Maailmakirjandus (1)

Maailmakirjandus
Sissejuhatus: rituaalist ja sõnamaagiast antiikkirjanduseni
Vanimad tekstid

• Vanimad raamatud (selle sõna üldisemas tähenduses) olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekstid.
  

Sumeri kiilkirjas tahvlid

• Vanimaid kiilkirjas savitahvleid on säilinud Sumeri riigi ajast.
  
• Nende vanuseks hinnatakse umbes 7000 aastat, võib-olla enamgi.
  
• Kiilkiri vajutati või suruti pehmesse savisse metallist või bambusroost krihvliga, mida kirjutamise ajal hoiti rusikas .
  

Gilgameš

• Gilgameš oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on akkadi eepose “Gilgameš” nimikangelane.
  
• Lood Gilgamešist said alguse umbes 2000 a eKr. Varaseimad kirjapanekud pärinevad u 1800 a eKr.
  
• Seda nn Vana-Babüloonia (akkadi) eepost peetakse vanimaks kirjapandud eeposeks üldse.
  

• Gilgameši elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate loendi järgi oli ta Uruki linna valitseja, Lugalbanda poeg, kes sattus vastuollu Kiši valitseja Akkaga. Kuna Akka isa En-Mebaragesi oli kahtlemata ajalooline tegelane, kes valitses 27. sajandil eKr, on suhteliselt tõenäoline, et ka Gilgameš ja Akka olid reaalsed ajaloolised isikud.
  
• Nendevaheline konflikt on esitatud küllaltki realistlikus lühieeposes "Gilgameš ja Akka", kus Gilgameš oma linna Kiši võimu alt vabastab.
  
• Hiljem kujunes Gilgamešist sumerite ja babüloonlaste müütiline kangelane, kelle seiklustest räägitakse mitmes eeposes ja müüdis.
  

Vana-Kreeka ja Vana- Rooma

• Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutati ka metall- ja puutahvleid, ent loomulikult ka papüürust.
  
• Papüürus on kuni viie meetri kõrguseks kasvav lõikhein Cyperus papyrus, mis kasvab Niiluse delta soistel aladel ning millest tehti paate, korve, köisi, sandaale jpm.
  
• Papüüruseks nimetatakse ka paüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjali.
  
• Papüürust õpiti esmakordselt valmistama 4000 aastat eKr ja sellest kujunes üks Vana-Egiptuse tähtsamaid ekspordiallikaid. Vaaraod muutsid papüürusetootmise monopoliks ja valvasid selle valmistamise saladust kiivalt. Pärast paberi laialdasemat levikut hakkas papüüruse valmistamine hääbuma ning taasavastati ales 20. sajandil.
  
• Papüüruskäsikirju kirjutati veergude kaupa ja käsikirju hoiti varre ümber rulli keeratuna puit- või nahkkestas.
  
• Antiikaja rullraamatu ehk voluumeni pikkus oli väga erinev, tavaliselt 6...10 m. Pikim säilinud rull on 40-meetrine. Erinev oli ka rulli kõrgus: 5...40 cm.
  

• Hilisantiigis (u esimesel neljal sajandil pKr) ja varakeskajal alguses (dateeritakse aastatesse 476- 1054 pKr) kasutati kirjutustahvleid, aga loomulikult ka papüürust. Umbes 6. saj paiku hakati kirjutama pärgamendile, mida valmistati eriliselt töödeldud loomanahast. Õige varsti hakati pärgamenti köitma ja kaantega katma .
  

Pärgament võeti kasutusele 2200 aastat tagasi. Pärgamenti valmistati töödeldud loomanahast, vaigust ja vetikatest. Ligi 1500 aastat tagasi hakati pärgamenti köitma ja kaantega katma. Pärgamendi eeliseks papüüruse ees oli tema suurem vastupidavus ja painduvus , sile pind ja heledam värvus. Lisaks oli võimalik kirjutada lehe mõlemale poole ja vana teksti sai kriidiga katta, et sinna uuesti kirjutada. Pärgamendi valmistamiseks söövitati nahka esmalt lubjavannis, seejärel kraabiti raamile paigutatud nahk kraabiti vastava noaga karvadest ja lihajäänustest puhtaks. Nahk kuivatati, siluti, poleeriti pimsskiviga ja hõõruti kriidiga sisse. Sel teel saadi õhuke ja sile materjal. Lõpuks lõigati nahk joonlaua abil sobiva suurusega tükkideks. Mida õhem oli pärgament, seda kallimaks teda hinnati. Õhe korraliku raamatu valmistamiseks kulus umbes 60 talle nahk.

• 930 a vana William Vallutaja maakataster, Inglismaa vanim säilinud pärgamentköide.
  

Euroopas kasutati ka puu- ja vahatahvleid, mis oli tunduvalt odavam vahend kui pärgament. Vahatahvlid seoti tahvli nurkadesse või servadesse puuritud aukudest läbi aetud paelaga ühelt servalt kokku. Vastavalt tahvlite arvule saadi diptühhon, triptühhon või polüptühhon, mis sarnanes raamatuga.
Vana-Hiinas raiuti kirjamärgid 14. sajandist eKr kuni 1. sajandini peitli abil pronksesemetele. Pikemate tekstide kirjutamiseks kasutati Hiinas bambustahvleid.

• Paber leiutati hiinlaste poolt umbes 2000 a tagasi (teatud andmetel leiutati paber 105. a pKr). Paber tõrjus peagi välja papüüruse, pärgamendi, savitahvlid ja osaliselt ka siidi , kuna see on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem. Teda on ka suhteliselt odav toota. Paberit valmistatakse tselluloosist, linasest kaltsust või muudest kiududest.
  
• Teadaolevalt vanim paberile trükitud raamat on hiinakeelne Teemantsuutra aastast 868.
  

Gutenbergi galaktika

• 15. sajandil raamatute levik Euroopas mitmekordistus seoses metallist trükivormide leiutamisega. Trükitehnoloogia arendamisse Euroopas andis suure panuse Johannes Gutenberg . Gutenbergi piibel on vanim Euroopas trükitud raamat, aastast 1454 või 1455. Seda trükiti 160 - 180 eksemplari, neist vaid 36 paberile. Gutenbergi piibli eksemplare on tänapäevani säilinud 12. Paljud eksemplarid on käsitsi illustreeritud, sarnaselt käsikirjadele.
  
• Johannes Gutenberg ( 1400 -1468)