanluse huve
  

• Kontrollis võimu kohtadel
  
• Esindas lihtrahvast
  

Koosseis ja eesmärgid

• Enamuses kadetid jt. Kodan-likud parteid
  
• Muuta Venemaa demo-kraatlikuks vabariigiks
  

• Enamuses mensevikud ja esseerid
  
• Muuta Venemaa reformide teel sotsialistlikuks riigiks
  
• Vähemuses olnud bolsevikud- vene enamlased Lenini juhtumis soovisid vägivaldset sotsialismi raamist
  

b)Juulikriis ja kaksikvõimu lõpp:

• Poliitiline võitlus võimu pärast
  
• Rahva rahulolematus jätkuva sõja ja majanduse allakäiguga
  
• Bolsevikud õhutasid pealinnas AV vastaseid rahutusi loosungi all „Kogu võim nõukogudele“
  
• AV surus need sõjaväe abil maha ja kehtestas sõjaseisukorra, uueks AV peaministrik sai A. Kerenski
  

c)Kornilovi mäss:

• Pärast Riia vallutamist sakslaste poolt tegi sõjaväe ülemjuhataja kindral L. Kornilov katse kehtestada sõjaväeline diktatuur
  
• AV kuulutas Kornilovi mässajaks ja lasi arreteerida
  

3.Enamlaste riigipööre
a)Bolsevike võimuletuleku põhjused:

• AV ei pakkunud sõjast tüdinud ja majandusraskustes vaevlevale rahvale sobivaid lahendusdi
  
• Bolsevikute oskuslik tegevuse ja populaarsed võitlusloosungid „Rahu! Leiba!Maad!“
  
• Euroopa suurruugid olid seotud maaimasõjaga ega saanud sekkuda Venemaa siseasjadesse
  
• Bolsevikud saavutasid enamuse Petrogradi Nõukogus ja Lenini juhtimisel hakati ette valmistama riigipööret
  

b)Oktoobripööre- enamlaste võimuhaaramine 25. Okt. 1917

• Ristleja „Aurora“ kogupauk oli signaaliks Petrogradi töhtsamate asutuste vallutamisele
  
• Talvepalees arreteeriti AV liikmed
  

Võimu ülemineku vormistas II ülevenemaaline nõukogude kongress
c)Moodustati Rahvakomissaaride Nõukogu- esimene nõukogude valistus eesotsas V. Leniniga

• Rahudekreet- ettepanek maailma riikidele alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks
  
• Maadekreet - likvideeriti mõisnike suurmaavaldus ja lubati talurahvale maad
  

d)Bolsevike võimu kindlustamine

• Poliitilised jõud ja rahvas nõudis Asutavat Kogu- Laiapõhjalist rahvaesindust
  
• Saamata valimistel enamust, lahkusid bolsevikud AK-st ja ajasid selle laiali (1918 jaanuaris)
  
• 1918 kevadeks oli nõukogude võim kindlustunud suuremal osal Venemaast
  

4.Bresti rahu Saksamaaga 3. Märtsil 1918
a)Venemaa loobus suurtest läänealadest sh. Eestist
b)Rakse hoop inglastele ja prantslastele- sakslased said koondada lisajõude läänerindele
5.Oktoobripöörde tagajärjed
a)Vägivald ja diktatuur- keelustati teised parteid ja algas poltiililiste vastaste hävitamine, 1918. A. Tapeti Nikolai II ja tema perekond
b) Maailmarevolutsiooni idee- bolsevikute soov muuta kogu maailm kommunistlikuks. See tõi kaasa revolutsiooni õhutamise ja toetamise mitmes riigis.
I maailmasõja lõpp
1.Sõja lõpp läänerindel
b) Revolutsioon Saksamaal ja sõjategevuse lõpp:

• Novembri algul pidid keiser Wilhelm II troonist loobuma ja saksamaa kuulutati vabariigiks
  
• Compiegn’i vaherahu (11.nov. 1918) pidi saksamaa oma väed välja viima okupeeritud aladelt ning ära andma oma sõjavarustuse
  

2.Pariisi rahukonverents
a)Pariisi rahukonverents (1919-1920)- püsivate rahulepingute väljatöötamine võitjate nn. Suure kolmiku poolt

• Prantsusmaa peaminister G. Clemenceau
  
• Inglismaa peaminister D. Lloyd George
  
• USA president W. Wilson
  
• Ülejäänud riikide (24)esindajad pidid nõustuma nende tingimustega (sh. Itaalia ja Jaapan)
  
• Väikerahvaste huve ei arvestatud üldse
  
• Kaotajariigid kutsuti ainult lepinguid allkirjastama
  

b) Versailles ’ rahuleping - „ igavesti kestev rahu“ Atlandi ja Saksamaa vahel:

• Territoriaalsed muutused: Saksamaa kui sõjasüüdlane pidi loobuma suurtest aladest
  
• Relvastusalased piirangud: tal keelati omada suurt armeed ja suurt sõjatehnikat
  
• Kohustused kaotajale: ta pidi maksma reparatsioone- kahju hüvitamine sõja võitjale
  
• Versailles’ täitmiseks: loodi Reini demilitasriseeritud tsoon- piirkond, kus ei tohtinud omada sõjaväge: see okupeeriti liitlaste poolt 15 aastaks
  

c)Eraldi rahulepingud sõlmiti Saksamaa liitlastega:

• Saint Germain ’i rahu Austria-Ungariga, millega impeerium lagunes äikeriikideks (Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia )
  
• Sevres’i rahu Türgiga, millega kaotatai mitmeid alasid, 1922 kukutati Türgis sultani võim ja loodi vabariik (presindent Mustafa Kemal )
  
• Rahuleping allkirjastati Bulgaariaga, millega osa alasid läks Kreekale
  

3. Rahvasteliit ja Versailles’ süsteem
a)Rahvasteliit- 1919. A. Pariisi rahukonverentsil loodud rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste tülide rahumeelseks lahendamiseks ja koostööks

• Peakorter Genfis
  
• Algul ei võetud liikmeks kaotajariike: N.Liit alles 1934. a.
  
• USA ei kuulunud RL-i, kuna ei tunnustanud tema põhikirja
  
• RL-st lahkusid 30. Aastatel Jaapan, Saksamaa ja Itaalia, välja heideti NSV Liit (1939)
  

b)Versailles’ süsteem- Pariisi rahu- konverentsil rahulepingutega loodud uus poltiiline kooraldus

• „Igavesti kestev rahu“- ei õnnestunud sõdade põhjusi kõrvaladada (uued riigipiirid olid meelevaldsed)
  
• Seda nimetati ka Versailles’ diktaadiks , sest kaotajatele tundusid rahutingimused ebaõiglastena ja pealesurutuna, mida sooviti revideerida
  
• Ei arvestatud nn Wilsoni 14 punkti- USA presidendi rahukava õiglase maailmakorralduse kehtestamiseks
  
• Rahulolematu oli ka Prantsusmaa, kes oleks soovinud Saksamaa suuremat nõrgestamist ja alandamist
  

4.I maailmasõja tagajärjed
a) Hukkunuid üle 10 miljoni, haavatuid poole rohkem
b)Laostatud majandus ja suured purustused
c) Impeeriumide lagunemine ja väikeriikide tekkimine:

• Lagunes 4 impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa ja Türgi)
  
• Tekkisid uued riigid (9)- Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia , Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome
  

d)Jõuvahekordade muutumine maailmas

• Tugevnesid Prantsusmaa, Inglismaa ja USA
  
• Suurriikide perre astus Itaalia
  

e)Lääne tsivilisatsiooni põhiväärtuste ja moraali allakäik
f)Demokraatia kriis ja üleminek diktatuuridele paljudes Euroopa riikides
g)Ebaõiglased rahulepingud tekitasid uusi vastuolusid, sillutades teed uuele maailmasõjale