A Tuumareaktsioonid on tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega. Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lähteproduktide seisumasside summa on suurem lõpp-produktide seisumasside summast. Vastasel korral energia neeldub. Ahelreaktsioon raskete tuumade lõhustumine aeglaste neutronite toimel Termotuumareaktsioon kergete tuumade liitumine raskemateks tuumadeks. Iseeneslikult toimub tuumade muundumine radioaktiivsetes ainetes kiirguse korral. Tuumade muundamiseks kasutatakse ka kiirendeid. VI. KOSMOLOOGI A I. Tähistaevas Tähtkuju on taevasfääri üks osa. Taevasfäär on kokkuleppeliselt jaotatud 33 tähtkujuks. II. Päikesesüsteem
printsiip, millest sai kvantmehaanika põhitõde. 1932. aastal pälvis ta Nobeli füüsikaauhinna. Enrico Fermi (29. september 1901 28. november 1954) oli itaalia füüsik, kes on tuntud kui beetalagunemise uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendaja. Enrico Fermi sündis Roomas ja õppis 19181922 Pisa ülikoolis. Ta täiendas ennast Göttingenis ja Leidenis, kus ta tutvus ka Albert Einsteiniga. Ta tegi katseid aeglaste neutronitega ja avastas, et aatomituumade neutronitega pommitamisel on võimalik saada uusi radioaktiivseid isotoope. Aastal 1938 sai ta Nobeli füüsikaauhinna. Ta töötas Columbia ülikoolis ja hiljem Chicagos ning osales Manhattani projektis. 1942. aasta 2. detsembril õnnestus tal esimene juhitav aheltuumareaktsioon. Fermi järgi on nimetatud keemiline element fermium ja pikkusühik fermi ning tema nimest on tuletatud ainet moodustavate elementaarosakeste üldnimetus fermion.
15.LIHASE VENITUS, SELLE TÄHTSUS, VENITUSE OPTIMAALNE ULATUS Lihase optimaalne pikkus ületab rahuolekus lihase pikkuse 120%. Lihase optimaalse pikkuse korral on ta võimeline tekitama kõige suuremat kontraktsiooni jõudu. Ulatusliku venituse korral (ca 175%) kaotab lihas kontraktsioonivõime, sest liiga tugeva väljavenituse korral aktiini ja müosiini kattumine oluliselt väheneb ja selle tulemusena järgnev kontraktsioon nõrgeneb. 16.KIIRETE (VALGETE) JA AEGLASTE (PUNASTE) LIHASKIUDUDE EHITUSLIK ERIPÄRA Valged lihaskiud on jämedad ja kiired. Sisaldavad rohkem müofibrille, seetõttu ka suurem kontraktsioonijõud. Sisaldavad suhteliselt vähe mitokondreid.Punased lihaskiud on peened ja aeglased. Lihaskiude ümbritseb tihe verekapillaaristik. Sisaldavad rohkelt müoglobiini kiirendab hapniku transporti lihaskiu mitokondritesse. Mitokondrite arv on suur (nt lestsääremarjalihases on mitokondrite osakaal 84%). 17.JÕUTREENINGU MÕJU LIHASE ARENGULE
Ka see plaan kukkus läbi. · Kunstnik pakkus end ka Milano toomkiriku ehitamist lõpule viima kui arst-arhitekt. · "Kirik peab algama ringist ja ruudust." · Leonardo maalis 14-aastast Ceciliat, Moro armukest. "Daam hermeliiniga" asub Krakovi maaligaleriis. "Cavallo" · Leonardo hakkas saama palju tellimusi ning rajas bottega. · Leonardo nõuanded maalikunstnikule: "Vanamehi peab kujutama laiskade ning aeglaste liigutustega, vanaeitseid resoluutsete ja nobedatena. " "Hea maalikunstnik peab tähele panema kahte asja: inimest ja tema mõttemaailma, mille ta on peitnud oma sisimasse, see ongi kõige tähtsam." "Maalikunst on inimese kõige kõrgem kunst." · 1487. a sai Leonardo käsu luua Francesco Sforza ratsamonumendi ning selle loomisega pidi ta võistlema Verrocchio monumendiga. · "Cavallo" ehk "Hobune" seda sõna kasutas Leonardo
Sööt see on palli täpne suunamine kindlasse kohta või kindlale mängijale. Sööta võib väga mitut moodi. Põhiliselt eristatakse kolme liiki söötusid: ülaltsööt, altsööt ja ründesööt. Palli söötmine sõrmedega on ülaltsööt ja käsivartega altsööt. Ründemängijale suunatud ülaltsööt on ründesööt, kõnekeeles tõste. Millist söötu peab paremini oskama? Pole kahtlustki, et võrdselt hästi kõiki. Millal missugust söötu kasutada? Üldjuhul ülaltsöötu aeglaste ja kõrge lennukaarega pallide söötmisel, altsöötu aga kiirete ja madala lennukaarega pallide söötmisel, kavalate pettelöökide ja osavate ründelöökide vastuvõtmisel läheb vaja laskumisoskust. Ründesöödul on väga oluline osa võrkpallimängu taktikas, sest see ühendab kaitse- ja ründemängu omavahel. Söödud jagunevad omakorda ühe ja kahe käega söötudeks. Söödusuuna järgi eristatakse: · söödud ette, · söödud seljataha. Sooritamise viisi järgi esinevad:
jooksukiiliks noortele poistele on jalgpall ja murdmaajooks. Kõige parem onaeglase jooksu sees 30-40 m kiirelt, aga lõdvalt joosta. Seejuures ta lisab aga, et kasvueas noored ei tohi kunagi kesk- või pikamaajooksu spetsiaalselt harjutada. Paljud treenerid rõhutavad , et kasvueas tuleb eelkõige arendada kiirust ja üldist vastupidavust. Uus-Meremaa treener A.Lydiard kirjutas 1969.a, et tema noored ja algajad õpilases alustavad jooksutreeninguid 30 min aeglaste jooksudega. Hiljem pikendatakse järk-järgult jooksu kestvust. A.Lydiard märgib, et algajad keskmaajooksjad vajavad umbes kolm aastat aeglase tempoga jooksutreeningut . selleks, et organismi ettevalmistada intensiivse treeningu talumiseks.(Karikosk 1970: 275, 276) Tuntud Saksa kergejõustiku treener R.Hoke kirjutab, et kasvueas noortele ei ole võistluspärane keskmaajooks kasulik. Otstarbekohaselt doseeritud pikad metsajooksud on väga soovitavad.
COSTAE- ROIDED CLAVICULA- RANGLUU RADIUS- KODARLUU TIBIA- SÄÄRELUU PELVIS- LUU(STIKU)LINE VAAGEN ULNA- KÜÜNARLUU OS COXAE- PUUSALUU ARTICULATIO- LIIGES GASTER- MAGU TUGIKUDE- MOODUSTAB ERI ELUNDITELE TUGISTRUKTUURE. SIIA KUULUVAD SIDEKUDE, RASVKUDE, LUUKUDE JA KÕHRKUDE. TUGIKUDEDE ÜLESANDED: 1)TOESTAV ÜLESANNE 2) VAHENDAV ÜLESANNE 3) KAITSEÜL. 4) REPARATIIVNE ÜL.5 )METABOOLNE ÜL. UNEFAASID- SÜGAV JA PINDMINE ehk PARADOKSAALNE UNI. SÜGAVALE UNELE ON ISELOOMULIK AEGLASTE LAINETE ILMUMINE ENTSEFALOGRAMMILE. PINDMISE UNE AJAL ESINEVAD KIIRED SILMADE LIIGUTUSED, SAGELI NÄHAKSE SEL AJAL UNENÄGUSID. SÜGAV JA PINDMINE UNI VAHELDUVAD ÖÖ JOOKSUL 4-5 KORDA. VALK- AMINOHAPPED SÜSIVESIKUD- GLÜKOOS LIPIIDID- RASVHAPPED, GLÜTSEROOL VITAMIINID- MINERAALAINED ELEKTRIIMPULSS- liigub: SAsõlm – AVsõlm – HIS’i kimp – HIS’i kimbu sääred – purkinje kiud PEAAJUNÄRVID- ehk KRANIAALNÄRVID (lad.k. NERVI CRANIALES). PEAAJUST
vahel on märgatavad erinevused, niivõrd, et kerge vaimupuudega laps on sageli raskesti eristatav intellektipuudeta õpiraskustega lapsest. Samas on ka keerukas eristada mõõduka ja raske astme vahel, kuna nendel liitpuuded võivad muuta nii nende laste motoorseid kui tunnetusprotsesse ja kõne arengut. Neid lapsi on ka keerukas uurida. (Neare, 2009) Kergema ja mõõduka alaarenguga lastel puudub huvi ümbritseva vastu ja nad on aeglaste teadmiste omandamisega. Neil puudub ka järjekindlus, domineerib enesekontrolli nõrkus. Mõningal määral suudavad eristada esemete erinevaid tunnuseid, kuid ei suuda mõista nende vahelisi seoseid, raske on tervikut tajuda ning võrrelda teatud tunnuste järgi. Need lapsed ei mõista sageli tegude tagajärgi ja võivad ettearvamatult käituda. (Häidkind & Kuusk, 2008) Raske vaimupuudega laste seas on neid, kes suure hilinemisega on õppinud istuma ja ka neid, kes vaevu
varem oli avastanud Friedrich Wilhelm Herschel(1738-1822). Planeet omakorda oli nimetatud Jumalate isa Uraanose järgi antiikmütoloogiast. [3] 24.septembril 1789 teadustas Klaproth oma avastusest Preisi Teadusteakadeemiat. Puhta uraani metalli eraldas 1841. aastal Eugene Melchior Paligot, 1896. aastal avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. 1939. aastal avastasid Otto Hahn ja Fritz Strassmann uraanituuma jagunemise aeglaste neutronite toimel. Frederic Joliot-Curie tuvastas uraani lagunemise kui ahelreaktsiooni. [3] Termotuuma uuringute ajalugu algab 1941. aastast. Mais 1941 tuli jaapani teadlane-füüsik Tokutaro Hagivara (Kioto ülikool) oma loengul välja mõttega termotuuma reaktsiooni võimalikusest vesiniku tuumade vahel uraan-235 tuumade lõhestamisega purustava ahelreaktsiooni abil. Kuni 1940. aastani mil avastati neptuunium ja plutoonium, oli uraan suurima massiarvuga teadaolev element
Tallinna Arte Gümnaasium Vastupidavustreening Uurimistöö Autorid: Mattias Raime ja MarkusEslon Juhendaja: Kristo Sepp Tallinn 2013 Sisukord: 1) Tiitelleht. Lk 1 2) Resümee eesti ja võõrkeeles (inglise keel). Lk 2-3 3) Sisukord 4) Sissejuhatus. 5) Mis on vastupidavus? 6) vastupidavuse metoodika. 7) vastupidavus treeningu energeetilised alused ja spetsiifika. 8) aeroobse treeningu kasutegur jõutreeningule. 9) vastupidavus skeemid. 10) vastupidavus testimine. 2 Resümee Käesolevas uurimistöös käsitletakse vastupidavustreeningut järgmistest aspektidest: mis on vastupidavus ning mis on vastupidavustreening. Lisaks sellele uuriti milline ülesehitus on vastupidavustreeningul ning kuidas sellist treeningut läbi viia. Töö autoreid huvitas kõige rohkem antud uurimistööga seonduvalt võimalus, teada saada palju huvitavaid j...
Staatilisele kandevõimele arvutatakse laagreid, mille pöörlemissagedus on kuni 1 min - 1 . Aeglaste laagrite valik staatilise kandevõime alusel: 1) veereteedel ja veerekehadel ei tohi tekkida jäävdeformatsioone;2) laagri liikuvus peab vastama etteantud vajadustele. Laagri valik dünaamilise kandevõime alusel: laagri ressurss Lh on aeg
MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemeks nim kehi, mis kitsendavad vaadeldava keha liikumist. Sideme-ehk toereaktsioon jõud, millega side takistab kehade liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõuks nim. mehaanilise vastasmõju mõõtu. Ta on vektoriaalne suurus, teda iseloomustab arvväärtus (moodul), rakenduspunkt ja suund. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteem on kehale rakendatud mitme jõu kogum. Iga isoleeritud masspunkt on tasakaalus seni, kuni rakendatud jõud teda sellest olekust välja ei vii. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki sama sirget ja on suunalt vastupidised. x F = 0...
langevad, südametegevus aeglustub, vererõhk langeb. Koostanud M. Kolga 17 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS õhu tee blokeeritud hingamisteed vabad Une sügavuses eristatakse kaht faasi: sügavat ja pindmist e. paradoksaalset und. Sügavale unele on iseloomulik aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmise une ajal esinevad kiired silmade liigutused, sageli nähakse selle ajal unenägusid. Sügav ja pindmine uni vahelduvad öö jooksul neli kuni viis korda. Uni on vajalik KNS-i puhkuseks ja vaheldub perioodiliselt ärkvelolekuga. Inimesel on välja kujunenud une ja ärkveloleku kindel ööpäevane rütm, nn. tsirkulaarne rütm. Une ööpäevane vajadus on erinevas eas inimestel erinev
maalikunstnikule". Tooksin siinkohal ka mõned välja: ,,Kiitust ei vääri see maalikunstnik, kes maalib hästi ainult üht asja. Maalikunstnik peab olema igakülgne ning eraklik; ta peab tallele panema, mida näeb, ja üksipäini iseendaga rääkima. Ja kui maalikunstnik niimoodi toimib, siis näib, et tema ise on teine loodus." See nõuanne käis täpselt Leonardo enda kohta. Tundub, nagu igas lauses ta räägiks iseendast. ,,Vanamehi peab kujutama laiskade ja aeglaste liigutustega, jalad põlvedest nõtku, ja kui nad seisavad, siis on mõlemad jalad ikka teineteisest ühekaugusel; vanamehed on kühmas, pea ettepoole kaldu ja käes pole kuigi laiali." Kui nende õpetussõnade järgi ühte vanameest maalil kujutada arvan, et sellest tuleks küll üks täitsa õige vanamees. ,,Maalikunst on inimese kõige kõrgem kunst." Ma ei oska päris täpselt öelda, kas see ka tõsi on, kuid kahtlemata on maalikunst üks aega nõudvamaid ja keerulisemaid kunstiliike
Sõukruvi libisemine S= H – S [m] Sõukruvi ketassuhe määrab labade pinna suuruse Kettasuhe AE/A0 on sõukruvi labade summaarse sirgestatud pindala AE suhe sõukruvi ketta pindalasse A0 = πD2/4. Kuna sõukruvi labade surve- ja imipinnad on erineva suurusega, võetakse aluseks survepind, mille suurus leitakse graafiliste või analüütiliste erimeetodite Laeva sõukruvidel võivad kettasuhted üldjuhul olla vahemikus 0,2…1,3 , sh tsiviiltranspordilaevadel 0,3…1,0; aeglaste ja mõõdukate kiirustega kaubalaevadel neljalabaliste sõukruvide puhul peetakse heaks kettasuhteks 0,5… 0,6 Labade arv Labasid võib olla 2 – 8 Kruvijoone samm Kruvijoone sammuks P nimetatakse kruvijoone ja silindri moodustaja kõrvutiasetsevate lõikepunktide vahelist vahemaad. Korrapärase kruvipinna puhul võrdub see kruvipinna moodustaja poolt ühe täispöörde jooksul telje suunas läbitud teepikkusega
Ohtlikud on ekstreemsed kehaasendid. Selliste keha positsioonide puhul võib tekkida kõõluse tugev surve pehmetele kudedele ning sellega kaasnevad isheemia ja kahjustused. Kahjulikud võivad olla palju korratud ühetaolised liigutused, eriti kui nendega kaasnevad ebasoodsad tegurid. Liigesele on ebasoodne ka liigutuste puudumine ja kestvad staatilised koormused, kuna ainevahetus toimub liigeses normaalselt ainult regulaarsete, kuid mitte väga aeglaste ja piisavalt suure ulatusega liigutuste korral. Ülakeha diskomfordi ja väsimuse vähendamiseks on olulised töö organiseerimine ja tööriistade kujundus. Tööriista käepideme mõõtmed ja käepideme asend, arvutihiire kuju jne peavad vastama inimese käe anatoomilistele ja füsioloogilistele iseärasustele. Selle vastu eksivad tootjad sageli. Oluline on tööriista käepideme kujundamisel, et töötaja ranne jääks neutraalsesse asendisse
ensüümidega hariäärisel. Laktaas, maltaas sahharaas, enteropeptidaas- need ensüümid ei lahku hariääriselt (vastasel korral kaotavad oma aktiivsuse). Et küümus ei oleks pidevalt sama ensüümiga kontaktis, ongi vajalik küümuse liikumine. 8.6 Peensoole motoorika liigid ja regulatsioon Esineb kahte liiki motoorikat: Propulsiivne => küümuse transport, mittepropulsiivne => küümuse segamine. Peensoole motoorikat juhib basaalne müogeenne rütm: aeglased lained. Aeglaste lainete ostsillaatoritel on peensoole algusosas suurem sagedus (12 tüklit/min), lõpposas väiksem (8 tsüklit/min). Nii toimub soolesisaldise aeglane edasiviimine. Interdigestiivses perioodis esineb peensooles propulsiivne migreeruv müoelektriline kompleks (MMK). Selle faasid: täielik rahu 40...60 min korrapäratu motoorika 30 min korrapäraste elektriimpulsside vahendatud motoorika. 15 min MMK algab antrumist ja peensoolest liigub järjest edasi jämesooleni, kus kindlaid
neutroniteks. E=Mc² E seoseenergia, .M massidefekt, c - valguskiirus Eriseoseenergia on seoseenergia nukleoni kohta. E/A Eriseoseenergia uhik on 1MeV. Tuumareaktsioonid on tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmojus elementaarosakeste voi teiste tuumadega. Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lahteproduktide seisumasside summa on suurem lopp-produktide seisumasside summast. Vastasel korral energia neeldub. Ahelreaktsioon raskete tuumade lohustumine aeglaste neutronite toimel Termotuumareaktsioon kergete tuumade liitumine raskemateks tuumadeks. Iseeneslikult toimub tuumade muundumine radioaktiivsetes ainetes kiirguse korral. Tuumade muundamiseks kasutatakse ka kiirendeid. Kosmoloogia. Tahtkuju on taevasfaari uks osa. Taevasfaar on kokkuleppeliselt jaotatud 33 tahtkujuks. aike on meie planeedile lahim taht. Tema mass on 330 000 korda ja diameeter 109 korda suurem kui Maal, keskmine tihedus 1,4103 kg/m3
Märkused: 1) Pluss tardumisaeg, kui on üle 5 tunni. 2) Ühes reas võib vaheväärtusi interpoleerida. 3) Temperatuuril alla 5oC tuleb hooldamise kestust pikendada selle aja võrra, mil temperatuur on alla 5oC. 4) Kivistumiskiirust iseloomustab betooni 2-päevase ja 28-päevase keskmise survetugevuse suhe, mis määratakse eelkatsetel või põhineb samasuguse koostisega betooni kasutamiskogemusel. 5) Betooni väga aeglaste tugevuse kasvu kohta tuleb erinõuded esitada projektdokumentatsioonis. - f cm 2 , f cm 28 vastavalt betooni keskmine survetugevus 2 ja 28 päeva vanuses KAITSE Betooni kaitstakse paigaldamisel ja tihendamisel päikese, tugeva tuule, külmumise, vee, vihma ja lume kahjustava mõju eest. Hooldemeetoditest sobivad kasutamiseks nii eraldi või järjestikku järgmised: • betooni hoidmine raketises;
vestibulaartuum. Sihtmotoorika- kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Juhtroll suuraju poolkerade koore motoorsed väljad (kõrgemad integratsioonipiirkonnad). Tetaaniline kontraktsioon- tagab lihaste kiire ja suure jõuarenduse. Nii liigutuste kui ka keha asendi säilitamisel. Aktiivsed on nii kiired kui ka aeglased motoorsed ühikud. Lihase tooniline pinge- on aluseks kehaasendite säilitamisel. Lihaspinge arenenb aeglaselt, isomeetriline lihastöö reziim, aeglaste motoorsete ühikute aktiivsuse domineerimine. Hoiakurefleks- on suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele, juhtudel kui on oht selle häirumiseks. Nad tekivad pea asendi muutumisel ruumis, samuti pea asendi muutumisel kere suhtes. Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest -lihaskäävidest, kaelapiirkonna naha- ja liigeseretseptoritest, vestibulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritest. Pea tahakallutamisel, kutsub esile selja sirutajate lihaste toonuse tõusu
välja selgitamine kuidas ta reageerib ühe ja teise ainega ning kidas ta mõjub ühele või teisele objektile vm iganes asjale olendile. Praktiline vajadus on keemiliste jäätmete teisaldamisel ja mingi aine leidmisel ja selle tuvastamisel. 65. näited katioonide ja anioonide määramise kohta. Täiesti tundmatu teema ei leia kuskilt (otsige ise...mina ei viitsi) 66. keemilise reaktsioonikiirus. Näited kiirete ja aeglaste reaktsioonide kohta. Keemiline reaktsioon on muundumine mille tulemusena muutub aine. Reaktsioone peate ise välja mõtlema oppa leitsin ühe, vee keemine See selle pärast et peaaegu kõigi keemiliste reaktsioonidega kaasneb energia muutus Kas siis reaktsiooniga neeldub või vabaneb energia. 67. reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid olek, temperatuur, lahustuvus, ja mõningal määral reageerimisest veega hapetega ja veelahustega. 68. pöördumatud ja pöörduvad reaktsioonid
_ Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat _ Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse Reaktsiooni kiirus sõltub: _ reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist _ olekust _ peenestusaste _ temperatuurist _ katalüsaatoritest _ rõhust (gaaside puhul) Reaktsiooni kiiruse määramine _ Sõltub reaktsiooni kiirusest: kiired reaktsioonid toimuvad 50% ulatuses vähem kui 10 sekundi jooksul; aeglased reaktsioonid. _ Aeglaste reaktsioonide korral saab kasutada tavalisi TD meetodeid: ajahetkel t võetakse proov, milles määratakse reagendi või produkti kontsentratsioon; sageli tuleb analüüsi tegemiseks reaktsioon peatada (inhibiitori või temperatuuriga). _ Tänapäeval eelistatakse reaktsioonisegu pideval analüüsil (potentsiomeetrilisel, spektrofotomeetrilisel jms) põhinevaid meetodeid, mis registreerivad otse kontsentratsiooni muutuse ajas.
Klassikaliselt on neid kontrollereid kaks: põhja- ja lõunasild. Põhjasild (mälukontroller, peajagur) haldab reeglina kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust. Kiiret omavahelist andmevahetust vajavad kindlasti protsessor, mälu, graafikakaart ning lõunasild. Lõunasild omakorda haldab kõiki ülejäänud komponentide omavahelist suhtlust. Kaasajal on mälukontroller ehitatud mõningatel juhtudel protsessori sisse ja seega kadunud ka vajadus ühe kiirete ja ühe aeglaste seadmete kontrolleri järele ning tihti on kogu kiibistik koondatud ühe integraallülituse sisse. Lisalugemist: wikipedia.org Süsteemsed ressursid Selleks, et oleks võimalik tagada õige info jõudmine õigesse kohta, on emaplaadil liikluse korraldamiseks võetud kasutusele terve hulk erinevaid parameetreid. Mäluaadressid Mäluaadresside abil on võimalik öelda kuhu mälus tuleb saadetavad andmed kirjutada või kust tuleb soovitud andmed välja lugeda
Eunuchs", Soul on Ice, 1968, lk 162) Kuna Tema on kulutamisvõimekuse embleem ja peamine kulutaja, on ta ühtlasi ka selle maailma kaupade kõige mõjukam müüja. Kõik kunagi ette võetud uuringud, on näidanud, et atraktiivse naise imidz on kõige efektiivsem reklaamivõte. Ta võib istuda kaksiratsi uue auto poritiival või juveelidest lõõmavana sellesse astuda; Ta võib lamada mehe jalgadel, paitades tema uusi sokke; Ta võib väljakutsuvas poosis hoida bensiinipumpa või aeglaste liigutustega üle metsavälu tantsida, uue shampooni tõttu hiilates; ükskõik mida Ta teeb, Tema imidz müüb. Meie tsivilisatsiooni günolaatria on kirja pandud plankudele, kinoekraanidele, TV-sse, ajalehtedesse, ajakirjadesse, konservikarpidele, pakenditele - kõik pühendatud valitsevale jumalusele, feminiinsele fetishile. 8 Tema dominioon ei too siiski kaasa naiste valitsust, sest Tema ise ei ole naine. Tema läikivad huuled
6. Silinderlaagerdus. Liugelaagerduse tööfaasid, ülesrullumine. 7. Hõõrdemoment radiaallaagerduses (taandatud hõõrdeteguri kaudu). 8. Täisaksiaaltapi ja rõngasaksiaaltapi hõõrdemoment (tuletuskäik). 9. Stribeck`i kõver ja laagerduste hõõrdereziimid. 10. Petrovi valem (tuletuskäik). 11. Standardsete veerelaagrite tüübid ja tähistus. 12. Veerelaagrite täpsus ja tolerantsid ning istud. 13. Veerelaagrite tõrked, tõrkepõhjused, aeglaste laagrite valik. 14. Veerelaagrite valik dünaamilise kandevõime alusel. 15. Korpused. Korpusdetailide liigitus. 16. Korpusdetailide töövõimelisuskriteeriumid ja tehnoloogiad. Teemad 6.1-6.5. Ühendus- ja ülekandedetailid. 1. Sidurid. Sidurite liigid. 2. Sidurite tunnusjooned. 3. Siduri valikutingimus ja reziimitegur. 4. Muhvsiduri arvutus. 5. Ääriksiduri arvutus. 6. Vaheristikuga e. Oldhami siduri dimensioneerimine. 7. Elementaarse hõõrdsiduri (ketas-, koonussidur) arvutus. 8
➔ Und iseloomustab - teadvuse kadumine, lihased lõõgastuvad, vegetatiivsete funktsioonide juhtimisel domineerib parasümpaatikus, analüsaatorite ärrituslävi on tõusnud, kehatemperatuur ja ainevahetus langevad, südametegevus aeglustub, vererõhk langeb. ➔ Une sügavuses eristatakse kaht faasi: - sügavat ja pindmist ehk paradoksaalset und. ● Sügavale unele on iseloomulik aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. ● Pindmise une ajal esinevad kiired silmade liigutused, sageli nähakse selle ajal unenägusid. ● Sügav ja pindmine uni vahelduvad öö jooksul neli kuni viis korda. ➔ Uni on vajalik kesknärvisüsteemi puhkuseks ja vaheldub perioodiliselt ärkvelolekuga ● Inimesel on välja kujunenud une ja ärkveloleku kindel ööpäevane rütm, nn. tsirkulaarne rütm. ● Une ööpäevane vajadus on erinevas eas inimestel erinev
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni...
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni...
4) domeenide konformatsiooni täpsustamine 5) lõplik valgu monomeer LIISI KINK 20 BIOKEEMIA test I Molekulaarsed chapperonid on valgud, mis interakteeruvad mittetäielikult või ebaõigesti pakitud polüpeptiidahelatega, luues mikrokeskkonna, milles toimub õige pakkimine. Need on vajalikud ,,sündivate" valkude kaitsmiseks ja aeglaste etappide kiirendamiseks. Valgumoodulid ehk domeenid · paljud valgud kujutavad endast kahe või enama eraldiseisva ,,mooduli" ehk domeeni ühendust · sama domeen võib esineda mitmed valgus · sama domeen võib korduda samas valgus · geneetiline algus kodeerib üks ja sama järjestuslõik 3. Kvaternaarstruktuurid mõiste, milliste jõudude toimel formeeruvad. Milliseid eeliseid annavad kvaternaarstruktuurid?
vastastalust,ntema kujutas ette, et tuleb kaklus peale seda kui. külamehed said aru, et neid on tüssatud ja lähevad koju siis pärast seda kuid see ei juhtutund. Elda samal ajal istub nuttes oma kaunistatud toas milles ta lootis imelist esimest aramstust. Aleksandril kes möirgamise ja peo möllul aga meel ka korra kurvaks läheb kutsub Ekke enda juurde ja annab talle liha ning veini ja palub, et to lähkes vaataks kuidas Eldal läheb, Ekke algul ei taha minna kuid pärast siiski väga aeglaste sammudega suundub Peederga tallu. #19 Ekke istub voodile Elda kõrvale käsib tol silmad kinni panna ja kujutada, et on Aleksandriga. Hakkab siis rääkima suurest armastusest tuues igasuguste tunnete jaoks näiteid loodusest. Natukese aja pärast aga lausub, et Ekke ei ole Aleksander ja, et ta tegelikult käis poisse vaatamas kui tood töötasid, sest armastab Ekket. Ekke käsib vakka olla ja jätkab romantilise juttuga, räägib ka
juurde kuulub veel ka nullnivoo (GND). Samas kulub iga biti edastamiseks üks takt ja näites toodud 8 biti edastamiseks ka vastavalt 8 takti. Asünkrronne järjestik. Saatja ja vastuvõtja taktgeneraatorite sagedused ei pea olema sünkroniseeritud. Andmeid edastataks sümboli kaupa ja nende vahel ei ole kindlat ajavahemikku. Kokku tuleb leppida, sümboli pikkuses, biti edastamiseks kuluvas ajas, ooteolek, stardibiti ja stoppbittide väärtused. Sobib aeglaste sv seadete jaoks, kus sümbolid tulevad pikkade vaheaegadega, ntks klaviatuur. SünkrooneJärjestik. Taktgeneraatori sagedused peavad olema sünkroniseeritud. Selleks kasutatakse spetsiaalset riistvara. See on tõhusam aga ka kallim. Kuna pole vaja start ja stop bitte siis on kiiremad. Ntks USB ja FireWire, kasutavaad sünkrot. Paralleelandmeedastus. Selle korral on vaja 8 biti edastamiseks 8 liini ja ka nullinuvood, kuid aega kulub ainult 1 takt. Kasutatakse mõlemaid seadmeid
ning muid asju. Värskendussüsteem "Windows Update" otsis Internetist uuendusi ja seadistas need automaatselt arvutisse. Pärast seda oli võimalik vajadus arvuti taaskäivitada. Muudetud oli ka dokumentide ja kataloogide (kaustade) jagamine Interneti kaudu. Tarkvarale lisati ka funktsioon, mis käivitub automaatselt muusika- või videodokumendi valimisel (kuid mitte käivitamisel). Funktsiooni põhimõte oli mängida heli- või videofail automaatselt ette, et arvutikasutaja ei peaks ootama aeglaste arvutite taga olles, millal Windows Media Player käivitub. Windowsile lisati uue riistvara mudeleid, millest Windows aru saab. Windows 2000'del on 4 "Service Pack'ki", mis tähendavad eesti keelde tõlgituna "Teeninduspakid". Teeninduspaki põhimõte seisnes selles, et kõik Windows 2000 uuendusarhiivid, mida sai alla laadida Windows Desktop Update'iga, oli kõik ühes pakis. Service Pack 4'ga saab seadistada 10
võimalik näidata, et siit saab tuletada ka üldistuse. Kõige selgema formuleeringu teisele alusele saab aga anda entroopia mõiste kaudu. Valemitest (5.29) ja (5.30) järeldub: Q1 - Q2 T1 - T2 Q2 T , - 2 . Q1 T1 Q1 T1 Võrdusmärk kehtib idealiseeritud, lõpmata aeglaste protsesside korral, võrratusemärk aga 20 reaalsete protsesside korral. Siin oleme jaganud liikmeti läbi ja arvestanud, et Q2 on negatiivne. Korrutanud viimast võrratust suhtega Q1 / T2 ja viinud liikmed samale poole võrratusemärki, saame: Q2 Q1 + 0. (5.31)
muldadele punase värvuse- lateriitmullad) 3)bioloogiline murenemine- elusate organismide ja nende laguproduktide toime. Huumushapped asuvad reaktsiooni mineraalidega ja tekivad orgaanilismineraalsed kompleksühendid. Muld tekib hetkest, kui rabenenud või porsunud kivimile asuvad esimesed bioloogilised organismid. Denudatsioon ja akumulatsioon Maa ehitust mõjutavad maasisesed ja maavälised jõud. Maasisesesd jõuad avalduvad aeglaste maakoore tõusude või vajumistena, vulkaanillise tegvusena, maavärinatena. Maasiseste jõudude tulemusena tekivad mäed (mäetekkeprotsessid): kurrutamine- kurdmäestik; maakoore katkikäristamine- pangasmäestikud ehk alangud. Maavälised jõud kujundavad ümber maasiseste jõudude toimel kujunenud maakoore pealispinda. Kõigepealt leiab aset kulutus ehk denudatsioon (vesi, tuul). Edasi tuleb transportimine ja siis toimub akumulatsioon. Maaväliste jõudude geoloogiline tegevus
tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 10. Labiilsuseks nim.......maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega, ärrituse rütmi transformeerimata, 1 sekundi jooksul............ Labiilsus pole püsiv, konstantne suurus – ta võib kas suureneda või väheneda. Vähenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. 11. Parabioos – labiilsuse langus väsimuse tagajärjel selle staadiumid: 1) Tasakaalustav staadium – kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks. 2) Paradoksaalne staadium - kiiretele ja tugevatele ärritajatele kude ei reageeri, harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastusreaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvu
. Ringjoone ja kõikide kõverjoonte kuvamise sujuvust reguleerib käsk VIEWRES, mis alul küll küsib, kas eraldada mälust osa kujutise kiireks suurendamiseks, sellele vastata ↵ ja siis küsitakse ringjoone kuvamise suhtelist eraldusteravust: Ülesanne 2 Tihend 84 (see küsimus on oluline vanade ja aeglaste (alla 3 GHz) ja väikeste mälumahtudega (alla 8 GB) arvutite kasutamisel, kus selle käsuga eraldti osa mälust koordinaatide ümberarvutamiseks. (Kui seda käsku koostati olid, need arvutite põhilised omadused suurusjärkudes 1 MHz ja 64 kB) kui tehakse tunnusarvu sisestamisel viga, palub arvuti seda parandada: NB! Vastus peab olema täisarv (Integer), punkti arvu lõpus loetakse veaks! * * * APERTURE
- Sensoorne sümptom (meelepetted, puute või valutundlikkuse kaotus, diploopia, pimedus, kurtus) - Epilepsia tüüpi hood või krambid (tahtele alluvaid motoorseid või sensoorseid komponente) - Segavorm (rohkem kui ühe tüübi sümptoome) Dissotsiatiivsed motoorsed häired. Keskseks on liigutuste häire kadumine või tundlikkuse (tavaliselt nahatundlikkuse) vähenemine või puudumine. Võimetus liigutada jäset või selle osa. Paralüüs võib olla täielik või osaline, aeglaste liigutuste ja nõrkusega. Ataksia koordinatsioonihäired, eriti jalgades (tagajärgedeks veider kõnnak). Astaasia-abaasia võimetus ilma abita seista. Jäseme või kogu keha rõhutatud värisemine või vappumine. Diagnoosi peab suhtuma ettevaatusega kui on tegemist · närvisüsteemi orgaanilise häirega · eelnevalt hästi kohanenud, normaalse perekonnaelu ja suhetega indiviidiga. Dissotsiatiivsed krambid. Liigutuste poolest võivad dis
Tähtsamad kiirgusliigid on - ja -kiirgus millega sageli kaasneb -kiirgus. 192 Ahelreaktsioonid, eriti hargneva ahelaga, võivad viia plahvatusteni kui eralduvat soojust ei juhita piisavalt efektiivselt süsteemist välja: 193 U238 looduslikus uraanis 99,3% - lõhustub ainult kiirete neutronite toimel. U235 looduslikus uraanis 0,7% - lõhustub kergesti aeglaste neutronite toimel. U tuuma lõhustumisel vabaneb hulgalisemalt neutroneid ning piisava uraanikoguse olemasolul kriitiline mass piisavalt suur mass, kus moodustub ahelreaktsiooni käivitumiseks vajalik neutronite kontsentratsioon võib alati ahelreaktsioon tuumade kiire lõhustumine. 194 Ahelreaktsioon ja radioaktiivsus 195 Aatomireaktor
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesks...
ärrituse tugevus või sagedus, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks selline ärrituse tugevus või sagedus, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise. Parabioos - e. labiilsuse langus tekib pessimaalse ärrituse korral. Parabioosi väljakujunemisel ärrituse tugevuse, kestvuse ja vastusreaktsiooni vahelised suhted muutuvad ja läbivad kolm alljärgnevat staadiumi: 1. tasakaalustav staadium - kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks. 2. paradoksaalne staadium - kiiretele ja tugevatele ärritajatele kude ei reageeri, harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastusreaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda
E.Aserinsky, W.Dementi ja N.Kleitmani uurimustele. Uneajast enamiku (80-85 %) hõlmab nn 19 vaikne või rahulik uni , mille vältel toimub aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalitluse ja hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. Rahulikul unel on neli staadiumi,mille vaheldumisel esimesest neljandani asenduvad kiiremad ja madalama amplituudiga EEG komponendid aeglaste ja kõrgeamplituudiliste delta-lainetega. Uinumise järel ,pärast tunniajalist und algab nn kiire ehk paradoksaalne uni, mis kordub 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule, seda suhteliselt suurema osakaalu saab kiire uni(REM- uni). Unenägusid nähakse peamiselt või ainult kiire une ajal. Kuna suurem osa ajukoorest on siiski pidurdusasendis, on unenägu katkendlik, hüplev , seosetu. Kiire uni pole mitte juhuslik
Toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke, taastatakse närvirakkude energiaresursse. Unevajadus väheneb vanuse kasvades. Ajutüve retikulaarformatsioon, mille ajukoort ergastava mõju pidurdumine viibki uneseisundile. Aserindsky, Dementi, Kleitman! 80-85% on vaikne/rahulik uni- aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalitluse, hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. 4 staadiumi, vahelduvad kiirema ja madalama amplituudiga EEG komponendid aeglaste ja kõrgeamplituudiliste delta-lainetega. Umbes tund pärast uinumist algab nn kiire e paradoksaalne uni. Mida lähemal hommikule, seda suurema osakaali saab kiire uni. REM-uni ehk rapid eye movements- kiired sakaadilised silmaliigutused. Kiire une ajal ainevahetus ja aju bioelektriliste potentsiaalide võnkesagedus suureneb, kiirenevad vereringe, hingamine, südametalitlus. Alaned teatud lihaste toonus, võib esineda erektsioon, kiired silmaliigutused. Unenägude aeg
E.Aserinsky, W.Dementi ja N.Kleitmani uurimustele. Uneajast enamiku (80-85 %) hõlmab nn vaikne või rahulik uni , mille vältel toimub aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalitluse ja hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. Rahulikul unel on neli staadiumi,mille vaheldumisel esimesest neljandani asenduvad kiiremad ja madalama amplituudiga EEG komponendid aeglaste ja kõrgeamplituudiliste delta-lainetega. Uinumise järel ,pärast tunniajalist und algab nn kiire ehk paradoksaalne uni, mis kordub 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule, seda suhteliselt suurema osakaalu saab kiire uni(REM- uni). Unenägusid nähakse peamiselt või ainult kiire une ajal. Kuna suurem osa ajukoorest on siiski pidurdusasendis, on unenägu katkendlik, hüplev , seosetu. Kiire uni pole mitte juhuslik
vihkamine on tegelikult teineteisest lahutamatud tunded, on ka liikumise erinevad aspaktid lahutamatud. EI OLE TARVIS "NÄOGA VÄLENDADA" emotsioone, need on antud LIIKUMISE DÜNAAMIKAS. Ühendust mentaalse funktsiooni ja ruumi aspekti vahel on kergem märgata: tants, mis on RUUMILISELT ORGANISEERITUD PEEGELDAB IDEE JA VORMI MENTAALSET LÄBIMÕTLEMIST (organiseeritust) AJA ja INTUITSIOONI suhe väljendub kiirete, impulsiivsete ja ootamatute liikumiste vaheldumises aeglaste, raskete liikumistega. Seda saab kogeda fenomenaalselt. Loomulikult kõik need funktsioonid segunevad (mix) makrotasandil ilmuvad need tervetes kompositsiooni osades, mikrotasandil aga ühe liikumisfraasi kestel, isegi ühe liigutuse ajal. Inimpsüühika avaldumine selles tegevuses on ilmne- juhul kui tantsija peegeldab ja tunnetab sisemisi hoiakuid ja kavatsusi. Vatasel juhul on tegemist lihtsalt käsku täitva masinaga, kes ei ole HÕIVATUD TÖÖ SISEMISEST
tuumkütuse ladustamine suuri maaaluste geoloogiliste lõpphoidlate mahte. Kogu maailmas laienevat tuumaenergeetikat arvestades on enamik eksperte üksmeelel, et mitmeks sajandiks avatud tuumkütuse tsükke lkindlasti jätkusuutlik ei ole. Riskid peituvad lõppladustamata järjest lisanduva tugevalt radioaktiivse kasutatud kütuse pikaajalises ohutus hoidmises. Lahenduseks on suletud sümbiootilise tuumkütusetsükli rakendamine. Sel juhul töödeldakse aeglaste neutronite reaktorite kasutatud tuumkütus ümber, eraldatakse tema põhikomponendid, millest igaühte käideldakse erinevalt. Uraani, plutooniumi ja väikeaktiniide kasutatakse uue tuumkütuse valmistamiseks kiirete neutronite reaktori jaoks. Viimastes väikeaktiniidid ,,põletatakse" muudeks lühemaealisteks radioaktiivseteks isotoopideks. Kiiretes reaktorites uraanist briiderprotsessiga toodetud plutoonium, kasutatud kütuse väikeaktiniidid ja järelejäänud uraan töödeldakse
Oli aastaid töötanud mõisates koduõpetajana ning oli talurahva olukorraga kursis. Kirjutas mitmeid teoseid, mis kritiseerisid talurahva olukorda. 1796.aastal ilmus Leipzigis (et vältida tsensuuri) tema tuntuim teos “Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophischen Jahrhunderts”. Merkel oli radikaalne pärisorjuse kriitik, eesmärgiks oli pärisorjuse kaotamine ilma aeglaste üleminekuteta, garanteerida talurahvale isiklik vabadus ja isiklik omand. Johann Christoph Petri avaldas Merkeliga sarnaseid seisukohti, aga rõhuasetusega eestlastele, vastupidiselt Merkelile, kes pühendus lätlastele. Töötas sarnaselt Merkeliga koduõpetajana mõisates. 18.saj lõpul levis veel talurahva olukorra parandamist nõudvaid teoseid, aga need polnud nii radikaalsed kui Merkel ja Petri. Eestikeelse ajakirjanduse algus
Tähelepanuväärseimaid teadlased une uurimise vallas: Eugene Aserinsky, William Dement ja Nathan Kleitman. Uneajast enamiku (80-85%) hõlmab nn vaikne või rahulik uni, mille vältel toimub aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalituse ja hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. Tahulikul unel on 4 staadiumi, mille vaheldumisel esimesest neljandani asenduvad kiiremad ja madalama amplituudiga EEG komponendid aeglaste ja kõrgeamplituudiliste delta- lainetega. Uinumise järel, pärast umbes tunniajalist und algab nn kiire e paradoksaalne uni, mis kordub keskmisel 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule, seda suhteliselt suurema osakaalu saab kiire uni. Kiiret und nimetatakse ka REM uneks rapid eye movements. Seda seetõttu, et selles une faasis toimuvad kiired
3.Katlakivi ladestumisel aurustustorudesse soojusvahetus halveneb järsult, mille tagajärjel väheneb katla tootlikkus ja tekib oht torude ülekuumenemisele ja purunemisele. See asjaolu seab kõrged nõuded toitevee kvaliteedile; 4.Veetorukatelde ekspluatatsioon nõuab teendindavalt personalilt kõrgemat kvalifikatsiooni. VI – 4 Utilisatsioonikatlad Et tõsta laeva energeetikakompleksi tõhusust siis selleks kasutatakse ära ka väljalaskegaaside temperatuurid, millised võivad ulatuda: aeglaste pööretega masinatel 260…3400C ja keskmiste pööretega mootoritel 370…500 0C, ning võimaldab toota küllastunud või kergelt ülekuumendatud madalrõhuauru utilisatsioonikateldes. Utilisatsioonikatelde jõudluse tõstmiseks on võimalik kasutada ka ülelaadimisõhku, mille temperatuur 120…180 0C ja on piisav toitevee eelsoojendamiseks. Ehkki diiselmootorite väljalaskegaaside energeetiline potentsiaal on märkimisväärselt suur,
Mehhaaniline surve võib kahjustada ka närve. Kahjulikud võivad olla palju korratud ühetaolised liigutused, eriti kui nendega kaasnevad ebasoodsad tegurid. Hõõrdepindade tõttu satub kõõlus kõõlusetupes ebasoodsasse mehhaanilisse ja biokeemilisse olukorda ning tekkida võib kõõlusetupe põletik. Liigesele on ebasoodne ka liigutuste puudumine ja kestvad staatilised koormused, kuna ainevahetus toimub liigeses normaalselt ainult regulaarsete, kuid mitte väga aeglaste ja piisavalt suure ulatusega liigutuste korral. Ingliskeelses kirjanduses on levinud terminid-sünonüümid cumulative trauma disorder (CTD) ja repetitive strain injury (RSI), mida kasutatakse haiguste puhul, mis on tekkinud ülajäsemete (käte, küünarvarre, õlavarre) palju korratud pingutustest. Levinud on ka carpal tunnel syndrome (CTS) ülajäseme mediaannärvi ja kõõluste põletik. Ülakeha diskomfordi ja väsimuse vähendamiseks on olulised töö organiseerimine ja tööriistade
Ökosüsteem on süsteem, mis liidab koosluse (kõik elusorganismid) üheks selle poolt kasutatava eluta keskkonnaga. Tingimusel, et teda varustatakse energiaga on ökosüsteem väikseim jätkusuutlik elussüsteem. Ökosüsteemide piiritlemine on, sarnaselt populatsioonide ja kooslustega, sageli meelevaldne. Ökosüsteemil ei ole teravaid piire. 5. Eluslooduse evolutsiooniteooria kujunemine, usulised dogmad Evolutsioon on sõna, mida üldistatult kasutatakse süsteemis toimuvate aeglaste muutuste kirjeldamiseks (revolutsioon on kiired muutused). Ehkki evolutsioonist loetakse maailma ülikoolides pikki loengukursuseid ja suur osa sellest ei tundu esmapilgul ökoloogiaga kuigivõrd seotud, on evolutsioon tegelikult protsess, mis on kõigi ökoloogiliste nähtuste taga. Ehkki evolutsiooni mõõtmisel ja kirjeldamisel kasutatakse suurusjärkudena miljoneid aastaid, tuleb alati meeles pidada, et evolutsioon toimub ka täna ja homme.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
