Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus? "Keskaeg" tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Seega üritan antud juhul esitatud
KESKAEG OLULINE ETAPP ÜHISKONNA ARENGUS Keskaeg kestis oli aastatel 476 kuni 1492. See oli pikk ajavahemik ning sel ajal toimus mitmeid tähtsaid sündmusi ning avastusi, mis aitasid kaasa inimkonna tänapäevastumisele. Üheks tähtsaimaks ettevõtmiseks olid suured maadeavastused. Suured maadeavastused väljaspool Euroopat leidsid aset 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Suured maadeavastused on tähtsad kuna Kolumbus avastas Ameerika, Vespucci avastas ümber Aafrika Indiasse kulgeva meretee ja Magalhãesipani korralikumale maailmakaardile aluse enda ümber maailma sõiduga. Inimestele muutusid kättesaadavaks vääriskaubad ning põllumajandustooted, laevanduses
Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus Keskaeg on üks olulisemaid etappe inimkonna arengus ning tõi kaasa palju uusi võimalusi. Sel ajal toimusid mitmed tähtsad sündmused, eesotsas Ristisõjad. Samuti õpiti tundma raha väärtust ning inimesed hakkasid rohkem tähelepanu pöörama haridusele. Keskajal jagunesid inimesed kolme seisusesse. Esimesse seisusse kuulusid vaimulikud, kelle ülesandeks oli hoolt kanda inimeste hingeõnnistuse eest. Nad olid vabastatud maksudest. Teise seisusse kuulusid aadlikud, kes olid elukutselised sõjamehed. Nende ülesandeks oli
Seda nimetatakse sügava religioossuse ajastuks ja see mõjutab veel tänapäevaelugi. Katoliikliku külaühiskonda kuulusid kirjaoskamatud ja suulised pärimused. See oli feodalismi ideoloogia. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk elatusmajandus, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on vähe arenenud või üldse puuduvad, sõjameestele palka ei makstud. Hiljem hakkas levima linnamajandus. Feodaaltsivilisatsiooni arengus oli oluline roll linnal ja linnakultuuril, kuna linnades elasid inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, arvete pidamist, maksude kogumist ja haigete ravimist – tõi see kaasa ülikoolide kiire arengu. Linnade tekkimine aitas leida inimestel paremaid töökohti ning võimaldas elada paremat elu. Üks peamistest feodaaltsivilisatsiooni tunnustest oli ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid ehk feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted).
- varakapitalistlike suhete kujunemine: manufaktuurid. Iseloomulikud jooned: - ilmalikkus - humanism - antiikkultuuri taassünd Kiriklik maailmavaade Uus humanistlik maailmavaade Mailmavaate keskmes oli Jumal ja Maailmavaate keskmses oli inimese peamine ülesanne oli inimene kõigi oma vajaduste ja Jumala teenimine. huvidega. Oli oluline asketism (maistest Oli oluline maise elu kui ka kehalistest rõõmudest loobumine kehaliste vajaduste õndsuse nimel). väärtustamine. Eneseteostusele ei pööratud Oli just oluline enseteostus ja ka mingit tähelepanu, sest kui enda mitmekülgne arendamine. inimene oleks tahtnud ennast Humanistliku maailmavaate puhul teoastada, siis seda peeti oli ideaaliks universaalinimene (nt
Tema teadmine iseendast ja oma võimetest. Üksikisiku väärtustamise tulemusena kujunes ideaaliks universaalne inimene(L'uomo universale). Ta oli võrdselt pädev nii kunstide kui ka teaduste alal. Leorando da Vinci on üks kõige paremaid näiteid. Ta oli väga hea kunstnik, leiutaja ja uurija. Vastandina keskajana hakati väärsutama maist elu, eneseteostust ja inimkeha. Sellel pinnal tekkis invidualism. Taoline lähenemine kujunes määravaks Lääne- Euroopa kultuuri arengus. Üksikisik oli loova tegevuse keskpunkt. Humanism Mõiste võtsid kasutusele Firenze õpetajad 14. sajandil. See tähistas eelkõige tegelemist ajalooga, luulega, moraalifilosoofiaga. See tähendab, et need on ained, mis uurivad inimest. Keskaja ülikoolides neid ained ei tuntud ega ka õpetatud. Humanistideks hakati nimetama kõiki antiigile pühendanud õpetlasi. Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Alates Petrancast hakati humanismi all mõistma inimese ja inimlikkuse väärustamist
2009 veebruar 13. RIIGIVÕIM FEODAALNE KILLUSTATUS · Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. · Kuningavõim sarnanes krahvi omaga · Nt Saksa-Rooma kuningriik kuni 19.sajand · Kapetingide-aegne Prantsusmaa · Inglismaa kõige tugevam keskvõim ° krahvkondade eesotsas kuninga ametnik serif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav) ° vasallid vandusid truudust otse kuningale · Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid) · Poliitilist nõu andis valitsejale suurvasallidest nõukogu?
vahel (investituuritüli 1077.a)- nõudis, et piiskoppe määraks ametisse ainult paavst. 1122 laheneb Wormsi konhordaati sõlmimisega. Ilmalikel keelatakse piibli tõlgendamine. (et vältida ketserlust). Patte hakatakse lunastama patulunastuskirjadega (indulgentsid). KLOOSTRID XI saj oli Euroopas 1450 kloostrit. Kloostrid allusid Pühale Toolile e Paavstile. Peamine tegevus palvetamine ja füüsilise töö tegemine. Oluline keskaegse inimese maailmanägemises oli ime. Ime oli Jumala ilmutus. Kõige sagedamini toimusid imed pühades reliikviates (pühakuga seotud ese/atribuut). Oli arusaam, et maine elu on patune ja usk on valitsev seega inimesed läksid kloostrisse, et end täielikult Jumalale pühendada. RISTISÕJAD Ristiusu kirik oli tugevnenud, eesmärgiks oli oma piire laiendada: 1) Püha sõda-uskmatute (muhameedlaste) vastu, et vabastada Jeruusalemm. Bütsantsi
Kõik kommentaarid