Muinasaeg Eestis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Muinasaja kordamine

KORDAMISKÜSIMUSI ARVESTUSTÖÖKS Eesti ajalugu. Teema: Muinasaeg. Õpik: Eesti ajalugu I osa § 1-6 + konspekt 1. Millal? - tekkis planeet Maa u 5 miljardit a. tagasi - elasid esimesed elusolendid u. 3 miljardid a. tagasi - kujunesid inimese eellased 2,5 miljonit a. tagasi - kujunes tänapäeva inimene (Homo sapiens ­ tarkinimene) 100 000 a. tagasi - oli jääaeg 100 000-13 000 a. tagasi - oli vanim asustus Eesti alal- 11 000 a

Ajalugu

50

docx

Ajaloo üleminekueksam 10.klass

majordoomus- Karl Martell, tänu temale peatati araablaste sissetung Euroopasse, kuniga kojaülem. aasta 800pKr- paavst kroonis Karl Suure keisriks, sellega taastati keisrivõim. aasta 843 pKr- Sõlmiti Verduni kokkulepe, millega jagati frangi riik kolmeks. vasall- maaomanik. senjöör- see,kes annetab vasallile feoodi, isand. lään ehk feood- maaisanda poolt annetatud maavaldus koos külade ja talupoegadega feodaal ehk läänimees- see, kellele on maa annetatud I EESTI MUINASAEG (9000 eKr-1227 pKr) Eesti kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg Õpiku viited: ptk 1-6. Atlas: lk 4-6. Teemad Eesti jääaja üldiseloomustus, jääaja tekkimine ja taandumine, Wicheli jäätumist nim ka viimaseks jääajaks, mis lõppes u 12000 a tagasi. Jäätumise kese asus Skandinaavias. Jääaegu põhjustasid kliima muutused kogu Maal. Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumemademed, mis paksenedes hakkasid alla

Ajalugu

18

docx

Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni

läänelikku kuluurisfääri. Roomast lähtuv kiriklik võim tõkestas slaavlaste laiutamistungi lääne suunas.  Peamiseks ajalooallikaks nende aegade kohta on saksa soost preestri Läti Henriku kroonika, mis käsitles vahemikku 1184-1227. Eestlaste arv eelajaloolise perioodi lõpul oli umbes 150-180 tuhat. EESTI HÕIVAJATE HAARDES. ( 1127-1918) Ajavahemikul Eesti muistsest kuni teise iseseisvumise perioodini valitsesid Eestis võõrvõimud. Sakslastest balti aadel ( orduvalitsus 1227-1561 ) Taanlased 1227-1346 Poolakad 1561-1629 Rootslased 1561-1721 Venelased 1721-1918 Aastal 1918 olid Eestis 9 kuud võimul Saksa väed. KESKAEGNE EESTI ( 1127-1561 ) Maa uued isandad Kui sakslased olid Eesti alistanud, läksid nad vallutama lõuna poole Väina jõge ja XIII saj. lõpuks saavutas nende vallutus Läänemere kaldal lõplikud piirid,

Ajalugu

33

doc

Eesti ajaloo konspekt

Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12  Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus.....................................................................

Ajalugu

83

doc

Eesti ajalugu

SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500 EKR...................

Ajalugu

72

docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

XIIIsaj pKr. o Eestlaste sõjalisi konflikte venelastega kajastab Vana-Vene kroonika ehk letopissid. o Kõige informatsiooni rikkam on muidugi Henriku Liivimaa kroonika. o Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. o Paleoliidikum- vanem kiviaeg- algas I inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Sellest ajast me veel inimisasustust ei tunne. o Mesoliitikum e keskmine kiviaeg- eestis IX at eKr kuni V at eKr- kus valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest ja luust. o Neoliitikum- e noorem kiviaeg Vat eKr kuni Iiat keskel eKr- kus töödeldi paremini eelmise ajastu asju ja kasutusele tulid savinõud. o Pronksiaeg- II at keskpaik kuni Vsaj eKr- eestis levisid pronksesemed- kuna meil vaske ja inglistina ei leidu kasutati imporditud pronksiriistade kõrval edasi kivist ja luust esemeid.

Ajalugu

87

docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,

Kultuurid ja tavad

Kommentaarid (0)