Arutlus - Keskaeg – oluline etapp inimkonna arengus (1)

Keskaeg – oluline etapp inimkonna arengus
Keskaeg on ajajärk, mis järgnes Rooma riigi langemisele 476. a. ning kestis 11. saj. Keskpaigani kui linnad olid varemeis ja suurtel väljakutel karjatati loomi. Aga keskaeg on ka aeg, kus inimeste mõttemaailmas ja terves ühiskonnas toimusid suured muutused. Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu. See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Keskajal toimus ka meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad näiteks nagu paber. Tehti maadeavastusi ja võeti kasutusele trükikunst.
Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpul toimunud majandusolude paranemine. Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid, mis kujutasid endast vahetusväärtust. Samaaegselt põllumajanduslike uuendustega toimusid uuendused ka käsitöös, mis muutus nende tulemusena palju keerukamaks. Enam ei suutnud paljud talupojad valmistada kaasaegsel tasemel käsitöö-toodangut ning eelistas hoopis käsitöötooteid oma põllusaaduste ülejääkide vastu vahetada. Nii eraldus käsitöö põllumajandusest ning muutus iseseisvaks tegevusharuks.
Ristiusu kujunemine. Rooma riik – palju rahvaid, usundeid, kõigi nende lubatavus ja kohustus teenida Rooma nn. ametlikke jumalaid ja osaleda nende tseremooniatel. Juutide alistamine Rooma riigi poolt. Juutide seas Messia (Taaveti soost kuninga) ootus, kes taastaks juutide muistse hiilguse. Ennustused ja ettekuulutused valmistasid ette pinna Jeesuse Kristuse tulekuks. Neil oli arvamus, et kristlased on süüdi õnnetustes. Tulemuseks oli varakristlaste tagakiusamine. Varakristlased eraldusid teiste usundite kummardajatest. Tuhande aasta vältel oli kogu inimeste elu, sealhulgas kunstilooming, keskendunud religioonile. Kristlik kirik oli väga tugev, ristiusk oli ühendavaks jõuks kogu Euroopas.
Kindel on see, et keskaja leiutised on tähtsad ka nüüdisajale. Neist on edasi aretatud võimsamaid leiutisi, kuid alge saadi just keskaja leiutistest. Prillid valmisid 13. sajandil. Tommaso da Modena maalil on esimest korda kujutatud prille (1352).Mehaanilised kellad 14 sajandil, mis valmisid Itaalias. Need paigutati kirikute ja raekodade tornidesse, näiteks Praha raekoja torni kell. Rauda sai muuta vedelaks. Euroopas hakati valama malmi. Arenes laevaehitus , tehti kindlamaid laevasid meresõiduks, millel oli suur purjepind ja mis olid tormikindlamad ning kergemini manööverdatav. Ja selliseid leiutisi oli veel ja veel.
Ehkki keskajal oldi teadlikud maailma kerakujulisusest, kujutati praktilistel põhjustel lõunapoolkerale pääsemist võimatuks. Maailma keskpunktina kujutati Jeruusalemma, kuna see on Piiblis olulisim linn ja Püha Maa süda. Maadeavastused olid eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele ning kaubanduskapitalile. Suurimaid muutuseid põhjustasid avastusretked Ameerikas, mille tulemusena hävitati 1519. a. asteekide kultuuri ning 1531-33 Peruu inkade riigi. Kulda otsides hävitasid hispaanlased indiaani riigid ning orjastasid nende asukad . Olukorda halvendasid nakkushaigused. Uue Maailma avastamisel muutus massiliseks eurooplaste väljaränne. Tõusis Madalmaade tähtsus meresõidu ja kaubanduskeskuste näol. Sellele aitas kaasa edukas põllumajandus. Maadeavastused tõid kaasa uute põllukultuuride kasutuselevõtu: kakao , tee (Hiina), kohv (Ida-Aafrika) jne.
Paberi valmistamisest kujunes välja trükikunst.Tehti trükipressi, kullassepp Gutenberg võttis selle leiutamisel eeskuju viinamarjapressi tööst. Euroopas avastas trükikunsti 1454. Avastaja oli Johann Gutenberg. Trükkimiseks koostati sõnad liikuvatest metalltähtedest, tekst tuli teha peegelpildis. Trükkimis levik oli suur, trükkimine võimaldas valmistada korraga suure hulga raamatuid. Raamat muutus odavamaks ja kättesaadavamaks. Raamatutega levisid uued teadmised ja mõtted.
Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi.Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega.Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt.
Keskaega võib pidada küll oluliseks etapiks inimkonna arengus. Avastati uut ja huvitavat, ning nüüdseks on nendest avastustest edasi arenendud tähtsamad ja veelgi edukamad asjad. Trükikunst on veelgi olulisem. Nüüd saame edastada asju kiirelt ja mugavalt . Saame lugeda raamatuid ja ajalehti. Ülikoolid on ka üks tähtsamaid asju meie elus. Sealt saame kõrgemat haridust. Maadeavastused olid eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele ning kaubanduskapitalile. Nii avastas Kolumbus Ameerika. Hakati rajama uusi linnu ja sellega paranesid majandusolud. Linnades hakkas domineerima kristlus.