sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi. Elumajade kõige esinduslikumad ruumid kaunistati maalingutega. Väljakaevatud majades Rooma seinamaalid Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid Mosaiik – väikestest värvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud pilt. Miski pole igavene, ka Rooma riik langes lõpuks. Suur rahvasterändamine 3.-5.sajandini pKr tegi lõpu Lääne-Rooma keisririigile (aastast 476, mil kukutati viimane keiser peetakse antiikaja lõpuks ja keskaja alguseks). Sellegipoolest pani Rooma riigi rüpes sündinud ristiusk aluse keskaja kultuurile. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida-Rooma keisririik, mida edaspidises ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all. Rooma kunsti mälestistel on olnud suur tähtsus hilisemate ajastuste kunsti jaoks. Neist on inspiratsiooni
KESKAEG *Kristlus märter – kristlane, kes tapeti usu pärast judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal...
religioosne vagadus rõõmsa ellusuhtumisega. Just sellisel pinnasel keskaja kirjandus võrsus ja arenes. Uued žanrid ja vormid tekkisid proosas, lüürikas, lüroeepikas ning teatri arenedes ka draamas. Osa keskaegseid kirjandusžanreid oli ka otseselt kiriklikku päritolu. Keskaegset kirjandust ei iseloomusta sugugi ainult sünkjad toonid, vaid seal oli ka elulusti. Üldiselt eristatakse keskaja kirjanduse arengus kahte järku. Esimene ajajärk oli varakeskaeg, mis hõlmab 476. a. – 10. sajandini. Seda aega iseloomustab sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemine. Rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust, kloostrid omandasid kultuurikeskuste rolli. Klassikaline keskaeg hõlmab aga 11. – 15. sajandit ning seda aega iseloomustab feodaalühiskonna õitseng ja linnade kiire kasv. Suur oli ka intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus.
kallastel. Seejärel Indias Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ja Hiinas Huanghe jõe orus. Mujal mõjutas kujunevat tsivilisatsiooni juba algusest peale mõni arenenum naaberpiirkond. Ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Peamised tunnused: koriluselt viljelusmajandusele üleminek ja metalli töötlemine. Vanaaeg oli aeg, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 aastat eKr kuni 476 aastat pKr kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg oli ajastu, mis hõlmas muistse Kreeka ja Roomas kujunemis, õitsengu ja langusaega. (8 sajand eKr-476 pKr) III Muistne Egiptus: Ajalugu, riik ja ühiskond Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud olud: Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta
Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Vandaalid tungisid alaanidega Rooma Aafrika-provintsi, panid aluse oma kuningriigile. Rhone´i ja Saone´i ülem- ja keskjooksule rajasid kuningriigi burgundid. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks oli väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal Katalaunia väljadel (roomlastega liitunud ajutiselt läänegoodid, frangid, burgundid). Itaalias barbaritest väejuhtide kontroll keisrivõimu üle. Odoaker kukutas 476.aastal viimse Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse, saatis tema võimu sümbolid Ida-Rooma keisrile Zenonile. Ida-Rooma püsimise probleem. Ida-Rooma e. Bütsants püsis muutuste hinnaga 15. sajandi keskpaigani. Ida-Rooma püsimajäämise kasuks olid soodsamad geograafilised tingimused, rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid - Konstantinoopolil oli võimalik riigi piire kindlustada, ründajatele vastulööki anda.
u.100 eKr – 300 pKr Moodustati palgasõdureist Efektiivne sõjavägi (peamiselt linnade proletaarid), vallutustegevuseks – saagiahnus kes said osa saagist ning pani paremini sõdima pikaajalise teenistuse järel riigilt tüki maad, mida harida u. 300 – 476 pKr Suurem osa sõjaväest Viitas Rooma riigi nõrgenemisele moodustasid välismaalastest ning tsivilisatsiooni allakäigule. palgasõdurid, peamiselt germaanlased Rooma eluolu riided: tuunika – sama, mis kreeklaste kitoon tooga – sama, mis kreeklaste himation vaeste tavaline eine koosnes leivast ja jahupudrust
ÜHISKONNA ARENG REET TUISK HG 2009 ININKONNA AJALOO PERIOODID ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM- AEG AEG AEG AEG 3000eK 476 1517 1918 (1492) - 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist? AGRAARÜHISKOND · TEGEVUSALAD KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS · RESSURSID MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA · TEHNOLOOGIA ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL · TÖÖKORRALDUS TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU TRADITSIOONIDEL · TÖÖVILJAKUS VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI
Skulptuur: Ehitiste juurde kuuluv (reljeefid) Piibli sündmustega seotud- Romaani kiriku kaunistusi kutsutakse ka ,,vaeste piibliks" Materjalideks kivi, pronks, ka puu. Kirjandus: Hümnid lugulaulud/kangelaslaulud nt Prantsuse rahvuseepol ,,Rolandi laul" Liturgilised tekstid Rüütliluule/laul Rändüliõpilaste (vagandide) ladinakeelsed ilmalikud laulud nt Carima Burana Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia" Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 a pKr. Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Sümboolselt seostatakse lääne kirikumuusika sündi Püha Ambrosiusega, selle järgi nim. Kõige vanemat lääne kirikulaulu ambroosiuse lauluks. Arvatavasti Ambrosius ise laule ei kirjutanud Püha Augustinus oli üks esimesi muusikat põhjalikult käsitlenud kristlikke filosoofe.
Vana-Rooma vaatemängud CIRCUS MAXIMUS (peamine meelelahutuspaik Roomas) Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava,Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr kuni Rooma Impeeriumi varajaste päevadeni. Hiljem taastas ja suurendas selle mõõtmeid keiser Julius Caesar. Välimiste mõõtmete järgi on Circus Maximus 610 m pikk ja 190 m lai, areen ise aga 564 m pikk ja 85 m lai. Tsirkusel oli kolm rida tõusuga istmeid ja see võis mahutada umbes 200 000 pealtvaatajat. Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega kuni kuuenda sajandini p.Kr. Rooma tsirkus sarnanes väga palju kreeka hipodroomidega. Gladiaatorite võitlusi metsloomade ja inimestega, mida peeti tavaliselt amfiteatrites, peeti mõnikord ka tsirkustes. Kogu areen oli ümbritsetud päästjatest, välja arvatud lõpuosa, kus seisid hobused ja kaarikud. Tsirkuse keskel, ulatudes p...
Keskaja alguse ja lõpu daatumid..Algus-313.-ristiusk oli legaliseeritud, 385- rahvaste rändamine, 395-Rooma jaotatakse kaheks,476-Lääne Rooma lõpetab tegevuse.1208-1227-Eestis algas keskaeg, muistne vabadusvõitlus. Keskaja lõpp-1453-Konstaninoopoli vallutamine, 1492-Kolumbus avastab Ameerika, 1561- Eestis lõppeb keskaeg, Liivi Ordu läks laiali, 1517-Reformatsioon Saksamaal. Frangi riigi valitsejad: Clodivech- Vapper, julm sõjapealik, ristis rahva ning enda. Rajas Merovingide dünastia. Tappis enda lähedased. Tema järglased ei viitsinud valitseda(nn. Laisad kuningad) vaid lasid majordoomustel valitseda., Karl Martell-Purustas araablaste väed 732 aastal Poitersi lahingus. Sõjaväereform sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks(lõi rüütlite raskeratsaväe)Võeti kasutusele jalused., Pippin Lühike-Laskis frangi ülikkonnal end kuningaks kuulutada. Tekkis kirikuriik-756 võitis Pippin langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühi...
paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise, st Suure rahvasterändamise. Rooma keisririiki hakkas ohtralt sisse tulema germaanlasi ja keisritel ei jäänud muud üle, kui sellega leppida. Asi läks isegi nii kaugele, et aastal 410 vallutas üks germaani väepealik Rooma linna ja laskis oma meestel seal mitu päeva rüüstada. Varsti peale seda kaotasid Lääne- Rooma keisrid võimu oma provintiside üle. Ka Itaalias valitsesid keisrite asemel tegelikult germaani soost väepealikud. 476. aastal kuulutas üks neist tollase Lääne- Rooma keisri võimult kõrvaldatuks, ja tunnistanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas tema asemikuna Itaalia üle valitsema. See sündmus tähistab ühtlasi Lääne-Rooma keisririigi langust ja vanaaja lõppu. Roomlased hindasid lihtsat, ausat, karmi ja vähenõudlikku elu. Mehine talupojast sõjamees, kes ei teadnud kultuurist suurt midagi, oli Rooma elulaadi tunnuseks. Sõjaväes pidid teenima kõik mehed alates 17
Varakeskaeg Mõiste ``keskaeg`` võttis kasutusele Giovanni Andrea 1469 aastal. Pandi alus ilmaliku ajaloo periodiseerimisele, mille tinglikkuse kohta on hea näide just nimelt keskaja alguse probleem. Ei teata kindlalt, millal keskaeg hakkas. Enamasti arvatakse,et hakkas 476 a. ,mil hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Kuid võib-olla tekkis hoopis aastal 1492, mil avastati uus manner ning inimeste maailmapilt muutus avaramaks. Varakeskaeg jaguneb kaheks perioodiks: 1. periood- 5 sajand kuni 9 saj. Algus.Ülekasvamis-ja muutuseajastu algus.Tekib uus feodaalkord,millel tugineb Frangi riik. 2. periood-9 saj. Algus kuni 11 saj. Algus. Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist. Karolingide impeerium
Ürgaeg loomanahad, erinevad taimsed kiud luudest-, teokarpidest keed Egiptus N:tuunika, kalasiiris Vana riigi periood M: niudevöö, põll, schenti (2778-2263 a ema) trapeeringud; plissee Keskmise riigi periood linane; puuvillane; siid (2263-1710 a ema) laiad kaelaehted Uue riigi periood parukad, tripati (1710-1090 a ema) sandaalid Kreeta N:pihik, põll, püksseelik, Varane järguline seelik, 3000-2000. a e Kr M: niudevöö, Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon Hiline 1700-1450. a e Kr. keep, peakatted linane;villane, nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid,...
kr ja y tootmisvarud tuh. kr ud suurenevad 59 krooni võrra ootmisvarud peaksid olema 13,334 ühikut ehk 13 334 kr Page 4 3 Reaalne netotulu, kr 1993. a. jaanuari Silutud Kuu hindades konstandiga 0,3 01.94 462 462 02.94 449 459 03.94 476 464 04.94 494 473 05.94 495 479 06.94 635 526 07.94 491 516 08.94 456 498 09.94 528 507 10.94 480 499 11.94 543 512 12.94 632 548 01.95 508 536 02.95 483 520 03.95 590 541 04.95 528 537 05
Keskaja termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt. Keskaja algus/lõpp sündmused: Algus: 313 a. Constantinus Suur võttis vastu ristiusu. 375 a. Suur rahvasterändamine 476 a. Lääne-Rooma langemine 711 a. maabusid Araablased Hispaanias Eestis: Põhjala ristisõjad 1208-1227 a. Lõpp: 1453 a. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1492 a. Kolumbus avastas Ameerika 1517 a. usupuhastus e reformatsiooni algus Saksamaal Eestis : 1)Reformatsiooni siiajõudmine 1520-1530 a. 2)1558-1583 a. kestnud Liivi sõda Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg (5.-11. saj pKr) Iseloomustab: · Feodaalkorra kujunemine
Kas keskaja võimustruktuurid olid inimest kaitsvad või hävitavad? Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Kokkuleppeliselt loetakse alguseks aastat 476 (Lääne-Rooma langemine) ja lõpuks 15. sajandi lõppu/16. sajandi algust (Ameerika avastamine 1492, Konstantinoopoli langemine 1453, reformatsioon 1517). Võimul olid sel ajal piiskopid, kuningad ja ka ordu(Põhja-Eestit valitses Taani kuningas, Lääne- Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit Tartu piiskop ning Edela-ja Kesk-Eestit Liivi ordu). Liivimaa piiskopid ja Liivimaa ordumeister olid keskaja lõpuks Saksa-Rooma riigivürstid, alludes ametlikult keisri ülemvõimule
1. 12 tahvli seadused 450 eKr avaldati plebeidide nõudmisel 12 tahvli seadused. Nüüdsest alates olid plebeidid ja patriitsid seaduste ees võrdsed. 2. 395 Theodosius Suure surm, peale mida jagunes impeerium Lääne-Roomaks ja Ida- Roomaks. 3. 476 - germaani pealik Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. 4. Akvedukt 5. Antonius - Caesari pooldaja, läks tülli Octavianusega. 31 eKr Kreeka ranniku lähedal sai Antonius Octavianuse poolt lüüa ja põgenes Egiptusesse. Tappis ennast koos toetaja ja Kleopatraga (tema armastatu). 6. Asehaldur valitses provintsi, kelleks oli endine magistraat 7. Augustus Octavianus võttis endale aunime AUGUSTUS ,,auväärne".
AJALUGU KESKAEG Mis on keskaeg? Keskaeg on periood,mis jääb vanaaja ja uueaja vahele. Keskaja algus ja lõpp Keskaja alguseks ppetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist ehk 476.aastal. Lõppu ei saa konkreetselt öelda, sest väga palu eriarvamusi on. Näiteks osad arvavad, et keskaeg lõppes siis kui avastati ameerika, teised arvavad et keskaeg lõppes siis kui leiutati trükikunst. Kas keskaeg vältas kõikjal sama kaua? EI, näiteks Eestis peetakse keskaja alguseks umbes 1200. Aastat. Keskaeg algas eestis siis kui siia jõudsid saksa- Skandinaavija vallutajad. Eesti keskaeg lõppes aastal 1558, sest see sündmus põhjustas keskaegse Liivimaa
„Oidipuse kompleks“- poiss on armunud emasse ja vihkab isa(rivaal) „Ariadne lõng“ – osav abivahend, mille keegi on välja mõelnud Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma teater, nende erinevused. Antiik-Roomas ei olnud enam koori etendustel taustaks; Antiik-Kreekas hinnati tragöödiat, Antiik-Roomas komöödiat. „Kuningas Oidipus“ (Sophokles) KESKAEG Aeg (millega algas, mis lõpetas), iseloomulikud tunnused. 476.-1492. a; algus: Lääne-Rooma viimase keisri kukutamine; lõpp: Kolumbus avastas Ameerika; tunnused: kultuuri areng; hariduse edenemine; uuenduste aeg(trükimasin, leiutised); ülikoolide rajamine; kultuuriliselt vaene aeg Keskaeg ja kristlus. kristlus rõhus inimese kas positiivsele aspektile(jumalik) või negatiivsele aspektile(inimene kui patustaja); kristlus halvustas keha kui ,,hinge põlastusväärset katet'' Piibel ja Eesti
paiknesid iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absoptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. Trükkisin neeldumisspektri välja. Lainepikkus max Absorptsioon A (nm) 1 426 0,1508 2 450 0,2000 3 476 0,1755 Võrdlesin uuritava lahuse neeldumisspektril esinevaid neeldumismaksimumide asukohti teatmeteostes leiduvate andmetega erinevate karotenoidide neeldumismaksimumide paiknemise kohta . Selgus, et antud tulemused on väga sarnased -karoteeni omadele (425; 451; 482 Karotenoidi sisalduse arvutamine (kvantitatiivne analüüs) Karotenoidi sisalduse arvutamiseks kasutatakse neeldumisspektri analüüsimisel saadud
nende kirjeldust. SAJAND 100 AASTAT = 1 SAJAND SAJAND = SAJ. 501 AASTA 600 AASTA = 6. SAJ. 1901 2000 = 20. SAJ. KESKAEG, MIS SEE VEEL ON? Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. KESKAJA ALGUS JA LÕPP KESKAJA ALGUS KESKAJA LÕPP EUROOPA Lääne-Rooma keisri Konstantinoopoli kukutamine 476. aastal vallutamine türklaste poolt 1453. aastal EESTI Saksa-Skandinaavia Liivi sõda 1558. aastal vallutajate saabumine 1200. aastatel LOODUSLIKUD OLUD 11.-13.SAJAND 14.-15.SAJAND PÄRAST 1560. AASTAT SOE, MÕNUS, HEA VILJA SAJUD, JAHE LUMERIKAS TALV, KÜLM, KASVATAMISEKS SAJUNE N-Ö VÄIKE JÄÄAEG
toimumiskohta ja tagasi ohutult ning et relvi ei tooda üritustele vaatajate poolt. Mängude ülesanne oli ühendada kõiki kreeklaseid ja näidata teistele rahvustele oma patriootlikust ja üleolekut. Esimetel aastatel võitsid enamus mänge spartalased, kuna nad olid varasemalt treeninud range füüsilise reziimi all, aga hilisematel aastatel said võidukateks ka teiste linnriikide ,,elukutselised" sportlased. Uhkeimad mängud toimusid 476.a. e.m.a, kui austati Salamise merelahingu võitnud juhti Themistoklest. Alates 5.saj. keskpaigast e.m.a muutus mängude olulisus ja kontseptsioon, mille tõttu toimus olümpiarahu rikkumine ja Olümpiat käidi pidevalt rüüstamas. Linnriigid hakkasid sisse tooma võõrsportlaseid, kes ei olnud alati ausad ja rikkusid mängureegleid. Publikut ei huvitanud enam kõrgetasemelised spordisaavutused, vaid sooviti näha rohkem verisemaid alasi nagu maadluseid ja rusikavõitlust
KM 20% Algnäit 218 Optimaalne kulu 100 Mõõtja näit Käibe- Jrk. nr. Kuu nimetused Kulu kuus Summa kuus Kokku kuu algul kuu lõpul maks 1 Aprill 218 389 171 20,007 4,0014 24,0084 2 Mai 389 476 87 10,179 2,0358 12,2148 3 Juuni 476 567 91 10,647 2,1294 12,7764 4 Juuli 567 624 57 6,669 1,3338 8,0028 5 August 624 754 130 15,21 3,042 18,252 6 September 754 879 125 14,625 2,925 17,55 7 Oktoober 879 936 57 6,669 1,3338 8,0028
rahvusrühmad - ukrainlased (1,3%) ja valgevenelased (1%) . 15. jaanuaril 1970 Toimunud rahvaloendusel selgus, et Eesti elanikkond on suurenenud 13,3% , Eestis elas 1 356 079 inimest. Eestlaste arv oli kasvanud 925 157-ni, osatähtsus rahvastikus oli 68,2 protsenti, venelasi oli 24,7% , ukrainlasi 2,1% ja valgevenelasi ning soomlasi oli mõlemat 1,4% . 17. jaanuaril 1979 Rahvaloendusel selgus, et Eesti elanikkond on kasvanud 8% võrra - siin elas 1 464 476 inimest . Eestlaste arv oli kasvanud 947 812-ni - osatähtsus rahvastikus oli 64,7% , venelasi oli 27,9% , ukrainlasi 2,5 protsenti, valgevenelasi 1,6% ja soomlasi 1,2% . 12. jaanuaril 1989 Viimasel Nõukogude rahvaloendusel selgus, et Eesti elanikkond on suurenenud 6,9% võrra ja ületanud pooleteise miljoni piiri: Eesti riigis elas 1 565 662 inimest . Eestlaste arv oli suurenenud 963 281-ni . Osatähtsus rahvastikus oli langenud 61,5 protsendini; venelasi oli 30,3% , ukrainlasi
Vabadel talupoegadel põhinev sõjavägi kadus. 3)Mariuse sõjaväereform – palgaarmee – oli ustav oma väepealikule, mitte Rooma rahvale. 1)Kuningriik – 753-510 eKr 2)Vabariik – 510-30 eKr – rahvakoosolek, senat, magistraadid Rooma linnriigist kujunes välja impeerium. Terve 1.sajand eKr toimus Rooma riigis võimuvõitlus erinevate väepealike vahel, kes üritasid kehtestada oma ainuvõimu. Läbi nende võimuvõitluste kerkis esile Octavianus – 30 eKr. 3) Keisririik – 30 eKr – 476 pKr – koos temaga tekkis keisririik. a) varane keiserriik – printsipaat . Sõjavägi annetas Octavianusele tiitli – Imperator. Sinna lisas veel Caesar. Senat annetas talle Augustuse tiitli. Kõige rohkem tuntakse Augustuse nime all. Princeps – esimene, tähtsuse poolt esimene. Princepsiks nimetati seda valitsejat, kes sai senatis esimesena sõna. 30 eKr-235 pkr – Printsipaat. Augustus koondas enda kätte kõik magistraatide kohad. Ta oli konsul, tsensor, preetor,
Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas ühe sõnaga, kõikjalt kus elas kreeklasi. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Oma suurima õitsengu saavutasid olümpiamängud Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgul, aastatel 500-440 e. m. a., mil nad väljendasid kreeklaste kõrget patriotismi. Kõige pidulikumad olid 476. aastal e. m. a. toimunud 76. mängud, kus autasustati Salamise merelahingu võidukat juhti Themistoklest. Alates 5. sajandi keskpaigast e. m. a. hakkasid olümpiamängud alla käima. Omavahelised sõjad viisid mängude ajaks kehtestatud püha rahu rikkumisele ja Olümpia korduvale rüüstamisele. Püüdes kindlustada endale iga hinna eest võitu, hakkasid linnriigid värbama võõrsilt elukutselisi sportlasi, kes olid valmis kasutama ka alatuid võtteid
476 1453-Ida-Rooma keisririigi lõpp(Konst lang)1492-Ameerika avastamine; 1517-reformatsioon Perioodid: vara5- 10,kõrg11-13,hilis14-15 majordoomuskuningakoja ülem,võimuletulek: 7. sajandil muutusid maj-d Frangi riigi tegelikeks valitsejateks, kuna nende kätte oli koondunud kogu võimutäius Poitiers' lahingu tähtsus: peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise,millest hiljem tekkisid Sks,Pr,It Karl Martellvõitis Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Eur-s, maj Pippin Lühikeandis kesk-It paavstile valitseda,pannes aluse kirikuriigile,frankide kuningas Karl Suur- vallutas It-s langobardide kuningriigi,sai kuningaks,alistas Pürenee poolsaare lõunaosa,sakside alistamine,keisrivõimu taastaja(800 sai Rooma riigi keisriks) Ludvig Vagaviimane,kes hoidis riiki ühtsena *Ida-frangi riik= Sks,Lääne-Fr = Pr,Lõuna-Fr lagunes. Feodalism- ühiskonna korraldus,kus valitses vasalliteet-se...
KIRJANDUSE AJALUGU ANTIIKKIRJANDUS KESKAJAKIRJANDUS RENESSANSIKIRJANDUS Sajand 8.saj. eKr 5.saj. pKr 5.saj. 15.saj. (Lääne- 14. 15. saj. (Itaaliast) (vanakreeka ja vanarooma Euroopas) kirjandus) 476.a.-10.saj. (Varakeskaeg) 11.saj. 15. saj. (Klassikaline keskaeg) Ajastule Vana-Kreeka: mütoloogia, ,,Unustuse ajajärk", usu Usk inimvõimetesse, maalikunsti iseloomulikud jumalad, erinevad laulud levik,. kirikukeskne elu, levik. Sonetid ja novellid. märksõnad. (jambid, hümnaiosed), hariduse levik
Suurim väärtus keskaegses ühiskonnas Keskaeg algas aastal 476 p.K.r, kui Odoaker kukutas Romulus Augustuse Lääne-Rooma keisririigi troonilt ja saatis Lääne-Rooma keisri insiigniad keiser Zenonile. Keskaeg oli periood mis kestis peaaegu terve milleniumi. Keskaega iseloomustab pidev sõdimine, katkud, religioossed konfliktid, katoliku kiriku tõusud ja mõõnad, samuti ka kultuuri areng ja rahvastiku kasv hilisemal keskajal. Tänapäeva Euroopa võlgneb kesekaja perioodile kindlasti väga palju. Dünastiad ja riigid mis
Kumb on andnud maailmale rohkem, kas Kreeka või Rooma Nii Vanalt-Kreekalt kui ka Vanalt-Roomalt oleme saanud palju. Need kunagised suurriigid, mis asusid ajateljel vastavalt siis Kreeka ligikaudu X sajand kuni II sajand eKr ja Rooma ligikaudu III sajand eKr kuni 476 a. pKr. Nende kultuurid ja eluolu oli osalt nii erinev, ent teisalt vägagi sarnane, seda suuresti tänu Kreeka ja Rooma kultuuride segunemisele peale Kreeka lõplikku langemist Rooma alla. Kõige suuremat import-eksport nähtust võib märgata nende religioonis, kus Rooma laenas suure osa Kreeka jumalaid, samastades neid juba olemasolevatega, samas kui Kreeka, olles hiljem juba Roomale allutatud, sai osa Rooma religioonist
Caesar(valitses 60- 44 a eKr) oli Gallia vallutaja, Roomat valitses diktaatorina, oli kõnemees ja poliitik. Pani alguse päikese aastale, 365 päeva ja iga 4 a. järel liigaasta Vabariigi ajal rahva koosolek kinnitas senati otsustatut. (Senat aristokraatlik riigi juhtija) Teatud hetkel polnud senatil ja rkoosolekul võimalik riiki kontrollida ja tekkis vabariik, ent sellele järgnesid kodusõjad. Riigi võtab üle Augustus. Talupojad laostusid, Marius sõlmib lepingu, tekib palgaarmee. Kodusõjad, vabariigi langemine. Talupoeg läheb linna ja saab proletaariks. Kodusõda prooviti lõpetada triumviraadi abil. Galius Julius Caesar, Pompeius, Crassus, Augustus tõi kaasa rahu, kultuurilise tõusu ja tema ajal loodi varajane keisririik. Senati võim taandub. (1. keiser, 2. senat [3. rkoosolek]) Riigi paisudes kodanike arv tõusis ja see muutis Rooma rahvakoosoleku võimatuks. keisriprovintsid, senatiprovintsid. Vabariigi alguses vabad kodanikud sõjas....
4.saj lõpul panid Aasia stepialadelt Euroopasse tunginud hunnide hõimud aluse suurele rahvasterändele. Hunnide sõjaline üleolek sundis Rooma riigi piiride taga elavad germaanlased liikuma ja nad asusid tervete hõimude kaupa elama Lääne-Rooma riigi aladele. Germaanlased olid nominaalselt küll keisritega liitlassuhetes, ent tegutsesid neist sisuliselt sõltumatult. Lääne- Rooma keisrite kontroll riigi provintside üle kadus järk-järgult. 476.a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase keisri Romulus Augustuluse ning tunnustas Ida-Rooma (e Bütsantsi) keisrit ülemvalitsejana. Lääne-Rooma keisririigi langust loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. 5.saj lõpul tungisid seni Reini jõe alam- ja keskjooksul elanud frangid Merovechi sugukonda (Merovingide dünastia 5.-8.saj) kuuluva kuningas Chlodovechi (valitses 481-511) juhtimisel Galliasse, tõrjusid seni seal elanud
fruktoos siirup, pastöriseeritud paksendajad rõõsk koor. Toote kaal 150 g 150 g 150 g Pakendiliik tops tops tops Energiat 109 kcal Energiat 476 kJ/ 100gr toodet sisaldab Valke 5.8 % 113 kcal Energi 544 kJ / 129 Süsivesikuid 15.8 g at kcal Valke 2.8 g Rasvu 2.5 g valke 7.3 g Süsivesikuid 18.2
KUNSTI AJALUGU "Kunstilugu koolidele" L.Leesi, 2003 "Kunsti kultuuri ajalugu" J. Kangilaski 2003 Väike Kunstiajalugu (pildid kindlasti lugege ka tekstid lisaks) http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.htm Mis on kunst? Kunstnik kelle annet tema eluajal ei märgata ei ole tavaline. Küll võivad eluajal väga tunnustatud, jõukal järjel kunstnikud vajuda hiljem unustusse. Muinas-, antiik- ja keskajal olid kunstnikud oskuskäsitöölised kelle tegevust reguleerisid ameti ühendused. Alates 16.sajandist seisukoht, et kunstniku tuleks kohelda aristokraatide ja õpetlastega sotsiaalselt ja intellektuaalselt võrdselt. Kaasajal tähtsal kohal näitused. Alates 20 sajandist on ilu kunstis teisejärguline. Tähtis on idee, sõnum. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur-kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid (püha) · Profaanarhitektuur- lossid, paled, linnused, raekojad, elamud (argine) SKULPTUUR · Reljeef · Ümarplastika (vaadeldav kõig...
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
Kordamisküsimused kontrolltööks §7-17: 1. Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb? Millal algas keskaeg, millal lõppes? (vt ka esitlust) Valgustusajal tähistati keskajana antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Keskaeg jaguneb kolmeks varakeskajaks (kuni XI saj.) , kõrgkeskajaks (XI-XIII saj.) ja hiliskeskajaks (XIV-XV saj.) Keskaeg algas Lääne-Euroopas 476 pkr Lääne-Rooma riigi lõpp. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas 1)Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 2)Ameerika avastamist Kolumbuse poolt 1492 või 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1571 2. Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur kes olid need isikud ja mida suurt korda saatsid? Chlodovech: Oli frangi valitseja, võttis vastu ristiusu ja ühines katoliku kirikuga (alguse sai frangi valitsejate liit Rooma paavstiga)
Kordamine (Varakeskaegne Euroopa) Õp. Lk. 7-9; 15-32; 39-66 1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"? 1469 Giovanni Andrea (paavst Paulus II raamatukoguhoidja). 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Alguseks: 330 Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol; 395 Rooma riik jagati lääne- ja idaimpeeriumiks; 476 Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpuks: 1453 Türklased vallutasid Konstantinoopoli; 1492 Avastati Ameerika (Columbus); 1517 algas Saksamaa revolutsioon (Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis
Lehekülje vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik Lehekülje vormindamine Kirjalike tööde tegemisel tuleb lisaks tekstile vormindada ka leheküljed, määrates veeriseid, lehtede orientatsiooni ehk paigutust, leheküljenumbreid, päiseid jms. Lehekülje seaded Lehekülje seadete määramiseks tuleb valida menüükäsk Fail > Lehekülje häälestus… (ingl. File > Page Setup…), mispeale avaneb järgmine dialoogiaken: Vahekaardil Veerised (ingl. Margins) saad seada veeriseid, orientat- siooni ja lehekülgede arvu (kirjalike tööde ...
Rooma kunst Rooma kunst oli paljuski mõjutatud alistatud Kreekast. Sealt toodi massiliselt Rooma skulptuure ja Kreeka kunsti. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid. Kuplid/kaared - Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud...
Aadli portree Keskajaks nimetatakse ajaperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Kui rääkida keskaja ühiskonnast, siis võib kõige iseloomulikuma tunnusena välja tuua inimeste jaotumise seisustesse. Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, kuid siiski toimusid ühiskonnas kihistumised, mida põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega
Antiikaja olümpiamängud Mitmesuguseid jõu ja osavusvõistlusi korraldati VanaKreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776 e. m. a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid VanaKreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumal Zeusi auks. 4aastane ajavahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10--12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümp...
seal viidi läbi rahva koosolekuid ja meelelahutustegevusi. Roomast sai alguse ka triumfikaarte püstitamine. Need püstitati kuulsate väejuhtide auks ja kaeti reljeefidega. 11. Rooma Pantheon 12. Colosseum 13. Carcalla termid Skulptuur Kõige tuntumad skulptuurid Roomas olid portreeskulptuurid ja ajaloolised reljeefid. Portreesid püüti kujutada väga täpselt, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidel kujutati samuti päris sündmusi ja lahinguid. Kui 476. aastal eKr kehtestati keisrivõim, hakati paigutama linna väljakutele ka ausambaid. Samuti paigutati erinevate tähtsate isikute skulptuure. Uuenduseks olid ka ratsamonumendid. Kõige paremini säilinud ratsamonumendiks on Marcus Aureliuse skulptuur Kapitooliumi väljakul Roomas. 14. Marcus Aurelius 15. Tiberius 16. Trajanuse sammas Varakristlik kunst ja arhitektuur Varakristlik arhitektuur Varakristlikku arhitektuuri võib ümbersõnastada ka kirikuarhitektuuriks. Selle perioodi
Mis on keskaeg?-Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Algas 476.a. ja lõppes 1492 a. Eristatakse vara- V-X saj Barbari riikide teke, frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine, lõppeb Frangi riigi lagunemisega. ;kõrg- X-XIV saj. ja hiliskeskaeg e. varauusaeg-katoliku kiriku puhastuse lõhenemine. Katoliku kiriku domineerimine on läbi. Suurrahvaste rändamine-375- 568 .a. Liikumine toimub karjaga( hunnid on inimesed, kes elavad hobuse seljas) Kuulsaim juht on Attia. Hõim- sugkond+ sugukond, hõimlased- kaugemad sugulased. Frangid, Goodid, vandaalid, Lango
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne-
Riigi lääneosas elati rohkem maal ja toimus linnade allakäik. Kujunes naturaalmajandus, ei kaubeldud enam nii väga palju. Ristiusk. Sõjavägi kasvas, järjest rohkem kasutai seal germaanlaste väeosi. 20. Millise sündmusega lõppes vanaaeg? Keiser Constantinud rajas Konstantinoopoli. 395. jagunes Rooma riik lõplikult 2 Lääne- rooma ja Ida-rooma. IV saj algas suur rahvaste rändamine. Liikuma hakkasid ka germaanlased, kes asusid elama Lääne-rooma aladele. 476. kukutas germaani pealik Odoaker viimase Lääne-rooma keisri Romuluse. See oli rooma riigi javana-aja lõpp ning keskaja algus. Mõisted. Latiinid- rooma linna rajajad ja põliselanikud. Foorum- rooma keskväljak. Kapitoolium-tähtsad templid ja asutused. Ostia- sadam, väike linnake kus oli roomlastel võimalik kaubelda. Senat- igal aastal valitsev nõukogu. Klient- patrooni kaitsealune. Patroon-kaitses oma vaesemaid kliente, oli kui eestkostja.
vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest. Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus /Bundesregierung/. Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. 4 RAHVASTIK Rahvaarv: 82 476 000 Rahvastiku tihedus: 230 elanikku /km² Riigikeel: saksa keel Rahvuspüha: 3.oktoober (Saksamaa ühtsuse päev) Rahvastik: sakslased 92%, türklased (2%), muud (6%) Linnaelanikke: 88 % Saksamaa on rahvastikult Euroopa suurim riik (kui mitte arvestada Venemaad). Rahvastik paikneb riigis ebaühtlaselt, kõige tihedam on see Ruhri linnastus ning Reini jõe orus ja Ida- Saksamaal.
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreek...
Varakristlik muusika Sündis antiikmaailma varemetel (u. 476 aastal barbarite kultuur). Liturgia- jumalateenistuse ülesehituse korrastus, mis kujunes ühistest palvustest ja laulmisest, mida alates 8./9. Saj. toetas kirikuorel. Erinevates riikides liturgiad erinevat moodi. Gregorius Suur- leidis Lääne-Rooma paavstiks saanud, et katoliku kirikus peab olema ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil.
........................................................................................................ 5 Kasutatud kirjandus: ............................................................................................................................... 6 2 Natukene keskajast Keskajaks nimetatakse aega, mis jääb vanaja ja uusaja vahele. Ajaliselt piiratakse kesaega 5.-10 sajand. Keskaja alguseks loetakse 476.aastat, kui langes Lääne-Rooma riik ja lõpuks loetakse 1492.aastat, kui C.Kolumbus jõudis Ameerikasse. Keskaega jaotatakse kolmes: varakeseaeg (5.- 11.saj.), kõrgkeskaeg (11.-14.saj.) ja hiliskeskaeg (15.-16.saj. algus). Varakeskajal kujunes feodaalne kord ja valitseb naturaalmajandus. Perioodi lõpul hakkasid kujunema linnad. Kõrgkeskajal oli endiselt valitsev feodaalne kord ja kujunes lõplikult välja seisuslik korraldus.
1. Kooli ajalugu 5 teadmist H. Treffneri kohta! - detsember 1883 Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa - alguses polnud kõiki klasse, kool tegutses Hobuse tänaval; 1880. aastail rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis - alguses oli HTG poistekool - Nõukogude ajal kandis kool nimetust A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool - 1998. a. oli Jaani tänava poolses osas tulekahju, seejärel toimus õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu linna 2. Muinasaeg. Ajaloo perioodid 1) muinasaeg (8 milj. 3000 eKr) 2) vanaaeg (3000 eKr 476) 3) keskaeg (5.-16. sajand) 4) uusaeg (1600-1900) 5) lähiaeg e. uusim aeg (20. saj.; 1914-1991) C. Darwin inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale. Kreatsionism loomisõpetus; uskumus/seisukoht, et inimkonna, elu, Maa ja universumi tekkes või arengus on ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
