I Maailmasõda - kokkuvõte. (1)

I maailmasõda.
20.sajandi algul jätkusid vastuolud suurriikide vahel. Eriti selgelt tulid need välja kahe suurriigi Inglismaa ja Saksamaa vahel. Tänu Saksamaa mõju kasvule hakkas Inglismaa aktiivsemalt liitlasi otsima ning suhtumine Prantsusmaasse muutus tänu Edward VII seltskondlikule suhtlemisele. 1904 .aastal sõlmitigi Prantsusmaaga kokkulepe, tuntud kui „südamlik kokkulepe“ (pr.k. entente cordinale). Avalikus osas sai Inglismaa tegevusvabaduse Egiptuses ja Prantsusmaa vabad käed Marokos , kuid salajases kokkuleppes jagati omavahel koloniaalvaldusi. See tähendas nii Egiptuse kui Maroko iseseisvuse kaotamist ja koloniaalvaldusteks muutmist . Saksamaale oli see liit ohumärgiks ja ta proovis lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid, kuid see ei õnnestunud.
Saksamaale ei meeldinud ka Prantsusmaa mõju kasv Marokos. Salajase kokkuleppe järgi esitas Prantsusmaa 1905.aastal Maroko sultanile reformide kava, mis oleks tugevdanud Prantsusmaa positsiooni Marokos. Saksamaa aga ei saanud seda lubada ja samal aastal külastas keiser Wilhelm II sadamalinna Tangerit ja kuulutas, et kavatseb kaitsta Saksamaa huve Marokos. See julgustas ka sultanit ja ta nõudis rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumist selle arutamiseks. 1906.aastal Algericases toimuski rahvusvaheline konverents, kus otsustati säilitada Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikus, kuid Prantsusmaad eelistati edasi. Sellega pidi Saksamaa oma lüüasaamist tunnistama, kuid sisepinged Marokos jätkusid.
Tänu Inglismaa-Prantsuse-Venemaa liidule tõusis päevakorrale ka Inglise-Vene liidu küsimus, sest Prantsuse-Vene liit oli juba eelmine sajand loodud. Venemaa oli sellest väga huvitatud, sest ta tahtis tugevdada võimu Musta mere väinade üle ja kindlustada juurdepääsu Vahemerele. Inglismaa aga tahtis pidurdada Saksamaa tugevnemist ja reguleerida ka omavahelisi suhteid koloniaalvallutustel. 1907. aastal kirjutatigi lepingule alla , millega jagati Iraan mõjusfäärideks ja Venemaa ei pretendeerinud enam Afganistanile. Selle lepinguga sai lõpliku ilme kolmikkokkulepe ehk Antant (Triple Entente) ja see oli vastukaaluks keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia) 1882. aastal loodud Kolmikliidule.
20.sajandi algul oli rahvusvaheliste pingete ohtlik allikas Balkan , kus tugevnesid ka sealsete maade iseseisvuspüüded. 1908.aastal vallandus Bosnia kriis. Bosnia ja Hertsegoviina olid Berliini kongressi otsusele vormiliselt jäänud Türgi võimu alla , kuid tegelikult valitses Austria-Ungari. Austria-Ungari okupatsioonivõimuga aga ei olnud rahvas rahul ja süvenes ka Serbia -meelne liikumine ja sellele õhutas kaasa ka Türgi. Austria-Ungari proovis jõuga suruda maha mässu, kuulutades Bosnia ja Hertsegoviina endaga liidetuks. See aga tõi kaasa välispoliitilise kriisi, mis küll ei muutunud sõjaliseks. Antandi riigid pidid tunnistama Austria-Ungari annektsiooni, sest selle taga oli Saksamaa.
1911.aastal algas Marokos ülestõus, mille ajendiks oli Prantsusmaa tungimine Maroko sisealadele. Saksamaa sekkus sellesse, sest kartis , et Prantsusmaa haarab kogu kontrolli Marokos. Sellega aga ta algatas uue Maroko kriisi. Rahvuslikud pinged suurenesid ja valmistuti sõjaks. Samal aastal sõlmiti siiski Saksamaa ja Prantsusmaa vahel kokkuleppe, millega Saksamaa nõustus Prantsusmaa protektoraadi kehtestamisega ja vastutasuks sai Saksamaa osa Prantsuse Kongost. Kriisi kasutas ära Itaalia, kes tegi teoks oma ammuse vallutusplaani ja hõivas Triplotaania ja Kürenaika.1913.aastal hakati neid alasid nimetama Liibüaks.
1912.aastal sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro Türgi-vastase liidu. Samal aastal puhkes esimene Balkani sõda, mille kaotas Türgi. Järgmisel aastal sõlmisid suurriigid Londonis rahu, millega Türgi kaotas kõik valdused Balkanil ja osa Ida-Traakiast ning Albaania sai iseseisvuse. Balkani alade jagamisel puhkes uus sõda, millega Serbia positsioon tugevnes, kuid suhted pingestusid Austria-Ungariga. Serbiat aitas Venemaa, Austria-Ungarit Saksamaa. Balkani poolsaart hakati kutsuma „Euroopa Püssirohukeldriks“, kus võis iga hetk vallanduda konflikt.
28.juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. Austria-Ungari pealinnas nõuti kohe sõda Serbia vastu, kuid kuna Serbiat toetas Venemaa, siis oli Austria-Ungaril vaja Saksamaa abi. Berliin oli sõjaks valmis ning Prantsusmaa keiser ütles, et nad täidavad oma liitlaskohustusi. Inglismaa jäi esialgu sõjast kõrvale, mis pani Saksamaa veel aktiivsemalt tegutsema. Samal päeval kui tapeti troonipärija, kuulutas Austria-Ungari Serbiale ka sõja. Seepeale kuulutas Saksamaa 1.augustil Venemaale ja 3.augustil Prantsusmaale sõja. Saksamaa esitas ka Belgiale ultimaatumi, lubades vägesid Belgia territooriumile. Belgia pöördus abi saamiseks Inglismaa poole ja London nõudiski Saksamaalt erapooletuse austamist, kuid saamata vastust, kuulutas 4.augustil Saksamaale sõja. I maailmasõda oli alanud.
Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid, valmistades konkreetseid sõjaplaane. Erilist rolli etendas Saksamaa püüd leida endale „koht päikese all“. Saksamaa sõjaplaani oli välja töötanud kindralstaabi ülem von Schlieffen . Temal oli välksõja plaan , mis näis ette, et kõigepealt tuleb läbi Belgia tungida Prantsusmaale ja purustada riik pooleteise kuuga, siis suunata kõik jõud Venemaa vastu. Prantsusmaa tegi suure panuse Prantsuse-Saksa piiri kindlustamisele, kuid kuna Schlieffeni plaanid oli teada-tuntud, siis ei arvatud, et Saksamaa täidab neid ja Prantsusmaa jättis Prantsuse-Belgia piiri kindlustamata. Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel-Saksamaa ja Austria vastu. Põhiplaan oli Saksa vägede purustamine Ida-Preisimaal, et kergendada Prantsusmaa olukorda läänerindel. Inglismaa aga pööras rohkem tähelepanu Venemaa ja Prantsusmaa rahastamisse, jäädes ise „pealtvaatajaks“. Euroopasse saatis ta sõdima kõigest 70 000- mehelise armee .
Läänerindel algas sõjategevus Saksa vägede sissetungiga Belgiasse ja Luksemburgi, kuid kiiret läbimurret ei olnud. 1914.aastal toimus nn piirilahing Saksa ja Prantsuse, Inglise vägede vastu. Viimased olid sunnitud taganema ja Saksa väed jõudsid Pariisi lähistele. Prantsuse armee alustas Marne ’i lahingus vastupealetungi ja Saksa väed paisati tagasi. Nii nurjati Schlieffeni välksõja plaan ja läänerindel algas positsioonisõda. 1915.aastal kasutasid sakslased Ypres ’i lahingus inglaste vastu esimest korda gaasi. Gaasiballonid paigutati 6 km ulatuses rindele ja tuul kandis gaasi inglasteni. 15000 kolmandik suri ning samal aastal kasutasid inglased ka gaasi. 1916.aastal tahtsid saksa väed vältida sõja venimist ja alustasid rünnakut Verduni kindluse vastu, mida prantslased kindlasti kaitseksid. Sõda kestis 10 kuud ja sõjas langes mõlemalt poolt üle miljoni inimese. Prantslased suutsid pealinna kaitsta. Verduni lahinguga peaaegu samal ajal toimus Somme’i lahing, kus kasutati esimest korda lennuväge ja tanke. Prantsuse-Inglise väed aga ei suutnud Saksa rinnet murda ja edutult lõppes ka inglastele 1917.aasta tankirünnak Cambrais linna lähistel.
1914.aastal oli Venemaa peaeesmärk vallutada Ida-Preisimaa. Alguses saavutatigi edu, kuid Tannenbergi lahingus langes üks kahest Vene armeest. Austria väed aga sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel ei toimunud positsioonisõda. Sellega arvestades tahtis Saksamaa 1915.aastal Venemaa lõplikult purustada, kuid esialgne edu ei toonud kaasa läbimurret. Samal aastal stabiliseerus rinne Riia-Daugavpils-Pinsk-Tšernovtsõ joonel . 1917.aastal toimunud Veebruarirevolutsiooniga kukutati tsaarivalitsus ja sellele järgnenud Ajutine Valitsus täitis edutult liidukohustusi. Saksamaa vallutas samal aastal Riia ja okupeeris Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa .
Peale lääne- ja idarinde sõdisid Balkanil Serbia ja Austria-Ungari. Pärast Bulgaaria sõttaastumist Keskriikide poolel 1915.aastal kaotas Serbia sõja. Samal aastal kuulutas Austria-Ungari ka Itaaliale sõja. Alguses ei saavutanud kumbki edu, kuid 1917.aastal tulid Austria-Ungarile appi Saksa väed ja sõjasaatus oli otsustatud. Saksamaa vallutas Camporetto ja alles hiljem Inglise-Prantsuse väed taastasid rindejoone. 1914.aastal astus Saksamaa Jaapani vastu ja vallutas mitu tugipunkti Hiinas ja Vaikses ookeanis hulga saari . Türgi sõttaastumisel Saksamaa poolel tekkisid rinded Venemaaga Kaukaasias ja Inglismaaga Lähis-Idas.
Inglismaa osavõtt sõjast kindlustas ülevõimu Antandi riikidel merel. Tõsiseks ohuks aga said Saksa allveelaevad . 1915.aastal kuulutas Saksamaa allveesõja ja meri Inglismaa ümber sai sõjatsooniks. Kõik reisi- ja kaubalaevad uputati, kuid üldsuse survel Saksamaa lõpetas sellise tegevuse. 1916.aastal suundus Saksa laevastik Põhjamerre, et anda otsustav hoop Inglise laevastikule. 31.mail toimus Jüüti lahing, mis oli ajaloo suurim merelahing . Sõja lõpuks ei suutnud Saksamaa Inglise mereblokaati ja laevastikku purustada. Tänu merelahingule said liitlased hõivata samal ajal Saksa kolooniaid Aafrikas. Aasias ja Okeaanias .
1917.aastal toimus Venemaal riigipööre. Võimule tulnud bolševikud sõlmisid sakslastega vaherahu , kuid Saksamaa kasutas Venemaa nõrkust ära ja alustas järgmisel aastal uut pealetungi. Samal aastal sõlmisid bolševikud Brestis rahu Saksamaa ja tema liitlastega ning bolševikud loobusid Ukrainast, Baltikumist ning osa endale sai ka Türgi. Saksa väed aga eirasid rahu ja vallutasid Krimmi, läksid Gruusiasse ja ka Soome. Venemaa lahkumisele sõjast sai Saksamaa paigutada idarinde väed läänerindele. 1918.aastal võtsid Saksa väed ette 4 suurt pealetungi, mis aga ei tasunud ennast ära. Antandi vägedel oli edukas kaitse ja nad korraldasid vastupealetungi.
Saksa väed olid liiga kurnatud ning neil ei jäänud muud üle kui paluda vaherahu. Samal ajal väljusid sõjast ka Saksa liitlased: Bulgaaria, Türgi ja Austria-Ungari. 11.novembril 1918 kirjutatigi Compiegne ’i metsas alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa pidi kahe nädalaga väed vallutatult aladel välja viima ja sellega algas desarmeerimine.
Sõda ei olnud ainult kahe vaenupoole tüli, vaid sinna kaasati ka Antandi poolel Jaapan, Itaalia, Rumeenia ja Ameerika Ühendriigid, viimased astusid sõtta 1917.aastal. 1918.aasta novembriks oli juba üle 2 miljoni Ameerika sõduri. Keskriikide poolel oli abiks Türgi ja Bulgaaria. I maailmasõtta mobiliseeriti relvajõududesse üle 67 miljoni inimese: Antandi poolel 42 ja Keskriikide poolel 25 miljonit. Üle 10 miljoni sai surma ja haavata 20 miljonit inimest. Seda ei osanud ette kujutada ka kõige julgemad sõjateoreetikud. Sõda mõjutas oluliselt rahvastiku arengut ja suurendas sotsiaalseid probleeme. Inimeste elatustase halvenes ja mitmel pool valitses nälg. Toitu hakati jagama kaardisüsteemi järgi ning erilised kannatajad olid lahingute tallermaa elanikud. Sõda purustas vanad moraalinormid ja tavad. Valitsesid minnalaskmismeeleolud ja moraal käis alla. Inimeste teadvus võõramaade poolest aga suurenes.
Kogu majandus oli suunatud relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. Tarbekaupade tootmine vähenes ja rindele hakati võtma peale meeste ka naisi ja lapsi. Eriti tuntav oli majanduslik laos põllumajanduses ja mitmes riigis kehtis üldine töökohustus ning võeti vastu seadused, mis keelasid streikida ja palka juurde nõuda. Tänu sõjale kasvas suurettevõtete kasum, kuid väikeettevõtted laostusid. Riik hakkas rohkem tähelepanu pöörama majanduselu juhtimisse, hakates jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. Riik andis ka krediiti sõjatoodangu ettevõtetele ja tasus toodangu eest riigikassast.
Sõja alguses valitses sõjavaimustus. Sõtta mindi patriotismiga ning püüti unustada poliitilisi erimeelsusi.Kuid juba esimestel kuudel, kui oli juba enneolematu arv ohvreid, vähenes sõjavaimustus. See asendus tüdimusega ning paljud mõtlesid, et kas seda sõda ikka vaja on. Sõjavastased meeleolud levisid ka tagalas ning paljudes riikides toimusid streigid ja demonstratsioonid ning vennastumine vaenlaste vahel.
Sõja üheks märksõnaks oli kaeviku- ehk positsioonisõda, sest armeed oli suured, võeti kasutusele kuulipilduja ja rajati kaitserajatisi. See sai mõistagi toimuda ainult industriaalühiskonnas.Tekkisid ka uued väeliigid: lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükivägi. Esimesed õhurünnakud tehti tsepeliinidega, mille leiutas krahv Zeppelin . Alles 1917.aastal asendati need pommituslennukitega. Sõda muutus kolmemõõtmeliseks: lahingutele maismaal ja merel lisandus õhurünnak, mis kaotas varasema ettekujutuse rindejoonest. Õhurünnakuga sai purustusi tekitada nii tagalas kui linnadele. Kolmemõõtmelisuses kaotati ka vahe sõjaväe ja tsiviilelanikkonna vahel, mille tõttu oli sõda eriti kõikehõlvam. Tänu sõjale võeti kõik leiutised kiiresti kasutusele ja näiteks autode tootmine suurenes 5 korda.
Esimeses maailmasõjas muutus jõudude vahekord oluliselt, näiteks enne võlgu olnud Ameerika Ühendriigid olid nüüd majanduslikult üks tugevamaid. See sellepärast, et kaotused olid väiksemad. Saksamaa lüüasaamine oli rõõmuks Inglismaale ja Prantsusmaale ning rahvusvahelisele areenile tõusis ka Nõukogude Venemaa. Tänu Saksamaa ja Austria-Ungari lagunemisele said mitmed nende allutatud alad iseseisvuse, näiteks Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Vene tsaaririigi kokkuvarisemine andis iseseisvuse võimaluse Poolale, Leedule, Eestile, Lätile ja Soomele.