ravimeetod) 3. kunstiteoste analüüs e. loomingu analüüs 4. unenägude seletamine 4 unefaasi 5. keelevääratused keelelised apsud ja unustamised A.Adler psühhoanalüütik: teooria: inimest paneb tegutsema võimuiha e soov ületada endas aegajalt maadvõtvat alavrsustunnet Jung kollektiivne alateadvus sugupõlvede talletatud kogemused ja teadmised. Teooria: igal inimesel eksisteerib lisaks isiksuslikule alateadvusele ka kollektiivne alateadvus, milles peitub oma rahva, kogukonna, suguvõsa lugu. Sellega seostub identiteet e samastumine Humanistlik psühholoogia: 20. saj 50-d Esindajad: C. Rogers, A. Maslow. Keskendub inimese sisemisele tegevusele, tema isiksuse eripärale, inmene ise on küige pädevam langetama otsuseid oma elu kohta. Sellest sai alguse tänapäevane nõustamispsühholoogia, mis keskendub inimese enda probleemi lahendusvõimele. Kognitiivne psühholoogia e teadmine/tunnetamine
Reklaami ülesanne on äratada auditooriumi huvi ning tekitama uudishimu teenuste või kaupade vastu ja nende ostmisele. 2. Poolt ja vastu argumentid. Poolt. · Reklaam soodustab tarbimist ja hulgitootmist. Kestev ja pidev hulgitootmine alandab kauba omahinda ja garanteerib madalad hinnad. · Reklaami mõju auditooriumi peale annab võimalust taotleda tagasiside ja äri tulu pidevust. · Reklaam soodustab uute tehnoloogiate arengut. Vastu. · Halvasti mõjub alateadvusele ja on olemas argumente, et reklaam toob endaga kaasa inimese käitumise muutumist. · Reklaami kulud võetakse kauba hinna sisse, mis viib hindade kasvamisele. · Reklaam sunnib auditooriumile kaupa ja teenuseid peale, mida viimasel pole vaja. · Reklaam tõstab kaubanõudlust ja see võimaldab suurendada ka hinda. 3. Reklaami reguleerimine. Tarbijat huvitab reklaami tüütuse ja hulga vähendamine, aga tootja on huvitatud reklaami hulga ja auditooriumi kasvamises
Toimus teaduse ja tehnika revolutsioon: F. Zeppelin- konstrueeris zeppelini(õhusõiduk). Wrightid- Lennumasin, mis püsis 12 sekundit õhus. G. Marconi- andis eetrisse esimese raadiosaate. M. Planck- kvantmehhaanika leiutaja. J.Thomson- avastas elektroni. E. Rutherford- Planetaarse aatommolekuli avastaja. A. Einstein- relatiivsusteooria J. Evans- kaevs välja Knossose lossi, tänu temale saame rääkida Minose kultuurist ehk Kreeta kultuurist. S. Freud- pani aluse psühholoogiale ning alateadvusele. Suri vähki. H. Ford- konveiermeetodi rakendaja 5) Tekkis keskklass ja koos sellega kujunes arvukas haritlaskond. 6) Koos haritlaste kujunemisega tekkis Rahvuslik liikumine. Euroopa rahvad hakkasid endale nõudma enesemääramisõigust, mis paljudel realiseerus I maailmasõja lõpus. 7) Tööliste ja kapitalistide vaheliste suhete paranemine. 8) Tekkisid mitmes uued kunsti-, muusika-, kirjandusvoolud ning uus kunstiliik: filmindus. R. Kipling- kirjanik M.Gorki- kirjanik S
eksisteerivad seosed teatud vallandavate tegurite ja suitsetamise vahel ning need jäävad sinna isegi siis, kui füüsiline sõltuvus nikotiinist on kadunud. Kuid kui hüpnotiseerija viib suitsetaja alateadvusesse õigeid sisendusi, seosed kaovad või hoopiski asenduvad. Hüpnotiseerija selgitab välja probleemid, mis tekitab inimeses soovi suitsetada ning seostab need tegurid mingi tervislikuma harjumusega. Ta sisendab alateadvusele, et kui patsient tunneb soovi suitsetada, joob ta vett, sööb puuvilju või hoopis elistab mõnele endisele suitsetajale, kes teda toetaks. Kuid sageli keskenduvad sisendused pigem mittesuitsetamise headele külgedele, milleks on siis parem tervis, rohkem raha ja paranenud maitsetundlikus. Kui ravi on läbi saanud, siis soovitatakse patsiendil mõne päeva jooksul suitsetamise soovi vallandavaid tegureid vältida ja samuti ka ei soovitata
teetasse, kus lusikas sulab või Dali taskukellad, mis laual vedeledes hakkavad üle ääre nõrguma. Sürrealism see on mäss ja heitlus. Sürrealistid ei tunnista dadaistide kaotusse suubumist, anarhia asemel püüavad nad luua positiivset. Nad loodavad avastada uut, nn. Ülireaalsust, kus ime on tõepoolest imeline, kus soovidel ja igatsustel ei ole takistusi, kus on võimalik saavutada inimese hinge ja vaimu kooskõla. Nad keskenduvad alateadvusele. Et alateadvuseni jõuda, seda vabastada, selleks kasutavad nad alkoholi, narkootikume, hüpnoosi. Kasutati nn. Automatismi meetodit, mida alateadvus ette tõi, seda käsi paberile kanids. Nt.varvastega kingad, rindadega kleit, klaviatuuril on Lenini pead. 3. Futurism Tekkis Itaalias. Eitas kogu varasemat kultuuri. Ülistas masinaid, liikumist, hävitust, jõudu, sõda. I Manifesti kirjutas Martinetti (futurismi isa), mida hiljem fasistid kasutasid ära oma
Igas halvas asjas, nii uskumatu kui see ka ei tundu, on midagi head, tuleb see vaid välja mõelda ja enda jaoks selgeks teha Loomulikku õnnetunnet on raske jäljendadam kuid vahel aitab parema tuju saamiseks vaid peegli ette minemisest ja iseendale sõbraliku ja seltsiva näo tegemisest. Kuigi esialgu tulevadki vaid kummalised võõriklikud grimassid, on juba iseenda ees võetud otsus positiivsem olla ja asju kergemalt võtta heaks alguseks. Naeratamine saadab alateadvusele tugeva sõnumi rahulolust iseendaga. See aitab tõsta enesehinnangut. Naeratus avab ukse, mis viib edasi karjääri redelil. Naeratusel on võlujõud igas ametis. Särav naeratus avab uksi, saavutab kokkuleppeid ja teenindab kliente, sest vähesed meist sünnivad kuskile kõrgele ametikokale ja tavaliselt tuleb selleks siiski ise midagi saavutada, alustades siis kasvõi naeratusest töövestlusel, mis jätab
tormitsevast valust ja koledusest või K. Ristikivi leida ,,Põlevas lipus" õiglust ja tõde ning O. Wilde kaotada ,,Dorian Gray portree" abil hirmu enda kunstist. Kõik see võib juhtuda ka lugejaga. Ja see on kunst missugune! Arvan, et on aeg muuta rakurssi. Kui elu mõjutab kunsti, siis kas ja kuidas mõjutab kunst maailma, milles elame? Peale eespool kirjeldatud mõju teadlikule kunsti tarbijale usun, et kunsti mõju laieneb ka alateadvusele, seda eriti noorte inimeste puhul, kes on mitmetest suundadest väga kergesti mõjutatavad. Võtan näiteks televisiooni, mis on meelelahutuslik tarbekunst ja samal ajal ülemaailmselt eelistatuim vaba aja veetmise viis. Meile on teada televägivald, mis on pannud lapsed rõdult ämblikmehena alla hüppama ja lapsi mänguhoos õdesid-vendi või ennastki vanemate relvast kogemata tapma. Teiseks probleemiks on
1) tunnetamise vormid 1) Filosoofia 3 põhiprobleemi a) meeleline tunnetamine e sensuaalne a) Metafüüsiline –so on olemisõpetus, mis pärit Aristotelese käsikirjadest, kus füüsikale b) kogemuslik tunnetamine e empiiriline (empirism Bacon) järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Hakati mõtlema, et mis on alge- c) mõistuslik tunnetamine e ratsionaalne (ratsionalism Descartes-mõtlen, järelikult monism-1alge näit Thales-vesi, dualism-2alget, näit keha ja hing, sisu ja vorm, aineline ja olen olemas) d) mittemõistuslik e irratsionaalne (Schopenhauer)-tunnetus rajaneb vaimne, pluralism-mitu alget(vähemalt 3) näit aatomiõpetus. alateadvusele e intuitsioonile e) religioosne tunnetamine e ilmutuslik tunnetamine b) Epistemoloogiline – tunnetusõpetus f) teaduslik tunnetamine e positiivne (pos...
See sündis esimese maailmasõja vapustustest. Dadaistid protesteerisid sõja vastu, mõistsid hukka kogu tsivilistatsiooni ja kultuuri ning otsustasid põgeneda kaosesse. Kasutasid oma loomingus sõnu meelevaldsetes seostes ja püüdsid nii luua lugejas vabastava elamuse. NT Louis Aragon ja Paul Éluard. Sürrealism- Tekkis 1920. Aastate algul rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli asendada reaalsus sürreaalsusega. Nad rajasid oma loomingu alateadvusele ja unenägudele. Sürrealistid ei soovinud ainult uuendada kunsti vaid ka üldisi arusaamu inimestest ja elust. NT Andre Breton, Louis Aragon (prantslased) ja Karl Ristikivi, Jüri Üdi (eestlased) Absurd- sündis vastusena teisele maailmasõjale. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Teoste tegelased olid kaotanud isiksusele omased jooned, kelle tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade ja kes on
Semiootika essee Reklaamklipi analüüs Antud essees analüüsin Maakera ühte reklaami võttes aluseks Umberto Eco visuaalsete kujutiste kodeerimise mitmetasandilise struktuur. Valik selle konkreetse firma telereklaami kasuks oli tingitud hiljuti kirjutatud põhjalikust uuringust AS Nordic Foods´i kommunikatsioonist ning brändingust ning seetõttu tundus loomuliku jätkuna, et ma ka selles töös analüüsin sama kaubamärki. Maakera kaubamärk loodi 2004. aasta mais ning tegemist on täiesti Eestimaise asutusega, nimelt loodi antud firma (AS Nordic Foods) Eestimaist kapitali kasutades. Müügiartikliteks on valimistoidud, supid ja kapsad. Poodides paistavad Maakera tooted välja oma nö eriliste pakendite poolest st need näevad õige lihtsad välja: pakendis oleva toidu pilt, Maakera logo, toidu nimetus (need on küll kohe väga erilised) ning kena valge taust, mis vaheldub kohati rohelisega (seda põhjendas Maakera turundusjuht Katre Kõvask sellega, ...
· Levinum kujutavas kunstis · Mõttetusele reageeriti mõttetusega Sürrealism · Sai alguse 1919a, kui ilmus Andre Breton'i ja Philippe Soupault' luulekogu ,,Magnetväljad" · Breton, Louis Aragon, Raul Eluard, Tristan · Lähtub Freudi teooriatest: · Inimeste sügavam olemus peitub nende alateadvuses · Kasvatus ja ühiskond on sügavama loovuse alla surunud · Sürrealistid: mõistus peab taanduma ja andma teed alateadvusele ja vabadele tungidele. Ootamatud aistingud on loomingu eeldus. Allasurutud sekusaalenergia on kunsti lähtekohaks. Sügavad instinktid ilmnevad unenägudes, aga ka palavikus, joobes. · Tõid kirjandusse nn automaatse kirjutamise (alateadvus) kirjutaja ei pea loogiliselt mõtlema. Kirjutab üles alateadvuse mõtted. · Keelekasutus luules: · Olulisel kohal alateadvusimpulsside kirjapanek · Sõna abil jäädvustatakse mõttekäik
kuigi erinevad patsiendid võivad neid kogeda erinevatel aegadel. Samuti võib esineda suuri individuaalseid erinevusi transi sügavuses ja transiaegsel käitumisel. (Streeter, Michael, 2004) Suure osa oma ravitööst saab hüpnoterapeut läbi viia transi esimese kolme kergema astme jooksul (Streeter, Michael, 2004). Hüpnoosijärgsed sisendused Hüpnoosijärgseid sisendusi kasutatakse sageli patsiendi halbade harjumuste raviks. Transi ajal sisendab hüpnotiseerija patsiendi alateadvusele, et millal iganes pärast ärkamist peaks ta kokku puutuma vanade ihade või olukordadega, reageerib ta neile uuel, teistsugusel viisil. Näiteks võib sisendada, et kui inimene tunneb end stressis või masenduses, siis sigareti süütamise asemel läheb ta hoopis koeraga jalutama. (Streeter, Michael, 2004) Transist väljumine Kui ravisisendus on tehtud ja transi eesmärk sooritatud, on hüpnoterapeudi ülesandeks tuua inimene hüpnoosist välja tavalisse teadvusseisundisse.
horisontaal- või vertikaaljooni ja viit värvi - musta, valget, sinist, punast ja kollast. Lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav maailm on tegeliku, seaduspärasuste maailma juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus. Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud. Eesotsas kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Psüühiline, toetub alateadvusele ja selle väljendamisele. Kaotab piirid elu ja kunsti vahel ja ka kunstiliikide vahel. Joan Miro tööd sigri-migrid, nagu oleks lapse või vaimuhaige tööd, Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali. Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud,
horisontaal- või vertikaaljooni ja viit värvi - musta, valget, sinist, punast ja kollast. Lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav maailm on tegeliku, seaduspärasuste maailma juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus. Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud. Eesotsas kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Psüühiline, toetub alateadvusele ja selle väljendamisele. Kaotab piirid elu ja kunsti vahel ja ka kunstiliikide vahel. Joan Miro tööd sigri-migrid, nagu oleks lapse või vaimuhaige tööd, Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali. Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud,
püüdsid nii luua lugejas vabastava elamuse. Dadaistlikku luulet viljelesid prantslased Louis Aragon ja Paul Eluard. Sürrealism Sürrealism tekkis 1920. aastate algul rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülirealismiga - sürreaalsusega. Nad leidsid uusi ideid Sigmund Freudi filosoofiast, millest lähtudes rajasid oma loomingu alateadvusele ja unenägudele. Just inimese alateadvuses (nägemustes ja vaistudes) heiastus neile uus maailm ja reaalsus. Selle avamiseks käsutasid nad kollektiivset ja automaatkirjutamist, võtsid appi hüpnoosi ja narkootikumid. Sürrealistid ei soovinud uuendada mitte üksnes kunsti, vaid ka üldisi arusaamu inimesest ja elust. Sürrealistlikku luulet viljelesid prantslased Andre Breton, Louis Aragon ja Paul
MIDA TEHAKSE? Juhtimisfilosoofia visioon missioon eesmärgid (mõõdetavad) strateegiad (turundus-, juhtimis-, personalistrateegiad) äriplaan plaan korporatiivne kultuur KUIDAS TEHAKSE? 1. finantssüsteemid 2. kommunikatsiooni süsteem 3. IT-süsteemid Pank toetab pigem suurettevõtteid kuna loodab sealt suuremat intressi saada. TURUNDUSE OLEMUS turundus - tegevus, mis viib kokku ostjad ja müüjad turul toimub vahetamine: kauplemine, ostmine ja müümine eesmärgiga teha tuluaid tehinguid Mida teha, et teha tulusaid tehinguid? tarbijapoolne vaade - mida ootab ettevõtjapoolne vaade - turundus - kliendiväärtuse loomine (miks?) turunuds - reklaamitegevus (kuidas?) turundus tähendab mõista kliendi vajadusi, soove ja ootusi paremini, kui ta ise Ettevõtte turundusmeetmestik: Tarbija poolne vaade: ...
See juhtum jõudis USA avalikkuse tähelepanu alla ja edaspidi tuli pidevalt teateid mitmesuguste tundmatute lendavate objektide ilmumisest O On ilmne, et ufod on külalised kosmosest, kuid pole mingeid arvestatavid tõendeid, mis paneksid paika selle kosmose piirid ja olemuse. Sisekosmose aspekti on võimalik psühholoogia vahenditega uurida ja seda ka tehakse -- tulemused väidavad, et ufo-nähtusel on väga suur mõju alateadvusele või just vastupidi, kuid kumbapidi -- seda ei ole võimalik väita. Siiski näib usutav -- apelleerides ka teaduslikule arvamusele -, et tulnukad ei pruugi sugugi olla külalised teistelt planeetidelt, vaid võivad olla suures osas meie enda psüühika vili. Seda psüühika vilja võib aga iseloomustada meie tänapäevase võimetusega tabada tõeliselt oleva parameetreid, mis tekitab kõigis meis segadust ja usaldamatust uurivate distsipliinide vastu
meenub esmalt reklaamitav. Hiljuti vaatasin intervjuud ühe psühholoogiga, kes rääkis just meedia mõjust inimestele. Ta kõneles konkreetselt autodest. Televisioonis reklaamitakse meile suuri ja võimsaid masinaid, millega saab kiirelt kihutada ja läbida igasuguseid takistusi. Statistika näitab, et üle 90 % taoliste mootorsõidukite omanikest ei keera ealeski maanteelt ära. Too mees rääkis ka, et reklaam peab mõjuma alateadvusele ja ürginstinktidele. Inimeses peab tekkima tunne, et ta vajab mõnda eset. Sama tüüp nõustas ka autokompaniisid, kuidas paremini reklaamida. See on lausa vastik, et inimesed, kes on õppinud tundma inimmõistust, selle edendamise ja parandamise asemel püüavad seda hoopis mõjutada enda finantskasumi eesmärgil. Iga isik peab ise aru saama, et temaga ainult manipuleeritakse ja kasutatakse suurte kompaniide taskutäitjatena.
veebruar 1881 13. märts 1953) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Ta polnud lihtsalt väejuht. Nagu Mannerheim Soomes või Pilsudski Poolas, muutus Laidoner mõisteks. Tema isikus kehastus kogu Eesti sõjavägi, Vabadussõja perioodil isegi terve rahvas ja riik. Sellise sümboolse tähenduse omandamine nõuab lisaks teadmistele, tugevatele närvidele ja eeskujulikule mõistusele veel midagi. Ja see miski on mitteõpitav, see on kaasasündinud omadus mõjuda inimeste alateadvusele. Elulugu Johan Laidoner sündis 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri ja Mari Saartseni esimese lapsena. Sealsamas sündisid ka tema kolm venda: Villem, Peeter ja Oskar. Laidoneri haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal, järgnes Viljandi linna algkool ja hiljem linnakool, mille poiss lõpetas 1900. aastal. Pärast seda otsustas valida ohvitseri elukutse. Nagu paljudel teistelgi tulevastel eesti soost kaardiohvitseridel, ei
Hüpnoosi, mille puhul terapeut kutsud patsiendil transi esile nimetatakse heterohüpnoosiks. Samas on olemas autohüpnoos ehk enesehüpnoos, kus inimene viib ise ennast transsi. Mitmed ekperdid väidavad, et kõiksugu hüpnoos on nagunii enesehüpnoos. Sellega peetakse silmas seda, et kuigi transi kutsub esile terapeut, muutub patsiendi, mitte hüpnotiseerija teadvus. Nendel kahel hüpnoosivormil on isegi mõned erinevused. Üks neist on see, et enesehüpnoosi puhul pole kedagi, kes alateadvusele sisendusi teeks. Selleks peab inimene ise endale sobiva sisendustega kava valmis tegema. See tuleb kas meelde jätta või kuskile salvestada ja hüpnoosi ajal kuulata. Samuti ei ole enesehüpnoosi ajal inimesel kedagi, kes teda transsi viiks. Seda peab õppima ise tegema. Seda peetakse esimeseks takistuseks, mida peab ületama, ning see on eriti raske, kui inimene ei ole varem heterohüpnoosi ajal transsi kogenud (M. Streeter, 2004).
Heinesen (Fääri saared); Väinö Linna, Mika Waltari, Pentti Saarikoski, Eeva-Liisa Manner (Soome) 30. Nimetage kolm 19. sajandi lõpu ja/või 20. sajandi alguse teoreetikut/filosoofi, kes on tugevasti mõjutanud järgnenud kirjandust. Moodsa eksistentsialismi vahetud eelkäijad olid filosoofidest taanlane Søren Kierkegaard, hispaanlane Miguel de Unamuno ja sakslane Martin Heidegger. Austria psühhiaatri ja psühholoogi Sigmund Freudi vaated alateadvusele, mitmesugustele kompleksidele ja unenäole kui alateadvuse peegeldusele olid 3 revolutsiooniliselt murrangulised ja nende mõju järgnevale 20. sajandi kultuurile on alahindamatu. Futurismi kujunemist mõjutasid saksa filosoofi Friedrich Nietzsche üliinimese-käsitlus ning prantsuse filosoofi Henri Bergsoni intuitivismi-õpetus. Saksa teadlase Albert Einsteini relatiivsusteooria. 31. Nimetage veel üks T. S
Dadaism kõikvõimsust. Põgenemine kaosesse, sokeerimine, L.Aragon, P.Eluard 1925 loogilise seoseta häälikute, lausete ja sõnade ühendamine sisust oli olulisem efektsekõlaline sõnakasutus. 20. sajandi kõrgaeg (20ndad-30ndad). Idee pärineb Freudi filosoofiast. Loomingu rajamine alateadvusele ja unenägudele. Vaistlikud C. Baudelaire, 20 saj (I assotsiatsioonid ja alkoholi mõjul sündinud I.Laaban, Sürrealism pool) nägemused. Loogika, tavade ja ühiskonna moraali G.Apollinaire, eitamine. Propageeriti automaatset, mõistuse A.Ehin kontrollist vaba, kirjutamisviisi. Kasutati enam vabavärsilises lüürikas.
Tele- ja raadiojaamad saastavad kultuurikeskkonda, sest see on odavaim viis toota publikut. Kui mingil viisil välja arvutada vaimse saaste indeks, siis oleks tulemus ilmselt hirmutav. Suurim vaimne saastaja on reklaam. Kuidas toimib reklaam ja miks nimetab Lasn seda vaimseks saasteks? Edeastatkse korduvalt mingeid ,,signaale", mis peaksid suunama inimeste hilisemat käitumist, mingis mõttes nagu alateadvusele mõjub. Reklaam mõjutab ka inimeste enesetunnet ja käitumist....inimene tunneb end hästi ja enesekindlalt, kui jalas on firmateksad.... Reklaam on ohtlik, sest ta tundub pealtnäha süütu asi, kuid tegelikult on vägagi ohtlik: reklaamised on kasutusel omamoodi ,,mittemidagiütlev keel" ja kus reklaam puutub kokku elutõdede ja tähendusega, seal ta tühistab nende mõtte.
Sophia See nimi on ikka sümboliseerinud puhast tarkust ja on veidi vägivaldne, ta tähistab naiste rühma, keda võib nimetada ka emantsipeerunud naisteks. Beatrice Naistüüp, kes mõnede arvates asub kõige kõrgemal, skaala teises otsas, Eeva vastas. See tüüp võiks kehastada transtsendentsust, kõrgemat kõlblust, saladust. Tema mõju on positiivne ja selles mõtte on ta ka Artemise ja sireeni vastand. Temast ei teata kunagi palju, aga ta toime, eriti alateadvusele, on väga suur. Muidugi viib temaga kohtumine katsumustele. Nõia elu Inimestel elu igav, haldjail hallivõitu. Nõia elul sel on võlu laskem luuasõitu! Nõia elu, nõia elu, see jah on kõige parem!
psühhoanalüüsi. Freudi väljapakutud uuendus e innovatsioon oli see, et on olemas teadvus ja alateadvus. Teadvustamata osasse on koondunud kõik indiviidi teadvustamata ihad mis mõjutavad meie käitumist nii, et me ise ei teagi. Freudi järgi tuleks inimese kaudu seletada kogu ühiskonda ja kultuur on psüühilised determineeritud e ettemääratud. Jung arendab edasi Freudi arusaama alateadvusest ja leiab et lisaks individuaalsele alateadvusele on meil ka kollektiivne alateadvus, mille kaudu saame me seletada miks mingid grupid või rahvad on millegipoolest sarnased, näiteks neil on ühine pikk ajalugu ja kollektiivne alateadvus on kujunenud ürgses minevikus ja see koosneb arhailistest mütoloogilistest kultuuridest. Seega üks rahvas tajub ühtekuuluvust, mis tuleb sellest ühisest kogemusest, aga me ei oska öelda täpselt miks. Seda ei saa kuidagi tõestada, sest kui juba individuaalne alateadvus on tajumatu,
Pidas lõunat, siis 3-st 9-ni võttis veel patsiente vastu, siis tegeles artiklitega. Nende peres peeti oluliseks reisimist, tervist ja haridust. Ta oli kirglik kollektsionäär korjas antiikseid kujukesi. ,,Argielu psühholoogia" ilmus 20. sajandil. See on enim tõlgitud. Ta räägib eksitegudest, mille all mõistab unustamisi, kõnekomistusi (kokkusurumusepüüe, miski ei juhtu põhjuseta). Eksiteod on üheks psühhoanalüüsi allikaks. Eksitegude uurimine vihjab inimese alateadvusele. Mis on psühhoanalüüs? Tänapäeval ei tegele see patoloogiliste inimestega. Terved inimesed käivad psühhoanalüütiku juures, kuigi see ravi algas haigete juurest. Psühhoanalüüs koosneb mitmetest hüpoteetidest. Psühhoanalüüs koosneb mitmest hüpoteesist: 1. Põhjuslikkuse printsiip Psühholoogiline determinism. Samamoodi nagu füüsilises maailmas ei toimu ka psüühikas miski põhjuseta. Inimhinges ei toimu midagi iseenesest. Igasugune sündmus on põhjustatud mingite
Annab elule eesmärgi, mõtte. Selle sümboli on täiuslikkuse sümbolid (ring). Inimene peab ise leidma oma ainukordsuse, individuaalsuse. Tuleb ületada maski domineerimine, teadvustada varju ja animat/animust ning alles siis jõuab selfini. On vaja elukogemust (enne keskiga pole võimalik). Isiksuse arengu lõppeesmärk on jõuda tõelise minani. Ego ehk mina. Puhas teadvuse kese. Arengu käigus saavad ego ja self üheks. Ego lööb järjepidavust, võimaldab analüüsida kogemusi. Seisab alateadvusele vastu. Terviklik süsteem. Pilet 7. Adler. Oli Freudi õpilane, pigem praktik kui teoreetik. On pereteraapia looja, pidas oluliseks individuaalset lähenemist, kus inimest tuleb mõista nendes raamides, kus inimene asub. On saanud mõjutusi Darwinilt (elu põhiaspekt on keskkonnaga kohanemine, ühed organismid kompenseerivad teisi, olulised on koostöö ja ühtsus.) psühhoanalüüsilt (võtab üle ema-lapse suhted,
isa. Oidipuse kompleks on väikeste poisslaste varajases arenguetapis normaalne, vastavalt tüdruklastel on nn. Elektra kompleks. Väikelaps kiindub enam oma vastassoost vanemasse ja mingil perioodil „rivaalitseb“ samast soost vanemaga tähelepanu nimel. C. G. Jung. Kollektiivne alateadvus. Arhetüüp. Nende väljendumine kirjanduses. Jung ei keskendu oma psühholoogia-alastel analüüsidel mitte üksikisikule, vaid kollektiivsele alateadvusele. See on omane kõigile indiviididele mingis kultuuris, seal säilitatakse kogemuste algeid. Kollektiivne alateadvus on mingi kollektiivi kogu ajalooline või kultuuriline taust, mida kõik indiviidid selles kollektiivis jagavad. Ta on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid - ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid, traditsioonid jne, mida jagab suur grupp inimesi
Inglise mõtlemistüübi fil. aluseks, väljendub inglaste katsetuste, eksperimentidest. (Aurumasin-UK).Haarasid juhtposits. 17.saj. 3) Mõistuslik e RATSIONALNE t., tuleneb mõistusest, mõtlemisel. Ratsionalismi rajaja prants. mõtleja R.Descartes (1596-1650). Rootsi kuninganna Christina kasvataja. ,,Kogito ergo sum" ->"Mõtlen järelikult olen olemas". Prantsuse mõtlemistüübi fil. aluseks peetakse ratsionalism. 4) Mittemõistuslik e irratsionaalne t. IRRATSIONALISM- rajaneb/poseerub alateadvusele, seotud instinktidega. Esindajaks A.Schopenhauer (1788-1860), aluseks oli ,,tahe"-> ,,der Wille". ,,Uued paralipomenad"; ,, Maailm kui tahe ja kujutlus"; ,,Parerga ja paralipomena" Tahe on nagu tugev,pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Aluseks psühhoanalüüs, esindajaks S.Freud, Viini ül. profes. Ps.an. algselt oli see ravimeetod, ravideks neuroosi ja kompleksiga inimesi, hüpnoosi meetodil algul püüti ravida. Kompleks-alateadvuse konflikt tegelikusega. Ps.an
rohkem kontrolli saada ning paremini keskenduda. Teadvusest saab alati mööda minna või seda mujale juhtida. See lubab alateadvusel domineerida seisundis, mida nimetame hüpnootiliseks transiks. Alateadvus on meie uskumuste, kujutluste, hirmude ja seoste panipaik. Seda mõjutades saame muuta oma alateadlikku reaktsiooni meid ümbritsevale maailmale. Nii juhtubki, et hüpnoosi ajal- muutused sisendatakse alateadvusele, mis seejärel käitubki sisenduste järgi. Seansi ajal uurib hüpnoterapeut kliendiga koos tema muret, aitab lõdvestuda ja annab seejärel sugestsioone, kasutades erinevaid hüpnootilisi tehnikaid, mis 7 aitavad näha ebasoovitavaid emotsioone palju positiivsemal moel ning saada alateadlikke teateid selle kohta, kuidas sellega tegeleda. Teraapiakeskuse terapeutide praktikas on kasutatud hüpnoosi, kui ühte töövahendit ning
tulenevad erinevad kompleksid Oidipuse kompleks Meessoost täiskasvanu alateadlik soov omada oma ema ning eemaldada oma põhirivaal ema tähelepanule e. isa Aluseks Sophoklese tragöödia "Kuningas Oidipus", peategelane Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kunin-ganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Hamleti dilemma sarnane Oidipuse omaga > viitab Shakespeare'i enda alateadvusele (Claudius kui Hamleti isa mõrvar > Hamlet ei suuda (alguses) Claudiust tappa, sest Claudius tegi seda, mida Hamlet alateadlikult teha ihaldas. Nn. magamistoastseen > Hamlet Claudiuse suhtes armukande, nõuab, et ema pöörduks Claudiusest ära > oedipaalse soovi kordamine. Carl Gustav Jung ei keskendu üksikisiku teadvusele, vaid kollektiivsele alateadvusele Omane kõigile indiviididile mingis kultuuris, seal säilitatakse kogemuse algesid
tulenevad erinevad kompleksid Oidipuse kompleks Meessoost täiskasvanu alateadlik soov omada oma ema ning eemaldada oma põhirivaal ema tähelepanule e. isa Aluseks Sophoklese tragöödia “Kuningas Oidipus”, peategelane Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kunin-ganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Hamleti dilemma sarnane Oidipuse omaga > viitab Shakespeare’i enda alateadvusele (Claudius kui Hamleti isa mõrvar > Hamlet ei suuda (alguses) Claudiust tappa, sest Claudius tegi seda, mida Hamlet alateadlikult teha ihaldas. Nn. magamistoastseen > Hamlet Claudiuse suhtes armukande, nõuab, et ema pöörduks Claudiusest ära > oedipaalse soovi kordamine. Carl Gustav Jung ei keskendu üksikisiku teadvusele, vaid kollektiivsele alateadvusele Omane kõigile indiviididile mingis kultuuris, seal säilitatakse kogemuse algesid
Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid? kirjanduskaanoni tundmine süvateadmised kaanoni autorite loomingust, bio- ja kultuuritaustast keelteoskus (lugeda teoseid originaalkeeles) süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, -praktikatest ja -zanritest võime tajuda intertekstuaalsust analüüsimeetodite tundmine võime tajuda tekstide süntaktilisi ja semantilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Kuidas t...
Selle suuna ehk olulisim eripära on see, et inimese olemust ja tema motivatsiooni tuuma otsitakse alateadvusest. Psühhodünaamilistest teooriatest kuulsaim ja mõjukaim on S.Freuid psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Milles freudistlikust seksuaaltungi kultusest arendati välja uued õpetused. Jung pööras põhitahelepanu igas inimeses peidus olevale kollektiivsele alateadvusele, mis on psüühikasse ladestunud arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkuultuuris kasutusele võetud sümbolites. Adler rõhutas oma individuaalpsüholoogias võimu ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid liikusid individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile nind pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid
heterohüpnoosiks. Samas on olemas autohüpnoos ehk enesehüpnoos, kus inimene viib ise ennast transsi. Mitmed eksperdid väidavad, et mistahes hüpnoos on nagunii 15 enesehüpnoos. Antud väitega peetakse silmas seda, et kuigi transi kutsub esile terapeut, muutub patsiendi, mitte hüpnotiseerija teadvus. Nendel kahel hüpnoosivormil on mõned erinevused. Üks neist on see, et enesehüpnoosi puhul pole kedagi, kes alateadvusele sisendusi teeks. Enesehüpnoosi tegemiseks peab inimene ise endale sobivate sisendustega kava valmis tegema. Sugestioon tuleb kas meelde jätta või kuskile salvestada ja hüpnoosi ajal kuulata. Samuti ei ole enesehüpnoosi ajal inimesel kedagi, kes teda transsi viiks, seda peab õppima ise tegema. Seda peetakse esimeseks takistuseks, mille peab ületama, ning see on eriti raske, kui inimene ei ole varem heterohüpnoosi ajal transsi kogenud (Streeter 2006: 117). 1.6.7
sama isiku puhul tõenäoliselt kordub. Psühhodünaamiline lähenemine - S. Freud - põhiküsimus: „Mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud?“ Suuna olulisem eripära on see, et inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon. Carl Gustav Jung pööras tähelepanu igas inimeses peidus olevale kollektiivsele alateadvusele, mis on psüühikas ladestunud arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkultuuris kasutusele võetud sümbolites. Alfred Adler rõhutas individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid (nt Erich Fromm) liikusid individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm.).
märgata keskkonda ja muid nüansse *ei poolda mõtet, et kunstiteosel on SUHE ajastuga, puudub dialoog ajastuga *kunstil pole mingit priviligeeritud vormi, ei asu väljaspool inimühiskonda kuulub inimtegevuse vormide hulka *konflikt Marxi põhimõttega : Marx jaotas maailma baasiks (majanduslikud suhted), millele toetub pealisehitus. Vaideldakse vastu, et kunstil on mingi teatav autonoomsus ja ei sõltu sellest baasist. (*ka Freud nägi sama moodi nagu Marx alateadvusele toetub teadvud) *Williams oli vastu ka strukturalismile me ei saa reaalsust vahetult kogeda, siis kasutame keelt, ainult keelelise vahendusena. Tegeleme asjadega, millele me oleme andnud nime, ei saa rääida reaalsusest endast.pmt keeleline kokkulepe ehk KEELELE EI EELNE REAALSUST Willaims ei ole n õnus, ütleb, et keelele eelneb mingi reaalsus 14 IV LOENG R. Williams'i jätk *structure of feeling tundestruktuur struktuur, mille kaudu kulturi elatakse.
, aukohal motivatsiooniküsimus. Motivatsiooni käsitletakse psüühhilise tegurina, mis domineerib bioloogiliste tegurite üle. Inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Alateadvus tähtsam kui teadvus. Tuntuim teooria Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Freudistlikust seksuaaltungi kultusest arendasid tema õpilased välja uued samasse kategooriasse kuuluvad teooriad. Jung pööras tähelepanu kollektiivsele alateadvusele. Adler rõhutas oma individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid pidasid tähtsaks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid. 2. Tunnusjoonte teooriad Isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. See lähenemine oli omane juba Hippokratesele, kes eristas neli temperamanditüüpi - sangiiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku.
Rahulolu, tasakaalu ja harmoonia saavutamiseks on elu ja teiste inimeste süüdistamisest vähe kasu. Kõik, mis on su elus on, oled sa ise sinna kutsunud. Mõtted ja kujutlused on kui magnet, mis tõmbavad sinu juurde just seda, millele tähelepanu pöörad. Õnn ja rahulolu algavad oma sisemaailma teadvustamisest ja ümberkujundamisest. Holistilise psühhoteraapia seansi ajal viibib klient osa teraapiaajast muutunud ehk meditatiivses teadvuseseisundis. Aju töötab siis teistmoodi ning alateadvusele on vabam juurdepääs, psüühika on muutustele vastuvõtlikum ning tunde- ja mõtteblokeeringuid on kergem kõrvaldada. Selles seisundis on võimalik oma sisemaailmas rännata nii ajas kui ruumis. Saab minna tagasi sündmuste juurde, kust probleemid alguse said ning teha muudatusi. Lapsepõlve, looteea ning eelmiste elude kogemine aitab vabastada tundeid ning muuta mõtte- ja käitumismustreid, et olla õnnelikum ja tervem. http://www.teraapia.com/?topic=92&info=1 4.1 Kes saab abi
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
Agressiivsus kui psüühiline dimensioon. Isiksuse teooriad : Psühhodünaamilised Motivatsiooni küsimus on psühhodünaamilistest teooriates aukohal. Inimese olemust ja motivatsiooni tuuma otsitakse (ja leitakse) tema alateadvusest. Kuulsaim ja mõjukaim on Sigmund Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Freudi õpilased arendasid seksuaaltungi kultusest välja uued õpetused. Jung pööras põhitähelepanu igas inimesed peidus olevale kollektiivsele alateadvusele. Adler rõhutas oma individuaalpsühholoogias võimu ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel.. Neofreudistid liikusid sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks 34 sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm). Tunnusjoone teooriad isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut
mõju on tohutu. Freudi järgi tuleks inimese kaudu seletada ka kogu ühiskonda, kultuur on psüühiliselt määratletav ja põhjuslik seos viib inimese juurest kultuuri tasandile. Kultuuri uurimist tuleks alustada üksikindiviidi uurimisest. Ta ise seletab ka kultuurinähtusi läbi psühiaatrilise prisma käsitleb põlisrahvaid ehk metslasi kui vaimuhaigeid PARALEELID. Ei ole väga tänapäevane viis. Jung arendab edasi Freudi arusaama alateadvusest. Leiab, et lisaks individuaalsele alateadvusele on ka kollektiivne alateadvus. Selle kaudu saame seletada, miks mingid grupid on millegi poolest sarnased. Kollektiivne alateadvus on kujunenud kauges ürgses minevikus koosneb arhailistest, mütoloogilistest motiividest. Sellepärast üks rahvas tajub ühtekuuluvustunnet sarnasus mõtlemises ja tunnetuses seda me ei teadvusta. Jutt, mida ei saa tõestada. Konfiguratsionism ehk kultuurimudeli teooria Boasi õpilane Ruth Benedict (1887-1948) (raamat) ,,Kultuurimudelid" 1934
Annab elule eesmärgi, mõtte. Selle sümboli on täiuslikkuse sümbolid (ring). Inimene peab ise leidma oma ainukordsuse, individuaalsuse. Tuleb ületada maski domineerimine, teadvustada varju ja animat/animust ning alles siis jõuab selfini. On vaja elukogemust (enne keskiga pole võimalik). Isiksuse arengu lõppeesmärk on jõuda tõelise minani. Ego ehk mina. Puhas teadvuse kese. Arengu käigus saavad ego ja self üheks. Ego lööb järjepidavust, võimaldab analüüsida kogemusi. Seisab alateadvusele vastu. Terviklik süsteem. Pilet 7. Adler. Oli Freudi õpilane, pigem praktik kui teoreetik. On pereteraapia looja, pidas oluliseks individuaalset lähenemist, kus inimest tuleb mõista nendes raamides, kus inimene asub. On saanud mõjutusi Darwinilt (elu põhiaspekt on keskkonnaga kohanemine, ühed organismid kompenseerivad teisi, olulised on koostöö ja ühtsus.) psühhoanalüüsilt (võtab üle ema-lapse suhted,
· loovisikud loobuvad paljudest hästikorraldatud elu mõnudest ja pühenduvad tööle (Venelin 2007). Loomingulisust on peetud alati inimese eriliseks ja veidi salapäraseks omaduseks. See miski, mida loomingulised inimesed kasutavad oma loominguliste ideede teostamiseks. Suures osas on loominguline protsess intuitiivne, oma osa on siin juhuslikel seostel, mis hiljem osutuvad õigeteks. Kuna intuitsioon ja teised loomingulised aspektid toetuvad alateadvusele, tunduvad nad seetõttu salapärased. Ühest küljest on mõtlemisprotsess tahtele alluv, suunatud ja teadlik, teisest küljest aga automaatne, sundimatu ja alateadlik. Seda saab võrrelda peaaju poolkerade tööga: · Vasak poolkera verbaalne, analüütiline, sümboliline · Parem poolkera - konkreetne, globaalne, ruumiline Paljud kirjanikud teevad selget vahet loomingulisel ehk avastaval mõtlemisel ja kriitilisel ehk loogilisel (analüütilisel) arutlemisel
Isiksuse kui psühhloogia uurimisobjekti kohta on loodud palju erinevaid teooriaid: 1. Psühhodünaamilised teooriad. (põhiküsimus:Mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud?) Suuna olulisem eripära on see, et inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Nendest teooriatest kuulsaim on Sigmund Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Carl Gustav Jung pööras tähelepanu igas inimeses peidus olevale kollektiivsele alateadvusele, mis on psüühikas ladestunud arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkultuuris kasutusele võetud sümbolites. Alfred Adler rõhutas individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid (nt Erich Fromm) liikusid individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks
Isiksuse kui psühhloogia uurimisobjekti kohta on loodud palju erinevaid teooriaid: 1. Psühhodünaamilised teooriad. (põhiküsimus:Mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud?) Suuna olulisem eripära on see, et inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Nendest teooriatest kuulsaim on Sigmund Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Carl Gustav Jung pööras tähelepanu igas inimeses peidus olevale kollektiivsele alateadvusele, mis on psüühikas ladestunud arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkultuuris kasutusele võetud sümbolites. Alfred Adler rõhutas individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid (nt Erich Fromm) liikusid individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks
Terminit das Unbewusste on eesti keelde tõlgitud väga mitmeti, kasutades erinevate tõlkijate puhul sõnu nagu alateadvus, teadvustamatus, ebateadvus, mitteteadvus või isegi irdteadvus. Käesolevas töös on kasutatud sõna alateadvus kui eesti keeles kõige enam juurdunumat, ning seda vastavalt levinud kasutusviisile- mõeldes selle all üksikisiku teadvustamatut osa. Kuna Jung osutab suurt tähelepanu ka kollektiivsele alateadvusele ehk teadvustamatusele, siis on terminit teadvustamatus kasutatud enamasti juhul, kui üksikisikut või ühiskonda mõjutavad kujundid või protsessid, mis pärinevad inimkonna ajaloolise kogemuse üldkogumist. Termin alateadvus oleks minu hinnangul sellises kontekstis eksitav, kus Jungi mõttekäigust selgelt nähtub, et ta ei pea seal silmas mitte üksikisiku psüühikat, vaid pigemini midagi ,,maailmavaimu" taolist.
abil. Nad käsutasid oma loomingus sõnu meelevaldsetes seostes ja püüdsid nii luua lugejas vabastava elamuse. Dadaistlikku luulet viljelesid prantslased Louis Aragon ja Paul Eluard. Sürrealism Sürrealism tekkis 1920. aastate algul rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülirealismiga - sürreaalsusega. Nad leidsid uusi ideid Sigmund Freudi filosoofiast, millest lähtudes rajasid oma loomingu alateadvusele ja unenägudele. Just inimese alateadvuses (nägemustes ja vaistudes) heiastus neile uus maailm ja reaalsus. Selle avamiseks käsutasid nad kollektiivset ja automaatkirjutamist, võtsid appi hüpnoosi ja narkootikumid. Sürrealistid ei soovinud uuendada mitte üksnes kunsti, vaid ka üldisi arusaamu inimesest ja elust. Sürrealistlikku luulet viljelesid prantslased Andre Breton, Louis Aragon ja Paul Eluard, eesti
Dadaistlikku luulet viljelesid prantslased Louis Aragon ja Paul Eluard. Sürrealism tekkis 1920. aastate algul rahulolematusest vana kultuuriga.pärast I MS.Nihestatus,hüperrealism. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülirealismiga - sürreaalsusega. Nad leidsid uusi ideid Sigmund Freudi filosoofiast, millest lähtudes rajasid oma loomingu alateadvusele ja unenägudele. Just inimese alateadvuses (nägemustes ja vaistudes) heiastus neile uus maailm ja reaalsus. Selle avamiseks käsutasid nad kollektiivset ja automaatkirjutamist, võtsid appi hüpnoosi ja narkootikumid. Sürrealistid ei soovinud uuendada mitte üksnes kunsti, vaid ka üldisi arusaamu inimesest ja elust. Sürrealistlikku luulet viljelesid prantslased Andre Breton, Louis Aragon ja Paul Eluard, eesti kirjanduses on
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
