Eesti Vabadussõda 1918-1920 (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Kiili Gümnaasium
Referaat
Eesti Vabadussõda 1918-1920
Kert Kustavson
Õp. Riina Raja
Kiili 2011
Sisukord

Sissejuhatus

Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed

Sõjakäik

Tartu rahu

Kokkuvõte

Pildid Vabadussõjast ja sellega seonduvast

Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Saksa VI reservkorpuse vastu. Kulus ainult 17 päeva peale I Maailmasõja lõppu, kui hakkas Eesti Vabadussõda.

Sõja käik
Sõda algas 28. novembril 1918, kui Nõukogude Venemaa tungis peale Narvale. Seal toimus Vabadussõja esimene lahing Saksa Keisririigi väeüksuste, Eesti 4. polgu ja Punaarmee vägede vahel. Narva lahingu kaotasid venelased . Punaarmee vägedest sai surma ja haavata kokku umbes 200 meest ning vangi langes 25 venelast kellest üks oli sõduririietuses naine. Lisaks vangidele saadi sõjasaagiks 4 raskekuulipildujat.
Narva lahingust umbes paar tundi hiljem hakkas ka teine lahing Joala küla põldudel (Joala lahing). Seal sõdisid Eesti ja Saksaväed Nõukogude Venemaa vastu. Eestlaste pool sõdis umbes 150 meest, venelaste pool ümmarguselt 300 meest. Lahingus langes kokku 97 meest – 3 Eesti poolel ja 94 Venemaa poolel – ning haavata sai 39 meest – eestlaste pool 9 ja venelaste pool 30. Ka selle lahingu võitsid Eesti ja Saksa väed.
Edasi hakkas edu saatma venelasi, sest Saksa väed olid lahkunud ja Eestlasi oli rindel ainult 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Terve esimese kuu eestlased ainult taganesid. Punaarmee väed vallutasid selle ajaga Kirde- ja Kagu-Eesti ning ka Tartu.
12. detsembril saabus Tallinna reidile Suur-Britannia sõjalaevastik admiralide Edwyn Alexander Sinclairi ja Walter Cowani juhtimisel. Laevastiku saabumine õnnestus alles teisel katsel, sest esimesel katsel hukkus Saaremaa lähistel inglaste kergeristleja „Cassandra“ ning laevastik otsustas tagasi pöörduda. Tänu inglaste laevastikule oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. Ka USA abistas Eestit sõjas eeskätt humanitaarabiga.
23. detsembril 1918. aastal nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon , mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku ainult 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus 30. detsembril Tallinnasse jõudnud Martin Ekströmi juhitud Soome vabatahtlikud ning Eesti vabatahtlikest – koolipoistest moodustatud üksused, kohalikest baltisakslaste poolt moodustatud Balti pataljon Konstantin Weissi juhtimisel ja Pihkva piirkonnas Punaarmeed takistanud vene valgekaartlaste Põhjakorpus.
1919. aasta jaanuari alguseks oli Punaarmee ainult 40 kilomeetri kaugusel Tallinnast. Eesti väed Johan Laidoneri juhtimisel asusid vastupealetungile. Terve pealetungi ajal valdavalt saatis edu ainult Eesti poolt ja 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud . Vastupealetungi käigus võtsid eestlased vangi 6000 venelast ja said sõjasaagiks üle 40 suurtüki.
Eesti vägede vastupealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. aasta jaanuaris oli Nõukogude Punaarmee ja Nõukogude Läti armee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga, kus moodustati Läti NSV ja ka suure osa Leedust koos Vilniusega, kus moodustati Leedu-Valgevene NSV. 16. veebruaril alustas Punaarmee Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste.
Samal päeval algas Saaremaa mäss. Kus 237 Saaremaa ja Muhu saare talumeest mässasid mobiliseerimise vastu. Mäss toimus Kuivastus, kuhu olid kohale tulnud ka lipnik Arseni Efimoff, sõjaväeametnik Karl Tammel ja riigimetsavaht Vaher . Talumehed läksid meeste jutu peale nii närvi, et nad lasid maha Arseni Efimoffi ja tema kaaslased. Hiljem surmati ka Kuivastu julm mõisnik Axel von Buxhoeveden. Eesti Ajutine Valitsus moodustas kiiresti karistussalga 242 mehest ja 22 kuulipildujast, et takistada mässu levimist mandrile ja karistada mässlejaid.
Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude 285 000 mehest suunati Eesti vastu Punaarmee 80 000 eliitvõitlejat – Läti kütti. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpule viimisega 75 000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil Poola vägedele ja Riia 22. mail.
12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva.
Eesti omakorda aitas luua sõjaväge Lätil, pärast Karlis Ulmanise valitsuse kukutamist Eestisse evakueerunud Läti sõjaväelastest. 1919. aasta suvel opereeris kolmest Eesti diviisist kaks Põhja-Lätis, puhastades selle Punaarmeest (Marienburg-Jakobstadti operatsioon 27. maist kuni 5. juunini ).
Juunis 1919 põrkasid Eesti-Läti väed kokku Saksavägedega, kes üritasid allutada Lätit oma võimule. Selle kokkupõrke tagajärjel toimus Landeswehri sõda.
Landeswehri sõda kestis 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919. 10. juunil üritati sõlmida rahulepingut, mis aga kahjuks ebaõnnestus ja tekkis uus konflikt. Mõlemad pooled tegid mõned vastupealetungid ja 2. juuli õhtul hakkasid vaherahu läbirääkimised, mis seekord õnnestusid. 3. juulil kell 03:30 sõlmiti vaherahu tingimused, et sakslased tõmbuvad tagasi Lielupe taha ja eestlased lõpetavad pealetungi. Kõige otsustavam lahing toimus Võnnu all 23. juunil, kus Eesti-Läti väed purustasid Saksaväed. Seda päeva tähistatakse Eestis (ametlikult alles 1935. aastast) Võidupühana. Sõja lõpuks sai Läti tagasi oma iseseisvuse. Sõjas sõdis Eesti-Läti poolel 6200 meest 190 kuulipilduja , 50 suurtüki ja 2 soomusrongiga ning Saksavägede poolel 5200 meest 310 kuulipilduja, 50 suurtüki, 12 miinipilduja ja 1 soomusrongiga. Lisaks kasutasid sakslased ka lennuväge.
Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus suvel ja sügisel 1919 Venemaa ja Läti pinnal. Suuresti toimus see koostöös Judenitši juhitud Loodearmeega. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest ning lisaks veel võõrväed. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. aasta lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10:30 hommikul .
Tartu rahu
2. jaanuaril sõlmisid Eesti esindajad Jaan Poska ja Jaan Soots ning Venemaa esindajad Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek ja Issidor Gukovski Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel vaherahu. Läbirääkimised toimusid Aia tänavas majas nr. 39.
Rahulepinguga määrati ära, et Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust ja loobub õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta.
Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel asus Venemaalt Eestisse elama 38 tuhat eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 tuhat eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda .
Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste ümberasumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust.
Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega sündmuseks.
Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.
Mõned Antandi riigid olid rahulepingu sõlmimise vastu. Nõukogude Venemaa oli pärast bolševike võimule tulekut jäänud poliitilisse isolatsiooni. Ka Eestil nappis rahvusvahelist tunnustust.
Leping hakkas kehtima alles 30. märtsil 1920 kui Moskvas vahetati ratifitseerimiskirjad.
Tartu rahulepingu sõlmimine näitas teistele riikidele, et Nõukogude Venemaaga on võimalik läbirääkimisi pidada ja rahvusvahelisi lepinguid sõlmida. Ei läinud poolt aastatki kui ka teised sõjas osalenud riigid hakkasid läbirääkimistest ja vaherahu sõlmimisest mõtlema. Leeduga sai leping sõlmitud 12. juulil 1920, Lätiga sõlmiti leping kuu aja pärast 11. augustil 1920. Poolal läks rahulepingu sõlmimiseks kauem aega. Nemad said lepingu sõlmitud alles rohkem kui aasta hiljem 18. märtsil 1921.
Kokkuvõte
Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918 ja lõppes 3. jaanuaril 1920, kui venelased alla andsid. Sõda kestis umbes 1 aasta ja 4 kuud. Sõda hakkas väga hästi Nõukogude Venemaa jaoks, kes suutis algul eestlasi kiiresti lüüa lahingutes, aga edaspidi hakkasid Eesti väed tugevnema ja Venemaa hakkas ise lüüa saama. Eestlased sõdisid ka vahepeal Saksavägedega Läti alal ning suutsid ka nemad alistada kiiresti umbes kuu ajaga. Sõda lõppes vaherahu ja eestlaste võiduga. Eestlasi hukkus sõjas umbes 5000 haavata sai 14 000 ja 667 langes vangi. Venelaste langenute ja haavatute arve ei teata, aga neil oli 10 000 vangilangenut. Saksaväed kaotasid 400 meest ja 1100 sakslast sai haavata.
Pildid Vabadussõjast ja sellega seonduvast
Sõtta kutsuv propagandaplakat Tartu rahulepingu allkirjad
Eesti Vabadussõja Võidusammas Johan Laidoner
Soomusrong „Pisuhänd“ Medal Vabadussõjas osalenutele
Soome vabatahtlikud Tallinnas Tartu Rahu sõlmimine
Kasutatud kirjandus

.ODT Laadi alla originaalfail 8 lk · .odt · 7 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KertKus Õppematerjali autor

Eesti Vabadussõda Vabadussõda ajalugu Sõja käik

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti vabadussõda

Referaat Erki Tõnne PA-12A Tallinn 2013 Sissejuhatus 19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (Joonis 1), milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks riigiks ja mis kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Demoraliseerunud Vene armee taganes peaaegu vastupanu osutamata. Sakslased hõivasid

Ajalugu

odt

Vabadussõda

Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. Vabadussõda toimus 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Esimese maailmasõja tulemusena alistus Saksamaa Lääneliitlastele 11. novembril 1918. aastal. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksa keisririigiga sõlmitud BrestLitovski rahulepingu. 16.

Ajalugu

pptx

Eesti Vabadussõda

Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner • Soome vabatahtlikud – 4000 meest • Vene valged – 50 000

Eesti ajalugu

doc

Vabadussõja uurimistöö

Vabadussõda uurimisöö Koostaja: xxx IX Juhendaja: xxx Roosna-Alliku 2007 Sisukord ......................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus

Ajalugu

odp

Eesti Vabadussõda

Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest · Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud 4000 meest · Vene valged 50 000 ·

Ajalugu

docx

Eesti vabadussõda (referaat)

Tallinna Arte Gümnaasium Eesti vabadussõda Referaat Koostaja: Nimi Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Olukord vabadussõja alguses..................................................................................... 3 Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu see ei

Ajalugu

doc

Eesti iseseisvumine

· Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia

Ajalugu

docx

Vabadussõda

Kuupäev: 17.04.18 1918. aasta novembris, kui Nõukogude Venemaa valitsus tühistas ühepoohepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu, andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada taganevate Saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis punaarme 12 000 mehega üle Eesti piiri Narva, kus pidid esimese vastupanu esitama Tallinnast kohale veetud gümnasistid koos mõne salga Narva koolipoistega. Pealetungivale vaenlasele astuti täiesti ettevalmistamatult vastu ning kaitsejõude loodi taandumislahinguis. Rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14 000 kaitseliitlast, vähem kui pooled neist püsside ja varustusega ning ilma ainsagi suurtükita. Sõja algusperiood oli Eestlastele väga raske - Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid

Ajalugu

Rohkem sarnaseid