Varakeskaeg - slideshow (0)

Keskaja algus ja lõpp:
ALGUS: 476 – Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine
LÕPP: 1453 – Konstantsinoopoli vallutamine
1492 – Ameerika avastamine
1517 – usupuhastuse ehk reformatsiooni algus
Mõisted: SENJÖÖR – suurfeodaal ; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL – keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL – maaisand FEOOD – maavaldus , mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN – kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS – maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD – kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG – viikingite nimetus Ida-Euroopas
NORMANN – viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID – muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG – viikingite kuningas
BOND – taluperemees Skandinaavias TING – bondide kohalik koosolek ALLTING – bondide maakondade ühiskoosolekud TRÄÄL – ori DANELAG – Taani õiguse ala Suurbritannias VALHALLA – põhjala mütoloogias koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased RUUNID – viikingite raidkirja ehk ruunikirja kirjamärgid AASID JA VAANID – viikingite jumalate perekond BASILEUS - Bütsantsi keiser METROPOLIIT - piirkondlik kirikujuht IKOON – kreekakatoliku kiriku pühapilt
IKONOKLASTID – ikooni eitajad , pildirüüstajad IKONODUULID – ikoonide pooldajad
PAAVST – roomakatoliku kiriku pea PIISKOP – kiriku kõrgeim vaimulik, piiskopkonna juht
PREESTER – vaimulik, kes korraldas kirikuteenistusi KATEDRAAL – peakirik, piiskopikirik
VISITATSIOON – kiriku kontrollimine EREMIIT – üksiklane, erak KLOOSTER – munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu
Isikud:
CHLODOVECH – frankide kuningas; tema juhtimisel vallutati Gallia ; Frangi riik astus ristiusku KARL MARTELLI – Frangi riigi majordoomus, pani piiri araablaste vallutustele Euroopas PIPPIN LÜHIKE – pani aluse kirikuriigile KARL SUUR – Frangi riigi valitseja; Rooma paavst kroonis keisriks GREGORIUS SUUR – paavst 590-604; esimene munk, kes sai paavstiks BENEDICTUS – Itaalia päritolu pühak, lääne kloostrisüsteemi rajaja JUSTINIANUS – Bütsantsi keiser; lasi kirja panna Rooma õiguse ERIK PUNANE – rajas 10. sajandi islandlaste koloonia Gröönimaale
LEIF ERIKSSON – Islandi-Gröönimaa maadeavastaja , kes jõudis esimese eurooplasena P-Ameerikasse JAROSLAV TARK – Vana-Vene riigi valitseha selle hiilgeajal; lasi koostada vene õiguse
Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana:
* kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel
* koolide rajamine – Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks,
* antiikkultuuri väärtustamine – Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi
VERDUNI LEPING : Karl Suure riik jagati kolmeks 843:
Karl Paljaspea – Lääne Frangi riik
Ludwig Sakslane – Ida Frangi riik
Lothar – Kesk riik, keisritiitel
2 PEAMIST PÕLLUMAJANDUSSÜSTEEMI:
Rendihärrus – maa mitemkordses valduses, talupoeg maa rentnik , pisi maksma makse, võis maa kasutamist pärandada, feodaalil oma majapidamine puudus
Mõisahärrus – ma ühekordses valduses, st mõisniku eraomand
Feodaalsuhte kujunemise põhjused: vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon, vajadus öuua stabiilne võimusüsteem
Miks paavsti võim tugevnes ? Paavst Gregorius Suure tegevus, keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas, paavstide tihe liit Frangi valitsejatega
Kiriku tähtsus varakeskajal: *antiikkultuuri alleshoidja * ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * vaeste eest hoolitsemine * koolihariduse andmine * kohtumõistmine
Ristiusu kirik : 1054 . aastal toimus kiriku lõhenemine e. Skisma. a) läänekirik e. katoliku kirik , mis allus Rooma paavstile b) idakirik e. õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile
Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel:
Läänekirik
Idakirik
*püha vaim lähtub isast ja pojast
*püha vaim lähtub vaid isast
*armulaual said ilmalikud vaid leiba
*armulaual said kõik nii veini kui leiba
*hapendamata leib
*hapendatud leib
*ristimärk 5 sõrmega
*ristimärk 3 sõrmega
* teenistus toimus vaid ladina keeles
*teenistus oli lubatud kohalikus keeles
*vaimulike vallalisus
*vallalisus vaid munkadel
Ida-Rooma püsimajäämise põhjused: * Ida-Roomas asusid arenenumad linnad, mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks ( Konstantinoopol ) * Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal * Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje
Bütsants – Ida-Rooma nimetus keskajal 395-1453; Keisriteks- Justinianus, BasileoisII; Vaenlased: araablased, bulgaarlased , viikingid, türklased jne.
Bütsantsi keisri Justinianuse eesmärgid ja saavutused:
a) taotles Rooma riigi välise hiilguse ja suuruse taastamist Saavutused: * purustas vandaalide riigi * vallutas Itaalia idagootide käest tagasi * liitis Bütsantsiga osa Hispaaniast b) Rooma impeeriumi sisemise hiilguse taastamine Saavutused: * Justinianus lasi ehitada suuri ja võimsaid katedraale (Hagia Sofia ) * Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus)