Keskaja kirjanduse kokkuvõte. Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. Saj. ) arenesid rüütli-ja rahvakirjandus · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,...
Feodaaltsivilisatsioon Enamasti loetakse keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid selle alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist . Ruumiliselt piiritletakse feodaaltsivilisatsiooni alaga, kus religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kree...
KODUNE KONTROLLTÖÖ VARAKESKAEG 1. Vali keskaja alguseks ja lõpuks niisugused sündmused, mis oleksid omavahel kuidagi seotud. Selgita valikut. 2P 476. Aastal Lääne-Rooma keisri Romuluse võimuletulek ja lõpp Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453.aastal, mil lakkas olemast Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik. Kuna alguses juba kujunesid Lääne-Roomas sõltumatud riigid, oli türklastel hiljem kergem vallutada Ida-Roomat, kuna riigil puudus ühine kaitse. 2. Nimeta kaks Chlodovechi ettevõtmist, mis olid Frangi riigile kasulikud. Põhjenda oma valikut. 4P
· igale asjale omane jõud, hing nuumen (Janus hea alguse ja lõpu jumal) Temal oli tempel, kus hoiti mõlemad uksed lahti, et oleks hea algus ja lõpp. Kinni hoiti terve augustuse ajastu peale vaid 3 korda) · majadel oma kaitsevaimud Iaarid · Saturnusele pühendati pudustusi saturnaale · ristiust võetakse vastu 4 saj alguses · Foorumis põles vesta jaoks igavene tuli (kodukolde jumalanna) Keistiriigi periood (30 476 pKr) varajane keisririik e.e printsipaat 1)Varajane (30 235 pKr) 2)(Octavianus) Caesar'i kasupoeg Callius Julius Caesar Octavianus (Augustus, mis on aunimetus) Ta on rooma I keiser. Ta nõuab Caesari austamist. Senat arvestab keisri soove rahvakooslolek kaotab oma tähtsuse · Juliuste-Claudiuste dünastia 27 68 (Augustus, Tiberius , Caligula, Claudius, Nero) Pärast Nero surma puhkes kodusõda · Flaviuste dünastia · Antoniuste dünastia
a) HTG poistekool · NL'i ajal nimeks A.H.Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool · 1961 avati Eesti esimene matemaatika eriklass · 1990.a taastati HTG nimi (7.-12.klass), põhikool eraldus gümnaasiumist (Tartu Kesklinna Kool) · ainult gümnaasiumiklassid ca 10 aastat · 1998.a tulekahju, õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu, renoveeritud koolimaja avati 2002 2. Muinasaeg · Ajaloo põhietapid: o Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj 3000 eKr) o Vanaaeg (3000 476 eKr) o Keskaeg (5.-15.saj) o Uusaeg (16.-19.saj) o Lähiaeg (20.saj...) 3. Tsivilisatsioonid · tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge arengutasemega ühiskond · tunnused: o viljelusmajandus (mõeldakse ettepoole) o varanduslik korraldus o kiri o riiklik korraldus o vaimne tegevus · loodusolude mõju: o Egiptus - põlluharimine võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele
MÄRKUSED ______________________________________________________________ (on parandusõppel, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, kodune keel erineb kooli õppekeelest) Õpetajale 1. Kirjuta aasta järele rooma numbriga, mitmendal sajandil see aasta oli. 4 punkti Lisa sajandile eKr või pKr. 509 eKr ___________________ 476 _____________________ 30 eKr ____________________ 732 _____________________ Märgi ajajoonele ristikestega õigesse sajandisse eelpool nimetatud aastad 4 punkti ja kirjuta aastad ristikese juurde. 2. Nimeta muinasaja inimeste kaks tegevusala. 2 punkti a) _______________________________________________________________ b) _______________________________________________________________ 3
· Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375. a.) vallandas suure rahvasterände. · 395. a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. · Germaani väepealik Odoaker kukutas 476. a viimase Lääne- Rooma keisri Romulus Augustuluse. ÜLDAJALUGU. 1. KURSUS. II. Antiik-Rooma. 10 . klass 1 1. ROOMA KUNINGATE AJAJÄRGU JA VABARIIGI AJAL: 1.1
saj pKr Palestiinas välja ristiusk. Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeis 235 – 284 Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. rite pKr Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid ajajärk germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 – 476 Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) keisririik pKr taastati keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 2 Konstantinoopolisse.
saj pKr Palestiinas välja ristiusk. Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeis 235 284 Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. rite pKr Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid ajajärk germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) keisririik pKr taastati keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Vana-Rooma ANTIIKAEG 2 Konstantinoopolisse. Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a
1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. · Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeisrit 235 284 pKr · Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. e ajajärk · Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 pKr · Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) taastati keisririik keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. · Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Konstantinoopolisse. · Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure
Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus? "Keskaeg" tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Seega üritan antud juhul esitatud arutluses välja selgitada kas keskaeg on olnud oluline etapp inimkonna arengus. Üheks oluliseks etapiks inimkonna arengus on olnud suured maadeavastused. Suurteks maadeavastusteks võib nimetada geograafilisi avastusi, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool
Keskaja inimene- tema igapäevaelu Keskaeg jagunes kolmeks, vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Enamasti võetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma riigi langemise daatumit, aastat 476 . Varakeskaeg oli vahemikus 5.-10. sajand, kõrgkeskaeg vahemikus 11.-14. sajand ja hiliskeskaeg vahemikus 15.-16. sajand. Keskaega sümboliseerib katoliiklus ning feodaalühiskond Feodaalühiskond kujunes välja kahe inimese vasalliteetsidemetel. Vasalliteet oli vasallide ehk läänimeeste omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia: kuningalt vasallile, kes omakorda jagasid neile läänistatud maad väikefeodaalidele olles neile kui
Valmistumine ajaloo KT’ks 1. Mis on keskaeg? a. Keskaja mõiste, keskaja alguse probleem? Keskaja mõiste tuli kasutusele renessanssiajal, sai halva mõiste valgustusajastul. Keskaja alguseks loetakse viimase Rooma keisri Romuluse tõukamist troonilt 476 a. b. Milliseid etappe on keskajas võimalik eristada? Varakeskaeg, kõrgkeskaeg ja hiliskeskaeg. c. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned Senjööril oli sõltlane vasall, kellele ta andis maad ja vastutasuks teenis vasall teda. Feodaalile v läänimehele andis kuningas vastavalt kas feoodi v lääni. Maaga käisid kaasas ka pärisorjad, kes ei tohtinud maalt lahkuda- sunnismaised. 2. Rooma rahu lõpp a. Kuhu ulatusid Rooma rahu piirid?
Arenenud dionüüsiate lõbusamast osast karnevalirongkäigust (ENE 4) Theatron antiikajal tähistati selle sõnaga pealtvaatajate istmeridu, tänapäeval on teater asutus, kus saab vaadata kas sõna-, tantsu- või muusikaetendusi teater. Mõiste keskaeg võttis 1469 aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. Keskajaloli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. ühiskond jagunes kolmeks:palvetajad, preestrid, sõdijad, töötegijad (orje polnud). Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud. Draama saavutas kõrgtaseme XIV XV sajandil. Antiikne teater hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult
Kristlaskonna Ida ja Lääne poolseim osa esinesid juba Vara-Kiriku ajal. Lääne ja Ida kirikut eraldavad tegurid olid keelelised ja kultuurilised erinevused: * Ida poolse kristlaskonna kultuuriliseks aluseks oli kreekakeelsele haridusele põhinev hellenism. *Idas kujunes rahvuskeelne kristlik kirjandus jumalateenistusel kasutati nii kreeka keelest tekkinud kiriku slaavi keelt. *Läänes juurdus Ladina-Keel kiriku ainsa ametliku keelena. Halduslikult allusid Läänekirikud kindlalt Rooma paavstile. Idas oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, kuid Aleksandrio, Antiookia ja Jeruusalemma vana patriarhaadid olid administratiivselt iseseisvad. Õpetuses ja kristlikus praktikas olid sajandite jooksul tekkinud kirikute vahel erinevused. Läänes peeti tähtsaks moraalseid põhjendusi ning keskseteks mõisteteks olid patt, karistus, tasu, isiklik pääsemine. Idas aga arutleti kristluse ja kolmainsuse küsimuste üle ning pöörati tähelepan...
Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants langes 1453. aastal langes, kui riigi pealinn Konstantinoopol vallutati Osmanite riigi poolt. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsantsi territoorium 6
5 10 11 5 2.78 278 8 0.5 16 12 5.5 2.86 286 8 0.5 16 13 6 2.94 294 10 0.5 20 14 6.5 3.04 304 10 0.5 20 15 7 3.14 314 12 0.5 24 16 7.5 3.26 326 13 0.5 26 17 8 3.39 339 17 0.5 34 18 8.5 3.56 356 21 0.5 42 19 9 3.77 377 27 0.5 54 20 9.5 4.04 404 18 0.5 36 21 10 4.22 422 30 0.5 60 22 10.5 4.52 452 24 0.5 48 23 11 4.76 476 24 0.5 48 24 11.5 5 500 25 0.5 50 25 12 5.25 525 21 0.5 42 26 12.5 5.46 546 16 0.5 32 27 13 5.62 562 15 0.5 30 28 13.5 5.77 577 11 0.5 22 29 14 5.88 588 12 0.5 24 30 14.5 6 600 10 0.5 20 31 15 6.1 610 8 0.5 16 32 15.5 6.18 618 10 0.5 20 33 16 6.28 628 7 0.5 14 34 16.5 6.35 635 6 0.5 12 35 17 6.41 641 7 0.5 14 36 17.5 6
Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants langes 1453. aastal langes, kui riigi pealinn Konstantinoopol vallutati Osmanite riigi poolt. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsantsi territoorium 6
Ajaloo KT – Keskaeg 1)iseloomusta keskaja ühiskonda ja eluolu: seisused, nende ülesanded Keskaeg jagunes: Varakeskaeg (5-10.saj) - Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 a).Barbaririikide kujunemine Euroopas.Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a).Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked.Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine.Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a).Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeskaeg (11-13saj) - Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a).Algas kuningavõimu tugevnemine.Ristiusu ki...
058 6.703 001 1 30 22.25 - 934.4 243 0.107 942 92 31 27.82 19.35 1187. 048 414 814 32 25.20 11.78 1070. 77 219 505 33 25.55 42.68 1115. 225 43 879 34 32.43 - 1324. 117 37.63 476 28 35 9.568 77.70 479.5 054 795 662 36 29.08 - 1217. 422 3.758 779 11 37 21.88 36.06 955.0 111 151 683 38 20.80 37.44 911.2 474 328 422 39 18.41 - 756.3 697 17.16 499 3
Antonius oli Vana-Rooma poliitik ja väejuht. Caesar ioluline poolehoidja Octavianus Augustus oli Caesari kasupoeg, kes 30. aastal eKr vallutas Egiptuse. Rooma valitseja, kelle ajal oli Rooma riigi hiilgeaeg. Constantinus oli Rooma valitseja, kes võttis vastu 2 tähtsat muudatust: ristiusu muutmine riigi usuks ja Constantinoopoli seadmine Rooma riigi pealinnaks. Romulus Augustulus oli viimane Rooma keiser, kes kukutati germaani väepealiku Odoakeri poolt 476. aastal. 3. Milliste eluvaldkondade jumalad olid ja millised Kreeka jumalad neile vastasid: Mars sõjajumal (Ares), teda peeti ka talupoegade ja karjuste kaitsjaks Jupiter taeva-, pikse- ja tormijumal (Zeus) Juno perekonna kaitsaja (Hera) Vulcanus tulejumal (Hephaistos) Neptunus merejumal (Poseidon)
Aasta 1917. Märtsi algus 1917 Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon (vana kalendri järgi 23.02). 23. Veebruar Toimusid demostratsioonid ja streigid. 24 ja 25. Veebruar Nikolai II Puhkes üldstreik. 27.02 Sõjavägi hakkas poolt vahetama. 3. Märts Nikolai II langes troonilt. Ametisse tuli ajutine valitsus. Seda juhtis vürst Lvov. 06.04.1917.a. Sõtta astus USA Nov/Detsember Combrai lahing, esimene tangi lahing. (osales 476 tanki). Idarinne Suvi 1917.a. Venemaa alustas suur pealetungi. Seda üritati teha edelarindel. Venevägede juht Lavr Kornilov Juuli 1917.a. Sakslased haarasid ohjad. 03.09.1917.a. Sakslased vallutasid Riia. 29. September Sakslased jõudsid Saaremaa loode rannikule. Oktoobri algus Sakslased vallutasid Saare-, Hiiu- ja Muhumaa. Juuli 1917.a. Suur rahvuslaste ülestõus. Bolsevikud pidid minema põranda alla. August 1917.a. Kindral Kornilov üritas teha riigipööret
JKHK Kivi- ja Betoonkonstruktsioonide ehitus KE11 Vulkaan Etna Referaat Õpilane: Adrian Prints Juhendaja: Reet Meerits Särevere 2013 Sissejuhatus Referaat räägib Etna vulkaanist, selle pursetest ja ajaloost. Etna Maailmas pole palju selliseid paiku, kus ühte ja sama vulkaani võib imetleda nii maalt, merekaldalt kui linnast. Kui see linn juhtub olema Catania, paistab eemal enam kui 3300-meetrine Etna mägi. See on Euroopa kõrgeim tegevvulkaan, mis asetseb Sitsiilia saare ülemises osas idaranniku lähedal. Etna on üks aktiivseimaid vulkaane maailmas. Ööl vastu 7. septembri...
Istanbul) Rooma linna tähtsuse kadumine. Rajamise põhjuseks oli idapiirkondade kiirem areng. Kogu impeeriumi ajal kestnud ida- ja lääneosade eraldumine viis 395. aastal impeeriumi lagunemiseni. Samal ajal toimus Suur rahvasterändamine, kus nt germaanlased asusid keisririigi aladele. Lääne-Roomas elanud germaanlased olid seisuse poolest liitlased, kuid tegelikult vallutasid selle ning 476. aastal langes Lääne-Rooma viimane keiser. Keisririigi ajal rõhutas keisri ülimust tema dominuse (kr.k. isand) tiitel, siidrüü ja nõue end keisri ees silmili maha heita. Keiser võttis oma kontrolli alla ka linnade omavalitsused, ta määras asevalitsejaid, kes peamiselt makse kogusid. Senat kaotas oma poliitilise tähtsuse. Linnaelu dendents oli langev: köstiöö ja kaubanduse tase langesid, piirkondadevahelised suhted nõrgenesid ning provintsid hakkasid üha enam end ise majandama
Mis olid olümiamängud ? Olümpiamängude algus jääb sajanditetagusesse Antiik-Kreekasse. Need mängud olid osa usulistest pidustustest . Kreeklaste tolleaegne elu oli religioonikeskne ja sport oli üks moodus näidata oma austust jumalate vastu . Kohalikke pidustusi oli palju , kuid neli ülemaalist pidustust , mida kutsuti ülekreekalisteks mängudeks , olid avatud kõikidele atleetidele kõikidest Kreeka piirkondadest ja kolooniatest . Need olid Püütia , Nemea , Isthmose ja Olümpia mängud . Need toimusid järjepanu , nii et igal aastal korraldati üks üldrahvaliku pidustusena . Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Muistsed mängud . Esimene ülestähendus olümpiamängudest pärineb aastast 776 eKr , kuid ilmselt said mängud alguse juba sajandeid varem . Olümpiamängud algasid kohaliku sündmusena , kuid võitsid aegamisi popuaarsust ja said tähtsamaks pidustuseks Kreekas . Neid korraldati iga nelja aasta...
Keskaeg Keskaeg algas 476.aastal, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Keskaeg oli periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. 5.-15.sajand Ristiusk- kõiki ristiusulisi ühendas katoliku kirik. (Katoliku kirik-üleüldine) Vaimulikud ja kloostriinimesed olid ainsad haritud. Haridus oli privileeg. Usuti hauatagusesse ellu. (Taevariiki ja põrgut) Kolm seisust oli ühiskonnas: 1)Vaimulikud 2)Aadlikud 3)Lihtrahvas Elu jagunes heaks ja kurjaks- nende vahel toimus võitlus.
hallata kogu seda ala . Samuti olen seisukohal , et oli mõistlik jaotada see suur impeerium kaheks . Nii oli hõlpsam korraldada riiki . Keisririigi langemise põhjuseks võime pidada Hunnide tungimist Aasiast Euroopasse. See sundis germaanlasi liikuma keisririigi aladele. Neid ei suudetud tagasi tõrjuda ja Roomlaste ning germaanlaste vahel sõlmiti liitlassuhe . Germaanlased võeti Lääne-Rooma leegionitesse, kuna nad olid osavad juhid . 476. aastal kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri. See sündmus sai kukutavaks Lääne-Rooma keisririigile ja kogu vana ajale . Ida-Rooma püsis veel 1000 aastat , tänu tugevale armeele , mis suutis tõrjuda germaanlaste sissetungi. Minu arvates oli sellel ajastul nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi . Siiski arvan , et ühe valitseja soov ja tahe ei peaks olema väikekodanikule seaduseks . Igal kodanikul oleks
Erinevate hõimude tase oli erinev Riik oli jõuga kokku liidetud Riigi osad olid nõrgalt seotud 4. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord . Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne- Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. 5. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus. I periood- varajane keskaeg(4.-10. saj) Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hakkasid kaduma. Alguse sai uus elukorraldus- feodalism. II periood- kõrgkeskaeg(11.-13. saj) Tekkis hulgaliselt linnu ja kujunes linna kultuur. III periood- hiliskeskaeg(14.-15
Chadee & Ditton (2005) Fear of crime and the media: Assessing the lack of relationship (p.321- 332) Mitmed uuringud on näidanud, et kuritegevuse kajastamine ajalehtedes on suhteliselt väike, kuid selle protsent on muutuv. Näiteks tüüpiline suurlinna ajaleht pühendab 5-10 % uudistest just kuritegevuslikele uudistele. Chadee & Dittoni uuringus selgus, et umbes 36 uurimisobjektist olid krimiuudiseid varieeruvalt 1,6 %-st 33,5 %-ni. Krimiuudised telekas ei läbinud sama tasemega kontrolli mis ajalehe uuringus. Dominic (1978; 111) leidis, et Ameerika teleuudistes on 13% uudistest just krimiuudised, Suurbritannias on see 5%. Raadio kohta pole seda hiljuti mõõdetud ega uuritud. Chadee & Dittoni uurimus põhineb Ferrano (1995) definitsioonil kuritegevuse hirmul. : Fear of crime is an emotional response or dreas or anxiety to crime or symbols that a person assosiates with crime (24). Nad alustasid oma uurimistööd 2000 aastal, nad tegid uurimusk...
Kordamisküsimused Vana- Rooma 1. Kaart. 2. Kuidas ja kuhu tekkis Rooma linn? Legend selle kohta. Asukoht-Itaalias, Apenniini poolsaarel Rooma linn kujunes 10.- 7. saj eKr latiinide asulast Tiberi jõe äärsetele küngastele Legendi järgi rajas linna Romulus. 3. Dateeri - kuningate aeg - 753- 509 e Kr vabariik - 509- 133 e kr ( 30 e Kr) keisririik - 30 / e Kr 284 p kr varane keisririik 284- 476 hiline keisririik 4. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal. Roomas valitses aristokraatlik riigikord. 5. Rooma õigus. lk. 47 Kodanikud seaduse ees võrdsed Kõik lahendati kohtu kaudu, õigust mõistis ainult kohus Edasikaebamise õigus- rahvakoosolekule, hiljem keisrile Õigus kaitsele Pretsedendi arvestamine Elukutselised juristid Alus hilisemale õigusteadusele 6. Kuidas sai Roomast suurriik? Too näiteid vallutustest ! 265.a eKr- Itaalia 146.a. eKr- Kreeka ja Makedoonia 133.a eKr- Väike- A...
Elu keskaegses linnas 6. Elu keskaegses linnas / Keskaegne riietus 7. Keskaegne riietus / Hügieen, haigused ja arstiabi 8. Hügieen, haigused ja arstiabi / Teater ja müsteeriumid 9. Teater ja müsteeriumid 10. Teater ja müsteeriumid 11. Kokkuvõte 12. Materjal 1 Sissejuhatus Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: o VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. o KÕRGKESKAEG - XI saj
· 1961 avati meie koolis esimene matemaatika eriklass Eestis. · 1990 võeti kasutusele taas HTG nimi ja vaid ~10 aastat on olnud vaid gümnaasiumiklassid. · 1998 oli Jaani tänava poolses osas tulekahju, renoveeritud koolimaja avati 2002. 2. Muinasaeg Ajaloo põhietapid: ajalised piirid (daatum+sündmus) 1. Muinasaeg - inimese teke (5-8 miljardit aastat tagasi) - esimeste tsivilisatsioonide teke (4. aastatuhat eKr) 2. Vanaaeg - 4. aastatuhat eKr - 476 pKr (Lääne-Rooma riigi lagunemine) 3. Keskaeg - 476 pKr - 15. saj (nt 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika või 1453, kui kukutatakse võim Ida-Roomas) 4. Uusaeg - 16. saj - 19. saj (täpseid piire pole võimalik öelda, sest igal pool erinev) 5. Uusim aeg - 20. saj algus (nt I MS) - 2007 Charles Darwin · Evolutsiooniteooria looja (Inimene on arenenud ahvist) Australopiteekus neandertallane Homo sapiens · Australopiteekus on esimene lüli inimahvide ja inimeste vahel
20. Millise kahe Platoni maailmaga on võrreldud Augustinuse maist riiki ja taevariiki? V: ideede ja asjade maailmaga Boethius (480-524) 1. Mis sajandil ja kus Boethius sündis? V: 5. sajandil Roomas 2. Millise kahe filosoofi kõik teosed soovis ta tõlkida kreeka keelest ladina keelde? V: Platoni ja Aristotelese 3. Millised kaks ideede süsteemi mõjutasid Boethiuse filosoofilist loomingut? V: uusplatonism ja kristlus 4. Mis juhtus 476? V: kukutati viimane Lääne-Rooma keiser ning Roomat hakkasid valitsema barbarite kuningad 5. Millisesse kõrgesse ametisse määrati Boethius 510. aastal? V: ainuisikuliseks konsuliks 6. Miks Boethius hukati 525. aastal Loode-Itaalia linnas Pavias? V: ta mõisteti süüdi riigireetmises 7. Mis oli Boethiuse viimane ja kõige kuulsam teos, mille ta kirjutas vangistuses enne surma? V: ,,Filosoofia lohutus" 8. Kelle kahekõne toimub raamatus ,,Filosoofia lohutus"?
bürokraatiat. Constantinus Suur jätkas tema poliitikaga ja legaliseeris risitusu 313. aastal. Rajas impeeriumi uue pealinna Konstantinoopoli. 395. aastal juurdus tava jagada riik kahe keisri vahel ära Ida- Ja Lääne-Roomaks. 375. aastal tulid hunnid Euroopasse, ka germaanlased hakkasid Rooma poole liikuma. Nad olid küll liitlased, kuid tegutsesid sageli keisrist sõltumatult. Keisrid hakkasid kaotama võimu provintside üle. 410. aastal germaanlased rüüstasid Rooma linna. 476. aastal kukutas germaanlaste väepealik Lääne-Rooma keisri, tunnistas ainuvalitsejaks Ida-Rooma keisri ja hakkas tema asemikuna Itaalias valitsema. See sündmus tähistab Lääne-Rooma langust ja vanaaja lõppu. Ida-Rooma keiser Justinianus hakkas vallutatud alasid tagasi vallutama ja tal isegi õnnestus see osaliselt, kuid riiki tabas epideemia ja sõjad ning ta ei suutnud kõiki oma eesmärke täide viia
bürokraatiat. Constantinus Suur jätkas tema poliitikaga ja legaliseeris risitusu 313. aastal. Rajas impeeriumi uue pealinna Konstantinoopoli. 395. aastal juurdus tava jagada riik kahe keisri vahel ära Ida- Ja Lääne-Roomaks. 375. aastal tulid hunnid Euroopasse, ka germaanlased hakkasid Rooma poole liikuma. Nad olid küll liitlased, kuid tegutsesid sageli keisrist sõltumatult. Keisrid hakkasid kaotama võimu provintside üle. 410. aastal germaanlased rüüstasid Rooma linna. 476. aastal kukutas germaanlaste väepealik Lääne-Rooma keisri, tunnistas ainuvalitsejaks Ida-Rooma keisri ja hakkas tema asemikuna Itaalias valitsema. See sündmus tähistab Lääne-Rooma langust ja vanaaja lõppu. Ida-Rooma keiser Justinianus hakkas vallutatud alasid tagasi vallutama ja tal isegi õnnestus see osaliselt, kuid riiki tabas epideemia ja sõjad ning ta ei suutnud kõiki oma eesmärke täide viia.
· Printsipaadiaeg 27 eKr kuni 284 pKr Rooma · Dominaadi aeg 284-476 pKr · Milano edikt tunnistab ristiusu sallitud usuks 313 · Keisri residentsi viimine Konstantinoopolisse 330 · Theodosius I keelab paganlikud kultused 392 · Lääne-Rooma valitseja residentsiks saab Ravenne 404 Rooma · 410 rüüstab Alarich Roomat · 455 vandaalid Roomas · 476 kukutab Odoaker Romulus Augustuluse · 527-565 on keisriks Justinianus Rooma õigus · Vana-Rooma riigis tekkinud ja arenenud instituutide kogu. · Euroopa rahvaste poolt rooma eraõiguse instituutide edasiarendamisel omaks võetud õigus. Kviriitlik ajastu · Quirites täieõiguslik kodanik · Tavaõigus, alguses on õiguslikud ja religioossed normid koos, hiljem eralduvad, 451 eKr kaheteistkümne tahvli seadus.
410-450 g (14-16 untsi). Palli rõhk peab jääma vahemiku 0,6-1,1 atmosfääri, mis võrdub 600-1100 g/m2 merepinnal. Tänapäeval toodetakse jalgpalle, millel on vettpidav pealispind, mis tähendab seda, et palli kaal jääb kogu mängu ajal enam- vähem samaks, isegi märjal ja porisel väljakul. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal. JALGPALLI AJALUGU Jalgpalli ajalugu algab juba aastast 476 peale kristust, kui hiina sõjaväelased hakkasid taguma ajaviiteks nahkset palli. Sealt levis see mäng paljudesse erinevatesse maadesse kus see mäng sai sammuti väga populaarseks.Kuigi paljud allikad väidavad et jalgpalli avastas Inglismaa siis see pole nii. Hiljem jõudis see mäng küll Inglismaale kus hakati seda arendama. Esimene katse teha jalgpallireegleid sündis 19. sajandil Inglismaal kus rühm kõrgeid ülikoolide ja erakoolide esindajaid istusid kokku ja hakkasid arutama
1. Sküütidega samal ajal, tähtsamad hõimud gallialased, galaadid- sõjakad 2. 390 ekr rüüstasid Rooma, osad sulandusid nende sekka 3. Mütoloogiaks oli loodusjõudude austamine, preestrid olid druiidid, rituaale peeti tammehiiedes 4. hauapanustest on leitud kivist ja metallist seemed- kaetud väänleva katkematu paelornamenduga, kuhu on põimitud loomade ja inimeste skemaatilised kujutised GERMAANIHÕIMUD 1. üldiselt sama aeg 2. 3. saj pKr ründasid Roomat 3. 476 pKr kuningas odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus- Augustuse 4. kuulsamad hõimud: vandaalid, goodid, frangid VIIKINGID 1. õitseaeg 8-10 saj 2. hauapanustest on leitud relvi, vankreid, laevu 3. kaunistused paelornamendiga, põimitud loomakujud 4. kaetud tekstide ja skemaatiliste inimese ja looma kujutistega, kivid püstitatud sõjasangaritele- ruunikiri MEROVINGIDE KUNST. IIRIMAA Taust: 5-7 saj
1. ÜLESANNE Vasta küsimustele kirjalikult, küsimus vastuse ees peab kindlasti olema. 1. Millal algas ja lõppes Euroopa keskaeg? Vastus: Euroopa keskaeg algas umbes aastal 476. Euroopa keskaeg lõppes umbes aastal 1500. 2. Millal algas ja lõppes keskaeg Eestis? Vastus: Eesti keskaeg algas umbes aastal 1200. Eesti keskaeg lõppes umbes aastal 1558. 3. Nimeta suuremaid germaani riike Lääne- Rooma alal. Vastus: Idagootide riik, läänegootide riik ja frangi riik. 4. Miks suurendas Rooma riigi hävimine kiriku tähtsust Euroopas? Vastus: Sest kirik hoidis ainsana Rooma riikliku ühtekuuluvuse ideed edasi. 5. Loetle linnade mahajätmise põhjusi.
Hiline Rooma keisririik. Keskaja algus 1. Kes on Jeesus Kristus? Esimesel sajandil elas Juudamaal jutlustaja Jeesus, kes kuulutas Jumalariigi saabumist. Millised on tema õpetuse põhiseisukohad? · Taevariiki pääsevad need, kes usuvad selle saabumisse, armastavad jumalat ja ligimesi · Rikkus võib olla taevariiki pääsemiseks takistuseks, sest ta hoiab inimesi maises elus kinni. · Jumalariik on avatud eelkõige vaestele ja õnnetuile · Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema? Jeesuse tegevus tundus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. 2. Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks? TV I ül.147. · Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse. · Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt. Müüt Osirise ülestõusmisest meenutas Kristuse ülestõusmist. · Kristlased võtsi...
KESKAEGSED EEPOSED Keskaja alguseks loetakse aastat 476, kui viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus troonilt tõugati ja lõpuks Inglise kodanliku revolutsiooni algust 1640. Kirik võttis üle ladina keele, antiikkirjandusse suhtus kui paganlikku, ilmaliku kirjanduse loomine algas rahvalauludest. Keskajal tegi Euroopa läbi hiiglasliku arengu, kujunesid välja ühised kultuuritraditsioonid, tänapäeval tuntud rahvused oma keele ,kirjanduse ja kultuuriga.
Vana-Rooma arhitektuur Rooma riigi ajaloo võib jaotada kolmeks suureks perioodiks: · Etruskide valitsusaeg 8.-6. saj e.Kr · Vabariigi aeg 510-31 e.Kr · Keisririigi aeg 31. a. e.Kr 476. a p.Kr Ehitiste tüübid Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Basiilika Ehitusmaterjalid ja ehitustehnika Savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Ehitustehnika
Seoses keisririigi üldise allakäiguga said alates 2. Sajandist üha selgemini nähtavaks ka rooma kirjanduse languse tunnused. 3-4 sajandil laostus täielikult. Rooma muutus provintsilinnaks; levis ristiusk mis peagi sai ametlikuks riigiusundiks ning pani ühtlasi ka aluse kristliku kirjanduse tekkele. Impeeriumi kriis süvenes. Puhkes kolooniate, talupoegade ja orjade ülestõuse. Suure mõju omandasid riigi teenistuses olevad germaani sõjapealikud. Aastal 476 kõrvaldasid germaanlased troonilt viimase keisri ja Lääne-Rooma riik lakkas olemast. Seda nimetatakse ka antiikkirjanduse lõppaastaks Kokkuvõte See ajajärk oli hiilgav kõnemeeste ja riigmeeste jaoks. Lood klassikaline kirjanduskeel, ladina keel. Hiljem hõbedasel ajajärgul hakkas Rooma ühiskond allakäima ei suutnud enam ohjata nii suurt impeeriumi. Aristokraatia oli hääbumas tekkisid asemele ülikud provintsitest.
2. Rändjutlustajad levitasid seda. Sõdurkeisrite ajajärk - Constantinus Suur 306-337. Sündmused : Kuulutas välja usuvabaduse. Laskis rajada riigi idaossa Euroopa ja Aasia piirile, uue pealinna Konstantinoopoli. Rooma impeerium jagunes : · Ida-Rooma · Lääne-Rooma - Konstantinoopol 395 pKr. Keiser Theodosius Suur jagas surres riigi kahe poja vahel. Lääne-Rooma keisririik 476. aastal. Kuna germaani soost väepealikud hakkasid tegutsema keisritest sõltumatult. Üks germaani väepealik kuulutas tollase Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldatuks, ja tunnistas Ida-Rooma keisrit kui riigipead, ning hakkas ema asemikuna Itaalia üle valitsema. Itaalia Germaani rahvaste kuningatele. Sõjaväe barbariseerumine Lihtsõdurite ja ohvitseride seas moodustasid enamuse vähetsiviliseeritud äärealade või rajataguste barbarite esindajad.
Achilleus malet mängimas. Ka roomlased tegid vaasimaale, aga materialidest lisandus savile läbipaistev ja lihvitud klaas, ilus näide nn Portlandi vaas. Rooma maalikunstis tehti palju portreid, teemad olid samad - igapäeva ja pere-elu. Maal oli nagu skulptuurgi naturalistlik ja dokumenteeriv. Hästi on säilinud vulkaani tuha all peidus olnud Pompeij linna seinamaalid, kus on tähtis osa perspektiivil. Lääne-Rooma lõpuga 476. a. lõppes antiikaeg ning algas renessanss ja uus etapp kunstiajaloos. Kasutatud allikmaterial 1. Sultson S., Mainori Kõrgkooli veebikeskkond moodle Üldkunstiajalugu [Online]https://moodle.mk.ee/course/view.php?id=232 [11.11.2009] 2. Vaga V., 2007. Üldine kunstiajalugu Tallinn: Koolibri
Samas kasutati orjandust. Riigi nimi tuleb mehe nimest Romus, kaheksandal sajandil enne Kristust. Ajaloo jooksul saab Antiik Roomat jagada kolme ajajärku: Kuningate ajajärk 753-510 eKr, mil toimus sugukondlike suhete purunemine, klasside ja riigiaparaadi kujunemine. Vabariigi aeg 510 -30eKr, mil kujunes lõplikult välja orjapidamine. Riiki juhtis sellel ajal senat ning edukate sõjade tagajärjel muutus Rooma Vahemere piirkonna suurriigiks. 8 Keisririigi aeg 30 eKr 476 pKr. Vabariiklik valitsusvorm ei suutnud orjapidajate klassi huve kaitsta ja mindi üle diktaatorlikule võimule. Algas Rooma Keisririigi ajajärk, mil Rooma vallutused levisid üle Euroopa. Samuti alles siis hakati suuremat rõhku panema ehitamisele. Roomlaste ehituskunsti saab iseloomustada kui inseneriehitust. Roomlaste jaoks pole tempel enam nii tähtis, eelistati ehitada midagi kasulikku. Näiteks kulutati aega ja vahendeid teede ja viaduktide ehitamisele
Ta on avaldanud ligi paarkümmend artiklit Eesti, samuti Saksamaa ja Austria teadusväljaannetes ning on tegelenud ka keskaja allikate publitseerimisega. (6) Inna Põltsam-Jürjo on alates 2004. aastast abielus ajaloolase Indrek Jürjoga. (6) Mõiste keskaeg võttis 1469. aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. (6) Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395 (Ida-Rooma riigi teke) 1453 (Ida-Rooma riigi hukk). (6)
renoveerimine (ü) 70004809. Riigikantselei 262 519 103 174 289 942 191 200 88 037 961 0 0 262 519 103 4 Eraldised 118 728 567 45 588 091 0 73 140 476 0 0 118 728 567 450 Sihtotstarbelised eraldised 118 727 367 45 586 891 0 73 140 476 0 0 118 727 367
· Keskaja mõiste: termin KESKAEG võeti kasutusele 15.sajandil renessansi ajastul renessansi ajal tõsteti esile antiikkultuuri ja selle saavutusi ~1000 aastane periood jäi antiikaja ja renessansi vahele = keskaeg (perioodi võrreldi ka pimeduseajaga, sest toimus kultuuri allakäik võrreldes antiikajaga). · Keskaja piirid: NB! Ühene seisukoht puudub! ALGUS - · 395 - Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine · 476 - Lääne-Rooma riigi langemine LÕPP - · 1492 - Kolumbus avastas Ameerika · 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli · 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus · = 15.saj.lõpp / 16.saj.algus · Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG 5.-11.saj.kp. · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
