Referaat - Rooma kultuur - kas Kreeka kultuur ladina keeles? (0)

Rooma kultuur - kas Kreeka kultuur ladina keeles?
‘
. Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linna. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale . Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana- Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis on asustatud kreeka hõimude poolt alates 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Suur ja tugev Rooma oli kultuuriliselt Kreekast väga mõjutatud, kreeka alfabeedi põhjal kujundati oma tähestik, nad old tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest, filosoofiast ning üldisest elulaadist.
Vana-Kreeka arhitektuuris oli tähtsaim templite ehitamine sammastega (enamasti marmorist). Kuulsamateks peetakse jumalanna Athena templit, Parthenon ja peajumal Zeusi templit. Võib väita, et roomlased jäljendasid paljuski kreeklasi. Uuendusteks olid võlvid, triumfikaared ning kuppelehitised. Kuigi stiililt olid ehitised analoogilised, oli kogu ehituskunsti tehnoloogia siiski Roomas arenenud kõrgemale kui Kreekas. Hooned olid vägevamad ja suursugused. Rajati teid, nt. 4. sajandil eKr ehitati sõjaliselt tähtis maantee Roomast lõunasse - Via Appia ja sildu. Rooma linnades oli ka veevarustus ja kanalisatsioon.
Nii Roomas kui ka Kreekas sõltus laste kasvatus ja harimini perekonna jõukusest ja seisukohast. Kui Roomas pöörati alguses hariduses tähelepanu pigem praktilisusele ja sellel oli ka sõjaline suunitlus, siis Kreekas tegeleti väga palju filosofeerimisega. Tänu Kreeka kultuuri mõjutustel hakati aja jooksul aga ka Roomas vaimsele haridusele rohkem tähelepanu pöörama . Vaesemates peredes saadeti pojad kooli kirjatarkust õppima, rikkamatel aga leidus võimalus õppida koduõpetaja käe all, majesteetlike peredel oli poistest eesmärk avaliku elu silmapaistvat tegelast kasvatada. Roomas õpiti ka Kreeka keelt ja kultuur. Väga tähtsaks peeti mõlemas riigis kõnekunsti õppimist.
Roomlaste religioon meenutas Kreeka oma. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Usuti , et igal asjal või elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui surnute hinged olid roomlastele ka antropomorfsed jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju. Nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, muudeti ainult nimer roomapärasemaks. Tuues näiteid, siis Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter , sõjajumal Aresest aga Mars . Roomas oli tihe nähtus vallutamine ja oma piiride laiendamine, sellest tuleneb ka Jumal Marsi tähtis koht. Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhete ja suhtlemise vahendajaks preester . Viimasena mainitud viisid läbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Lisaks sellele oli roomlaste preestril riigi tasandil tähtis osa, milleks oli riigiametniku roll. Kreekas jäi preestrite amet aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks.
Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva, kuid kahjuks/õnneks sellist populaarsust Kreekas need ei leidnud. Selles valdkonnas olid tunda tugevaid Kreeka mõjutusi , näiteks rahvapärastesse naljamängudesse lisati Kreeka eeskujusid . Näitlejate ameteid said vastu võtta ainult mehed. Kreekapärast välisilmet leidus ka teatrilavadel, aga erinevalt Kreeka etendustest puudus Roomas koor ning näitlejate partiid vaheldusid aariatega. Roomas jäid teatrietendused rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme nagu Kreeka draama.
Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinevad kangelaseepikal. Roomlased hakkasid ajalugu uurima ja kirja panema kreeklaste eeskujul III saj eKr. Kreeklastest hakkas ajaloo uurimisega põhjalikumalt tegelema Herodotos , nõndanimetatud ajaloo isa, kes kirjutas teose ” Historia ”. Rooma tuntuim ajaloolane oli Titus Livius, tema suurteos kannab pealkirja „Raamatud linna rajamisest alates”.
Rooma oli madalamal kultuuritasemel kui mitmed vallutatud alad. Selle ajendil moodustus hilisem Rooma kultuur etruskide ja teiste rahvaste mõjutustel. Esialgu roomlased ainult tõlkisid ja kohandasid Kreeka kirjandusteoseid ning vedasid sisse Kreeka meistrite kujusid. Hiljem hakkasid roomlased ka ise Kreeka eeskujul looma silmapaistvaid teatrinäidendeid, kirjandus-, retoorika - ja ajalooteoseid, mis on mõjutanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Filosoofia ja üldse teoreetilise teaduse alal ei ole aga roomlastel üldse oma saavutusi.