Rooma ajaloo tähtsündmused (0)

Rooma ajaloo tähtsündmused minu arvates
Nii nagu igal riigil ja linnal on ka Roomal pikk ja huvitav ajalugu. Just sellepärast huvitav, et Rooma on olnud nii asula, linn, linnriik , vabariik, impeerium kui ka keisririik . Tänapäeval tunneme me Roomat , kui Itaalia pealinna.
Erinevaid ajalooraamatuid lugedes , võime märgata, et igas ühes on esile toodud erinevad sündmused Rooma ajaloo kohta. Ühes räägitakse rohkem kultuurist, teises sõdadest ja kolmandas on kirjutatud tähtsamatest isikutest.
Minu arvates algab Rooma ajalugu 753.a.eKr Rooma linna asutamisega. Muidugi ei saa kindlalt väita, et just sellel aastal Rooma linn asutati, kuna see on ajaloolaste poolt arvutatu daatum. Tähtis on see aga selle poolest, et kui poleks rajatud Rooma linna, siis ei saaks me praegu sellest rääkida.
450.a.eKr oli Roomast saanud vabariik, et oleks parem riiki valitseda anti välja 12 tahvli seadused. Seda sündmust pean ma tähtsaks just seaduste pärast. Ilma seadusteta on riiki raske valitseda. Võib-olla enne 450.a.eKr oli võimalik seadusteta elada, kuid ikkagi oli miski, mis sundis inimestel kasutusele võtta seadused.
Oluline on ka aasta 265 eKr, mil kogu Itaalia ühendati Rooma võimu alla. Ma arvan, et kui Rooma ei oleks vallutanud kõiki neid alasi, ei oleks ka Itaalia selline , nagu ta tänapäeval on. Kindalsti oleks seal midagi teist moodi, kuid mis, seda me ei tea.
146.a.eKr langes Kreeka Rooma võimu alla. Minu arvates oleks võinud Kreeka jääda välja Rooma võimu alt. Minu arvates jäi elu Kreekas just kui seisma, peale roomalste sissetungi. Kreeka oli kultuuriliselt arenenum kui Rooma, roomlased on sõjakas rahvas, kes tahab pidevalt vallutada, vähemalt mulle on jäänud selline mulje.
See, et Marius muutis Rooma sõjaväe palgaarmeeks oli õige samm. Kui sa sunnid inimest millekski, mida ta teha ei taha, siis ei tee ta seda hingega. Kui mehed on sunniviisiliselt sõjas, siis nad kas põgenevad lahinguväljalt või võitlevad, kuid kui nüüd tehti armee palgaliseks olid paljud mehed kindlasti nõus minema sinna, sest nad said tasu selle eest. Peale palgaarmee rajamist läks roomlastel kindlasti lahingutes paremini, kuna mehed olid saanud parema väljaõppe ja nad teadsid, et nad peavad sõdima, kuna see on nende töö, nad saavad selle eest tasu.
Spartacuse juhtimisel toimunud orjade ülestõus on samuti tähtis, vähemalt minu arvates. Ülestõsu maha surumine oli õige, kuna ma ei usu, et miski oleks väga muutunud, kui orjad oleksid võitnud ja Spartacus oleks saanud Rooma eesotsa. Millegipärast on mul tunne, et kui Spartacus oleks saanud valitsejaks, oleks ainult orjade olukord paranenud . Kuigi jah, Spartacust peetakse targaks ja võimsaks ning paljud arvavad , et see mees oleks teinud palju head ja muutnud Rooma ajalugu, kuid ikkagi jään ma oma arvamuse juurde, et ülestõusu maha surumine oli õige, sest ka õiglasele ja heale mehele, kes teeks riigi eesotsas palju head, võib ühel hetkel võim pähe lüüa ning siis võib lõpptulemus veel hullema olla.
Kindlasti on ka Caesari valitsemise periood üks tähtsamatest ja mul on siiralt kahju, et ta tapeti . Ma usun, et see mees oleks veel palju korda saatnud.
476.a. viimase Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldamine, kuna sellega lõppeb Rooma Keisririigi periood. Võib-olla oli see ka hea, kuna viimased keisrid , kes Roomat valitsesid ei olnud just kõige populaarsemad ja rahva seas armastatud. Peale selle, et seal oli häid ainuvalisejaid oli ka täielikke türanne, kes minu arvates ei hoolinud eriti oma rahvast ja riigist, vaid ainult iseendast ja oma võimust.
Kõik need sündmused on ainult üks väike osa kogu Rooma ajaloost. Meie ei saa praegu enam muuta seda, mis oli, kuid saame teha ise ajalugu, sest iga mööduv päev meie elust jääb ajalukku. Kui isegi oleks võimalus midagi muuta, siis mina seda ei teeks, kuna mineviku muutmine muudaks ka tänapäeva.