Muinasaeg Eestis (0)

Tekkis planeet Maa-4,6 miljardit a. t., elasid esimesed elusolendid -3miljartit a.t, kujunesid inimese eellased- hominiidid e inimlased 2,5mil a.t, kujunes tänapäeva inimene-100 000a.t, jääaeg-100 000a.t-13 000a.t, oli vanim asustus Eesti alal-Palli asula 11 000a.t, oli Eesti esi -e. muinasaeg -9000a eKr-13.saj. Eesti ajaloo perioodid:Esi- e muinasaeg(9000 a ekr-13.saj), keskaeg (13.saj-liivi sõda-1558-1583), uusaeg (1558-20.saj)lähiajalugu(al 20.saj) Muinasaja perioodid: kiviaeg (vanem kiviaeg e paleoliitikum , keskmine kiviaeg e mesoliitikum 11 000 a.t, noorem kiviaeg e neoliitikum 1800 a eKr) pronksiaeg (~1800a eKr-500 a eKr) rauaaeg (500a eKr-13.saj) Millise sündmusega algas Eesti keskaeg ?- Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Algas ka Muistse vabadusvõitluse tõttu, ja siis oli ka esimene märge Eesti kohta Liivimaa Henriku Kroonikas .Millal algas keskaeg Euroopas: Euroopa keskaeg ei ole üheselt määratletud. varem peeti selle ajastu alguseks enamasti Lääne- Rooma riigi lõppu 476, tänapäeval pigem hilisantiiki 6. sajandil. Millal ja kus olid vanimad asulapaigad Eesti alal:Palli asula 11 000 a.t, Kunda lammasmäe ~10 000a.t Inimränded ja eesti rahva kujunemine: 1100 a.t Kunda kultuuri kandjad , praegune Eesti, Läti, Põhja-Leedu alad ja Venemaa alad Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soome. ~5500a.t kammkeraamika kultuuri kandjad, ulatus Põhja-Soomest Lätini ning Läänemere idakaldalt Karjala ja Novgorodimaani, soome-ugrilaste poolt Nöörkeraamika ehk venekirveste ehk sõjakirveste kultuurid levisid Euroopas väga suurel territooriumil Reini jõest Volgani ning Skandinaaviast Šveitsi, Tšehhi ja Dneprini.4500a.t, indo-eurooplaste poolt. Nimetage soome- ugri rahvaid- eestlased, liivlased , vadjalased , sepslased, iseerid, soomlased , karjalased , mordalased, mardid , komid, ledmurid, samojeedid, mansid , ungarlased , handid . Läänemeresoomlasi- liivlased , eestlased, vadjalased , soomlased, karjalased, vepslased, isurid . Idaslaavlasi: venelased , valgevenelased ja ukrainlased . Millesse uskusid muistsed eestlased:usk looduse hingestatusse e animismi ja esivanemate hingedesse, maagiasse ja nõidumisse. Usuti hadjatesse, jumalatesse. Usk inimese elunditesse ja väesse. Nimetage muistseid kalmetüüpe: kivikirstkalmed e kangrud, tarandkalmed , kirikukalmed, kääpad ja maa-alused kalmistud. Hakati matma maa-alustesse haudadesse: ~6000 a.t Eestlased muinasaja lõpul: rahvaarv-u.150000 inimest, haldusjaotus - maakonnad (8-Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala)+5/4) kihelkonnad(4/5)külad(500), muinaslinnuste arv, 2- linnamäed ja maalinnused, põhilist linnuse tüüpi-Eestlased ei tundnud lubjapõletamist (ja seega ka mördiga müüriladumist). Muinaslinnused olid kas puit- või mullavallehitised, sisaldades vahel kuivmüüritisi. Neid valmistati 13., äärmuslikel juhtudel 14. sajandini. Head näited on Varbola, Valjala ja Soontagana linnus. põhilised tegevusalad-Eestlaste peamiseks elatusalaks muinasaja lõpul oli maaharimine , millele andsid lisa küttimine ja kalapüük. Samuti väärib märkimist metsamesindus. Samuti tegeleti Eestis olulisel määral raua tootmisega kohalikust soomaagist ja selle töötlemisega; relvaseppade toodangut turustati ilmselt ka väljapoole Eestit. Milliseid kokkupuuteid oli muinaseestlastel oma naabritega :. Eestlastest lõuna pool elasid lätlaste esivanemad , kellega oli meil tihti tülisid ja konflikte. Tugevaimaks vastaseks lõuna poolt olid leedulased , läänest Rootsi ja Taani kiriku- ja riigivõimud. Suures osas Läänemere idakaldal elavate rahvaastega olid meil head suhted. 1187. aastal rüüstati “ Idamere paganate” poolt Rootsi tähtsaim linn Sigtuna . Ida poolt polnud XII sajandil oht enam nõnda suur, sest Vana-Vene riik oli lagunenud. Säilinud oli küll Venemaa osa – Novgordi feodaalvabariik, ent see ei pakkunud eestlastele ohtu. Tehti küll üksikuid üritusi sõjaretkede näol, kuid XII sajandi teisel poolel muutusid hoopis eestlased aktiivsemaks. Nii tegi “kogu eestlaste maa” 1177 aastal sõjakäigu Pihkva vastu, millele venelased vastasid mõne aja pärast tasuretkega. Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakalda maades jõudude suhteline tasakaal.