Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meedia mõju pereelule (1)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kui palju oleme me ajaliselt reklaam-meedia mõju all?
Kuressaare Ametikool
Ettevõtluserialade osakond
Arvutiteenindus
MEEDIA MÕJU PEREELULE
Kirjand
Kuressaare 2008
Meedia mõju pereelule
Kuidas mõjub meedia tänapäeval inimestele ja pereelule. Tänapäevases maailmas puutume iga päev kokku erinevate meediakanalitega. Neid on mitmesuguseid. Nende vahendusel edastatakse meile ka palju reklaami. Igasugused kirevad plakatid, ajaleheveerud ja lühikesed videoklipid mõjutavad kahjuks paljusid inimesi.
Eriti negatiivset mõju avaldavad meile reklaamid . Reklaamid on loodud selleks, et müüa ja tänu sellele on nad tehtud ka sellised väga usutavad ja paljud inimesed lähevad selle õnge ning arvavadki, et see mida reklaamitakse on parim ja nad peavad seda saama. Näiteks võib tuua näite, kus väike poiss näeb reklaami, kus reklaamitakse mõnda lahedat uut mänguasja ja reklaamis õeldakse, et see on oleams juba väga paljudel lastel või nüeb mõnda reklaami, kus mingit maiust süües muutud superkangelaseks siis tahab poiss kindlasti saada poest telerist nähtud uut lelu või maiustust. Kohe haaratakse kompvek või mänguasi ning tormatakse ema juurde, kes ei pruugi seda erinevatel põhjustel osta. Nad kas teavad, et lelu ple vajalik või maiustus ei ole tervislik või ei ole tal lihtsalt sel hetkel raha, et seda osta. Sel juhul võib tekkida sellest tüli ja peres oleks seisund pingeline . Aga on ka emasi, kes sel juhul selle mänguasja või maiuse ostavad. Ka sellest võib tulle tüli, kuna näiteks isale ei või meelidida, et osteti majja tarbetu ja kallis mänguasi ja sellest võib tekkida tüli. Ka sel juhul on olnud meefia mõju pereelule negatiivne. Aga tavaliselt tülisi ei tule ja asju ikka osetakse, kuna inimesed on läinud reklaami ohvriks. Nõnda on tootepakkujad saavutanud selle, et nende asju soetatakse. Lapse kaudu on taolise käitumise puhul mõjutatud ju tema hooldaja. Muidugi ei ole puutumatud ka täiskasvanud ise. Näiteks mõnel vanemali inimesel või pensionäril löövad silmad kohe särama, kui ta näeb ajalehes mõnda sooduspakkumist. Kui tal endal seda konkreetselt vaja pole, siis hakkab ta seda kohe teistele kaela määrima. Samuti on väga tõenäoline, et kui mõnes kaubamajas on hinnaalandus, siis lükkab seal käru ka tema ja hoiab enda arust kokku meeletus koguses raha, kuna reklaamis nii ju öeldi. Ka sellest võivad hiljem tülid perekeskel tekkida, kui inimene läheb lihtsalt osturallile raha raiskama, lootes, et saab midagi odavamalt, kuigi tal seda vaja pole. Tüli võib tekkida, kui keegi noorem pere liikmetest on on püüdnud talle selgeks teha, et enamus neid vikerkaarevärvilisi lipikuid, katalooge on lihtsalt petukaup, kuid seepeale võib ta vastata talle alati, et tema, tänapäeva inimene, ei oska raha hinnata ja ei kasuta soodsaid juhuseid piisavalt, et midagi uut ja head osta. Edasi ollakse tavaliselt lihtsalt vait, kuna vaidlus naiivse inimesega ei vii ju teatavasti kuhugi . Ja ka sel juhul on olnud meedia mõju pereelule negatiivne pingestades suhteid pere liikmete vahel. Reklaamidel võib ka olla positiivne mõju, kui näiteks on ostetud kusagil mõni väga hea ja vajalik toode väga soodsa hinnaga. Kahjuks on aga sellised juhtumid arvulises vähemises, sest see, et kõik mingi reklaami tõttu ostetud kauba üle ei ole alati rahul. Alati on neid, kes kusagil nurgas põrnitsevad ja pingestavad pereelu .
Kui palju oleme me ajaliselt reklaam -meedia mõju all? Olen teinud „eksperimendi” mõõtmaks, kui palju kulutame me aega reklaamide vaatamisele. Telekava andmetel pidi film kestma kella 21.00’ist kuni kella 01.10’ni, seega neli tunid ja kümme minutit, tegelik filmi kestvus oli 2 tundi ja 30 minutit, seega oli filmile reklaamide arvelt lisatud üks tund ja 40 minutit, see aga on üks kolmandik ajast, mil me teleri ees oleme. Selle ühe tunni ja naljakümne minuti jooksul näeb mitukümmend reklaami ja kui vaadata telerit iga päev, siis need kuluvad meie alateadvusse ning poodi minnes mõnda eset nähes või ka osta soovides meenub esmalt reklaamitav . Hiljuti vaatasin intervjuud ühe psühholoogiga, kes rääkis just meedia mõjust inimestele. Ta kõneles konkreetselt autodest. Televisioonis reklaamitakse meile suuri ja võimsaid masinaid, millega saab kiirelt kihutada ja läbida igasuguseid takistusi. Statistika näitab, et üle 90 % taoliste mootorsõidukite omanikest ei keera ealeski maanteelt ära. Too mees rääkis ka, et reklaam peab mõjuma alateadvusele ja ürginstinktidele. Inimeses peab tekkima tunne, et ta vajab mõnda eset. Sama tüüp nõustas ka autokompaniisid, kuidas paremini reklaamida. See on lausa vastik, et inimesed, kes on õppinud tundma inimmõistust, selle edendamise ja parandamise asemel püüavad seda hoopis mõjutada enda finantskasumi eesmärgil. Iga isik peab ise aru saama, et temaga ainult manipuleeritakse ja kasutatakse suurte kompaniide taskutäitjatena.
Kuidas aga võivad pikad reklaamipausid veel peale ostuhulluse ja selle vastaste vaheliste pingete pereelule negatiivselt mõjutada? Omast käest võin tuua näite, kus on inimene, kes ei salli reklaame ja ei viitsi neid vaadata ning tema käes on televiisori pult . Ta hakkab klõpsutama kanalite vahel edasi ja tagasi, et reklaami pausi ajal vaadata mõne teise kanali pealt mõnda muud saadet, aga samas ka tahab vaadata ega teise kanali pealt pole filme edasi hakanud käima. Selline klõpsutamine paljudele ei meeldi ja käib neile lausa närvidele. Sellest võib tekkida kerge sõnelis, mis võib areneda tüliks ja see pingestab suhteid pereelus . Järjekordlest on reklaamid mõjunud negatiivselt
Kuid on olemas teistsuguseid meedia mõjutusi, mille all kannatavad eelkõige just nooremad pereliikmed , kelle maailmavaade ja eetilised tõekspidamised pole veel välja kujunenud. Ma mõtlen multi - ja märulifilme ning arvutimänge. Kahjuks enamus neist on vägivaldsed või muud moodi ebaeetilised ja halva mõjuga. Toon siinkohas ühe näite. Oletame, et televisioonis jookseb sari “ Guinessi rekordid” või „Usu või ära usu”, ja perekond otsustab seda koos vaadata. Samal ajal mängis samas toas ka pere noorim poeg. Ühes saates võistlevad omavahel kaks meest pikima nahavenitaja tiitli pärast. Pere noorim poeg vaatas seda saadet ainult silmanurgast, kuid terve järgmise nädala üritab ise sama teha, poiss ise ei pruugi aru saada, et ta võib endale viga teha. Keelata ka ei saa sest siis probleem ainult süveneks ning nõnda ta vanemad ei teinudki tema rumalusest välja. Ja nii juhtubki, et poiss vigastab ennast kuidagi ja sellest tekib kohe vanemate vahel tüli, et miks teda ei keelatud ja miks tal lasti teha. Meedja on jälle andnud negatiivset mäju. Väikestel lastel ja nende vanemete vahel võib tekkida pingeid ka siis, kui näiteks videomäng, mille tagaküljele või nurka on kusagile kirjutatud väikselt, et mäng on mitte soovitatav alla 16 või 18 aastastele lastele. Tihtipeale jäävad need vanematele märkamatuks või neid lihtsalt ei huvita see ning nad ostavad selle mängu oma nelja aastasele lapsele. Pärast käib laps ringi ja peksab vanemaid jalgadega või ajab panniga taga. Tekib tüli kõigepealt pereringis, pingestub olukord pereelus. Jälle võib mõningal määral süüdistada meediat, et nad reklaamivad seda mängu. Kuigi tegelikult otsest süüd ei ole, aga negatiivne mõju on olemas.
Usun, et enamus minuealisi noorukeid suudavad vahet teha reaalsusel ja fantaasial ning sellel, mida tohib teha ja mida mitte, kuid kahjuks leidub ka erandeid . Meedias-internetis pidevalt reklaamitakse serveripõhist sõja mängu „ Counter Strike”. See mäng tekitab noortes sõltuvust, ning nad tihtipeale unustavad ennast mängima ja ei pane tähele näiteks, kui vanemad nendega räägivad jne. Ka see tekitab pingeid pereelus. Näiteks, kui vanemad üritavad last seda mängu mängimast keelata ja nii edasi. Jälle on olnud meedia mõju pereelule negatiivne
Vanemad peaksid rohkem oma võsukestele tähelepanu pöörama ehk siis jälgima, kui palju aega veedetakse televiisori taga ja mida jälgitakse. Kui lapsel puudub moraalitaju, siis pole mingi ime, et minnakse tänavale järgi tegema, mida filmis nähakse. Huvitav, miks keegi ei järgi videotele kehtestatud vanusepiiranguid? See tuleneb ilmselt vanemate õpetustest, noomitustest, kuid igas kodus seda ei tehta ja nõnda arvan, et algkoolis peaks klassijuhataja sellel teemal õpilastega diskuteerima, püüdma teada saada nende väärtushinnanguid ning tõekspidamisi ja vajadusel ka aitama. Kasulikum oleks seda tegelikult teha juba lasteaias, kuid kodune kasvatus ja suunamine on siiski parem, eriti just autoriteetsete isikute poolt.
Ma olen nüüdseks juba liiga palju rääkinud meedia negatiivsetest mõjudest ja unustanud kõik positiivse. Tegelikult on ka head, kuid näiteks uuema aja teletoodangus vähem. Mõtlen just lastele suunatud programme . Väga hästi mõjuvad pereelule läbi väikeste laste tegevusele näiteks need ETV saated , mis räägivad loomade elust ja kunagi oli ka saade „Mõmmi aabits”, mis õpetas väikseid lapsi lugema. Ka mina olen läbi selle saate lugemise selgeks saanud. Kui laps õpib midagi lastesaadetest, näiteks eelmainitud lugemise, tekitab see kohe pere keskel sellise positiivse tunde. Veel võivad perele postitiivselt mõjuda igasugused võistlused, näiteks jalgpall või Eurovisioon, kus üheskoos vaadatakse seda ja hoitakse oma lemmikutele põialt. Sellised televisiooni programmid ühendavad perekonda ja mõjuvad pereelule positiivselt.
Kokkuvõtteks võib õelda, et meedia mõjub tihti küll negatiivselt, aga seda saab vältida. Media mõjub tihti ka positiivselt pereelule. Aga see kõik oleneb sellest, mida vaadatakse ja kuidas suudetakse meedia pealetungile külma närviga ja selge peaga vastu seista. See, et meedia võib mõnikord mõjuda perele kehvasti ikka juhtub. Tuleks lihtsalt jääda neutraalseks ja valida, mida vaadata ja nii saab kõigest üle.
F f f f f ff f f f f f ff f f ff f f f f f f f f f ff f f f f f f f ff f f f f f f f f f f ff f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f
F f f f f ff f f f f f ff f f ff f f f f f f f f f ff f f f f f f f ff f f f f f f f f f f ff f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f
F f f f f ff f f f f f ff f f ff f f f f f f f f f ff f f f f f f f ff f f f f f f f f f f ff f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f
F f f f f ff f f f f f ff f f ff f f f f f f f f f ff f f f f f f f ff f f f f f f f f f f ff f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f
F f f f f ff f f f f f ff f f ff f f f f f f f f f ff f f f f f f f ff f f f f f f f f f f ff f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f
F f f f f ff f f f f f ff f f ff f f f f f f f f f ff f f f f f f f ff f f f f f f f f f f ff f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f
F f f f f ff f f f f f ff f f ff f f f f f f f f f ff f f f f f f f ff f f f f f f f f f f ff f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f f
G g g g g g g g g g g g g g g g g g
5
Meedia mõju pereelule #1 Meedia mõju pereelule #2 Meedia mõju pereelule #3 Meedia mõju pereelule #4 Meedia mõju pereelule #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 138 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor -KA- Õppematerjali autor
kirjand

Sarnased õppematerjalid

Määratud integraal ja selle rakendused
25
doc

Määratud integraal ja selle rakendused

MÄÄRATUD INTEGRAAL, SELLE RAKENDUSED 1.1 Määratud integraali rakendused 1.2 SISSEJUHATUS MÄÄRATUD INTEGRAALI a) Integraalne alam ­ja ülemsumma · On antud funktsioon y= f(x), mis on PIDEV lõigul [a;b] (argumendi väärtused) · Sellel lõigul eksisteerib kaks olulist väärtust: funktsiooni suurim väärtus ja funktsiooni vähim väärtus. · Tähistame funktsiooni f(x) suurima väärtuse tähega M ja väikseima väärtuse tähega m · Funktsiooni väärtusi näitab graafiliselt y-telg (alati!) N2 B A xn=b · Nüüd jaotame selle lõigu [a, b] mitmeteks osadeks, alamlõikudeks... kuna pole lõplik otsus, mitmeks, siis ütleme, et jaotame selle lõigu n osaks. ·

Matemaatiline analüüs
Ettevalmistus kvantmehhaanika eksamiks
34
pdf

Ettevalmistus kvantmehhaanika eksamiks

MLT 6004 Kvantmehhaanika 1 Ettevalmistus kvantmehhaanika eksamiks Aine nimetus: Kvantmehhaanika Aine kood: MLT 6004 Õppejõud: dots Ain Ainsaar Eksami aeg: 06.01.2005 Kell: 11.00 Auditoorium: K-123 Konsultatsioon: 04.01.2005 Kell: 10.00 Auditoorium: P-512 I OSA KVANTMEHHAANIKA PÕHIMÕISTED 1. Milline on kvantmehhaanika rakenduspiirkond? Kvantmehhaanika uurimisobjektiks on mikroosakesed ja nende süsteemid. Makroskoopiliste kehade mõõtmed ja impulsid on nii suured, et nendega võrreldes on konstant h kaduvväike. Seepärast võime makroskoopiliste keh

Füüsika
Matemaatiline maailmapilt
89
docx

Matemaatiline maailmapilt

1. LOENG Sissejuhatus Lausearvutus: Teoreemid sõnastatakse tavaliselt kujul: ,,Kui A, siis B". Teoreemi osa A, mis on seotud sõnaga kui, nimetatakse teoreemi eelduseks, ja osa, mis on seotud sõnaga siis, väiteks. Näide: Kui kaks vektorit on risti, siis nende vektorite skalaarkorrutis on null. Näide: Kui nurgad on kõrvunurgad, siis nende summa on 180o. Teoreemi tõestamine tähendab selle näitamist, et eeldusest A järeldub väide B. Tõestamisel lähtutakse aksioomidest ja varem tõestatud teoreemidest. Vahetades teoreemis ,,Kui A, siis B" eelduse ja väite, saame lause ,,Kui B, siis A". Seda lauset nimetatakse antud lause pöördlauseks. Kui lause kehtib, siis selle lause pöördlause ei pruugi kehtida. Näide: Lause: ,,Kui arv lõpeb nulliga, siis ta jagub viiega" (kehtib). Pöördlause: ,,Kui arv jagub viiega, siis ta lõpeb nulliga" (ei kehti). Näide: Lause: ,,Kui kolmnurga kül

Matemaatika
ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS
177
pdf

ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS

LTMS.00.022 ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS Loengukursus Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilastele 2019./2020. õppeaasta Toivo Leiger Joonised: Ksenia Niglas Pisitäiendused 2016–20: Märt Põldvere, Natalia Saealle, Indrek Zolk, Urve Kangro 2 Sisukord 1 Reaalarvud 6 1.1 Järjestatud korpused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.1 Korpuse aksioomid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.2 Järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.1.3 Täielik järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . .

Algebra I
Kõrgem matemaatika
156
pdf

Kõrgem matemaatika

MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksitega . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kõrgem matemaatika
Raudbetooni konspekt
136
pdf

Raudbetooni konspekt

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Raudbetoon
Inimese lihased-arstidele
17
rtf

Inimese lihased, arstidele

Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hapniku kandja), glükoosi

Anatoomia ja füsioloogia
Ladina eesti alussõnastik
24
doc

Ladina eesti alussõnastik

pöörama, kõrvale juhtima; muutma, glria, ae f kuulsus, au teisendama gradus, s m samm; aste flre, u, ­, re õitsema, õilmitsema grandis, e suur, tohutu; eakas, vana; võimas, flctus, s m voog(amine), laine(tus) tugev; tähtis, mõjukas; ülev, kõrge flmen, minis n jõgi grtia, ae f sarm, võlu; arm, lahkus; flu, flx, flxum, ere voolama; voogama, tänu(likkus); mõju, tähtsus; abl. grti hoovama (postpositsioonina, c. gen.) pärast, tõttu, foedus, deris n liit; leping jaoks frma, ae f kuju, vorm; välimus; ilu; kujutis grtus, a, um tänuväärne; meelepärane, fortsse adv. ehk, võib-olla, vahest; umbes soovitav; meeldiv; tänulik forte adv. juhuslikult; vahest, ehk gravis, e raske; koormav, rusuv; karm, range;

Ladina keel




Kommentaarid (1)

girry profiilipilt
girry: jama
13:49 19-10-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun