Euroopa valitsejad (0)

Euroopa valitsejad.
Frangi riigi esimesed valitsejad.
Suur rahvasterändamine.
IV saj lõpul sai alguse suur rahvaste liikumine.
Põhjustajaks peetakse hunne.
Sel ajal (476.a.) kukutati viimane Lääne- Rooma keiser ( Romulus Augustulus)- Algas keskaeg .
Germaanlaste riigid.
Hispaaniasse-läänegoodid.
Prantsusmaale.
Itaaliasse
Põhja-Aafrika.
Koos elasid germaanlased ja roomlased .
Kujunevad välja:
Itaalia keel,
Hispaania keel,
Prantsuse keel
Portugali keel
Frangi riigi kujunemine
Esimene suurem riik, mis tekkis Lääne- Rooma riigi aladele.
Tänapäeval asub seal peamiselt Prantsusmaa.
Chlodovech ja tema järglased.
3 saj pKr ilmusid ajaloo areenile frangid.
5-6 saj oli nende kuningaks Chlodovech Merovechi sugukonnast -> siit tuletatud merovingid dünastia nimi.
Merovingid haarasid kogu Gallia enda võimusesse.
Clodowech.
Sai võimule 15 aastaselt.
Kandis pikki juukseid, mis oli Merovingide kuningasoo tunnus.
Tappis pettuse abil teised hõimupealikud ning sundis kõiki franke oma sõna kuulama .
Chlodovech ja ristiusk .
Algul ei tundnud Chlodovech suurt huvi ristiusu vastu
Chlodovechi naine oli aga Burgundi printsess , kes oli katoliiklane
Ristiti Reimsi katedraalis, millest hiljem sai trasitsiooniline kroonimise koht.
Pandi kirja saali õigus, mis kujutas endast saali frankide tavaõiguse üleskirjutust.
Keskuseks kujuneb Pariis.
Frangi riigi lagunemine .
Germaanlastel oli tavaks kuninga valdused pärast tema surma meessoost järeltulijate vahel laiali jagada.
Majordoomused.
7 saj hakkas võim koonduma majordoomuste kätte.
Pippin
Karl Martell - 714a sai ta Pippini järeltulijaks, kes loobus majordoomuse nimetusest, kes võttis endale hertsogi tiitli .
Martell tähendab haamrit.
Minnakse üle ratsaväele,
Võeti kasutusel suurem ja raskem mõõk.
Poitiers’ lahing.
Pippin Lühike.
Karl Martelli poeg kes sai pärast isa surma võimule.
Head suhted paavstiga, aidates viimast langobardide rünnakute eest
Võttis uuesti kasutusel kuninga tiitli.
Kirikuriik e Paavstiriik .
Kirikuriigist on tänapäeval säilinud vaid Vatikan.
Kirikuriik eksisteeris 754-1870.
Karl Suur- Pippin lühikese poeg.
Pööras suurt tähelepanu vallutustele ja oli kirjaoskamatu.
Krooniti keisriks.
Suurel riiguk puudus aga seesmine ühtsus ja pealinn
Karl Suure lemmiklinn oli aga Aachen
Oli 1.90 pikk mis on oma aja kohta väga pikk mees
Oskas Kreeka ja Ladina keelt, õppis lugema, kirjutamist ära ei õppinud.
Karolingide kultuur- karlingide renessanss .
Olulised reformid :
Rajati kloostreid ja ilmalike kooli,
Tugevtati ratsaväge
Toimus kirjakeele ühtlustamine- Ladina keel
Antiikkuluuri väärtustamine.
Karolingide pärand.
Karl suure võimu päris poeg Ludwig I Vaga , kes juba 817.a. jagas impeeriumi oma poegade vahel.
Ida-Frangi riik- Saksa-Rooma riik
Lääne- Frangi riik- Prantsuse kuningriik
Kesk- ja Lõuna-Frangi riik- Itaalia
Louis XII ja Louis XIV
Louis XII 1616 .a.
Sai võimule 9-aastaselt, regendina valitses siis tema ema (Maria de’Medici)
1615.a. Abiellus Hispaania printsessi Anna-ga
Oli kõnedefektiga, mille põhjuseks oli liiga suur keel.
Louis XIII abikaasa Anna.
Enne abiellumist polnud Louis oma abikaasat kordagi näinud, kokkuleppeabielu
Abielust sündis 6 last, 4 esimest surid, viimase kaks poega jäid ellu.
Louis XIII pereelu
Anna ja Louis XII olid erinevad: Louis oli introvert, Anna armastas teatrit, tantsu ja seltskonda.
Abielu ei olnud õnnelik. Õukond umbusaldas teda.
Louis XII oli absolutistlik valitseja
Kuningal oli õigus:
Ainuisikuliselt välja anda seadusi
Otsustada sõja alustamise ja rahu
Nimetas ametisse ministreid ja kõrgemaid ametnike.
Saatis laiali generaalstaatid
1624. saatis kuningas generaalstaadid laiali ja tal oli abivalitseja.
Richelieu
Prantsusmaa tegeliku valitsejana pani aluse absolutismile.
Louis XIV(kun. 1643 - 1715)
Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse troonia tema poeg Louis XIV
Ta on Prantsusmaal kõige kauem valitsenud monarh .
Louis Xiv
Kuninga täisealiseks saamiseni valitses riiki esimene minister Jules Mazarin .
1661.a. kui kuningas sai 23-aastaseks, otsustas Louis Xiv hakata ise riiki valitsema.
Kuningas uskus, et ta on võimu saanud kuningalt.
Louis XIV- Päikesekuningas!
Riik see olen mina.
Kuningale ei meeldinud Pariisi, kuna oli seal kogenud rahutusi, kuningalossid pealinnas olid vanamoodsad ja ebamugavad.
Alates 1661 hakkati Versailles’ isse ehitama uhket lossi kuhu koliti 1682.a.
Kuninga õukond Versailles’is
Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid.
Õukondlase tahtsid alati kuninga läheduses viibida.
Kuninga kultuurilembus
Õukonnas peeti üleval kirjanikke ja muusikuid.
Korraldati menukaid teatrietendusi.
Rajati botaanikaaed ja tähetorn ning raamatukogu.
Prantsuse keel tõusis ausisse.
Merkantilistlik majanduspoliitika
Eestvedaja – J-B Colbert
Kutsuti välismaa meistreid parantusmaale,
Rajati manufaktuure
Kõrged tollimaksud.