Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tööstuslik pööre Euroopas (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised olid tööstusliku pöörde eeldused?
  • Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal?
  • Kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule?
  • Kuidas kasutati aurumasinat?
  • Kuidas mõjutas tööstuslik pööre põllumajandust?
  • Miks loodi Saksa Tolliliit?
  • Miks olid töölised esialgu masinate kasutuselevõtu vastu?
  • Millal ja kuhu ehitati esimesed raudteed?
  • Millised olulised muutused toimusid transpordis?
  • Mil viisil kasutati elektrit?
  • Mil viisil mõjutas industrialiseerimine põllumajanduse arengut?
  • Kuidas mõjutas majanduse ja tehnika areng elu linnades?
  • Kes kuulusid töölisaristokraatia hulka?
  • Mida tähendab imperialism?
  • Millist ühiskonna arengut pooldasid konservatiivid?
  • Kuidas konservatiivid oma seisukohti põhjendasid?
  • Millise inimeste grupi huvisid esindas liberalism?
  • Millised olid liberaalide peamised nõudmised?
  • Mis põhjustas rahvusluse tõusu?
  • Kes on proletaarlane?
  • Miks hakati otsima ühiskonnakorda mis oleks õiglane kõigile?
  • Kes olid tuntuimad sotsialismiteooria selgitajad ja levitajad?
  • Milline pidi sotsialistide-utopistide arvates olema õiglane ühiskond?
  • Mille poolest erines marksism varasematest sotsialistlikest õpetustest?
  • Mida tähendas uus ajastu Preisimaal"?
  • Milliseid abinõusid kasutades õnnestus Preisimaal Saksamaa ühendada?
  • Mida see tähendab?
  • Miks hüüti Bismarcki raudseks kantsleriks?
  • Milles seisnes Wilhelm II uus kurss?
  • Miks oli Saksamaa jäänud koloniaalvallutustest eemale?
  • Millistel asjaoludel sai võimule keiser Napoleon III?
  • Miks Prantsusmaa sai sõjas Saksamaa käest lüüa?
  • Kes olid kommunaarid?
  • Miks hakati alates 1875aastast Prantsusmaad nimetama III vabariigiks?
  • Milliseid ümberkorraldusi tegid riigis vabariiklased?
  • Miks olid Prantsuse majanduses probleemid?
  • Milliseid abinõusid võeti ette Prantsuse välispoliitiliste eesmärkide elluviimiseks?
  • Millised parteid olid Inglismaal?
  • Mis võimaldas olla Inglismaal 19 sajandi keskel juhtiv tööstusmaa maailmas?
  • Miks loodi ametiühinguid?
  • Miks hakkasid Inglise töölised tegelema poliitikaga?
  • Kes olid feenid?
  • Mida tähendas dominiooni staatuse saamine asumaale?
  • Milles seisnes hiilgava isolatsiooni poliitika?
  • Millisteks poolteks jagunes USA kodusõjas?
  • Milliseid reforme viis kodusõja ajal läbi ALincoln?
  • Mis on trust Mida tähendab monopoolne seisund?
  • Millised ümberkorraldused aitasid kaasa põllumajanduse arengule?
  • Millised probleemid kaasnesid inimeste igapäevaelus seoses linnastumisega?
  • Milliseid reforme ja mis eesmärgil viis läbi T Roosevelt?
  • Millised olid USA välispoliitilised eelistused?
  • Miks oli Venemaal vaja ümberkorraldusi?
  • Millal kaotati Eesti alal pärisorjus?
  • Miks jäi siis Venemaal pärisorjust kaotamata?
  • Millistel tingimustel vabastati Eesti talupojad pärisorjusest?
  • Millistel tingimustel kaotati Venemaal pärisorjus?
  • Kes on segaseisuslased?
  • Mis on vastureformid?
  • Miks puhkes 1905 aastal Venemaal revolutsioon?
  • Millised olid revolutsiooni tagajärjed?
26. Tööstuslik pööre Euroopas.

Tööstuslik pööre
– manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega.
Universaalne aurumasin – James Watt , 1765 .aasta.
Esimene aurik – Robert Fulton , 1807.aasta.
Vedur – George Stephenson, 1814 .aasta.
Raudader – 19.sajand
Saksa Tolliliit – 1834.aasta
  • Millised olid tööstusliku pöörde eeldused?
    Uute masinate leiutamine , nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud.
  • Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal?
    Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema.
  • Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule?
    Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma . Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, raudadra ja viljapeksumasin.
  • Kuidas kasutati aurumasinat?
    Vabrikutes .
  • Kuidas mõjutas tööstuslik pööre põllumajandust?
    Võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid, masinate kasutuselevõtt aitas saadusi kiiremini töödelda ning tööd lihtsustada. Tootmine suurenes.
  • Miks loodi Saksa Tolliliit?
    Sest ühtne tollisüsteem puudus ning seda kõike oli vaja parandada. Tõhusamalt oli vaja vastu seista ka välismaa kaupade konkurentsile . Selle loomine aitas kaasa ka üldisele majanduslikule arengule.
  • Miks olid töölised esialgu masinate kasutuselevõtu vastu?
    Arvati, et nemad kaotavad tänu sellele töö ja viletsust peeti masinate süüks.
    27. Industriaalühiskonna palgejooni.
    Industriaalühiskond – tööstuse saavutustele tuginev ühiskond.
    Imperialism – suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvelt suurendada.
    Esimene raudteeliin – 6 km, 1825.aasta
    Auto – 19.sajandi teine pool, R. Diesel ja C.Benz.
    Liinibussid, veoautod – 20.sajandi algus.
    Patarei – A.Volta, 1800.aasta
    Elektrilamp – T. A. Edison, 1879 .aasta
    Röntgen – 19.sajandi lõpul, W.Röntgen
    Elektriline telegraaf – S.Morse, 1837 .aasta
    Telefon – 1876.aasta, G.Bell
    Kino – 1895.aasta
  • Selgita mõiste industriaalühiskond.
    Industriaalühiskond on tööstuse saavutustele tuginev ühiskond.
  • Millal ja kuhu ehitati esimesed raudteed ?
    Inglismaale , 1825.aastal. 1830.aastatel algas raudteevõrgu rajamine paljudes Euroopa riikides.
  • Millised olulised muutused toimusid transpordis ?
    Peale raudteede ehitamise edendati ka veetransporti, laevade abil saadi ühendust pea terve maailmaga . Leiutati auto, liinibussid ja veoautod. Katsetati ka esimesi lennukeid.
  • Mil viisil kasutati elektrit?
    Kõigepealt leiutati patarei, elektrigeneraator ning elektrimootor , samuti ka elektrijuhtmed . Elektrilampe hakati kasutama tänavate valgustamiseks, terasetööstuses elektrikaahi. Sidepidamisvahenditest elektriline telegraaf.
  • Mil viisil mõjutas industrialiseerimine põllumajanduse arengut?
    Masinate kasutuselevõtt aitas põllumajanduseski paljut edasi, töö maht suurenes ja tootlikus rohkenes. Inimesed jäid küll maal tööta.
  • Kuidas mõjutas majanduse ja tehnika areng elu linnades?
    Enamik inimesi kogunesidki linnadesse elama, kus elu aja jooksul ainult paremaks läks. Linna kogunesid kultuurikeskused, teatrid ja raamatukogud. Teid valgustati ja inimesed said sõita näiteks trammiga. Korteritesse tuli elekter ja veevärk, olemas olid vannitoad ja wc-d.
  • Kes kuulusid töölisaristokraatia hulka?
    Oskustöölised.
  • Mida tähendab imperialism?
    Tööstuse saavutustele tuginev ühiskonda.
    28. Poliitilised õpetused.
    Konservatiivne partei – tegutsenud Inglismaal 1830.aastatest kuni tänapäevani
    Sotsialism – poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust
    Konservatism – poliitiline õpetus, mis tugineb traditsioonilistele põhimõtetele.
    Liberalism – poliitiline õpetus, mis lähtub inimeste vabadusest ning õigustest, mida kaitseb riik.
    Natsionalism – rahvuslus.
    Sotsiaaldemokraatia – sotsialism, mis pooldas ühiskonna võrdseks muutmist vägivallata.
    Kommunism – revolutsioonilise sotsialismi liik, mida viljelesid näiteks Marx ja Engels.
  • Millist ühiskonna arengut pooldasid konservatiivid ?
    Rahulikku, aeglaselt kulgevat arengut, mis ei tooks kaasa vapustusi.
  • Kuidas konservatiivid oma seisukohti põhjendasid?
    Vaid nende abil sai riik olla tugev ja iseseisev, sõltumata teistest.
  • Millise inimeste grupi huvisid esindas liberalism?
    Esialgu vaid 3.seisuse huve.
  • Millised olid liberaalide peamised nõudmised?
    Et kõik inimesed, hoolimata nende seisusest, oleksid seaduse ees võrdsed. Samuti ei tohtinud ühe inimese tegutsemisvabadus muutuda liialt suureks.
  • Mis põhjustas rahvusluse tõusu?
    See, et tehnika ning tööstuse arenedes muutusid ühed aina rikkamaks ning teised vaesemaks. Töölisklassi tingimused olid viletsad ning see näis neile ebaõiglane, nõnda hakati otsima ühiskonnakorraldust, mis muudaks kõik võrdseks.
  • Kes on proletaarlane?
    Palgatööline.
  • Miks hakati otsima ühiskonnakorda, mis oleks õiglane kõigile?
    See, et tehnika ning tööstuse arenedes muutusid ühed aina rikkamaks ning teised vaesemaks. Töölisklassi tingimused olid viletsad ning see näis neile ebaõiglane, nõnda hakati otsima ühiskonnakorraldust, mis muudaks kõik võrdseks, ehk vaata küsimus 5.
  • Kes olid tuntuimad sotsialismiteooria selgitajad ja levitajad ?
    Sotsialistid- utopistid , kes sellest ideest väga sisse võetud olid.
  • Milline pidi sotsialistide-utopistide arvates olema õiglane ühiskond?
    Võrdne, ühisomandiga. Kõik pidanuks tegema kollektiivset tööd, eraomandit poleks olnud, ei mingeid rikkaid ega vaeseid.
  • Mille poolest erines marksism varasematest sotsialistlikest õpetustest?
    See põhines arusaamal, et töölisklassi ülesanne oleks rikastelt sõja ning vägivallaga kõik ära võtta ning kehtestada töölisklassi diktatuur.
    29. Saksamaa
    Wilhelm I – 1861. aastal võimule saanud Saksamaa kuningas
    Otto von Bismarck – 1862. aastal võimule saanud Preisimaa valitsusjuht, kelle kohta on öeldud ka Raudne Kantsler.
    1871.aasta – Saksamaa väljakuulutamine Versaille lossis.
    Wilhelm II – 1888.aastal võimule pääsenud viimane Saksa keiser , kelle eesmärk oli muuta Saksamaa tõeliselt suureks riigiks.
  • Mida tähendas „uus ajastu Preisimaal“?
    Et päevakorda hakkas ilmuma rahvusliku ühtsuse idee ning taheti ühendada Saksamaad.
  • Milliseid abinõusid kasutades õnnestus Preisimaal Saksamaa ühendada?
    Alguses sõjaga, vallutades tagasi Taanilt mitmed endised linnad ning kukutada Austria ülemvõim Saksa aladel. Loodi ka Põhja-Saksa Liit.
  • Saksamaa oli liitriik . Mida see tähendab?
    Selle kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev ja juhiks Preisi kuningas. Liitriik koosneb paljudest väikestest alamüksustest.
  • Miks hüüti Bismarcki raudseks kantsleriks?
    Sest ta oli väga kindlakäeline ja karm mees, kes uskus, et lihtsalt jutuga ei lahenda midagi ära.
  • Milles seisnes Wilhelm II uus kurss ?
    Tema idee oli Saksamaa muutmine tõeliselt suureks ja võimsaks maailmariigiks.
  • Selgita mõistet maailmapoliitika?
    Maailmapoliitika on riikide sekkumine kõigisse maailmaasjadesse ning võitlus ülemvõimu pärast terves ilmas.
  • Miks oli Saksamaa jäänud koloniaalvallutustest eemale?
    Sest Bismarck pidas seda esialgu ebaoluliseks.
  • Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat.
    Maade hõivamisega käis käsikäes vägivald ja julmus. Mitmel pool puhkesid ülestõusud, algelised pärismaalased ei saanud aga moodsalt relvastatud kolonisaatoritele vastu.
    30. Prantsusmaa.
    Napoleon III – Prantsusmaa keiser.
  • Millistel asjaoludel sai võimule keiser Napoleon III?
    Tema enese korraldatud riigipöördega, mil ta võimu enda kätte kogus.
  • Miks Prantsusmaa sai sõjas Saksamaa käest lüüa?
    Sest Prantsusmaa oli halvasti ettevalmistunud ega suutnud vastupanu osutada.
  • Kes olid kommunaarid?
    Peale Prantsusmaa lüüasaamist ülestõusnud inimesed, kes moodustasid ka Pariisi kommuuni .
  • Miks hakati alates 1875.aastast Prantsusmaad nimetama III vabariigiks?
    Siis kuulutati Prantsusmaa vabariik 3. korda välja.
  • Milliseid ümberkorraldusi tegid riigis vabariiklased ?
    Kehtestati kodanikuõigused; vähendati kiriku mõju koolis ja ühiskonnas; jõustati kohustuslik algharidus; usuõpetus asendati moraaliõpetusega; kommunaarid amnesteeriti; riigi hümniks kinnitati „Marseljees“.
  • Miks olid Prantsuse majanduses probleemid?
    Kuna Prantsuse majanduse põhisuund oli põllumajandus, läks asi halvemaks, sest teiste riikide konkurentsile ei suudetud enam vastu seista. Ei tahetud enam prantsuse kvaliteetveine, vaid eelistati odavat piiritusveini. Tööstus ei suutnud ka teiste suurriikidega sammu pidada; tervikuna pidurdas majanduselu tähtsa tööstuspiirkonna Alsace – Lorraine`i ( Elsass – Lotring) Saksamaale loovutamine.
  • Kes on rantjee ?
    Inimene, kes elatus oma varanduselt saadud protsentidest.
  • Milliseid abinõusid võeti ette Prantsuse välispoliitiliste eesmärkide elluviimiseks?
    Kuna vajati tugevat sõjaväge ja liitlasi, kehtestati üldine sõjaväekohustus ja tugevdati armeed . Liitlasteks said Venemaa ja Inglismaa. Teostades usinat koloniaalpoliitikat, hõivas Prantsusmaa rohkelt uusi valdusi.
    31. Inglismaa.
    Kuninganna Victoria – valitses aastatel 1837 – 1901.
    Tööerakond – 1893.aasta
    Isolatsionism – eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas
  • Millised parteid olid Inglismaal?
    Liberaalid ja konservatiivid.
  • Mis võimaldas olla Inglismaal 19. sajandi keskel juhtiv tööstusmaa maailmas?
    Edu aluseks oli varem toimunud tööstuslik pööre. Samuti oli nende käsutuses asumaade odav tooraine ja tööjõud, mis võimaldas kvaliteetset kaupa odavamalt toota. Inglise raha oli maailma usaldusväärseim valuuta ning riikide vahel sõlmiti vabakaubanduslepinguid.
  • Miks loodi ametiühinguid?
    Et tööliste elujärge parandada, üksteist abistada ning majanduslikku olukorda parandada.
  • Miks hakkasid Inglise töölised tegelema poliitikaga?
    Et avalikult tööliste huve kaitsta ning õigusi nõuda; midagi enda heaks laialdasemalt ära teha.
  • Kes olid feenid?
    Iirimaa mässajad, kes soovisid Iirimaa vabastamist Inglismaa alt ja õhutasid kohalikke suuremale ülestõusule.
  • Iseloomusta Inglismaa valitsuse koloniaalpoliitikat.
    Inglismaast kujunes 19. Sajandil suurim koloniaalriik, neil oli asumaid pea terves maailmas. See tugines paljuski eri kohtadesse rajatud sõjaväebaaside võrgule. Terve impeerium moodustas ühtse turu koos odavate toorainete, tööjõu ja kaubateedega.
  • Mida tähendas dominiooni staatuse saamine asumaale?
    Et tol asumaal oli nüüd omavalitsus , parlament , kohtusüsteem jne ehk too koloonia oli nö oma emamaaga võrdne.
  • Milles seisnes hiilgava isolatsiooni poliitika?
    Riik ei soovinud luua püsivaid liite teiste riikidega, vaid hoida oma käed vabad ja olla eraldatud.
    32. Ameerika Ühendriigid.
    Kodusõda – 1861. – 1865. aasta
    A. Lincoln – 1860. aastal võimule saanud Ameerika president .
    Monopol – suurettevõte, mis valitseb tootmist mitmes produtseerimisharus.
  • Millisteks poolteks jagunes USA kodusõjas?
    Orjust eitavad põhjaosariigid ja orjust pooldavad lõunaosariigid.
  • Milliseid reforme viis kodusõja ajal läbi A.Lincoln?
    Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus ja neegreid hakati värbama vägedesse. Võeti vastu jaosmaade seadus.
  • Mis on trust ? Mida tähendab monopoolne seisund?
    Trust on monopol. Monopoolse seisundi puhul said trustid dikteerida hindu ja purustada konkurendid, sest nii tootmine, varustamine kui ka turustamine olid ühendatud.
  • Millised ümberkorraldused aitasid kaasa põllumajanduse arengule?
    Põlluharimise mehhaniseerimine , teaduse rakendamine ja uute sortide kasutuselevõtt. Ka uute maade rakendamine soodustas arengut.
  • Millised probleemid kaasnesid inimeste igapäevaelus seoses linnastumisega ?
    Oli kitsas , vabrikutööliste elu-ja olmetingimused halvenesid teiste rikastumise arvelt. Palgad olid väikesed, päevad pikad ja töötingimused viletsad.
  • Milliseid reforme ja mis eesmärgil viis läbi T. Roosevelt?
    Tugevdati järelvalvet trustide ja raudteede üle ning suurendati järelvalvet muudeski valdkondades. Samuti pööras ta tähelepanu loodusvarade kaitsmisele ning arendas maaparandust.
  • Millised olid USA välispoliitilised eelistused?
    Põhiline eesmärk oli kehtestada ülemvõim läänepoolkeral. Hiljem laiendati kaubandussidemeid Aasiaga ning hakati ajama nn lahtiste uste poliitikat. Aktiivselt tegutseti tervel Ameerika mandril, ehitati nt Panama kanal ja osteti Venemaalt ära Alaska.
    33. Venemaa.
    Aleksander II – Venemaa keiser, 1855 – 1881.
    1861. – kaotati Venemaal pärisorjus.
    Aleksander III – Venemaa keiser, 1881 – 1894.
    Nikolai II – Venemaa keiser, 1894 – 1917.
    P. Stolõpin – Venemaa peaminister , 1906.aasta sai võimule.
  • Miks oli Venemaal vaja ümberkorraldusi?
    Sest riik oli sattunud nii majanduslikku kui ka poliitilisse ummikusse, kust sai väljapääsu leida ainult muutuste abiga.
  • Millal kaotati Eesti alal pärisorjus? Miks jäi siis Venemaal pärisorjust kaotamata? Millistel tingimustel vabastati Eesti talupojad pärisorjusest?
    1816.aastal,
  • Millistel tingimustel kaotati Venemaal pärisorjus?
    Talupoeg sai omada kinnisvara, tegeleda nt kaubanduse ja käsitööga. Mõisnik ei tohtinud enam tema eraellu sekkuda. Maa jäi aga endiselt mõisnikule, mis tuli tema käest välja osta.
  • Nimeta suurte reformide ajastu ümberkorraldused.
    Vähenesid seisuslikud vahed , majandus-ja kultuurielu elavnes, ühiskond vabanes vaimselt.
  • Kes on segaseisuslased ?
    Uus Vene haritlaste põlvkond, kelle haridustee oli majanduslikel põhjustel pooleli jäänud.
  • Mis on vastureformid?
    Tagurlik poliitika ehk olemasolevate reformide piiramine või tühistamine.
  • Miks puhkes 1905. aastal Venemaal revolutsioon ?
    Sest sõda Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi veelgi ja rahvas oli nii rahulolematu, et puhkes revolutsioon.
  • Millised olid revolutsiooni tagajärjed?
    Revolutsiooni tagajärjel ilmutas tsaar Nikolai II manifesti, millega lubati rahvale kindlustada vabadus, laiendada valimisõigust ning kokku kutsuda riigiduuma , kelle anda õigus osaleda seaduste väljatöötamistel. Venemaa kord muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks .
  • Vasakule Paremale
    Tööstuslik pööre Euroopas #1 Tööstuslik pööre Euroopas #2 Tööstuslik pööre Euroopas #3 Tööstuslik pööre Euroopas #4 Tööstuslik pööre Euroopas #5 Tööstuslik pööre Euroopas #6 Tööstuslik pööre Euroopas #7 Tööstuslik pööre Euroopas #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 128 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor deejayuku rajando Õppematerjali autor
    Tööstuslik pööre – manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega.
    Universaalne aurumasin – James Watt, 1765.aasta.
    Esimene aurik – Robert Fulton, 1807.aasta.
    Vedur – George Stephenson, 1814.aasta.
    Raudader – 19.sajand
    Saksa Tolliliit – 1834.aasta
    Konservatiivne partei – tegutsenud Inglismaal 1830.aastatest kuni tänapäevani
    Sotsialism – poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust
    Konservatism – poliitiline õpetus, mis tugineb traditsioonilistele põhimõtetele.
    Liberalism – poliitiline õpetus, mis lähtub inimeste vabadusest ning õigustest, mida kaitseb riik.
    Natsionalism – rahvuslus.
    Sotsiaaldemokraatia – sotsialism, mis pooldas ühiskonna võrdseks muutmist vägivallata.
    Kommunism – revolutsioonilise sotsialismi liik, mida viljelesid näiteks Marx ja Engels.


    Sarnased õppematerjalid

    Ajaloo ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA
    10
    odt

    Ajaloo ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA

    Preisimaal oli hästi arenenud majandus, tugev armee ning juht. 9.Millist rolli etendas Preisimaa Saksa keisririigis? Preisimaa oli mõjukaim riik keisririigis, moodustas üle 50% Saksamaa territooriumist. Saksa keisriks oli Preisi kuningas, enamik riigiametnikke oli Preismaalt. 10.Võrdle Wilhelm I ja Wilhelm II välispoliitikat. Wilhelm I oli küll valitseja, aga poliitikat teostas valitsusjuht Bismarck „raua ja vere“ poliitikaga. Eesmärk oli kindlustada juhtpositsioon Euroopas. Wilhelm II ei soovinud aga oma võimu kellegagi jagada. Ta eesmärgiks oli Saksamaa muutmine suureks maailmariigiks ja võidelda ülemvõimu pärast maailmas. 11.Mil määral väljendas Bernhard von Bülowi ütlus „Saabuval sajandil on Saksa rahvas kas haamriks või alasiks“ Wilhelm II välispoliitikat. Saksamaa kas saab maailma valitsejaks või ta hoopis alistatakse, Wilhelm II välispoliitika ihkas võimu maailmas. 12.Millistel asjaoludel sai võimule keiser Napoleon III?

    Ajalugu
    Ajaloo kordamine
    7
    doc

    Ajaloo kordamine

    Ajalugu Kordamine 1. Seleta mõisted: Tööstuslik pööre ­ manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Industriaalühiskond ­ tööstuse saavutustele tuginev ühiskond Industrialiseerimine ­ suurtööstuse arendamine Proletriaat ­ palgatöölised Urbaniseerumine ­ linnastumine Kodanlus ­ ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism ­ suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata.

    Ajalugu
    8-klassi ajaloo eksam
    8
    docx

    8. klassi ajaloo eksam

    Prantsuse revolutsiooni aegne terror on olnud eeskujuks hiljem paljudele 20. sajandi diktaaatoritele. Robespierre oli jakobiinide juht. Louis XVI oli Prantsusmaa valitseja 18. saj lõpus, kes valitses ,,Pärast meid tulgu või veeuputus" stiilis. Ta hukati Prantsumaa revolutsiooni käigus. 8. NAPOLEONI AEG (lk 90-99) Millal oli Napoleon Prantsuse keiser, milliseid ümberkorraldusi viis ta läbi Prantsusmaal ja vallutatud Euroopa aladel, kuidas saavutas Napoleon ülemvõimu Euroopas, millised Euroopa riigid jäid Napoleoni võimu alt välja, mis sündmus pani aluse Napoleoni langusele, milline tähtsus Napoleoni ja Euroopa saatuses on Waterloo lahingul, miks ja millal toimus Viini kong- ress, mida seal otsustati. Napoleon oli Prantuse keiser 1804-1814. Napoleon kuuutas ennast keisriks ning Prantsusmaaast sai keisririik. Prantsumaal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks" (sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist) ,

    Ajalugu
    8-klassi ajaloo KT
    2
    doc

    8. klassi ajaloo KT

    8.klass 1. Mida tähendab ,,uus ajastu Preisimaal"? Wilhelm I sai kaasvalitsejaks, loodi Saksa rahvusliit. 2. Kuidas ühendati Saksamaa? Purustati Taani. Kaotati Saksa liit. Alistati Prantsusmaa. 3. Kes olid: Wilhelm I, Wilhelm II, O.von Bismarck. Wilhelm I - Preisi kuningas ja saksa keisririigi keiser. Ühendas Saksamaa Bismarcki abiga. WII = Viimane Preisi kuningas & Saksa keiser. Soovis ainuvalitseda. Bismarck = Preisi valitsusjuht WI ajal. Ühendas Saksamaa. Vägivaldne. 4. Miks oli O.von Bismarck kantslerina raudne? Ta pooldas vägivalda, ei kuulanud Maapäeva. 5. Mis toimus 1871.aastal? Kuulutati välja Saksa keisririik 6. Mida kujutas endast Wilhelm II ,,uus kurss"? Väliskaubandus, naised 11h, lastetöö keelatud, puhkepäev. 7. Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat? Julmem, kogemused puudusid, vägivald. 8. Kuidas sai võimule Napoleon III? Ta korraldas riigipöörde ja koondas võimu endale. 9.Miks Prantsusmaa s

    Ajalugu
    8-klassi ajaloo eksam
    7
    docx

    8. klassi ajaloo eksam

    AJALOO EKSAM 1.ABSOLUTISM EUROOPAS Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal,

    Ajalugu
    Tööstuslik pööre Euroopas-Industriaalühiskonna palgejooni-
    2
    docx

    Tööstuslik pööre Euroopas. Industriaalühiskonna palgejooni.

    Kontrolltöö nr 9. Peatükid 26.-28. Tööstuslik pööre Euroopas. Industriaalühiskonna palgejooni. Poliitilised õpetused. 1. Mida tähendab tööstuslik pööre? Manufaktuuride asendumist masinatega. 2. Võrdle käsitöönduslikku, manufaktuurset ja vabrikutootmist. 3. Mis oli tööstusliku pöörde õige olulisem eeldus? Miks just see? Uute masinate leiutamine. Tänu masinatele suurenes ja kiirenes tarbekaupade tootlikus. 4. Millised oli ülejäänud tööstusliku pöörde eeldused? Raha ja inimesed. 5. Mis riigis sai tööstuslik pööre kõige esimesena alguse? Inglismaal 6. Millistes tööstusharudes võeti masinad esimesena kasutusele

    Ajalugu
    SUVETÖÖ AJALUGU GÜMNAASIUM II KURSUS
    13
    doc

    SUVETÖÖ AJALUGU GÜMNAASIUM II KURSUS

    revolutsiooni lõpuks. 38) Nimeta Prantsuse revolutsiooni tulemusi! (3) Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. See on maailma tuntuim revolutsioon, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed režiimid. Toimus palju muutusi nii territooriumi kui riigikorralduses. Lõppes Bonaparte poolt okupeerimisega. 39) Milliseid vastukajasid leidis Prantsuse revolutsioon Euroopas ning millal ja kuidas tekkis 1. Prantsusmaa-vastane koalitsioon? Prantsusmaa-vastane koalitsioon : 9.Veebruar, 1789 Paljud haarasid tuld et käituda samuti teised aga püüdsid vastu võidelda. 40) Nimeta uusi jooni ja norme, mida Prantsuse revolutsioon tõi inimeste igapäevaellu! (3) Makse hakkasid maksma kõik, muutus see et enne maksis ainult 3. seisus. Inimesed said hakata endale lubama haridust ja osalema kogukonnaelu korraldamises. 3

    10.klassi ajalugu
    Rahvusriigid ja industriaalühiskond
    2
    doc

    Rahvusriigid ja industriaalühiskond

    REALPOLITIK ­ peamiselt Saksamaa ühendamisega seotud mõiste, mis tähendab seda, et poliitika ajamisel kasutatakse pigem jõu ja diplomaatia meetodeid kui eetika- ja moraali punkte 4. Seleta mõistet IMPERIALISM Venemaa näitel 5 seostatud faktirohke lause abil. Venemaa soovis laiendada oma mõju Lähis-Idas. 19. saj. Lõpul kujuneb vene sovinism, mis peab slaavi kultuuri ülimuslikuks. Venemaa soovis kasvatada oma mõjuvõimu Euroopas. 5. Seleta mõistet IMPERIALISM Saksamaa näitel 5 seostatud faktirohke lause abil. Bismarcki raua- ja verepoliitika on üks osa imperialismist. Saksamaa alustas kolooniate vallutamist Aafrikas ja Aasias 19. saj. Lõpul ­ 20. saj alguses. Saksamaa soov muutuda suurriigiks Euroopas, kelle arvamusega arvestatakse. Preisi-Prantsuse sõda 1870-1871 ­ põlise vaenlase Prantsusmaa purustamine. Saksa majanduse võimas kasv tänu riigi toele. 6

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun