Keskaeg (kokkuvõte) (1)

Keskaeg (5 – 15 sajand).
- varakeskaeg (476.a. – 10.s.) suhtluskeel ladina
-klassikaline keskaeg (11.-15. S.)arenesid rüütli-ja rahvakirjandus
Keldi eepika
Ristiusu võtsid keldid vastu 5. sajandi keskel. Filid – ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad. Bardid – lõid mütoloogilisel ainestikul ja esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate, kangelaste auks. Seda hakkasid iiri mungad üles kirjutama 7.saj. uusaja kirjandusse jõudis keldi mütoloogia „ossiani laulud“ kaudu. Ossian – poollegendaarne keldi bard. Iiri kangelaslood on kirjutatud proosavormis . Lüürilised ja poeetilise rütmiga.
Islandi eepika
Võtsid ristiusu vastu 11. saj. Islandi eepiliste laulude kuulsaim kogu:„Vanem Edda “ (edda – luuleõpetus)Koondab 11-12 saj. Kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks jumalad( aasid ja vaanid (ühisjooned kreeka jumalatega)), kurje jõude kehastavad hiiud,kangelased, müütilised loomad. Kangelased pole ideaalsed, palju vägivalda, ebaõiglust . 13.sajandil proosavormis õpik : „Noorem edda“. Edda lood peegeldavad paljude rahvaste uskumusi maailma kohta. Skaldide luule levis edda lauludega üheaegselt. Skaldid – muistseta rahvaste järeltulijad. „kuningapeegel“- kirjut . 13. Sajandil, eri kihtidele suunatud käitumisõpetus.
Anglosaksi eepos
7. või 8. Sajandil loodud „ Beowulf “- rajaneb iidsetel lugulauludel. Käsikiri inglismaalt, sündimused Taanist, Rootsist. Kirjutatud alliteerivas värsis. Beowulf pole ajalooline isik. Eeposes puuduvad jumalad, sündmused keerlevad paari-kolme episoodi ümber. Kangelane võitleb kurjaga. Teosel sarnasusi germaani muistendite ja islandi saagadega. Esineb vähem paganlikke seiku. Beowulf – Lõuna-Rootsis elanud noor sangar. Sureb rahva õnne nimel.
Kangelaslaulud
Chanson de geste – „kangelasteo laul“ .Päritolu ega autorlus pole selge. Kõige varem levis Prantsusmaal. Tavaliselt värsivormis, harvemin proosa või segavormis. Esitasid elukutselised rändlaulikud: žonglöörid ( Prants .), huglaarid ( Hisp .) ja Spiilmannid ( Saks .). Esitasid poollauldes, Retsitatiivina, muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid , Roomas miimid . Kirik suhtus rändlaulikutesse vaenulikult . Neid ei lubatud armulauale ega matta kombe kohaselt. Rahva hulgas populaarsed . 12.sajandini zonglöörid kirjaoskamatud. Olid ühtaegu nii luuletajad kui ka lauljad .
Kangelaseeposed
Kesksel kohal heeros . Elukujutuse avarus , ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus. Sagedased on kordused, püsimotiivid ja püsiepiteedid. Sõnastus arhailineja lihtne või pidulik. Neid on tavaks laulda.Esitajal viiulitaoline pill või harf. Teos oli liigendatud, üksikosad suhteliselt iseseisvad.
„ rolandi laul“ – Prants. Rahvaeepos 11. Sajandist. Kirjeldab rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises sõjas. Roland oli Karl Suure rüütel. Karli kättemaksust. Aluseks Karl Suure Hispaania sõjakäik, lõppes mauride võiduga. Puudub armastusteema. Kangelased tunduvad usutavatena. Ka reetur Ganeloni kujutatakse vapra sõjamehena. Aus kohtupidamine. Roland on uhke ja iseteadev, usub õiglusesse, edusse. „Rolandi lauluga“ algab prantsuse kirjandus.
„Laul minu Cidist “ – 12.saj. kajastab Hispaania omapärast saatust keskajal.Hispaania rahvuseepos. 711. A. Vallutasid maurid peaaegu terve pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud rekonkista – maa tagasivallutamine. Cid- tähtsaim tegelane rekonkistas. 3000 Cidi ratsanikku purstas 150 000-lise mauride armee . Iseloomsutab realistlik toon. Ülevuse puudumine. Konkreetsed kirjeldused, puuduvad poeetilised hüperboolid ja metafoorid. Lahing sõdurile raske rtöö, sõjasaak tähtis.
„nibelungide laul“ – 13. Saj.Saksamaal. Rüütlikirjanduse kõrghetkel. Loonud anonüümne spiilman. Esiplaanil armastus ja abielu. Solvumine, kättemaks, rüütellikuse ilmingud. Sarnaneb rüütliromaanile. Euroopas kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud keskaegne eepos (1757a.) Teosele on omased daamikultuse, aumõiste ja abielutruuduse motiivid. Vahelduvad pidustused ja turniirid lahingutega. Kauge ajalugu segunenud müütidega. Autorit on mõjutanud ristiusk. Koosneb 39 episoodist, nimetat. Avantüürideks. S.o. seiklusteks. Jaguneb mõtteliselt kahte ossa . Sisulised Peategelased Kremhild ja Hagen. Üks eepose alikaid on olnud muinasjutud. Motiivid seostuvad Siegfriedi (aus, mehine) ja Brünhildiga. Sieg. Ja Kriem. armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses ilusaimaks. Neil on üleloomulik jõud ja kosimisoskus.
„Lugu Igori sõjaretkest“ 12.sajandist. Venemaalt. Üleminekuaja teos. Uue usuga kaasnesid kirjanduse eemaldumine mütoloogiatest. Vene eepos meenutab Lääne-Euroopa kangelaslugusid. Tähtsal kohal sõjameheau ja patriotism. Eepos räägib noorest valitsejast Igorist. Sõjaretkedest, põgenemistest. Tundmatu autor hindab igori vaprust, kuid mõistab üksi sõtta minekut hukka. Autori kõrvalepõiked põhisüžeest tähtsad.tutvustab vürstisuguvõsasi, annab hinnanguid. Tekstis esineb vanavene jumalaid. Loodus hingestatud.