Keskaeg (0)

Keskaeg .
Halvustava märgistusega, barbaarne, pime allakäigu aeg. Uued arusaamad - renesanss .
Mõiste ise tuli käibele paavst Paulus II poolt. Sellest ajast on pärit Katoliku kirik .
Oluline kaubandussuhete areng.
Perioodid.
Vara-Keskaeg: 476a-XI sajand (euroopa ajaloo kõige mustem periood, kindlad üksused puudusid, seadusteta aeg, sel perioodil kujunesid välja uued riigid, rooma keisririigi aladele tungisid sisse germaanlased . Rooma käsitöö, linnad ja kaubandus käisid alla. Ida-Rooma kohta see ei kehti.
tõusis paavstide tähtsus, hakkas levima ristiusk väljaspool Roomat . Kujunes välja feodaalkord , maa kuulus feodaalidele, maad haris talupoeg . Ida-Rooma ja Bütsantsi esile tõus.
Konstatinoopol - Euroopa suurim linn.
4 sajand pkr - rahvaste rändamine, kindlat põhjust ei tea keegi, oletatakse. Hunnid asusid liikuma mööda Aasiat lääne poole, äärmiselt sõjakad hõimud, liikusid Lääne-Rooma riigi aladele. Germaanlased võtsid üle tähtsaid positsioone, Odoaakel?tappis kellegi ära (keisri?).
Feodaalide suured rüüstamised. Aasta arv (476) on kokkuleppeline. Pime aeg. Kultuur, inimeste väärtushinnangud oli langenud.
Bütsants. Kõige olulisem uus suur jõud/riik, mis esile kerkis.359pKr riik jagunes lõplikult kaheks osaks. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma. Arenes kiiremini, ühendus idamaadega, rikkam,Konstatinoopol muutus kaubanduskeskuseks, kujunes välja ühendustee India ja Hiinaga . Suur siiditee . Bütsantsil oli ääretult tugev laevastik , väga tugev riik sõjaliselt. Kunai 12 sajandini oli põhimõtteliselt võitmatu, vallutas palju. Palgasõjavägi - elukutselised sõjaväelased, saavad palka, riik muretseb relvad.
Väga tugev käsitöö. Hellenism mõjutas riiki palju. Riigis puudus pärisorjus. Olid talupojad, pidid ennast ise ära elatama, suured maksud , hoidsid riiki üleval. Tugev keskvõim - keisril. Võim oli piiramatu. Suhteliselt vähe orje.
Keiser - piiramatu võim, palju erinevaid tiitleid, kõige üldisem tiitel oli päike, ainukese riigis võis kanda purpurpunast rüüd, teistel oli surmanuhtlusega karistatav, nimetati ka basileuseks, nende võim ei olnud päritav kuni 11. sajandini, selle ajani ise nimetati enda järeltulija. Pidevad atendaadid. 8. sajandil oli Bütsantsil 100 keisrit . Kui avastati vandenõu, siis nendele määrati ääretult rasked karistused. Kõigepealt piinamised, rahva ees häbistamine, tapmine. Päris palju sõnaõigust oli ka keisrinnal. Keisrinnad, kes olid targad, kellel oli mõju oma abikaasa üle... Kui keiser kukutati siis oli 2 võimalust, ta kas tehti sunniviisiliselt mungaks või torgati silmad välja. Siis ta enam uut keisrit ei ohustanud.
6. sajandil Justinianus I (527-565) oli võimul.
Endise talupoja poeg, arvati et teda abistas tema naine Thedora(tsirkuseartisti tütar)
Kõrg-Keskaeg: XI saj keskpaik - XIII saj esimene pool.
Taas kerkisid esile jõukad linna, tihenes suhtlus idamaadega,
Hilis -Keskaeg: XIII saj - XV/XVI saj vahetus.
Hakkasid keskajale iseloomulikud nähtused, feodaalkord, rüütlikultuur ja paavsti võim pikka mööda allakäima. Euroopat tabasid näljahädad, katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud.Linnad arenesid meeletu hooga.
(Keskaja inimene ei teadnud , et ta on keskaja inimene.)
Kardeti uudsust, igasugune leiutamine ja teaduste leidmine oli põlu all. Uute tehnoloogiate juurutamine kestis pikka aega. Suuremad leiutised leidsid aset kõrg ja kesk-ajal.
Leiutati prillid(13. saj), mehaaniline kell(14. saj), puri , kompass, tulirelv . Keskajal arvati, et maalim käib alla. Kristus pidi tulema . Uskumine jumalikesse ajatsüklitesse, Usul oli ideoloogia roll. Jumalaid kujutatai keskaja rõivastuses. Õpetlaste seas arvati, et maailma on lineaarne. Tavainimesele oli oluline aasta. Elati pühast-pühani. Aasta algus(25. detsember) nimetati ümberlõikuspäevaks. Väga levinud oli jõuluaasta.
Keskaja lõpetas Ameerika avastamine 1492
Ida-Rooma lõpp 1453
Reformatsioon (Martin Luther) 1517
(Liivi sõda 1558)