Meedia mõju pereelule (1)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

24

doc

TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE

Sellise ratsionaalse käitumise kasuks räägivad ka küsitletute üldised hoiakud televisiooni võimaliku positiivse mõju suhtes. Leitakse, et laps ei õpi ega arene ühesuunaliselt ,,magnetofonilindilt sõnu kuulates", vaid ainult läbi positiivse suhtlemise ja eeskuju. (Oja, 2011.) Telemeediat ei peeta arvestatavaks infokanaliks, vaid pigem pelgaks 20 meelelahutuseks. Pereelu seisukohast väärtustatakse pigem laste suunamist loovtegevustesse, füüsilist aktiivsust ja koos veedetud aega (nn kvaliteetaeg). Telerivaatamist peetakse pigem aja raiskamiseks nii laste kui täiskasvanute kontekstis. Teadliku kasvatuse domineerimise kasuks räägib ka mitmes intervjuus mainitud tervisliku toitumise aspekt, mida võib samuti lugeda tavapärasemast informeeritumaks ellusuhtumiseks. Kõrvutades seda asjaolu faktiga, et lapsevanemad

Pedagoogika

16

docx

Meedia mõju 2

Meedia mõju ERAELU PUUTUMATUS Õ. lk 33 Relika Roostalu äia argumendid:  „Ma pole andnud ühelegi meediaväljaandele autoriõigusi ega muid volitusi minu isiku või lähedaste isikuandmete ( nimi, aadress) avalikustamiseks. “  Meedia tähelepanu tagajärjel on häiritud tema kodurahu, näiteks on võõrad inimesed hakanud terroriseerima tema peret ning häiritud on tööl käimine.  „Olen teadlik, et ajakirjanikud on omavoliliselt suhelnud minu pereliikme, 85-aastase vanainimesega ja üritavad tema öeldut avalikustada. Keelan pere peana ja tõsiste tagajärgede ärahoidmiseks igasuguse andmete minu loata ja kooskõlastuseta edastamise nii trüki- kui ka internetimeedias. “ Ants Nõmperi arg

Meedia

4

docx

Meedia mõju

Meedia mõju Lk 9-13 1. Loe läbi 1. Ja 2. näide. Korraldage väitlus teemal „Kas meedias võib kajastada koolivägivalda? ”. Miks sai massimõrvar teha õigusemõistmisest ühe mehe šõu? Meedias kajastatav koolivägivald on oluline ühiskonna informeerimise seisukohalt, kui pöörataks rohkem tähelepanu sellele, mis võib viia või viib nimetatud probleemini. Meedias kajastatud koolivägivallaga seotud sündmused aga võivad sisaldada palju valeinformatsiooni ning ehmatavaid kaadreid, mis omakorda võivad tekitada just nooremates lastes segaseid tundeid, eelkõige hirmu. Massimõrvar sai teha õigusemõistmisest ühe mehe šõu, sest oskas ära kasutada meie suhtluskultuurile omaseid tsiviliseeritud käitumismalle. Temast kirjutati rahvusvahelises meedias ja ta nautis seda täiel rinnal , tema kuritöö eesmärgiks oligi saada kõikjale ulatuva meedia tähelepanu.

Meedia ja mõjutamine

1

doc

Meedia juhib ja mõjutab meie elu

Meedia juhib jamõjutab meie elu Meedia mängib tänapäeva ühiskonnas tähtsat rolli. Kahtlemata mõjutab lehest loetud või teleuudistes nähtud info inimese igapäevast tegevust ning üldist maailmavaadet või arvamust erinevate teemade suhtes igaüks peab endale aru andma ja valima katkematust infotulvasttalle vajaliku. Inimesed mõistavad, et reklaam võib olla vajaliku tarbimisinfo või ühiskondlikult olulist tedete edastaja, majanduse elavdaja, kuid samas ka liigtarbimise õhutaja, manipuleerija, tüütu filmisegaja või ressursside ­ aja, paberi ja muu sellise ­ raiskaja. Meediateoreetik McQuail on võtnudmeedia olemuse kokku nii: meedial on ühiskonnas informeeriv, siduv, kultuurilist järjepidavust tagav, meelelahutust pakkuvja mobiliseeriv roll. Reklaam kui meediaruumi osa täidab samuti neid rolle, mida me võimu näha kas kasu või kahju vaatenurgast. Meedia tekitatud muutused inimesemõttemaailmas võivad olla nii kasulikud

Kirjandus

1

docx

Meedia ja mõjutamine

Meedia: teabelevivahend: trükiväljaanded, raadio, tv ja internet. Meedia roll ühiskonnas: pakkuda uudislikku ja praktilist teavet, vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti, kujundada ühiseid arusaamu ning käitumisviise, avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust, vahendada teadmisi. Tsensuur ­ avaldatavate materjalide kontroll, kommunikatsioon ­ suhtlemine, fiktsioon ­ väljamõeldis, kujutlus. Meedia taga: omanike mõju ­ mida ja kuidas kajastada, ajakirjanike mõju, allikate mõju, reklaamiandjate mõju, meediatarbijate mõju. Fakt on tõsiasi, arvamus aga mõte, seisukoht või hinnang, millegi kohta. Meedia kanalid: elektrooniline meedia ja trükimeedia. Meeida zanrid: sisu järgi saab liigitada zanrideks, pidades silmas teksti loomise eesmärki. Tõsiasju rõhutavad: uudis, reportaaz, olemuslugu, intervjuu. Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, essee. Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks. Uudisväärtuste põhikriteeriumid: t

Eesti keel

9

docx

Meedia ja sugu

naine? Näiteks Anne reklaamlaused: Anne--Naine nagu sina, või siis: Anne teab. Või: Anna, sinu hea sõbranna! Õige vastus on, et naisteajakiri peab olema kui sõbranna, kellega luuakse lähedane suhe. Toimetajad teevad seda lugejaga läbi oma juhtkirjade. Toimetajad ja lugejad nagu üks kogukond. Naisteajakirjad Naistele on palju erinevaid ajakirju, sellepärast toon välja nende erinevad tüübid mõndade nidetega: · Töö ja pereelu jagamine (toimetulek ­ Eesti Naine) · Kodukesksed (koduloomine, kodukaunistamine ­ Pere ja kodu, Kodukiri) · elustiiliajakirjad (tarbimine, karjäär ­ Stiil, Avenüü, Cosmopolitan) On jaotatud ka pere ning kodu-ajakirjad: · Staatuseajakirjad (pruutidele, rasedatele, feministidele, kaalujälgijate ­ New Woman, Ms, Pulmad) · Elustiili-ajakirjad (Cosmopolitan, Bazaar, Buduaar) Meedia ja mehed

Ühiskond

58

docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.......................................................................

Ühiskond

78

docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

Komisjoni liikmeid nomineerivad liikmesriigid va EK presidendi. Ei ole isegi lootust, et komisjonärid täiesti loobuvad oma riigi huvidest, peetakse heaks isegi kui nad ei rõhuta liiga palju oma riike huvesid. Ei ole täpselt määratud, mis taustaga komisjonärid peavad olema. Tavaliselt need on kõrgtasandi poliitikud, eelnevad ministrid pro EL-i vaatega, kes ei kuulu ekstremistlike erakondadesse. President  Kõige tuntuim komisjonäär.  Komisjoni esindaja suhetes teiste EL-i institutsioonidega ning EL-ist väljas.  Suunab kogu komisjoni.  Jaotab komisjonääride portfelle.  Saab esitada komisjonäride nõue väljaastuda.  Peab ülevaatama EK peamisi administratiivseid teenuseid, näiteks EK sektretariaati, mis vastutab EP-ga ja EN-ga suhtlemise eest.  Saab endale võtta spetsiifilisi poliitilisi vastutusi Kõikidel komisjonäridel va Presidendil on omad portfellid

Ühiskond

Lisainfo

Kommentaarid (1)