Muinasaeg (0)

Muinasaeg
1. Kuidas jaotatakse ajalugu?
• Vanaaeg – 3000eKr-5 saj pKr (476, Lääne- Rooma langus)
• Keskaeg – 5-16/17 saj (1453/1492/1517)
Pütsantsi langus, Ameerika reformatsioon Saksamaal
• Uusaeg 16-20 saj algus
I MS 1914-1918, poliitilise korralduse uuesti ülesehitamine
1901 – viktoriaanliku ajastu lõpp
1871 – Saksamaa keisririik
• Uusim aeg/ lähiajalugu – 20 saj……
2. Kuidas jaguneb muinasaeg ?
• Kiviaeg
ü Vanem kiviaeg e paleoliitikum Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni
ü Keskmine kiviaeg e mesoliitikum - U 9000 - u 5000 aastat eKr
ü Noorem kiviaeg e neoliitikum - U 5000 – u 1800 aastat eKr
• Pronksiaeg 1800 eKr-500eKr
• Rauaaeg 500eKr- 13 saj.
3. Kiviaja kultuurid.
• Kunda kultuur – levis 11000-7000 a eKr ,Euroopa lõunaalad, asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili , käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapüük , korilus . Peamiseks loomaks põder , kellelt saadi nahka kehakatteks. Elati püstkodades
• Kammkeraamika – levis u 7000-5000 a eKr, Idast, Soome -Ugrilased, Karjalased, paremad savinõud , mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved , talvad, surnuid meti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvits ja ehted , küttimine , kalapüük, põlluharimine . 4 kandilised majad viilkatusega
• Nöörkeraamika e venekujulised kirved - levis u.5000- 3000 eKr, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, vene -mis meenutas paati, mis oli lihvitud kivikirved, rauast kirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal. Põllumajandus, karjakasvatus , kanga kudumine üldine areng.
4. Pronksiaeg ja rauaaja algus
• Pronksiaeg - eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 1800–1000 eKr ja nooremat pronksiaega 1000–500 eKr. Nooremal pronksiajal (1000–500 eKr) toimusid suured muutused Põhja- ja Lääne-Eesti rannikupiirkondades, kus asustus oli muutunud sedavõrd tihedaks, et hakati harima püsipõlde. loomapidamine, maaviljelus , kindlustatud asulad, jaht , pronksesemete valamine , aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, Eestis tuli pronksi saamiseks vahetada enda kaupu vase ja tina vastu
• Rauaaeg - 1050 – 1200a. metalli kasutusele võtt – pronks: vastupidavam, paremini töödeldav, teravam , muutused: surnuid maeti kivikirstudesse, asulaid kindlustati, elati avaasulates, eraomandi teke, uuendused: püsivad elukohad, kasvatati loomi ja hariti põlde, raud: tugevam, vastupidavam, teravam, puudused: kallim, raske töödelda, kõrge sulamistemp, muutused: kasvatati vilja, hakati tegelema kaubandusega ja valmistati uusi esemeid
5. Kirjutamata ajalugu.
• Ainult arheoloogilised allikad
• Skandinaavlaste huvi Eesti vastu
• Ruunikivid
• Linnuste ehitamine
• Asulate moodustumine linnuste lähedusse
• Kaheväljasüsteem
• Rauast tööriistad ja relvastus
6. Eestlased muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus , suhted naabritega )
• Maaharimine , küttimine, kalapüük, metsamesindus, raua tootmine
• Rahvaarv kuni 200000 inimest, külade kasvamine, teravilja eksport , väliskaubanduse suur roll, ühiskonna kihistumine
• Maakonnad – suuremad ( keskuses asus linnus) - Saaremaa, Virumaa, Sakala, Ugandi jne (pooliseseisvad poliitilised üksused), mis omakorda jagunesid kihelkondadeks.
• Püüdis olla vaba teiste riikide võimust , Jaroslav Targa sõjaretk Tartu alla, Ostromiri ja Izjaslavi sõjaretk Harjumaale, Saarlaste sõjakäik Ölandile, , tähtis roll Läänemere kaubateede arengus
7. Muinasusund
• Ristiusk 12 saj lõpp-13 saj
• laibamatused
• Loodususund – usk looduse jumalaatesse ja nendele ohverdamine
• Allikate veel ravimisvägi
• Ravitseja võimed – käte pealepanemine, sajatused, loitsud
• Maagia ja nõiakunst (targad ja nõiad )
• Ennustamine
• Surnute ja hingede uskumused
• Pühapaigad – hiied , pühapuud – tamm, pärn, kask
• Suurim ohverdus – inimohverdamine, veel – nahk, hõbe , kihvad jne.