Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rooma keisririigi languse põhjused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Rooma Keisririigi languse põhjused
Rooma Keisririigi languse kohta on kaks teooriat:
  • murenemisteooria
  • katastroofi teooria
    Katastroofiteooria väidab, et Lääne-Rooma kokkuvarisemise peamiseks põhjuseks oli 4. sajandil alanud rahvasterändamine. See tõi kaasa barbarite (võõramaalaste) sissetungi Rooma riiki.
    Murenemisteooria väitel lagunes riik järkjärgult sisemiste probleemide tõttu.
    Täna on enamlevinud murenemisteooria. Barbarite sissetung vaid oli katalüsaatoriks, mis Lääne-Rooma lagunemist kiirendas.
    Rooma Keisririik lagunes järgmistel põhjustel:
  • Peamiseks põhjuseks olid probleemid majanduses.
    Seletus: suurriigi ülalpidamine oli väga kulukas . Et kulusid katta , selleks tõstis riik alguses makse.
    Kui peagi hakati kulude katmise eesmärgil vähendama ringluses olevate hõbemüntide väärismetalli sisaldust. Näiteks 3. sajand jooksul vähenes ringluses olevate hõbemüntide väärismetalli sisaldus kuni 98%. Seega võib öelda, et 3. sajandi lõpuks olid Rooma riigis käibel vaid hõbetatud vaskmündid.
    Selline abinõu võimaldas valitsusel oma kulusid katta, kuid tehti seda nii, et suurendati ringluses olevat rahamassi ( tootlikkus jäi samaks). Tagajärjeks oli üha süvenev INFLATSIOON (raha väärtuse langus). Sellega omakorda kaasnes hindade tõus.
    Just üha süvenev inflatsioon murendaski Rooma riiki kõige enam. Aja jooksul usaldus raha vastu hoopiski kadus ja tekkis naturaalmajandus.
    Makse hakati maksma natuuras, näiteks teraviljas.
  • Vabade talupoegade kadumine, tekkis KOLONAAT . Kolonaat on
    väikemaapidajate ehk koloonide sõltuvusseisund maaomanikust, nende sunnismaisus (iseloomulik keskaja pärisorjusele), nad ei tohi lahkuda, sest naturaalmajandus vajas eelkõige töökäsi, sest raha, et töötajaid palgata, oli kaotanud väärtuse. Rooma keisririigi alguses oli väikemaapidaja ehk koloon (ld k colonus = põlluharija) vaba inimene, kes rentis maad. Kuid dominaadi ehk hilise keisririigi ajal võeti koloonidelt liikumisvabadus. Selle võttis keiser Constantinus Suur (valitses 306-337). Tekib sunnismaisus, mis hiljem, keskajal, valitsevaks.
  • Rooma rahvaarvu langus. Kui printsipaadi ehk varajase keisririigi
    alguses elas Rooma impeeriumis u 60 miljonit inimest, siis 3. sajandi
    lõpus oli rahvaarv kahanenud 30-35 miljonini. Kahanemise põhjused olid
    pidevad sõjad, sisevõitlused ja epideemiad.
  • Rooma sõjaväe barbariseerumine. Rooma leegionitesse hakati värbama
    piiritaguste alade elanikke ehk barbareid, peamiselt germaanlasi. Kui algasid barbarite (peamiselt germaani hõimude) sissetungid, siis selgus, et sageli pidi üks germaanlane võitlema teise germaanlase vastu.
    Tähtsamad daatumid Rooma riigi lõpust:
    • 313. a p Kr - Milano edikt, millega Constaninus Suur andis kristlastele usuvabaduse, st ristiusk lubati.
    • 330 a p Kr – keiser Constantinus Suur otsustas viia pealinna riigi idaprovintsidesse. Seal oli jõukust enam ja olukord oli turvalisem. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol (praegune Istanbul ). Sellest ajast valitsesid Ida- ja Lääne- Roomat erinevad keisrid .
    • 361-363 a p Kr – keiser Julianuse valitsemine. Tema tegi katse antiiktraditsioone ja vana korda taastada. Taas alustati kristlaste tagakiusamist. See poliitika kukkus läbi.
    • 391 p Kr - Ristiusk kuulutati Rooma riigi ametlikuks usuks . Seda tegi keiser Theodosius I (valitses 379-395).
    • 395 p Kr – pärast Theodosius I surma lagunes Rooma impeerium lõplikult kaheks – Lääne-Rooma keisririigiks (keskus kas Milano või Ravenna, mitte Rooma) ja Ida-Rooma keisririigiks (pealinn Konstantinoopol).
    • 476 a p kr – germaanlaste väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Lääne-Rooma varises kokku. Ida-Rooma keisririik eksisteerib edasi nime all Bütsants.

    Mida antiikmaailm (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) on meile andnud, mille oleme üle võtnud:
    • demokraatia (Vana-Kreeka ja Rooma vabariik)
    • õiguse mõistmise põhimõtted (Rooma õigus)
    • filosoofia (mõistusel põhinev maailmaseletus , peamiselt kreeklastelt )
    • olümpiamängud
    • ristiusk
    • teater

    Mida me ei ole antiikmaailmast tänapäeva üle võtnud:
    • orjandus
    • polüteism (usk mitmesse jumalasse)
    • naise alluv seisund ühiskonnas.

  • Rooma keisririigi languse põhjused #1 Rooma keisririigi languse põhjused #2 Rooma keisririigi languse põhjused #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tonight Õppematerjali autor
    Rooma keisririigi languse põhjused - üsna põhjalik ülevaade sellest

    Sarnased õppematerjalid

    Vana-Rooma
    14
    doc

    Vana-Rooma

    U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria. Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr. Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega. Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsid, oli ennustuskunst. Etruskide ehituskunst – võlvid. See võimaldas ehitada veejuhtmeid, sildu. Olid ka väga head tee ehitajad. Aatrium. Rooma linna tekke kohta on 2 teooriat: 1)pärimuslik teooria – selle alusel pandi Rooma linnale alus 753 a eKr 2)arheoloogia andmed – kõige varasemad andmed 10.-8.saj eKr olid sinna tekkinud juba erinevad latiinide asundused.

    Ajalugu
    Miks lagunes Rooma impeerium
    15
    doc

    Miks lagunes Rooma impeerium

    Tartu Mart Reiniku Gümnaasium MIKS LAGUNES ROOMA IMPEERIUM Referaat ajaloos Krista Makke 6d klass Tartu 2002 Miks lagunes Rooma impeerium? Impeeriume on olnud erinevatel aegadel. Neil kõigil aga on olnud üks eesmärk - olla maailma valitseja ehk säilitada ülemvõim nõrgemate üle. Impeeriumid püsisid koos ainult tänu tugevatele valitsejatele - imperaatoritele. Iga väiksemagi vastuhaku surus valitseja julmalt maha. Läbi aegade on suuremaks impeeriumiks olnud Rooma impeerium. Rooma impeeriumi võib jagada varajase keisririigi (30 eKr.- 284 pKr). ehk

    Ajalugu
    Vana-Rooma
    15
    docx

    Vana-Rooma

    1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 ­ 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 ­ 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

    Eesti ajalugu
    VANA-ROOMA ülevaade
    15
    docx

    VANA-ROOMA ülevaade

    1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509  Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr  6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265  Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus.  4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia.  265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

    Vanaaeg
    Vana-Rooma
    10
    docx

    Vana-Rooma

    II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 ­ 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 ­ 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

    11.klassi ajalugu
    Antiik-Rooma konspekt
    9
    pdf

    Antiik-Rooma konspekt

    liitis sajandi keskel Rooma riigiga Gallia (tänapäeva Prantsusmaa) ja ajutiselt Britannia lõunaosa, Gnaeus Pompeius vallutas Süüria ja Palestiina ning Octavianus hõivas 30 eKr viimase hellenistliku suurriigi - Egiptuse. 2.2. Vabariikliku riigikorra languse põhjused: Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritasid 2. saj lõpul

    Ajalugu
    10 -klassi ajalugu-üldajalugu
    58
    odt

    10 -klassi ajalugu: üldajalugu

    • Hellenistlike riikide kujunemine, hellas- kodumaa (Kreeka) • Kultuur levis (eriti itta) tänu Aleksander Suure (Makedoonia) sõjaretkedele (334-326 eKr) • Aleksander Suur (juhtis riiki 336- 322) oli Philippose poeg, kreeka kasvatus,õpetaja- Aristoteles • Kreeka keelest maailmakeel • Kreeka kultuuri, tsivilisatsiooni langus • 146 eKr roomlased vallutavad Kreka põhiala • Vahemere idaosa hellenistlike riikide allutamine Rooma ülemvõimule 30 eKr. • 30 eKr langeb viimae Hellenismi riik (valitsejaks Kleopatra) 3.Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. Lk 107-114 Polis- sõltumatu, omavalitsemisel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ja poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: a) kodanikud ja B) mittekodanikud. Kodanikud : Täisealised vabad mehed, kellel oli kohus kaitsta riiki. Mittekodanikud : Naised, võõramaalased ja orjad

    Ajalugu
    Üldajalugu
    29
    odt

    Üldajalugu

    338- 146 eKr (või 30 eKr) · Hellenistlike riikide kujunemine, hellas- kodumaa (Kreeka) · Kultuur levis (eriti itta) tänu Aleksander Suure (Makedoonia) sõjaretkedele (334-326 eKr) · Aleksander Suur (juhtis riiki 336- 322) oli Philippose poeg, kreeka kasvatus,õpetaja- Aristoteles · Kreeka keelest maailmakeel · Kreeka kultuuri, tsivilisatsiooni langus · 146 eKr roomlased vallutavad Kreka põhiala · Vahemere idaosa hellenistlike riikide allutamine Rooma ülemvõimule 30 eKr. · 30 eKr langeb viimae Hellenismi riik (valitsejaks Kleopatra) 3.Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. Lk 107-114 Polis- sõltumatu, omavalitsemisel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ja poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: a) kodanikud ja B) mittekodanikud. Kodanikud : Täisealised vabad mehed, kellel oli kohus kaitsta riiki. Mittekodanikud : Naised, võõramaalased ja orjad

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun