MUUSIKA (0)

VANA KREEKA
Muusikal ,poeesial, tantsul oli väga oluline roll.
Musike - kreeka keeles muusade kunst .
Muusikut peeti jumalate ande profetiks .
Muusad kunstide kaitsejumalannad. 9 muusat.
Muusika oli jumalike päritolu. Ampioni ja Apollo esimesed muusikud.
Muusikat mängiti:

• jumala austamisel
  
• pidustusel
  
• moraali tõstmine sõjategevuses
  
• kasvatuslik eesmärk
  

KULTUSMUUSIKA
Seotud eelkõige 2 jumalaga
Valgus- ja tõejumal
Apollpn ning looduse ürgjõu jumala Diouysosega.
Klassikaline ajajärk 5-330 saj. eKr kujunes välja mõiste Musike, õitsengu aeg.
Musike tähendab luulet ja muusikat lahentamatus ühtsuses.
Muusika oli seotud ka tantsuga
Paljud muusika mõisted pärinevad kreeka keelest:
Koor,orkester,muusika,sümfoonia, orel ,meloodia,rütm, harmoonia ,lüürika.
Igal aastal korraldati jumalate auks muusikakapidustused. Kaasnesid pillimeeste ja kooride võistlus.
Pillisaatega muusikas eristati 2 alaliiki :

• Kitaroodia - soololaul kidora saatel
  
• Anloodia - soololaul aulose saatel
  

Dionysose pidustuste tekkisid uuel ajajärgul komöödia ja tragöödia
Tuntumad tragöödiate autorid:

• Sopliakles
  
• Aisehylos
  
• Euripides
  

Vana kreeka pillid : lüüria, kidarei, aulos.
ROOMA
Seiklus laul
Kuniks elad kiirga
mitte miskit ära leina
Elu on üürike
Aeg toob lõpu lähemale
Muusika muutus vanas kreekas tähtsks osaks.
SUuremad orlastrid, Muusika kõlas mitmehäälselt.
Keisririigi ajast on teada ka mitmeid kidara virtoose. Rohkem meelelahutust
Pillid: Orel, vana kreeka pillid, hüdraulis
Hilisemat Euroopa muusikat on tugevasti mõjutanud vana kreeka muusiku ja teorias muusikaõpetust.
SISSEJUHATUS KESKAEGA
Keskaja alguses peetakse Romulus Awgustulus 476 a troonilt tõukamine.
Vana Rooma kultuuri viis lõpliku languseni suur rahvaandmine(5-7.saj), kui endise lääne-rooma riigi alale tungisid ….........
Palestiinas oli meie ajaloarvanse algus kõrge …. mõttes, mis sidus .. jooni lähisida maade ja vana kreeka kultuurist
Vanakristlike muusika
Kristliku muusika lähtepunktiks on kristlikud kogudused. Matkisid palju juutide kombestikku.
Võib arvata, et laul võis sarnanedajuutide laulutraditsioonidega.
Pillidekasutamine keelati.
Muusikateoora(helilaadi) võeti üle kreeka keel.
Levinud olid 2 kristliku laulu tüüpi:
psalinoodia-salmide laulmine
hümiooda-pidulik üldistuslaul jumalate või pühakutele.
Võttis kasutusele Amboosiuus. Uutele tekstidele loodud laulud. Lihtsad sakmilaulud.
“Veni vreator spenitus” “Tule looja vaius”
11 sajand sai kristus jaguneva Rooma riigi ametlikuks usundiks.
ROoma riigi lõhenemisel 395 a. sisuliselt ka kiriku lähenemle , kujunes välja läänekristus
KESKAEG 5-13 SAJAND
Greogooriuse koraal
Mitme sajandi jooksul eksteeris lääne suur hulk erinevaid liturgia tüüpe, oma erinevate tekstide ja lauludega.
läänekiriku muusika sündi seostatakse sümboolselt Ambrousega. Tegemist on Läänekiriku vanima kihistuseg, mida nimetatakse Amerosuse lauliku loodud palju
Pärast kristuse legariseerimist 11.sajand hakati …..rooma paastide autoriteeti.
Rooma reaalne tähtsus kasvas algelisekt alates paavst Greogoorius I-st.
Greogoorius korraldas usuasju terves riigis. Aktiivne poliitilises ja majanduslikus elus. ajas kloostreid, usuteemalisi kirikuid. Uuendas läänekiriku liturgiat, mis aegamisi levis kogu euroopas.
Laulmisega Greogoorius üldiselt teotud ei olnud.
Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste .
Greogooriuse laul on rooma katolikukiriku:
1. ühe häälne
2.ladina keelne
3.saatetu
LITURGILNE LAUL:
Kujunes välja 7-8 sajand.
Laulda võib pksikvaimulik, lauljate grupp või terve koor.
Greogooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub mitmeid esitusviise ja vorme.
Greogooriuse laulu loomuliku kõne rütmist ja tekstist. Laulus kõige olulisem tekst ja sõnum.
NOODIKIRI
Greogooriuse koraan on sajandeid levinud ja kujunenud suulise kujuna.
Tõsisem vajadus noodikirja järele tekkis 8.sajand.
Oli seotud Frangi suur riigi kujunemisega ja Karl Suurega. Frangi riigi võimalus ühtlustada liturgilist laulu. Noodikirja näited pärinevad 8-9.sajandist, kui noodimärkidena kasutati neumasid
Nõumad - märki,...
Helide kogumik 1-4 helist koosnev meloodiaelement
10.sajand võeti kasutusele noodijooned ühest kuni kümne jooneni.
11.sajandil võeti kasutusele kompakne joonesüsteem Guido Arirrost
Helikõrgusi kasutavad nii jooned, joonepead, joonevahed.
Tänapäeval 5-jooneline
12.sajand ilmusid neumadele neljakandilised noodipead.
Silpnimeussed-Guida.a.....
Ut,Re,Mi,Fa,Sol,La
ILMALIK MUUSIKA
Laulmine ja pillimäng väljaspool kirikuid ei vajanud kirja pandud