Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arutlus teemal: Keskaaeg- oluline etapp inimkonna arengus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus
Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne- Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Keskaega võib pidada üheks olulisemaks etapiks inimkonna arengus, mis tõi kaasa palju uusi võimalusi. Sel ajal toimusid mitmed tähtsad sündmused, eesotsas Ristisõjad. Samuti õpiti tundma raha väärtust ning inimesed hakkasid rohkem tähtsustama haridust.
Üheks tähtsaimaks sündmuseks keskajal võib pidada suuri maadeavastusi. Suurteks maadeavastusteks võib pidada geograafilisi avastusi, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15.sajandi algusest 17.sajandi alguseni . Suured maadeavastused on just seepärast oluliseks etapiks inimkonna arengus, et Kolumbus avastas Ameerika, A. Vespucci ja Vasco de Gama avastasid ümber Aafrika Indiasse kulgeva meretee ning F. de Magalhãesi esimene ümber- maailmareis täiendas ja korrastas oluliselt maailmakaarti. Maadeavastused laiendasid inimeste silmaringi oluliselt ja seda võib pidada väga oluliseks osaks inimkonna arengus. Maadeavastused tõid ka muudatusi kaubanduse arengusse , mis tingis laevaehituse arengu täiesti uuele tasandile.
Inimesed jagunesid keskajal kolme seisusesse . Esimesse seisusesse kuulusid vaimulikud , kelle ülesandeks oli hoolt kanda inimeste hingeõnnistuse eest. Teise seisusesse kuulusid aadlikud , kes olid elukutselised sõjamehed. Nende ülesandeks oli oma võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine. Need kaks seisust olid maksudest vabastatud. Kolmandasse seisusesse ehk kõige madalamasse kuulusid talupojad, käsitöölised ja kaupmehed , kes pidasid üleval esimest ja teist seisust.
Inimeste seisustesse jagunemine tõi kaasa feodaalkorra kujunemise, mis on kindlasti olnud oluline etapp inimkonna arengus keskajal. Seda just seepärast, et feodaalsuhted olidki keskaja riigi – ja majanduskorralduse põhialuseks. Feodaalsuhete kujunemise põhjusteks võib arvata uut laadi sõjavä-organisatsiooni tekkimist ning vajadust luua stabiiline võimusüsteem. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid , parunid, krahvid ning markiid. Kujunes välja feodaalne hierarhia. Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse - praegusele Saksamaale ning Põhja – ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna – Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele .
Feodaaltsivilisatsiooni arengus mängis olulist rolli linna ja linnakultuur . Kuna linnades elasid inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse – tõi see kaasa ülikoolide kiire arengu. Samuti võimaldas linnade tekkimine leida inimestel endale paremaid töökohti ja võimaldada endal paremat elu. Linnade ja kaubanduse areng on kindlasti mänginud olulist rolli inimkonna arnegus.
Üha tähtsamaks muutus inimeste seas haridus . Õpetust jagati peamiselt kloostri- ja kirikukoolides. Ning tänu sellele moodustasidki enamiku haritlastest vaimulikud. Esimeseks ülikooliks peetakse 119.aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. Keskajal arenes mingil määral ka kogemustele rajatud teadus, mis oli rajatud matemaatika, füüsika ja astronoomia kohta. Valdav enamik vanemaid ülikoole oli saanud oma asutamisüriku ja privileegid paavstilt.
Üheks silmapaistvamaks saavutuseks keskajal võib pidada trükikunsti, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil. Trükikunst on olnud pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kaustasid 200.aasta paiku moodust, kus tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning tekst pressiti papüürusele või pärgamendile. Euroopas oli kõige esimeseks trükitud raamatuks Piibel , mis oli trükitud samal moel. Hiljem hakati trükima ka nt paberaha, mängukaarte. Trükikunsti leiutamie hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist ning trükitud raamatute kaudu kandusid inimestele kiiresti edasi uued ideed ja teadmised.
Kokkuvõtteks võib öelda, et keskaeg on mänginud olulist rolli inimkonna arengus.
Arutlus teemal-Keskaaeg- oluline etapp inimkonna arengus #1 Arutlus teemal-Keskaaeg- oluline etapp inimkonna arengus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keapank Õppematerjali autor
arutlus

Sarnased õppematerjalid

Keskaeg --oluline etapp inimkonna arengus
3
doc

Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus?

Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus? "Keskaeg" tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Seega üritan antud juhul esitatud

Ajalugu
Keskaeg- oluline etapp ühiskonna arengus
2
doc

Keskaeg- oluline etapp ühiskonna arengus

KESKAEG ­ OLULINE ETAPP ÜHISKONNA ARENGUS Keskaeg kestis oli aastatel 476 kuni 1492. See oli pikk ajavahemik ning sel ajal toimus mitmeid tähtsaid sündmusi ning avastusi, mis aitasid kaasa inimkonna tänapäevastumisele. Üheks tähtsaimaks ettevõtmiseks olid suured maadeavastused. Suured maadeavastused väljaspool Euroopat leidsid aset 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Suured maadeavastused on tähtsad kuna Kolumbus avastas Ameerika, Vespucci avastas ümber Aafrika Indiasse kulgeva meretee ja Magalhãesipani korralikumale maailmakaardile aluse enda ümber maailma sõiduga. Inimestele muutusid kättesaadavaks vääriskaubad ning põllumajandustooted, laevanduses

Ajalugu
Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus
2
docx

Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus

Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus Keskaeg on üks olulisemaid etappe inimkonna arengus ning tõi kaasa palju uusi võimalusi. Sel ajal toimusid mitmed tähtsad sündmused, eesotsas Ristisõjad. Samuti õpiti tundma raha väärtust ning inimesed hakkasid rohkem tähelepanu pöörama haridusele. Keskajal jagunesid inimesed kolme seisusesse. Esimesse seisusse kuulusid vaimulikud, kelle ülesandeks oli hoolt kanda inimeste hingeõnnistuse eest. Nad olid vabastatud maksudest. Teise seisusse kuulusid aadlikud, kes olid elukutselised sõjamehed. Nende ülesandeks oli

Ajalugu
Feodaaltsivilisatsioon - tunnused-teke-põhjused
4
doc

Feodaaltsivilisatsioon - tunnused, teke, põhjused

Seda nimetatakse sügava religioossuse ajastuks ja see mõjutab veel tänapäevaelugi. Katoliikliku külaühiskonda kuulusid kirjaoskamatud ja suulised pärimused. See oli feodalismi ideoloogia. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk elatusmajandus, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on vähe arenenud või üldse puuduvad, sõjameestele palka ei makstud. Hiljem hakkas levima linnamajandus. Feodaaltsivilisatsiooni arengus oli oluline roll linnal ja linnakultuuril, kuna linnades elasid inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, arvete pidamist, maksude kogumist ja haigete ravimist – tõi see kaasa ülikoolide kiire arengu. Linnade tekkimine aitas leida inimestel paremaid töökohti ning võimaldas elada paremat elu. Üks peamistest feodaaltsivilisatsiooni tunnustest oli ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid ehk feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted).

Ajalugu
Keskaeg
17
doc

Keskaeg

- varakapitalistlike suhete kujunemine: manufaktuurid. Iseloomulikud jooned: - ilmalikkus - humanism - antiikkultuuri taassünd Kiriklik maailmavaade Uus humanistlik maailmavaade Mailmavaate keskmes oli Jumal ja Maailmavaate keskmses oli inimese peamine ülesanne oli inimene kõigi oma vajaduste ja Jumala teenimine. huvidega. Oli oluline asketism (maistest Oli oluline maise elu kui ka kehalistest rõõmudest loobumine kehaliste vajaduste õndsuse nimel). väärtustamine. Eneseteostusele ei pööratud Oli just oluline enseteostus ja ka mingit tähelepanu, sest kui enda mitmekülgne arendamine. inimene oleks tahtnud ennast Humanistliku maailmavaate puhul teoastada, siis seda peeti oli ideaaliks universaalinimene (nt

Ajalugu
Keskaeg ja varauusaeg
15
doc

Keskaeg ja varauusaeg

Tema teadmine iseendast ja oma võimetest. Üksikisiku väärtustamise tulemusena kujunes ideaaliks universaalne inimene(L'uomo universale). Ta oli võrdselt pädev nii kunstide kui ka teaduste alal. Leorando da Vinci on üks kõige paremaid näiteid. Ta oli väga hea kunstnik, leiutaja ja uurija. Vastandina keskajana hakati väärsutama maist elu, eneseteostust ja inimkeha. Sellel pinnal tekkis invidualism. Taoline lähenemine kujunes määravaks Lääne- Euroopa kultuuri arengus. Üksikisik oli loova tegevuse keskpunkt. Humanism Mõiste võtsid kasutusele Firenze õpetajad 14. sajandil. See tähistas eelkõige tegelemist ajalooga, luulega, moraalifilosoofiaga. See tähendab, et need on ained, mis uurivad inimest. Keskaja ülikoolides neid ained ei tuntud ega ka õpetatud. Humanistideks hakati nimetama kõiki antiigile pühendanud õpetlasi. Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Alates Petrancast hakati humanismi all mõistma inimese ja inimlikkuse väärustamist

Ajalugu
Keskaeg II
10
doc

Keskaeg II

2009 veebruar 13. RIIGIVÕIM FEODAALNE KILLUSTATUS · Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. · Kuningavõim sarnanes krahvi omaga · Nt Saksa-Rooma kuningriik kuni 19.sajand · Kapetingide-aegne Prantsusmaa · Inglismaa ­ kõige tugevam keskvõim ° krahvkondade eesotsas kuninga ametnik ­ serif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav) ° vasallid vandusid truudust otse kuningale · Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid) · Poliitilist nõu andis valitsejale suurvasallidest nõukogu?

Ajalugu
Keskaeg 5 -16 saj
14
docx

Keskaeg 5 -16 saj

vahel (investituuritüli 1077.a)- nõudis, et piiskoppe määraks ametisse ainult paavst. 1122 laheneb Wormsi konhordaati sõlmimisega. Ilmalikel keelatakse piibli tõlgendamine. (et vältida ketserlust). Patte hakatakse lunastama patulunastuskirjadega (indulgentsid). KLOOSTRID XI saj oli Euroopas 1450 kloostrit. Kloostrid allusid Pühale Toolile e Paavstile. Peamine tegevus palvetamine ja füüsilise töö tegemine. Oluline keskaegse inimese maailmanägemises oli ime. Ime oli Jumala ilmutus. Kõige sagedamini toimusid imed pühades reliikviates (pühakuga seotud ese/atribuut).  Oli arusaam, et maine elu on patune ja usk on valitsev seega inimesed läksid kloostrisse, et end täielikult Jumalale pühendada. RISTISÕJAD Ristiusu kirik oli tugevnenud, eesmärgiks oli oma piire laiendada: 1) Püha sõda-uskmatute (muhameedlaste) vastu, et vabastada Jeruusalemm. Bütsantsi

10.klassi ajalugu




Kommentaarid (1)

galantavance profiilipilt
K O: Aitas küll
17:15 06-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun