Moslemiriigid, varakeskaeg (1)

MOSLEMIRIIGID .Kalifaadi maid ühendas araablaste võim ja islam. X saj lagunes kalifaat 5 iseseisvaks islamiriigiks: Hisp ,Eg koos P-Aaf,Süüria, Iraak ,Iraan. Võim läks riigis kaliifidelt sultanite ehk väepealikest valitsejate kätte. Iraani ja Kesk- Aasia valitsejad palkasid oma sõjateenistusse türklasi,kellede seas tõusis esile seldžuki hõim.Nad võtsid omaks islami usu ja tungisid XI saj Kesk-Aasiasse ja Iraani.Ka Iraak ja Süüria langesid seldžukkide võimu alla. Seldžuki sultanid valitsesid Iraanist Vahemereni ulatuvat hiigelriiki. 1071. vallutasid türklased Väike-Aasiaseldžukkide riigi tuumikala. Seldžukkide suurriigi lagunemisele järgnes pol killustatuse ja võõrvallutajate sissetungide periood. Algasid ristisõjad1099.vallutasid ristisõdijad Jeruusalemma. Islamiriikidele said ohtlikuks mongolid . XIII saj ühendas Tšingis- khaan mongolid; 1206 . sai temast suurkhaan. Mongolite ratsaväe ratsanikud jagas ta tuhatkondadesse ja kümmetuhatkondadesse khaanide ja teiste ülikute juhtimisel.Järgnesid edukad vallutusretked .Esmalt ründasid mongolid Hiinat.Lääne pool rünnati rängemalt islamimaid. Rünnati Vene vürstiriike ning pärast nende alistamist jõuti Kesk-Eur ning Vahemereni.Nad vallutasid Bagdadi ja Damaskuse ,kukutasid viimase Bagdadi kaliifi ja alistasid suure osa islamimaadest.Mongooliast läänes tekkis 4 suurt mongolite khaaniriiki.Mongolite vallutusretked olid julmad ja laastavad, kuid nende võim polnud kurnav. Mongolid moodustasid valitseva ülemkihi,mis piirdus sõjaväelise ülemvalitsuse ja mõõduka andami kogumisega.Kehtima jäi kohalik võimukorraldus,ei surutud peale oma usku ega kombeid;moslemitel,kristlastel,budistidel jt lubati omi kombetalitusi pidada.Mongolid läänes võtsid vastu islami XIII saj. Mongolite sõjakunst: Tšingis-khaani strateegias olid kindlal kohal tapatalgud:kui mõni linn tema sõjaväele vastu hakkas,lasi ta kõik elanikud tappa,pärast vallutamist.Tapeti tohutult palju inimesi.Ka alistunud linnad rüüstati ja hävitati.Noored mehed,naised ja lapsed viidi orjusesse.Mongolitele andsid eelise kiirus ja manööverdamisvõime,tulejõud,distsipliin ja suurepärased juhid.Mongoli ratsanik sündis siia ilma,et sõdida.Kui ta polnud lahingus,pidas ta jahti.Iga mongoli sõdalase jaoks oli 4 või 5 varuhobust. Türgi impeerium ehk Osmanite riik: Mongolid ei vallutanud Väike-Aasiat, kus kuj väikeriigidOsmanite dünastia.XIV saj hakkas Osmanite riik oma valdusi laiendamasuur osa Väike-Aasiast, Balkani ps. 1453. vallutas sultan Mehmed Konstantinoopoli=Bütsantsi lõpp;K-st sai Istanbul =Türgi imp pealinn.Türklased vallutasid Musta mere põhjaranniku,Ungari ja piirasid Viini + Süüria,Iraak,P-Aaf. Sultanile alluva hiigelväe tuumiku moodustas eliitjalavägi – janitšarid. Riik jagati provintsideksnende asevalitsejad=pašad allusid otse sultanile.Väike-Aasias ja osalt ka Balkanil võeti omaks islam.Sultan võttis endale kaliifi tiitli . Moslemite võim Indias: 1192. vallutati Põhja-Indiapealinn Delhi ,valitsejad sultanid. India esimene moslemite riik=Delhi sultanaat. Moslemid suhtusid sallivalt,kuid nõudsid makse.Moslemid olid maksudest vabastatud ning seetõttu võtsid paljud hindud omaks islami. 1526. purustas Babur Delhi sultanaadisai alguse mongoli dünastia Suurmogulite riik,mille võimule allus suur osa Indiast .
VARAKESKAEG. Keskaja termin võeti kasutusele XV saj Itaalias.Kaua aega mõisteti selle all pimedat aega antiigi ja uusaja vahel.Keskaja alguseks peetakse viimase Lääne- Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult kõrvaldamist 476.a. Keskaja lõpuks peetakse: 1)Konst. vallutamist 1453.a; 2)Am avastamine 1492.a; 3)Reformatsioonide algus 1517. Keskaeg on Eur ajaloo periood, jaguneb: 1)varakeskaeg(V-X saj),2)kõrgkeskaeg (XI-XIII saj),3) hiliskeskaeg (XIV-XV saj). LÄÄNE-EUR VARAKESKAJAL . Frangi riik V-VII saj: Frangid tungisid Chlodovechi (481-511) juhtimisel Galliasse V saj lõpul ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse.495. võeti vastu ristiusk. VI-VII saj Frangi riigi ühtsus kadus, algas killustumus ja kodusõjad. Toimusid vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Kujunesid üksteisest sõltumatud suured piirkonnad. Võim koondus majordoomuste (kojaülemate) kätte. Itaalia VI-VII saj: 560.vallutasid Itaalia langobardid (ariaanlased), algas tsiv allakäik + vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga. Itaallased lootsid Rooma piiskopile ehk paavstile. Paavstidest said VII saj alguseks Rooma linna tegelikud valitsejadhakkas kuj tulevase paavstiriigi tuumikala. Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine: 687. hakkas võim koonduma majordoomuste kätte – Karl Martell ( Haamer ) (714-741). 732.a purustati Poitiers’ lahingus Hisp-sse tunginud araablased . Sõjameestele hakati jagama maatükke=feoodhakkab kujunema feodalism . Pippin Lühike (741-768), sõlmiti pol kokkulepe paavstiga: 751 kuulutati Pippin frankide kuningaks. 756. pandi alus kirikuriigile. Karl Suur (761-814) vallutas langobardide kuningriigi It-s,alistas Hisp-s Pürenee põhjaosa,alistas saksid Põhja-Saksamaal. Aastal 800 kroonis paavst Karl Suure keisriks. Ludwig Vaga (814-840) – Karl Suure poeg. 843. jagati riik kolmeks: Ida-,Lääne- ja Lõuna-Frangi riigiks. Algas anarhia ja killustatuse aeg. Araablased,viikingid (850-1100),ungarlased – neist hakkas lähtuma oht Euroopale .