Yom Kippuri sõda (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Yom Kippuri sõda

 Yom Kippuri sõda oli Araabia riikide koalitsiooni ja Iisraeli vahel toimunud sõda. See sõda oli üks osa Araabia-Iisraeli konfliktist, nö. neljas sõda. Sõda sai alguse 6. oktoobril Yom Kippuri päeval (selle päeva järgi nimetati sõda) ning kestis 25. oktoobrini 1973. aastal. Toimus see Suessi kanali piirkonnas, Golani kõrgendikku ümbritsevatel aladel ning Siinai poolsaarel. Araabia riike juhtisid Egiptus ja Süüria ning nende seas üritas mõjuvõimu luua NSV Liit, kes oli seega Araabia maadele liitlaseks. USA oli Iisraeli toetajaks, kuid ta soovis saada liitlasi ka Araabia maade hulgast.

Ajalugu

2

docx

Iisraeli ja Egiptuse sõjad

Sellest hoolimata tuli Araabia riikide rünnak 6. oktoobril Iisraelile üllatusena tänu mitmetele Egiptuse armee pettemanöövritele eelnevatel päevadel. Sõja põhjuseks oli Iisraeli poolt okupeeritud territooriumid, mida rahumeelsete meetoditega ei suudetud tagasi saada. Iisrael õigustas territooriumide okupeerimist enesekaitsena oma naaberriikide korduvate vaenulike aktide eest piirialadel. Sõda nähti ka vahendina Araabia riikide ühtsuse tugevdamiseks. Iisraeli sõjaline trump oli tugev lennuvägi, kuid Nõukogude Liit, kes Egiptust ja Süüriat toetas, tegi 1972. aasta veebruaris ettepaneku teha õhutõrjerakettidest "müür" Iisraeli lennukite vastu. NSV Liit andiski SAM-tüüpi maa-õhk rakette ning lisaks ka SCUD maa-maa rakette, mis võimaldaksid hävitada ka Iisraeli tagalat. Seega muutusid vastaspooled võrdsemaks. Lisaks lubas NSV Liit kindlustada ÜRO

Ajalugu

2

docx

Araabia maad

· PVO võitlusmeetodiks jäi terror. · Palestiina küsimus liitis Araabiamaid, kelle eneseteadvus tõusis tänu nendel aladel leiduvale naftale. · 1961.a. moodustati Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon ­ OPEC, milles juhtiv roll oli araablastel. · 1967.a. alustasid Süüria ja Egiptus ning Jordaania ettevalmistusi Iisraeli vastu. Iisrael ennetas oma araabia naabreid Toimus nn. 6 päevane sõda 1967 juunis. · Iisrael purustas Egiptuse sõjaväe ja tungis kuni Suessi kanalini. Sõja käigus okupeeriti taas Siinai, Jordani jõe läänekallas ja Süüriale kuulunud Golani kõrgendikud. Araabia maad ja Iisrael · 6. okt. 1973.a. toimus nn. jom kippuri (suur lepituspäev) sõda. · Egiptus ja Süüria alustasid ootamatult pealetungi Iisraeli positsioonidele. Algul saatis araablasi edu ning Egiptuse väed ületasid Suessi kanali.

Ajalugu

8

docx

Külm sõja kospekt

Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe järgi 1945. aastal 23. juunil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (Praegu kuulub sinna üle 200 riigi). Peamised organid on: Peaasamblee- ühendab liikmesriikide delegatsioone ja käib regulaarselt koos, ning pidevalt tegutsev Julgeolekunõukogu. Pärast Hiina kodusõda lainenes kommunistlik liikumine Indohiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis kaks Korea riiki. Korea sõda 1950-1953

Ajalugu

17

docx

IISRAELI RIIK

tagasi. 2.4 Iisraeli riigi väljakuulutamine 14. mail 1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse Araabia naabrit ­ Egiptus,Jordaania, Süüria, Liibanon, Saudi Araabia, Iraak ja Jeemen.Iisraeli rünnanud araabiamaad kutsusid Iisraeli alal elavaid araablasi üles lahkuma, kuid neile lubati, et nad võivad pärast tagasi tulla ning iisraellaste elamised endale saada.Kui sõda 19 kuuga läbi sai, anti Iisraeli alale jäänud araablastele Iisraeli kodakondsus ning neid ja nende järeltulijaid tuntakse Iisraeli araablastena. Lahkunud olid aga esimene ,,palestiina põgenike" laine.1949. aastal lõppenud Iseseisvussõja järel oli Iisraeli riik veidi suurem kui 1947. aasta ÜRO plaan ette nägi. See ala, millest pidi saama teine Palestiina araablaste riik, oli okupeeritud. Gaza maariba oli Egiptuse oma ning Juudea ja Samaaria ehk tänapäevane Läänekallas

Reklaam ja imagoloogia

8

doc

Kahepooluseline maailm

Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega ­ Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa,

Ajalugu

8

doc

Külmasõja kriisid

Korea Lõuna koreasse ning rinne pidurdub alles pärastt Taegu linna vallutamist. ÜRO'le see ei meeldinud, ning ühiselt võetakse vastu (NSVL ei länud sinna istungile), et tuleb toetata Lõuna-Koread. Kuna sellel ajal ÜRO (UN) oma vägesi ei olnud, siis selle ülesande saab USA. Põhja-Koread toetas siis Hiina meeste ja NSVL tehnikaga. Algab kurnav positsioonisõda ning rindejoon käib mööda Koread edasi tagasi. Kuid 1953 on rindejoon täpselt keset riiki, ning Stalin sureb. Külm sõda hakkab Euroopas tuure koguma ning Korea on Euroopale koormaks. 27 juuli. 1953 sõlmitakse vaherahu. Iisraeli riik on poole väiksem kui eesti. See on demokraatlik parlamentaalne (knesset) vabariik. Riigi keeleks on heebrea ja araabia keel. Parteisi on palju, tavaliselt on võimul koalitsioonivalitsused. Knesset koosneb enamasti kümnest parteist. Peamsitekspoliitilisteks jõududeks on 2 pareid kes on loomult sotsiaaldemokraatlikud. Need on Tööpartei ja Likud.

Ajalugu

9

pptx

Esitlus: Kriisid ja sõjad pärast II MS

maailmasõda  Uute pingekollete teke. Olukord Lähis-Idas 1947.a. novembris otsustati ÜRO Peaassambleel, et Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juudi riigi vahel. 14. mail 1948.a. loodi Iisraeli riik. Iisraeli esimeseks peaministriks sai David Ben Gurion. Määrati kindlaks piirid ning Jeruusalemma rahvusvaheline eristaatus. otsus ei rahuldanud ei araablasi ega juute. 15. mai 1948 - juuni 1949 toimus Araabia-Palestiina sõda. Palestiina araablaste poolel sekkusid sõtta: Egiptuse, Süüria, Jordaania, Iraagi ning Saudi Araabia ja Jeemeni väed. Iisraeli riigil tõrjuda naaberriikide agressiooni. Sõja käigus hõivas Iisrael enamiku Palestiina Araabia riigi territooriumist, ülejäänud osa Jordani jõe läänekaldale jäävad alad ja Gaza sektor liideti vastavalt Jordaania ja Egiptusega. Sõda lõppes ÜRO vahendusel vaherahukokkuleppega. Rahukonverents jäi aga pidamata. 1950

Ajalugu

Kommentaarid (0)