Rooma keisririik (0)

Rooma keisririik
See periood jagatakse omakorda varaseks ja hiliseks perioodiks. Vana keisririik ehk printsipaat ja hiline keisririik ehk dominaat .
Varane keisririik 30eKr-235pKr
Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus. Tema valitsusaeg (30eKr-14pKr) tõi pika rahuperioodi ja majanduse õitsengu. Tema valitsusaeg oli rahulik sp keegi ei protestind tema vastu. Lepitas lihtrahva kõrgema rahvaga. Vabariigi pooldajate hulk vähenes ja kui Augustus suri, oli enamik roomalsi ainuvalitsuse omaks võtnud . Ametlikult oli riigi nimetus endiselt res publika, tegutses ka senat aga peamine võim oli keisril. Augustus kasutas kahte tiitlit enda kohta: princeps (esimene) ja imperaator (käskija) ehk vägede ülemjuhataja.
Provintsid ja nende valisemine
Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Roomlased nimetasid selle põhimõtteks jaga ja valitse. Roomlased ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid, kõik roomapärane levis vaid nii palju kui provintsielanikud seda omaks võtsid. Seetõttu tunnistasid jõukad ja suursugused provintsilased meeledi roomaülemvõimu.
Provintsi valitses asehaldur , tavaliselt endine magistraat. Asehaldur pidi kaitsma provintsi välisvaenlaste eest, hoidma ära kohalikud vastuhakud, täitma ülemkohtuniku ül ja koguma makse.
Ida- ja lääneprovintside erinevused
Lääne:(Põhja-Aafrika, Hispaania , Gallia , Britannia) majanduslikult mahajäänud, linnad olid väiksemad, olid valdavalt põllumajanduslikud, kaubandus ei olnud eriti aktiivne, ladina kultuur
Ida: (Kreeka, Väike- Aasia , Süüria, Egiptus ) jõukamad, suuremad linnad ja aktiivsem kaubandus, levis kreeka keel ja kultuur
ÜHISKOND JA ELUOLU
Paljudes piirkondades  kujunesid ulatuslikud , orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid. Algul läks nende toodang peamiselt müügiks, kuid hiljem muutusid need üha enam isemajandavateks suurmõisateks, kus kõik, mis toodeti, ka tarbiti ise.
Seisused keisririigis
Ülemkihi moodustasid seisused
1.) Senatiaristrokraatia, see moodustus senaatorite baasil. Neile kuulusid tähtsaimad riigiamaetid ja paljud neist olid ka provintside asevalitsejad. Neil olid ka suured maavaldused.
2.) ratsanikud , nad olid teatud varandusliku positsiooni saavutanud roomlased, sest nad suutsid osta endale ratsahobuse ja teenida ratsanikuna sõjaväes. Ka neil olid suured maavaldused, nad tegelesid sageli ka kaubandusega ja finantsasjadega.
Siis tuli lihtrahvas - vabad talupojad ja käsitöölised ning nende järel kõige vaesemad elanikud ehk proletaarid, neil puudus püsiv töö ja elukoht, kuid siiski olid nad kodanikud, vabad ja kõigi õigustega. Viimaseks tulid orjad ja vabakslastud. Roomas oli orjanduslik ühiskond. Vallutussõdadega saadi orje järjest juude. Seega olidki orjad eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest.
Pax Romana -  'rooma rahu' nime all tuntakse pikka suhteliselt rahulikku perioodi Rooma riigis.
Hadrianuse vall - Hadrianuse poolt ehitatud riigipiir 17 kindluse ja 80 väravaga Põhja-Inglismaal
Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98–117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia, Gallia, Hispaania, alad Doonaust lõunas. Piiridele rajati kindlustusvööndid, kaitsmaks riiki väljaspool elavate barbarite eest.
Hiline keisririik (284 – 476 pKr) nimetatakse dominaadiks, kuna kujunes tavaks pöörduda keisri poole sõnadega dominus ( isand ja keiser ). Seda perioodi nimetatakse ka hilisantiigiks.
Sõdurkeisrite ajajärk (235 – 284pKr) Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele .
Diocletianus- sünninimi Diocles (245 – 313) oli Vana-Rooma keiser.  Tegi karjääri riigi sõjaväes, kus tõusis keiser Caruse ratsaväe komandöriks. Pärast Caruse ja tema poja Numerianuse surma kuulutati keisriks.
Constantinus I Suur- (272- 337) oli Vana-Rooma keiser  kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakkas kristlust soosima.
Ristiusk ja konstaninoopoli-
Riigi lõhenemine-
Lääne rooma langus-
Rahvasterändamine- põhjused 1) aasia aladel olid toimunud rahva arvukuses kiire kasv ja rändkarja kasvatajad otsisid uusi karjamaid ning tungisid lääne poole. 2)Lääne pool asuvad põlluharijad olid sunnitud rändkarjakasvatajate peale tungi tulemusel omakorda liikuma lääne poole ja nii jõudsid germaani hõimud lääne rooma aladele.
Gladiaatorite mängud- Said alguse etruskide tavast tuua surnute auks rituaalseid inimohvreid. Toimusid amfiteatrites. Gladiaator oli Vana-Roomas elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatoritega, mõnikord elu ja surma peale. Gladiaatorite relvadeks olid mõõk ja kilp, võrk ning kolmhark
Colosseum - suurim amfiteater Roomas. Mahutab 50 000 pealtvaatajat.
Foorum- turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7. sajandil eKr.
Akvedukt - sillataoline rajatis , mis kannab üht või mitut veekanalit. Rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse.
Caracalla termid - Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Ehitati Roomas aastail 212–216 keiser Caracalla valitsusajal.
Aatrium- Rooma elamu keskel paiknev ristküliku kujuline ruum.