Keskaeg (1)
KESKAEG
AJASTU MÄÄRATLUS
Rooma impeeriumi jagunemine
395.a. või
Lääne Rooma riigi langemine 476.a.
KESKAEG
Renessanss 14-16.saj.
·5.-7. saj. VARAKESKAEG
Suur rahvasterändamine, germaani hõimude
pealetung; Läänekristlik kloostrikultuur
·8.-9-saj. UUE EUROOPA HÄLL
Frangi riigi kõrgaeg Karl Suur
hariduse tähtsustumine
· 10.-11. saj. KESKVÕIM SAKSAMAAL
Saksa-Rooma keisrid Ottod; ROMAANI stiil,
vaimuliku luule, muusika kõrgaeg
·12.-13. saj. linnade kiire kasv, GOOTI I kõrgaeg
Uued zanrid ja vormid Muusikategelased
Olulised sündmused Heliloojad
Legaliseeriti kristlus 313
Rooma riigi lõhenemine 395
Keskaeg
590
Gregorius I saab Rooma
paavstiks
Kujunes välja missakorraldus VIII
4 noodijoont X
992-1050 Guido
mitmehäälsus (organum) XI Leoninus
XII Perotinus
motett XIII
5 noodijoont, motett keelati XIV
kirikus
INIMENE
Ühised mõttestruktuurid,
uskumused, fantaasiad
PAHED
Kummitas patt
12. sajandil 7 surmapattu: uhkus,
ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha,
kadedus, laskus
INIMENE
NäHTAV JA NÄHTAMATU
Pidevad ilmutused
Puudus piir maailma ja teispoolsuse
vahel
TEISPOOLSUS
Igavik kahe sammu kaugusel
Pühakud paradiisis
Hukatusse määratud põrgus
INIMENE
IME
Neitsi Maarja kultus
Reliikviad
MÄLU
Kirjaoskamatus
Jutlused jäeti meelde
Pika mälua nimesed hinnas
(kohtuprotsessidel)
INIMENE
SÜMBOOLNE MÕTTELAAD
Sümbolid kõikjal: piiblis, kunstis,
arhitektuuris, poliitikas...
KUJUNDID JA VÄRVID
Avaldasid suurt mõju inimese vaimule
Kirik kasutas seda teadlikult
GREGORIUSE
KORAAL
Roomakatoliku kiriku laul
Gregoriuse laul
KEEL ladinakeelne proosatekst
ESITUSLAAD retsiteeriv
RÜTMIKA tekstist lähtuv rütm,
puudub ühtne taktimõõt
MELOODIKA laused algavad
tõusva algusvormeliga ja lõpevad
laskuva lõpuvormeliga
Gregoriuse koraali
esitusviisid ja laulutüübid:
RETSITEERIMINE vaimulik laulab
proosatekste peamiselt ühel noodil
PSALMOODIA peamiselt ühel toonil
lauldavad värsstekstid
ANTIFOON refrääniliselt korduv
vastulaul psalmi retsiteerimisele
HÜMN on stroofilise värsstekstiga
RESPONSOORIUM algselt
koorirefrääniga ekstaatilised
soololaulud (kaunistatud stiil)
Gregooriuse koraal popmuusikas
1. ENIGMA "Sadeness"
MISSA
KRISTLIK KIRIKULAUL
MISSA
Traditsiooniline kristliku kiriku
jumalateenistus
Tunnipalvus MISSA
8x kindlal kellaajal keerulisem
seotud rituaalidega
MISSA vaheldumisi sõnaliturgia ja
armulaualiturgia
MISSA
ORDINAARIUM- missa KORDUVAD
OSAD (Kyrie, Gloria, Credo,
Sanctus/beendictus, Agnus Dei)
PROOPRIUM- missa MUUTUVAD
OSAD
MISSA al. 14. saj. iseseisev
muusikaanr
KESKAEGSED
HELILAADID
Keskaegsed põhihelilaadid
DOORIA d noodist (II aste)
FRÜÜGIA e noodist (III aste)
LÜÜDIA f noodist (IVaste)
Duur ja moll helilaad ...
Kujunesid rahvalikus muusikas
Kujunesid vararenessanssi
mitmehäälsuses
Võeti omaks alles 16 saj.
NOODIKIRJA ARENG
Gregoriuse koraale hakati üles
kirjutama
... kuna tekste ja meloodiaid oli määratu
hulk
tekkis 8. saj.KARL SUUR'e ajal vajadus
ühtlustada liturgilist laulu Frangi
suurriigi territooriumil
... neumade abil
8. saj. neumad,
NÄIDE 10.saj
10. saj. 1. noodijoon, see oli punane ja
määras kindlaks FA- noodi
Neumatüüpide näited
Tänapäevane koraaliväljaanne koos algsete
neumadega
11. Saj 4 noodijoont
Guido Arezzost
Ut queant laxis,
Resonare fibris,
Mira gestorum,
Famuli tuorum,
Solve polluti,
Labii reatum, Sancte Joannes!
12. saj. - kandilised noodipead
http://www.youtube.com/watch?v=ISs6BaJP4JE&feature=related
13. Sajand loobuti neumadest
Helivältuste jagamine (Kölni Franco)
14.Sajand võeti kasutusele 2-osaline
taktimõõt (P.de Vitry)
esmakordselt 5-jooneline
noodijoonestik
SOOVITUS LUGEMISEKS
Keskaja ja vararenessansi
kirjanduse antoloogia
Aron Gurevit. Keskaja inimese
maailmapilt
Jaan Kross. Kolme katku vahel
Umberto Eco. Roosi nimi
Ann Kramer. Akvitaania Eleonore
lisavaatamist
KESKAEG TAANIS
http://www.youtube.com/watch?v=SrzN_7KOXgw
KESKAEG FILMIKUNSTIS
,,First knight"
http://www.youtube.com/watch?v=zO1_r6slUlk
,,Braveheart"
http://www.youtube.com/watch?
v=vBXBtORI7pE&feature=related
Viimne reliikvia
http://www.youtube.com/watch?
v=fMH2H6aKPWk
,,The name of the rose"
http://www.youtube.com/watch?v=sc-
_hkLBVnc&feature=related
Sarnased õppematerjalid
15
docx
Keskaja muusika
KESKAEG
Sissejuhatus
Euroopa kultuuriloostähistatakse mõistega "keskaeg" pikka ajajärku, mis jäi ühelt poolt kas
Rooma impeeriumi jagunemise (395. a) või Lääne- Rooma riigi langemise (476. a.) ning teiselt
poolt renessansiajastu (14.- 16. saj) vahele. Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid, kelle
eeskujul on seda kasutatud ka hiljem pigem negatiivse alatooniga.
Keskajaks nimetatud ligi tuhandeaastast perioodi ei saa muidugi kirjeldada ühtsena, sest see
hõlmab mitmeid vastuolulisi ajajärke. Vanarooma kultuuri viis lõpliku languseni Suur
rahvasterändamine (5.- 7. saj), kui endise Lääne- Rooma riigi aladele tungisid peamiselt
germaani hõimud ja aegamisi hakkasid kujunema uued riiklikud struktuurid. Varakeskajal
kujunes ka läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandied nii kirjasõna kui ka teaduslik
mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal (8. ja 9. saj
vahetusel), sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi k
3
doc
Keskaja muusika 10.klass
KESKAJA MUUSIKA
(Muusikalugu 10.klassile)
Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud
filisoofiks võib pidada Püha Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313.aastal. Lääne kirikumuusika
sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks
kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz.
Liturgia poeetiliselt töödeldud piiblilõik
missa igapäevane peamine jumalateenistus katoliku kirikus
ordinarium muutumatu missa osa
proprium vastavalt kiriku kalendrile muutuv missa osa.
Missa muusikalised osad:
I Kyrie Eleison Issand halasta
II Gloria Au olgu Jumalale kõrges
III Credo Usun ainsasse Jumalasse
IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu
V Agnus Dei Jumala Tall
Eesti heliloojatest on kirjutanud missasid Urmas Sisask (nt. Missa nr 3) ja Arvo Pärt.
Gregooriuse koraal
Rooma paav
11
docx
Keskaja muusika - Muusikaajalugu
Sissejuhatus keskaja muusikasse
Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust.
Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue
ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks.
Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku:
· kirikumuusika
· rahvamuusika ja kultuur
· rüütlite muusika
Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit.
Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi:
1) varakristlik muusika
2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt
ühtset mõistet - kirikumuusika
3) renessanssmuusika
Pildil 16. sajandi Inglise muusikud.
Kirikumuusika sünd ja areng
Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano
piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside i
Meedia
Kommentaarid (1)
Kõik kommentaarid