Ajalugu - Vana-Rooma (0)

Ajaloo kontrolltöö: Rooma
Rooma vabariik
patroon – rikas ja mõjukas kodanik
klient – vaene kodanik
Klient andis ennas patrooni kaitse alla ning täitis ta käske. Patroon andis kliendile maad.
Patriitsid – põlised Rooma elanikud; kõige mõjukamad, suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud.
Plebeid – Rooma lihtrahvas ; peamised vaesed talupojad ja käsitöölised; neil oli sõjaväekohustus ning nad võisid osaleda rahvakoosolekul.
3. sajandi alguses eKr saavutati plebeide täielik poliitiline võrdsus.
Vabariigi valitsemine
kasutasid riigi kohta nimetust res publica – avalik asi
senat – valitsev nõukogu, mis koosnes u 300 liikmest ehk senaatorist. Kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju.
→ kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraate, poliitika kontroll, juhtis riiki.
Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtraval riigiasjades osaleda.
Rahvakoosolekul valiti magistraate ja hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid.
Magistraadid ehk ametnikud – kõrge riigiametnik Roomas, kes valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks.
Rahvatribuunid – plebeisid esindavad ametnikud, kelle peakohustus oli kaitsa nende huve patriitside vastu.
1. kaks konsulit – (Kuninga asemel) kõrgeim tsivilvõim, sõja ajal juhtisid vägesi.
2. preetor – kohtumõistja, õigusemõistja
3. kvestor – riigikassa, maksude kasseerimine
4. tsensorid – kodaniku loendused ja maksud
“Jaga ja valitse” – põhimõte - alistatud rahvastega sõlmiti kokkuleppeid, mitte ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi. Alistatud rahvastel oli võimalik säilitada oma usk, keel ja tavad, samuti elu- ja valitsemiskorraldus
Põhiprintsiibid :
→ läbiraaäkimised ühekaupa, kokkulepped eraldi
→ erinevad sõltuvustingimused, et vältida ülestõuse
→ riikide elukorraldus jäeti põhiliselt puutumata.
Sõjaväe korraldus
→ põhines vabadel talupoegadel → talupoegade laostumine, kuna sõjakäigud pikad ja keegi ei hoolitsenud maa eest.
→ Maavalduste suurusele tehti piirid ja sunniti suurmaaomanikud loovutama midagi talupoegadele.
→ palgasõdurid
Varajase keisririigi valitsemine
Esimene keiser Augustus. Teine keiser Tiberius . Kolmas Caligula . Neljas Claudius . Viies Nero .
Kesier võttis endale kõik põhirollid; valitsejal mitu ametit, mis andsid talle võimutäiuse.
Vabariigist jäi magistraadid ja senatid .
Kesiril pidi senatiga head suhted olema, kuna senatil oli vormiliselt kõige kõrgeim võim.
Idaprovints
Lääneprovints
näited
Kreeka, Väike- Aasia , Süüria, Egiptus
Gallia , Britannia, Hispaania , Põhja-Aafrika
keel
kreeka keel
ladina keel
kultuur
Kõrgelt arenenud kõrgkultuur
Foiniikia päritoluga kõrgkultuur
linnad
Kreeka joontega
roomalikud
põlluharimine
väiketalupojad
Latifundiumid – orjatööl põhinevad suurmaavaldused
Seisused:
1.keiser
2.senaator
3. ratsanik
4.vabad mehed
5. vabaks lastud
6.orjad
Õiguse põhimõtted:
→ Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus edasi kaevata keisrile endale.
→ õigused põhinesid praktilisel kogemusel
“ tsirkust ja leiba” - Rooma tahvale pakuti tasuta vaatemänge ja süüa. (kõik mis roomlasel vaja on tsirkust ja leiba)
Religioon
Jumalad suurelt osalt üle võetud Kreekast
panteon – kõikide jumalate tempel
pontifix maximus – panteoni ülempreester
Jupiter
peajumal
Mars
sõjajumal
Neptunus
veejumal
Juno
taevajumalanna
Pluto
allilmajumal
Janus
Uste, alguse, lõppude jumal; (ainuke enda mõeldud jumal)
Kristlus tekib palestiinas
Levis ruttu kuna lubati kõigile ilusat elu peale surma.
I. ja II. Sajand suhtusid roomalsed kristlusesse halvasti kuna selle põhimõte oli ainult ühe jumala olemasolus ning kristluses ei ohverdatud.
Hiline kesririik
sõdurkeisrid; kristlus legaliseeritakse.
Jaguneb Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks
sõjaväe barbariseerub - sõjaväkke hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast ehk siis barbarite hulgast
476. aastal kukutatakse viimane Lääne-Rooma keiser
1453. aastani jääb püsima Ida-Rooma
Lääne-Rooma nõrkused
→ majanduslik allakäik
→ rahvaarvu vähenemine
→ sõjaväe barbariseerumine
→ suur rahvasteränne
Ida-Rooma eelised
→ Kaubanduse jõukus
→ jäi barbarite rännuteest eemale
→ parem geograafiline asupaik (parem kaitsta)
→ tähtsamad kaubandus- ja käsitöökeskused
Mõisted

• proletaarid - vaene Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjavekohustusest.
  
• Foorum – turu-ja koosolekuplats
  
• akvedukt – veejuhe
  
• gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline mõõgavõitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel.
  
• Augur - riigi poolt määratud preester , kes tegeles ennustamisega.
  
• Janus – uste, alguste ja lõppude jumal
  
• leegion - Rooma sõjaväe peamine väeüksus.
  
• Pontifix maximus - ülempreester, tähtsaim preester