Muinasaeg 1. Kuidas jaotatakse ajalugu? • Vanaaeg – 3000eKr-5 saj pKr (476, Lääne-Rooma langus) • Keskaeg – 5-16/17 saj (1453/1492/1517) Pütsantsi langus, Ameerika reformatsioon Saksamaal • Uusaeg 16-20 saj algus I MS 1914-1918, poliitilise korralduse uuesti ülesehitamine 1901 – viktoriaanliku ajastu lõpp 1871 – Saksamaa keisririik • Uusim aeg/lähiajalugu – 20 saj…… 2. Kuidas jaguneb muinasaeg? • Kiviaeg ü Vanem kiviaeg e paleoliitikum Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni ü Keskmine kiviaeg e mesoliitikum - U 9000 - u 5000 aastat eKr ü Noorem kiviaeg e neoliitikum - U 5000 – u 1800 aastat eKr • Pronksiaeg 1800 eKr-500eKr • Rauaaeg 500eKr- 13 saj. 3. Kiviaja kultuurid. • Kunda kultuur – levis 11000-7000 a eKr ,Euroopa lõunaalad, asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapü...
Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Nii Kreeka kui ka Rooma elanikest moodustas enamiku lihtrahvas. Enamus neist tegeles põlluharimise või käsitööga. Rooma linnade kasvades suurenes seal varatute linnaelanike hulk, kellele hakati riigi kulul vilja jagama. Kreeka käsitööliste olukord oli võrreldes Roomaga kehvem.
KESKAEG OLULINE ETAPP ÜHISKONNA ARENGUS Keskaeg kestis oli aastatel 476 kuni 1492. See oli pikk ajavahemik ning sel ajal toimus mitmeid tähtsaid sündmusi ning avastusi, mis aitasid kaasa inimkonna tänapäevastumisele. Üheks tähtsaimaks ettevõtmiseks olid suured maadeavastused. Suured maadeavastused väljaspool Euroopat leidsid aset 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Suured maadeavastused on tähtsad kuna Kolumbus avastas Ameerika, Vespucci avastas ümber Aafrika Indiasse kulgeva meretee ja Magalhãesipani
senati arvel. · Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel. · Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks. · Suur rahvasteränne (375-476) germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele. · Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romules Augustuse ja hakkas tema nimel valitsema. Riik, õigus ja armee 1. Vabariiklik kord a. Res Publica (ld. K. avalik asi) roomlaste nimetus oma riigile: Rahvakoosolek Kutsuti kokku senati otsuste heakskiitmiseks ja ametnike Rooma kodanike valimiseks. koosolek, millele Ise ei saanud algatada seadusi ja kandidaate esitada.
· Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e
Toimus nn. Kultuuride kokkupõrge ja elav vastastikune mõjutamine. Impeeriumi ja tugeva keisrivõimu säilitamiseks toimus ida ja lääne eraldumine (330.aasta). Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa barbarite sisseränne ja sõjaline surve. 5.sajandi algul rajasid läänegoodid Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi ( 418.aasta). Põhjaaafrikas loodi vandaalide riik. 451.aastal purustasid roomlased Aetiuse juhtimisel hunnide hõimuliidu Katalaunia väljadel. Aastal 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ja likvideeris seega LääneRooma keisririigi. IdaRooma põsimajäämise põhjused olid: · Soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid · 6.sajandil läks IdaRooma riik kaitselt üle pealetungile. 527565 valitses keiser Justinianus I, kelle ajal IdaRooma keisririigiga ühendati Itaalia, PõhjaAafrika ja osa Hispaaniast · Võimalus meresõjaks ja ülekaal merel
KESKAEG AJASTU MÄÄRATLUS Rooma impeeriumi jagunemine 395.a. või Lääne Rooma riigi langemine 476.a. KESKAEG Renessanss 14-16.saj. ·5.-7. saj. VARAKESKAEG Suur rahvasterändamine, germaani hõimude pealetung; Läänekristlik kloostrikultuur ·8.-9-saj. UUE EUROOPA HÄLL Frangi riigi kõrgaeg Karl Suur hariduse tähtsustumine · 10.-11. saj. KESKVÕIM SAKSAMAAL Saksa-Rooma keisrid Ottod; ROMAANI stiil, vaimuliku luule, muusika kõrgaeg ·12.-13. saj. linnade kiire kasv, GOOTI I kõrgaeg Uued zanrid ja vormid Muusikategelased
Keskaeg- oluline etapp inimkonna arengus Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Keskaega võib pidada üheks olulisemaks etapiks inimkonna arengus, mis tõi kaasa palju uusi võimalusi. Sel ajal toimusid mitmed tähtsad sündmused, eesotsas Ristisõjad. Samuti õpiti tundma raha väärtust ning inimesed hakkasid rohkem tähtsustama haridust.
1. Rooma linna rajamine: Tuntud Rooma poeed Vergiliuse eepose ,,Aeneis" järgi oli roomlaste esiisaks Trooja kangelane Aeneas, kes pääses põlevast linnast põgenema ja randus pärast eksirännakuid koos kaaslastega Latiumi maakonnas, Tiberi jõe suudmes. Tema hilisemate järeltulijate seas oli kuningas Numitor, kelle tütrel Rhea Silvial sündisid kaksikud pojad Romulus ja Remus. Nende isaks oli sõjajumal Mars. Poiste vanaisa oli oma venna poolt vägivaldselt võimult kõrvaldatud kartes tulevikus kättemaksu, käskis viimane vastsündinud Tiberi jõkke heita. Korv kaksikutega kandus vooluga kaldale, kus poisid leidis emahunt, kes neid toitma hakkas. Täiskasvanuna otsustasid vennad sellele kohale, kus emahunt nad leidis, rajada linna. Jumalate tahteavalduse kohaselt sai Romulusest linna esimene valitseja. Remus ei tahtnud sellega leppida, puhkes tüli, mille käigus Romulus tappis Remuse. 2. Kaart - Rooma, Kartaago, Apenniini poolsaar, Rooma rii...
antiiktraditsioone ja vana korda taastada. Taas alustati kristlaste tagakiusamist. See poliitika kukkus läbi. - 391 p Kr - Ristiusk kuulutati Rooma riigi ametlikuks usuks. Seda tegi keiser Theodosius I (valitses 379-395). - 395 p Kr pärast Theodosius I surma lagunes Rooma impeerium lõplikult kaheks Lääne-Rooma keisririigiks (keskus kas Milano või Ravenna, mitte Rooma) ja Ida-Rooma keisririigiks (pealinn Konstantinoopol). - 476 a p kr germaanlaste väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne- Rooma keisri Romulus Augustuluse. Lääne-Rooma varises kokku. Ida- Rooma keisririik eksisteerib edasi nime all Bütsants. Mida antiikmaailm (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) on meile andnud, mille oleme üle võtnud: - demokraatia (Vana-Kreeka ja Rooma vabariik) - õiguse mõistmise põhimõtted (Rooma õigus) - filosoofia (mõistusel põhinev maailmaseletus, peamiselt kreeklastelt) - olümpiamängud
Keskaeg. Halvustava märgistusega, barbaarne, pime allakäigu aeg. Uued arusaamad - renesanss. Mõiste ise tuli käibele paavst Paulus II poolt. Sellest ajast on pärit Katoliku kirik. Oluline kaubandussuhete areng. Perioodid. Vara-Keskaeg: 476a-XI sajand (euroopa ajaloo kõige mustem periood, kindlad üksused puudusid, seadusteta aeg, sel perioodil kujunesid välja uued riigid, rooma keisririigi aladele tungisid sisse germaanlased. Rooma käsitöö, linnad ja kaubandus käisid alla. Ida-Rooma kohta see ei kehti. tõusis paavstide tähtsus, hakkas levima ristiusk väljaspool Roomat. Kujunes välja feodaalkord, maa kuulus feodaalidele, maad haris talupoeg. Ida-Rooma ja Bütsantsi esile tõus. Konstatinoopol - Euroopa suurim linn. 4 sajand pkr - rahvaste rändamine, kindlat põhjust ei tea keegi, oletatakse. Hunnid asusid liikuma mööda Aasiat lääne poole, äärmiselt sõjakad hõimud, liikusid Lääne-Rooma riigi aladele. Germaanlased võtsid üle tähtsaid positsio...
Muusika keskajal. Hüüdlause:” Õnnis oled siis kui sa midagi ei tea…” Euroopas tähistatakse mõistega „keskaeg” pikka ajajärku, mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise (395.a) või Lääne – Rooma riigi langemise (476.a) ning teiselt poolt renessansiajastu (14. – 16. saj) vahele. Selle ajastu muusikat tunneme paraku võrdlemisi lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli põhiosas suuline. Vajadus noodikirja järele tekkis 8. -9. sajandil, mille käigus püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. Märksõnad: Kristlus keskusega Roomas – Rooma katoliku kirik Gregooriuse koraal Missa- Katoliku kiriku jumalateenistus Noodikirja teke Mitmehäälsuse teke (13. sajandil – motetid) Kes on pildil? Paavst A.Gregorius Ilmalik muusika – kõlas väljaspool kirikuid ja kloostreid. suuline traditsioon, seetõttu vähe infot esimesed muusika kirjapanejad olid rändavad üliõpilased ja teenistuset...
Ajaloo kontrolltöö Tsivilisatsioonid Tsivilisatsioonide tekkimine, koht, aeg, varaste tsivilisatsioonide tunnused, tekke eeldused ja põhjused. Vanaaja mõiste. Esimeste tsivilisatsioonide tekkimine ning kujunemine algas III aastatuhandel eKr. Tsivilisatsioonid hakkasid esmalt kujunema suurte jõgede ja veekogude ääres, kuna seal oli võimalik maad harida ning karja kasvatada, maa oli seal tunduvalt viljakam ning lõi seega alused esimeste tsivilisatsioonide tekkimiseks. Peamisteks eeldusteks tsivilisatsioonide tekkimisel peetaksegi just nimelt küttimiselt ja koriluselt üleminekut viljelusmajandusele ning samuti metallitöötlemist. Tsivilisatisoonide tekkimise põhjuseks olid tekkivad usundid. Varaste tsivilisatsioonide tunnused · Ühiskonna varanduslik kihistumine · Riiklus · Kiri · Viljelusmajandus Vanaaeg - ajajärk, mis algas kirja tekkimise...
375. aastal tungisid hunnid Euroopasse. See sundis germaanlased liikuma hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama. Eriti läks germaanlasi impeeriumi lääneprovintsidesse. Nime poolest olid nad küll roomlaste liitlased, kuid tegutsesid sageli keisrist täiesti sõltumatult. Järk- järgult Lääne-Rooma keisrid kaotasid oma provintside üle võimu. Lõpuks vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle. Peagi hakkasid germaani päritolu väepealikud valitsema ka kogu Itaalias. 476. aastal kukutas germaani väepealik Odoaker Lääne-Rooma keisri võimult. Ta hakkas valitsema Itaaliat. See sündmus märgib vanaaja ja Lääne-Rooma keisrivõimu lõpu. Rooma keisririigi lääneosa asemele hakkasid tekkima germaanlaste riigid: vandaalide riik Põhja-Aafrikasse, läänegootide riik Hispaaniasse, frankide riik Galliasse ja idagootide riik Itaaliasse. Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568)
parlament pronksist Zeusi kujude (Zaneste) püstitamise staadionile viiva värava juurde. Kokku püstitati 16 Zanest. (Kuningas/Voolaid 1997: 5-6) 3. Olümpia lõpp Olümpia mängud lõpetas Rooma keiser Theodosius I, kes otsustas aastal 394 paganjumalate kummardamised lõpetada. Ta lasi Olümpiast Konstantinoopolisse viia ka suure osa väärtesemeid, muuhulgas Zeusi kuju, mis hävis tulekahjus aastal 476. Aastal 395 rüüstasid Olümpiat goodid ja aastal 426 andis tollane Rooma keiser Thedosius II käsu hävitada kõik paganlikud templid. Umbes samal ajal muudeti ka osa Olümpiast kindlustatud linnuseks ning seda kindluslinna hakatigi esimesena Olümpia linnaks nimetama, sest antiik-Olümpia oli ju vaid pühamu. Selle kindluse müürid pole säilinud. Kindluses ehitati ka mõned uued väikesed majakesed ning kuulsa kujuri Pheidiase rajatud töökoda muudeti kloostriks, sest selle asula
Suur rahvasterändamine – Aasia sisealadelt pärinevate hunnide sissetung Euroopasse põhjustas paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise (germaanlased tulid hõimude kaupa keisririigi territooriumile) Hõimud tegutsesid sageli keisritest sõltumatult. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma provintside üle Ka Itaalias valitsesid keisrite asemel tegelikult germaani soost väepealikud ja 476. eKr kuulutas üks neist Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldatuks-> Lääne-Rooma keisririigi lõpp. Riigi- ja ühiskonnakorraldus: Keisri võim oli piiramatu Senaator oli muutunud sisuliselt Rooma linna nõukoguks Et vallutussõjad olid lõppenud, muutus orjade hankimine aina raskemaks Ühiskond rangelt seisuslik Dicletianus rajas reservväe, mida vajaduse korral sai suunata ükskõik millisele piirile
õhk sealt välja, et muuta helikõrgust teatud intervalli võrra. Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi. Ajalooline aeg algas pärast muinasaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. · vanaaeg - algas 3000 eKr - Mesopotaamias ja Egiptuses, 750 eKr - Kreekas, kui alguse said linnriigid, 500 eKr - Itaalias · keskaeg - algas 476 pKr Lääne-Rooma keisririigi lõpp · uusaeg - 1492 a. avastas meresõitja Cristoph Kolumbus eurooplaste jaoks Ameerika mandri · uusim aeg - Esimese maailmasõja lõpp 1918 a. VANAAEG VANA- KREEKA perioodid ajaloos ja muusikas KESKAEG UUSAEG UUSIM AEG
Keskaja muusika Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil barbarid hävitasid lõplikult Lääne-Rooma riigi. Pärast seda tekkisid sõdade tõttu, mille eet inimesed pagesid suured rahvaste rändamised. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas
Keskajainimene ja tema igapäevaelu Keskaeg algas Rooma langemisega (476 p.m.a) ning jaguneb kolme suurde rühma. Esimeseks on varakeskaeg(5.-11.saj p.m.a), kus kujuneb feodaalne kord ning valitseb naturaalmajandus. Selle perioodi lõpul algab linnade kujunemine ja toimub feodaalne killustatus. Teiseks on kõrgkeskaeg(11.saj-14.saj), kus valitseb feodaalne korraldus ning kujuneb lõplikult välja seisulik korraldus. Samuti areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad ja kaubandus. Algab ka tsentraliseeritud riikide teke. Kolmandaks rühmaks on hiliskeskaeg(15.saj-16.saj algus), kus keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega. Tekib kapitalistlik majandus. Ajajärku iseloomustab katoliiklus. Keskajal levis põhiliselt naturaalmajandus, st pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Valmistajateks olid talupojad. Kaupade müüki ega ostmist peaaegu ei toimunudki ning raha praktiliselt puudus. Talupoeg oli s...
kunstimuuseum Rijksmuseum, Rembrandti maja. Olümpia: 17. mai 12. august 1928. Eestlased võitsid kaks kuldmedalit, mõlemad tulid maadluses Osvald Käpp, Voldemar Väli. Amsterdami lähedal on maailmajao üks suurimaid lennujaamu Schiphol. Suuremad linnad Rotterdam: Euroopa suurim meresadam Europort. Elanike arv: 605 000. Haag: Hollandi parlamendi Esimene ja Teine Koda, Rahvusvaheline Kohus. Elanike arv: 476 000. Utrecht: suurim Hollandi ülikool ja Utrechti toomkiriku torn on Hollandi kõrgeim (112,3m) Elanike arv: 284 000. Eindhoven: asub Põhja-Brabanti provintsis. Philipsi peakontor asub seal. Elanike arv: 212 000. Pinnamood Pinnamoelt on Holland madalik, sest 2/5 riigist asub merepinnast madalamal. Riigi keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106m). Kõrgeim tipp: Vaalseberg (321m), mis asub riigi kaguosas, Ardenni mäestiku jalamil.
1.Täida lüngad. Keskaeg algas 476 aastal kui kukutati Lääne-Rooma viimane keiser ja lõppes 1453 aastal kui vallutati Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol. Lääne-Rooma endistel aladel tekkis aga V sajandil Frangi riik. Selle rajas Chlodovech. Karl Suur sai Frangi riigi keisriks 800 aastal. Peale tema surma 843 aastal, jaotati riik kolme pojapoja vahel. Uuesti tekkis keisririik alles 962 aastal. Selle rajajaks oli Otto I. Uue keisririigi nimi oli Püha-Rooma keisririik, sest omavahel liideti Saksa ja Itaalia. Peale Lääne- Rooma langust kestis Ida-Rooma ehk Bütsants veel 1000 aastat. Selle võimsaim keiser oli Justiniaanus. Ta lasi rajada kauni katedraali Hagia Sophia. Ida-Rooma kirikupead nimetatakse partiaadiks. Tema võim võrreldes Rooma paavstiga oli väiksem keisri omast. Üldse oli kirik keskajal väga rikas, sest koguti kümnist ja indulgentse. 2.Ühenda paarid. 1 lään 13 teadlane araabias 2 paavst 6 isla...
Senjööri/vasalli ja feodaali/talupoja suhte erinevused: Vasalli kohus senjööri ees oli abistamine sõjakäikudel, aga talupoja kohustus feodaali eest koormiste täitmine. Keskaja algus: 476 kukutatakse viimane lääne-rooma keiser germaanlaste poolt. Keskaja lõpp: 1453- Konstantinoopoli langemine, Bütsantsi häving/ 1492- Ameerika avastamine/ 1517- reformatsiooni algus Saksamaal.
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg saab alguse 5. sajandil peale Kristust Lääne-Rooma keisririigi langemisega 476. aastal. Tegemist oli ülekasvamis- ja muutuseajastu algusega. Lääne-Rooma lagunemisega tekib uus elukorraldus feodaalkord, areneb läänikord ning toimub katoliikluse kindlustamine. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid need välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasalliteedisidemetel.
ROOMA Seiklus laul Kuniks elad kiirga mitte miskit ära leina Elu on üürike Aeg toob lõpu lähemale Muusika muutus vanas kreekas tähtsks osaks. SUuremad orlastrid, Muusika kõlas mitmehäälselt. Keisririigi ajast on teada ka mitmeid kidara virtoose. Rohkem meelelahutust Pillid: Orel, vana kreeka pillid, hüdraulis Hilisemat Euroopa muusikat on tugevasti mõjutanud vana kreeka muusiku ja teorias muusikaõpetust. SISSEJUHATUS KESKAEGA Keskaja alguses peetakse Romulus Awgustulus 476 a troonilt tõukamine. Vana Rooma kultuuri viis lõpliku languseni suur rahvaandmine(5-7.saj), kui endise lääne-rooma riigi alale tungisid ............ Palestiinas oli meie ajaloarvanse algus kõrge .... mõttes, mis sidus .. jooni lähisida maade ja vana kreeka kultuurist Vanakristlike muusika Kristliku muusika lähtepunktiks on kristlikud kogudused. Matkisid palju juutide kombestikku. Võib arvata, et laul võis sarnanedajuutide laulutraditsioonidega. Pillidekasutamine keelati.
Mered-Vahemeri,Joonia ja Türreenimeri. Mäed-Alpid,Apeniinid. Saared-Sitsiilia,Korsika. Jõed- Po,Tiberi. Rahvastik:etruskid,itaalikud(latiinid,samniidid)+kreeklased+foniiklased. Elanike arv Roome riigi õitsengul:90 milj, elanikke Rooma linnas 1-1,5 milj.Kuningate aeg 753-509 eKr,Vabariigiaeg 509-265eKr,Keisririigiaeg 30 eKr-395pKr.Roome linna asutamine-21.04.753 eKr.Rooma impeeriumi jagamine kaheks-395 pKr,Lääne-Roome lõpp-476 pKr Saavutused ehituskunstis-korruselamud,kirikute ja kuplite ehitamine,lubjamört.Veevarustus-purskkaevud, akveduktid(varustasid linna joobiveega)kanalisatsioonisüsteem.Pesemiskultuur-Termid,odrajahuga pesti,h-naised,õ-mehed.Teede ehitamine-Kõik teed viisid Rooma,kivist teed ja sillad, Via Appia- 195 km, kokku 372 teed e. 83 000km. Patriitsid- kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse. Plebed- neid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused-ei võtnud osa rahvakoosolekutest,ei te...
muutnud Rooma ajalugu, kuid ikkagi jään ma oma arvamuse juurde, et ülestõusu maha surumine oli õige, sest ka õiglasele ja heale mehele, kes teeks riigi eesotsas palju head, võib ühel hetkel võim pähe lüüa ning siis võib lõpptulemus veel hullema olla. Kindlasti on ka Caesari valitsemise periood üks tähtsamatest ja mul on siiralt kahju, et ta tapeti. Ma usun, et see mees oleks veel palju korda saatnud. 476.a. viimase Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldamine, kuna sellega lõppeb Rooma Keisririigi periood. Võib-olla oli see ka hea, kuna viimased keisrid, kes Roomat valitsesid ei olnud just kõige populaarsemad ja rahva seas armastatud. Peale selle, et seal oli häid ainuvalisejaid oli ka täielikke türanne, kes minu arvates ei hoolinud eriti oma rahvast ja riigist, vaid ainult iseendast ja oma võimust. Kõik need sündmused on ainult üks väike osa kogu Rooma ajaloost
saj) Millise sündmusega algas Eesti keskaeg?- Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Algas ka Muistse vabadusvõitluse tõttu, ja siis oli ka esimene märge Eesti kohta Liivimaa Henriku Kroonikas.Millal algas keskaeg Euroopas: Euroopa keskaeg ei ole üheselt määratletud. varem peeti selle ajastu alguseks enamasti Lääne-Rooma riigi lõppu 476, tänapäeval pigem hilisantiiki 6. sajandil. Millal ja kus olid vanimad asulapaigad Eesti alal:Palli asula 11 000 a.t, Kunda lammasmäe ~10 000a.t Inimränded ja eesti rahva kujunemine: 1100 a.t Kunda kultuuri kandjad, praegune Eesti, Läti, Põhja-Leedu alad ja Venemaa alad Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soome. ~5500a.t kammkeraamika kultuuri kandjad, ulatus Põhja-Soomest Lätini ning Läänemere idakaldalt Karjala ja Novgorodimaani, soome-ugrilaste poolt Nöörkeraamika ehk
Eesti esiaeg 1. Defineeri mõiste: Muistis- nt tööriistad, savikillud, keel, sõnad Arheoloogiline kultuur- erinevates piirkondades esinev kultuuriline ühtsus/sarnasus, mis avaldub muististes Malev- maakonna sõjaline üksus Animism- loodususund 2. Nimeta ajastud ja iseloomusta neid ajastuid KIVIAEG 9.-2. at Paleoliitikum 1. Jääaeg Mesoliitikum 1. Pulli asula 2. Kunda kultuur 3. Arheoloogiline kultuur Neoliitikum 1. Kammkeraamikakultuur 2. Venekirveskultuur 3. Majade kujunemine (üheruumilised palkmajad) 4. Nöörkeraamika PRONKSIAEG 2- at-5.saj e.Kr 1. Adra kasutuselevõtt 2. Kivikirstk...
27. Mis usk sai 4 sajandil Rooma riigiusuks? ristiusk 28. Mida tähistas Ateena akadeemia sulgemine? 29. Kes oli Aleksander Suur? makedoonia valitseja ja väejuht 30. Mida nimetatakse hellenismiks? 31. Kelle vahel toimusid Puunia sõjad? Rooma ja Kartaago 32. Milles seisnes Spartacuse ülestõus? Et jävitada valitsus ja ajada laiali 33. Kuidas on omavahel seotud Caesar ja Cleopatra? Caesar armus Kleopatrasse, kes oli Egiptuse kuninganna 34. Mida tähistab aasta 476 Rooma ajaloos? Rooma Impeeriumi langust Romuluse kukutamist 35. Mida on maailmale andnud antiiktsivilisatsioonid?
Ajaloo kontrolltöö: Rooma Rooma vabariik patroon rikas ja mõjukas kodanik klient vaene kodanik Klient andis ennas patrooni kaitse alla ning täitis ta käske. Patroon andis kliendile maad. Patriitsid põlised Rooma elanikud; kõige mõjukamad, suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud. Plebeid Rooma lihtrahvas; peamised vaesed talupojad ja käsitöölised; neil oli sõjaväekohustus ning nad võisid osaleda rahvakoosolekul. 3. sajandi alguses eKr saavutati plebeide täielik poliitiline võrdsus. Vabariigi valitsemine kasutasid riigi kohta nimetust res publica avalik asi senat valitsev nõukogu, mis koosnes u 300 liikmest ehk senaatorist. Kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraate, poliitika kontroll, juhtis riiki. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtraval riigiasjades osaleda. Rahvakooso...
elavad eestlased. Inimeste elu polnud keskajal kerge. Sagedased sõjad, haigused ja arstiabi puudulikkus olid põhjuseks, et surm oli tol ajal sage külaline. Üldise sanitaarse olukorra tõttu levisid laastavad nakkushaigused, neist kõige hirmsam oli katk. Leeprat ehk pidalitõbe oõdevad inimesed paigutati spetsiaalsetese hospitalidesse. Neid linnast veidi eemale rajatud asutusi nimetati ka seekideks. Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Keskaeg lõppeb 1558 Liivi sõja algusega.
Varase keskaja kunst Euroopas Andres Oja juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2010 Varane keskaeg Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks ja see kestis üle tuhande aasta. Varane keskaeg oli Lääne- Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Varase keskaja kunst jagunes kaheks: merovingide ehk rahvaste rändamise aegne kunst 58. saj. eelromaani ehk karolingide kunst (810. saj.) Merovingide kunst Merovingide aegses kunstis on kõige tähtsam koht rahvaloomingul, kunstkäsitööl. Tarbekunst Raamatukunst Skulptuur
Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. S.)arenesid rüütli-ja rahvakirjandus Keldi eepika Ristiusu võtsid keldid vastu 5. sajandi keskel. Filid ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad. Bardid lõid mütoloogilisel ainestikul ja esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate, kangelaste auks. Seda hakkasid iiri mungad üles kirjutama 7.saj. uusaja kirjandusse jõudis keldi mütoloogia ,,ossiani laulud" kaudu. Ossian poollegendaarne keldi bard. Iiri kangelaslood on kirjutatud proosavormis. Lüürilised ja poeetilise rütmiga. Islandi eepika Võtsid ristiusu vastu 11. saj. Islandi eepiliste laulude kuulsaim kogu:,,Vanem Edda" (edda luuleõpetus)Koondab 11-12 saj. Kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks jumalad( aasid ja vaanid (ühisjooned kreeka jumalatega)), kurje jõude kehastavad hiiud,kangelased, müütilised loomad. Kangelased pole ideaalsed, palju vägivalda...
millest tuli loobuda, aga sellest kujunes tava valitseda riiki kahe valitseja vahel- ida- ja lääneprovintsides. Constantinus Suur legaliseeris ristiusu ja lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. 395. Aastal jagunes impeerium lõplikult ida - ja lääneosaks, enne kui Thedosius Suur allutas mõlemad pooled enda võimu alla. Hunnide sissetung Euroopasse põhjustas rahvasterände, mille tulemusena tuli Rooma aladele palju germaanlasi, kellest üks 476. Aastal kuulutas Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldatuks ja hakkas ise Itaalia üle valitsema. Selle sündmusega lõppes Lääne-Rooma keisririik ja kogu vanaaeg. Impeeriumi idaosas oli siiski veel Konstantinoopolis keiser. Keisril oli piiramatu võim, kelle tiitliks oli dominus. Senatil polnud enam õigust riigiasjade otsustamisel kaasa rääkida. Keiser toetus ametnikkonnale ja senat oli sisuliselt Rooma linna nõukogu.
Kommunikatsioon eripiirkondade vahel oli halb, teed olid lagunenud ja võimalusel liiguti mööda vett. Palju oli röövleid ja piraate. Feodaalid üritasid teenida tee ja silla ning tolli maksude kehtestamisega. Kõik möödakäijad pidid maksma, siis pakuti vastavas piirkonnas liikumiseks kaitset. Rooma impeerium Jagunes 395 Lääne- Rooma Ida-Rooma e Bütsants -keskus Itaalia(Rooma) - keskus Konstantinoopol -hävis 476 pärast viimase keisri kukutamist püsis kuni 1453 tänu: -Aladele tekkisid erinevad germaani hõimude -tegev keisri võim riigid -hea asukoht -lojaalne sõjavägi talupoegadest Bütsants Nimi tuleneb Kreeka linast Byzantsionist, mille keiser Constantinus muutis 330 a
u.100 eKr 300 pKr Moodustati palgasõdureist Efektiivne sõjavägi (peamiselt linnade proletaarid), vallutustegevuseks saagiahnus kes said osa saagist ning pani paremini sõdima pikaajalise teenistuse järel riigilt tüki maad, mida harida u. 300 476 pKr Suurem osa sõjaväest Viitas Rooma riigi nõrgenemisele moodustasid välismaalastest ning tsivilisatsiooni allakäigule. palgasõdurid, peamiselt germaanlased Rooma eluolu riided: tuunika sama, mis kreeklaste kitoon tooga sama, mis kreeklaste himation vaeste tavaline eine koosnes leivast ja jahupudrust
aladel. Seal ei tekkinud pikka mistõttu sai väga tugevaks kuid samas jäi kinniseks. aega tugevat riiki, jäi nõrgaks, Idakirik on konservatiivsena kuid iseseisvaks. säilitanud oma liturgias ja Läänekirik on aegade jooksul muusikas palju jooni dünaamiliselt muutunud algkristlikust traditsioonist Edaspidi keskendume vaid (keelati pillide kasutamine) Lääne-Euroopa muusikale. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik-XV sajandi lõpp. HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased
KESKAJA MUUSIKA Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel.
Varakeskaeg Keskaja algussündmusteks võib pidada: a) Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse aastal 330 b) Rooma riigi kaheks jagamine 395. aastal c) viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal Keskaja lõpusündmusteks võib pidada: a) 1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut b) Ameerika avastamist 1492. aastal c) 1517. aasta reformatsiooni Saksamaal Keskaja periodiseering: 4. 10. sajand varakeskaeg : Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine 11. 14
Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja e muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. Vanaaeg algas Mesopotaamis ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse ajalooperioodi kuulun ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivlisatsiooni teke. Muistset Kreekat ja Roomat nim sageli kui antiiktsivlisatsiooni. Antiikaeg u 8.sajandist eKr kuni 5.sajandist pKr. Tsivilisatsioonid kujunesid erinevalt ning kui nt vanaaeg lõppes 476.a eKr(sis tuli keskaeg), jätkus Hiinas ja Indias areng sujuvalt, suuremate muutusteta. Ameerikas olid tsivlisatsioonid tol ajal alles kujunemas.
Maailmakirjandus Sissejuhatus: rituaalist ja sõnamaagiast antiikkirjanduseni Vanimad tekstid · Vanimad raamatud (selle sõna üldisemas tähenduses) olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekstid. Sumeri kiilkirjas tahvlid · Vanimaid kiilkirjas savitahvleid on säilinud Sumeri riigi ajast. · Nende vanuseks hinnatakse umbes 7000 aastat, võib-olla enamgi. · Kiilkiri vajutati või suruti pehmesse savisse metallist või bambusroost krihvliga, mida kirjutamise ajal hoiti rusikas. Gilgames · Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on akkadi eepose "Gilgames" nimikangelane. · Lood Gilgamesist said alguse umbes 2000 a eKr. Varaseimad kirjapanekud pärinevad u 1800 a eKr. · Seda nn Vana-Babüloonia (akkadi) eepost peetakse vanimaks kirjapandud eeposeks üldse. · Gilgamesi elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate loendi järgi oli ta Uruki ...
Keskaeg oluline etapp inimkonna arengus Keskaeg on ajajärk, mis järgnes Rooma riigi langemisele 476. a. ning kestis 11. saj. Keskpaigani kui linnad olid varemeis ja suurtel väljakutel karjatati loomi. Aga keskaeg on ka aeg, kus inimeste mõttemaailmas ja terves ühiskonnas toimusid suured muutused. Keskajal kujunesid Lääne- Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu. See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus.
Euroopa valitsejad. Frangi riigi esimesed valitsejad. Suur rahvasterändamine. IV saj lõpul sai alguse suur rahvaste liikumine. Põhjustajaks peetakse hunne. Sel ajal (476.a.) kukutati viimane Lääne-Rooma keiser(Romulus Augustulus)- Algas keskaeg. Germaanlaste riigid. Hispaaniasse-läänegoodid. Prantsusmaale. Itaaliasse Põhja-Aafrika. Koos elasid germaanlased ja roomlased. Kujunevad välja: Itaalia keel, Hispaania keel, Prantsuse keel Portugali keel Frangi riigi kujunemine Esimene suurem riik, mis tekkis Lääne-Rooma riigi aladele. Tänapäeval asub seal peamiselt Prantsusmaa. Chlodovech ja tema järglased. 3 saj pKr ilmusid ajaloo areenile frangid. 5-6 saj oli nende kuningaks Chlodovech Merovechi sugukonnast-> siit tuletatud merovingid dünastia nimi. Merovingid haarasid kogu Gallia enda võimusesse. Clodowech. Sai võimule 15 aastaselt. Kandis pikki juukseid, mis oli Merovingide kuningasoo tunnus. Tappis pettuse abil teised hõimupealikud ning...
Rooma mõisted Aeneis- Vana-Rooma eepos, mis räägib müütilise Rooma rahva esiisa Aenaease seiklustest pärast Trooja sõda (autor Vergilius) Amfiteater- ovaalse kujuga avalik vaatemänguplats Vana-Rooma linnades, mis oli esmajoones mõledud gladiaatorite võitluste pidamiseks Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega ...
zizzle Keskaja muusika (5.-13.saj) Kirikumuusika Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr.Sellele järgnes suur rahvasterändamine,formeerusid rahvused.Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Tema järgi nimetatakse kõige vanemat lääne kirikulaulu ambroosiuse lauluks. Kuulasin youtube-st ka 2 laulu : Aivar Täpsi-Päästja on nüüd kingitud
Moslemid suhtusid sallivalt,kuid nõudsid makse.Moslemid olid maksudest vabastatud ning seetõttu võtsid paljud hindud omaks islami. 1526. purustas Babur Delhi sultanaadisai alguse mongoli dünastia Suurmogulite riik,mille võimule allus suur osa Indiast. VARAKESKAEG. Keskaja termin võeti kasutusele XV saj Itaalias.Kaua aega mõisteti selle all pimedat aega antiigi ja uusaja vahel.Keskaja alguseks peetakse viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult kõrvaldamist 476.a. Keskaja lõpuks peetakse: 1)Konst. vallutamist 1453.a; 2)Am avastamine 1492.a; 3)Reformatsioonide algus 1517. Keskaeg on Eur ajaloo periood, jaguneb: 1)varakeskaeg(V-X saj),2)kõrgkeskaeg (XI-XIII saj),3)hiliskeskaeg (XIV-XV saj). LÄÄNE-EUR VARAKESKAJAL. Frangi riik V-VII saj: Frangid tungisid Chlodovechi (481-511) juhtimisel Galliasse V saj lõpul ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse.495. võeti vastu ristiusk. VI-VII saj Frangi riigi ühtsus kadus, algas killustumus ja kodusõjad
Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 Konstantsinoopoli vallutamine 1492 Ameerika avastamine 1517 usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL maaisand FEOOD maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG viikingite kuningas BOND taluperemees Skandina...
‘ . Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linna. Vana- Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis on asustatud kreeka hõimude poolt alates 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Suur ja tugev Rooma oli kultuuriliselt Kreekast väga mõjutatud, kreeka alfabeedi
Pax Romana- 'rooma rahu' nime all tuntakse pikka suhteliselt rahulikku perioodi Rooma riigis. Hadrianuse vall- Hadrianuse poolt ehitatud riigipiir 17 kindluse ja 80 väravaga Põhja- Inglismaal Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia, Gallia, Hispaania, alad Doonaust lõunas. Piiridele rajati kindlustusvööndid, kaitsmaks riiki väljaspool elavate barbarite eest. Hiline keisririik (284 476 pKr) nimetatakse dominaadiks, kuna kujunes tavaks pöörduda keisri poole sõnadega dominus (isand ja keiser). Seda perioodi nimetatakse ka hilisantiigiks. Sõdurkeisrite ajajärk (235 284pKr) Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Diocletianus- sünninimi Diocles (245 313) oli Vana-Rooma keiser. Tegi karjääri riigi sõjaväes, kus tõusis keiser Caruse ratsaväe komandöriks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
