Varakeskaja konspekt (0)

Varakeskaeg
Keskaja algussündmusteks võib pidada:
a) Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse aastal 330
b) Rooma riigi kaheks jagamine 395. aastal
c) viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal
Keskaja lõpusündmusteks võib pidada:
a) 1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut
b) Ameerika avastamist 1492. aastal
c) 1517. aasta reformatsiooni Saksamaal
Keskaja periodiseering:
4. – 10. sajand – varakeskaeg : Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine
11. – 14. sajand – kõrgkeskaeg: tekkis Püha Rooma keisririik , ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine
15. – 16. sajand – hiliskeskaeg : kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke
Feodaaltsivilisatsiooni tunnused:
* katoliiklus
* feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted)
* ühiskonnastruktuur: vaimulikud , aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud
* katoliiklik külaühiskond
* enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud
* valitsev majandusviis oli naturaalmajandus
Keskaja ruumiline piiritlemine:
Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil.
Rahvasterändamise tagajärjed:
* Lääne-Rooma impeeriumi likvideerimine
* orjuse likvideerimine ja feodaalsuhete kujunemine
* vana-aja lõpp
* germaanlaste riikide tekkimine Lääne-Euroopas, mis pani aluse tänapäeva Lääne-Euroopa riikide kujunemisele
* germaanlaste ja Rooma riigi kultuuride segunemine
* eri hõimude kokkusulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad ja keeled
Bütsantsi keisri Justinianuse eesmärgid ja saavutused:
a) taotles Rooma riigi välise hiilguse ja suuruse taastamist
Saavutused: * purustas vandaalide riigi
* vallutas Itaalia idagootide käest tagasi
* liitis Bütsantsiga osa Hispaaniast
b) Rooma impeeriumi sisemise hiilguse taastamine
Saavutused: * Justinianus lasi ehitada suuri ja võimsaid katedraale (Hagia Sofia )
* Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus)
Ida-Rooma püsimajäämise põhjused:
* Ida-Roomas asusid arenenumad linnad, mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks ( Konstantinoopol )
* Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal
* Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje
Karl Martelli tähtsus ajaloos:
* Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs’ lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse
* Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks
Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana:
* kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel
* koolide rajamine – Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom - ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika , aritmeetika, muusika , astronoomia ja geomeetria
* antiikkultuuri väärtustamine – Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast)
Talupoegade ja aadlike vaheliste suhete erinevus vasalli ja aadliku vahelistest:
* sarnaselt vasalliga sai talupoegki kasutada maad tingliku omandi põhimõtte alusel, ent selle eest tasumine oli neil erinev
* talupojad ei olnud vabad, nad sõltusid oma isandast, kellel omakorda polnud talupoegade suhtes mingeid kohustusi nagu senjööril vasalli suhtes
domeen – kuninga maavaldus
benefiits – pärandamisõiguseta maavaldus
feood – pärandamisõigusega maavaldus
mõisahärrus – talupojad kasutasid vaid väikest maalappi mõisamaadest
rendihärrus – kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti
sunnismaisus – talupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata
Ristiusu kirik :
1054 . aastal toimus kiriku lõhenemine e. skisma.
a) läänekirik e. katoliku kirik , mis allus Rooma paavstile
b) idakirik e. õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile
Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel:
LäänekirikIdakirik
*püha vaim lähtub isast ja pojast*püha vaim lähtub vaid isast
*armulaual said ilmalikud vaid leiba*armulaual said kõik nii veini kui leiba
*hapendamata leib*hapendatud leib
*ristimärk 5 sõrmega*ristimärk 3 sõrmega
* teenistus toimus vaid ladina keeles*teenistus oli lubatud kohalikus keeles
*vaimulike vallalisus*vallalisus vaid munkadel
Püha Benedictuse Monte Cassio kloostrielu reeglid:
* munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel
* kloostri elanik pidi vastuvaidlematult kuuletuma abtile (abtsissile)
* füüsiline töö kloostris oli kohustuslik
* kloostri elanikud pidid raamatuid ümber kirjutama
7 sakramenti:
1) ristimine
2) leeritamine
3) armulaud
4) pihtimine koos meeleparandusega
5) viimne võidmine
6) abielu sõlmimine
7) pühadesse seisustesse pühitsemine
Kiriku tähtsus varakeskajal:
*antiikkultuuri alleshoidja
* ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset
* vaeste eest hoolitsemine
* koolihariduse andmine
* kohtumõistmine