Holland powerpoint 9.klass (7)

HOLLAND
Marek Ungerson
Kärstna Põhikool
9. klass
Asukoht
Holland asub Euraasia mandril,
Euroopa maailmajaos, Lääne-
Euroopas.
Põhjast on Holland ümbritsetud
Põhjamerega.
Soodne asukoht kalanduseks,
kaubanduseks ja kõrgel elujärjel
püsimiseks.
Üldandmed
Pindala: 41 600 km² .
Rahvaarv: 16 366 600 inimest.
Rahvastiku tihedus: 390 in/ km².
Lipp: punane-valge-sinine.
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia.
Naaberriigid: idas Saksamaa, lõunas Belgia, põhja- ja
läänerannikut uhub Põhjameri.
Riigipiiri kogupikkus: 1027 km.
Rannajoone kogupikkus: 451 km.
Rahaühik: euro.
Valitseja: kuninganna Beatrix.
Pealinn
Pealinn: Amsterdam, rajatud 1725. aastal.
Elanike arv: 743000.
Asukoht: Põhja-Hollandi provintsis.
Vaatamisväärsused: renessansiaegne kirik Westerkerk,
kunstimuuseum Rijksmuseum, Rembrandti maja.
Olümpia: 17. mai ­ 12. august 1928. Eestlased võitsid kaks
kuldmedalit, mõlemad tulid maadluses ­ Osvald Käpp,
Voldemar Väli.
Amsterdami lähedal on maailmajao üks suurimaid
lennujaamu Schiphol.
Suuremad linnad
Rotterdam: Euroopa suurim meresadam Europort.
Elanike arv: 605 000.
Haag: Hollandi parlamendi Esimene ja Teine Koda, Rahvusvaheline Kohus.
Elanike arv: 476 000.
Utrecht: suurim Hollandi ülikool ja Utrechti toomkiriku torn on Hollandi
kõrgeim (112,3m)
Elanike arv: 284 000.
Eindhoven: asub Põhja-Brabanti provintsis. Philipsi peakontor asub seal.
Elanike arv: 212 000.
Pinnamood
Pinnamoelt on Holland madalik, sest 2/5 riigist asub merepinnast
madalamal.
Riigi keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106m).
Kõrgeim tipp: Vaalseberg (321m), mis asub riigi kaguosas, Ardenni
mäestiku jalamil.
Rotterdami piirkond on 6m merepinnast madalamal.
Suuri mäestike ja kõrgeid punkte pole. Võrreldes meie Suure
Munamäega on neil 3-4cm kõrgem punkt.
Valdavalt tasane ja madal pinnamood.
Veestik
Lek on 62km pikkune jõgi Lääne- Hollandis. Jõe säng
on ümbritsevast maast pisut kõrgemal, mistõttu jõge
peavad kaitsma tammid. Jõgi on tervenisti laevatatav
ja seal on kaks raudteesilda Vianenis ja Culemborgis.
Oude Rijn on Reini jõe haru, mis paikneb Utrechti ja
Lõuna-Hollandi provintsides. Tänapäeval on jõe pikkus
52km.
Mitmed suured jõed algavad naaberriikidest ja
moodustavad Hollandi edelaosas ulatuslikke deltasid.
(Rein voolab Hollandisse, hargneb ja harud suubuvad
Põhjamerre).
Suured looduslikud järved on kuivendatud.
Palju tammisi, et ära hoida üleujutused.
Kliima
Parasvöötmele iseloomulik kliima, koos väga võluva suvega ja
suhteliselt leebe talvega.
Keskmine temperatuur: suvel 17,4°C ja talvel 2,8°C.
Sademeid: 750-850mm/a.
Päikesepaistelised päevad: 35 päeva aastas.
Hollandis on neli aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv.
Üleujutused: 1894, 1916, 1953. Hollandis käivitus
ambitsioonikas projekt "Delta Works", mida peetakse üheks
seitsmest nüüdisaegsest maailmaimest ­ mereäärsete luidete
kõrgust tõsteti viie meetri võrra.
Loodusvöönd / loomad
Lehtmetsa piirkond.
Looduslikku taimkatet (sega- ja laialeheline mets) pole peaaegu säilinud.
10% pindalast on kaetud istutatud männi- ja paplisaludega.
Palju kasvatatakse aedvilju ja marju (peamiselt maasikaid), millega
varustatakse tervet Euroopat.
Kasvatatakse palju Hollandi küülikuid, mis on koduküüliku vanim tõug üldse.
Umbes miljon lüpsilehma.
Huvitavat
Tektooniliselt vaikne piirkond.
Hõivatakse järjest uusi merealasid; piiratakse tammidega, pumbatakse
veest tühjaks ja muudetakse kuivendatavateks põldudeks ­ poldriteks.
Tuulik on üks Hollandi sümbolitest, millega varem pumbati vett.
Elektrit toodetakse viiel erineval viisil:
1) Tuuleenergia. 2) Hüdroenergia.
3) Biomassenergia. 4) Tuumaenergia.
5) Ostetakse odavat energiat Saksamaalt.
Amsterdamis on lubatud tarvitada kanepit.
Inimesed
Põhirahvus hollandlased.
Maa lõunaosas, peamiselt Põhja-Brabandi ja Limburgi
provintsis elavad flaamid (13% rahvastikust).
Hollandi põhjaosas elab umbes 250 000 friisi.
Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi.
Keskmine eluiga: 79,4 aastat.
Religioon: katoliiklased (31%), protestandid (21%), muslimid
(4,4%) ja teadmata (40%).
Põllumajandus: tähtsaim haru piimakarjandus.
Hollandi juust on tuntud kogu maailmas.
Kõige rohkem lõikelilli eksportiv riik. Sellest ka nimetus
"Tulpidemaa".
Põhjamere alt kaevandavad hollandlased gaasi, selle
toodangult on Holland maailma viies riik.
Tuntumad Hollandi firmad on Philips ja Royal Dutch Shell.
Põllumajandus hõlmab 65% pindalast. Sellest maast 34%
põldu, 60% heina- ja karjamaad, 6% aedu ja lilleistandikke.
Metsa on 8%.
Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi.
AITÄH VAATAMAST!