20. saj kunst (0)

20. sajandit iseloomustab ajaloos kõigepealt tööstusühiskonna läbimurre ja laialdane levik. Teaduse ja tehnika tormiline areng tekitas usu helge tuleviku peatsesse saabumisse. Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma.
Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud , eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama . Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism , kubism , abstraktsionism , ekspressionism , futurism , dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism .
Eesminejaks oli mõistagi maalikunst , kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid kähku ka arhitektuuris - tormiliselt kasvavad linnad nõudsid oma. Juba 19. sajandil laialdaselt kasutusele võetud uued ehitusmaterjalid (teras, raudbetoon ) võimaldasid ehitada hoopis teisiti ja märksa kiiremini kui seni. Nii kurb kui see ka pole, andis tugeva tõuke II Maailmasõda, mille purustused Euroopas olid kohutavad, paljud linnad tuli sõna otseses mõttes uuesti uuesti üles ehitada.
Fovismile (prantsusmaal) pani alguse Henri Matisse 'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine , objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju Vincent van Gogh.
Henri Matisse Ta arvas , et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Teosed on vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid . Elulõpuni fovismile truu. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks.
Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain . Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla.
Georges Rouault , keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused ( sedagi ajutiselt ). oli töötanud keskaegsete kirikute vitraažide taastamisel -> töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik , tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv.
Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus)
Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone.
Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust.
Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner algatajana, Karl Schmidt -Rotluff ja teisi kunstnikke.
Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda.
Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed. puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu.
Rindesõdurina sõja üle elanud Otto Dixi töödes kajastuvad võimsalt kaevikute õudused ja sõjajärgsel Saksamaal valitsenud kaos. Suurlinna paineid kajastas oma töödes Max Beckmann . Jõuliselt ühiskonnakriitilised on Käthe Kollwitzi graafilised lehed. Ekspressionism jõudis Ernst Barlachi loomingu näol ka skulptuuri
Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. Venemaal ka
Kubismi algatajaks Pablo Picasso . joonistusõpetaja poeg. varakult tuttav kunstitehnikatega, varakult suurepärane joonistaja ja maalija . hiljem, kui temast oli saanud kunstiuuendaja, harrastas ta kunstitegemist "vanaviisi".19aastasena pariisi, jäi elulõpuni. Esimese paari aasta jooksul maalis ta elu süngetel teemadel sinakas ja hallikas koloriidis (nn. sinine periood ). Edaspidised tööd on pisut rõõmsamad, maalitud roosakates toonides (nn. roosa periood ). " Avignoni naised" – 1.kubismi teos. Analüütiline kubism - lagundada nähtav maailm algosadeks ja kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist.
Kubismi jaoks oli määrav eseme vorm, kuju. Värv jäeti meelega tahaplaanile, vormi rõhutamiseks kasutati meelega tähelepandamatuid toone, enamasti hallikaid ja pruunikaid.
Picassoga liitus Georges Braque , kes juba 1908. a jooksul maalis rea maastikke, milles arendas edasi Cezanne 'i ideid. Braque'ist sai üks järjekindlamaid kubiste.
Picasso ja Braque hakkasid õige pea oma töödele liitma kirjatähti, ajaleheväljalõikeid, riidetükke ja muid senisele maalikunstile võõraid esemeid. Nii sündis kollaaž.
sünteetiline kubism'. Sel juhul paneb kunstnik esmalt paika vormid ja värvid, ja alles siis mõtleb välja motiivi. rajaja Juan Gris, kelle töödes äratuntavad esemed peaaegu kaovad, alles jääb ainult värv ja vorm. Sama teed läksid ka Picasso ja Braque. Oma teostega astusid nad suure sammu abstraktsionismi suunas.
Mõned noored ja vihased kunstnikud: kubism on liialt staatiline ja üritasid oma teostes edasi anda liikumist. Ideid futuristidelt. Tuntuim selline kunstnik on Robert Delaunay , kes oma motiivid leidis tolleaegsetest tehnika edusammudest ning kasutas sageli ebakubistlikult eredaid värve.
Omamoodi ereda kujuna tõuseb kubismis esile Fernand Leger, kes lähtus kõige järjekindlamalt Cezanne'i ütlustest, et maailma võib käsitleda geomeetriliste kujunditena.
Kubismi võib leida ka skulptuuris . Omanäolisim oli rumeenlane Constantin Brancusi, kes üritas leida igale kujutatavale eseme või olendile ainuõige, olemusliku põhivormi. Teiste kubistlike skulptorite looming on sageli maalikunstnike tööde sarnane, kujud on kombineeritud geomeetrilistest kehadest ja seos kujutatavaga sageli ainult aimatav.
Koos fovismiga tegi kubism lahti tee 20. sajandi arvatavasti olulisimale kunstivoolule, abstraktsionismile.
Futurism, "tulevikukunst", Itaalias 1909. aastatel.
Paljude noorte meelest oli Itaalia tol ajal väga mahajäänud maa. tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga
Futurism on kunstivool , millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Samm abstraktse poole
Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks.
Futuristide eestvedaja ja manifestide tähtsaim autor oli luuletaja ja maalikunstnik Filippo Tommaso Marinetti. ülistas moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ja väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu. Kunst pidi väljendama kaasaegse elu dünaamikat ja jõulisust.
Liikumist anti edasi 1) objekti mitut järgnevat asendit kujutades 2) kasutati kriiskavaid värvikomb-e, jõulisus. lammutada nähtav maailm kildudeks ja panna sellest kokku pilt, mis mõjuks rahutuna, liikuvana
Tuntumad futuristlikud maalikunstnikud lisaks Ballale on Carlo Carra, Gino Severini ja Luigi Russolo.
Skulptuuris kujutas Umberto Boccioni liikumist vormide väljavenitamise ja moonutamise teel.
Arhitektuur is said kuulsaks Antonio Sant' Elia nägemused tulevikulinnadest. kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist , ainult inimese loodud tehiskeskkond . Osa pettus futurismis IIms pärast, teine osa oli vaimustuses.
Venemaa sama mahajäänud, kui Itaalia. Huvitaval kombel jõudsid nii kubism kui futurism sinna üheaegselt, sulades kokku nn. kubofuturismiks.
Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. 1. Vassili Kandinsky. Rühmitus „sinine ratsanik “ Kunst sarnaneb muusikaga, ei pea midagi kujutama . Sisemise vajaduse väline väljendus. Kompositsioon ainult värvidest. kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist - ekspressiivne (väljenduslik) abstraktsionism.
geomeetriline abstraktsionism. Piet Mondrian . Läbis kubismi -> väga range süsteem, mis tunnistas ainult sirgeid horisontaal- või vertikaaljooni ja viit värvi - musta, valget, sinist , punast ja kollast. Lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav maailm on tegeliku, seaduspärasuste maailma juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus.
Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud. Eesotsas kirjanik ja ideoloog Andre Breton . Psüühiline, toetub alateadvusele ja selle väljendamisele. Kaotab piirid elu ja kunsti vahel ja ka kunstiliikide vahel.
Joan Miro – tööd sigri -migrid, nagu oleks lapse või vaimuhaige tööd,
Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge , millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale.
Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali. Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena.
Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte, kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad.