Ajaloo kontrolltöö: Tsivilisatsioonid. (0)

Ajaloo kontrolltöö
Tsivilisatsioonid
Tsivilisatsioonide tekkimine, koht, aeg, varaste tsivilisatsioonide tunnused, tekke eeldused ja põhjused. Vanaaja mõiste.
Esimeste tsivilisatsioonide tekkimine ning kujunemine algas III aastatuhandel eKr.
Tsivilisatsioonid hakkasid esmalt kujunema suurte jõgede ja veekogude ääres, kuna
seal oli võimalik maad harida ning karja kasvatada, maa oli seal tunduvalt viljakam
ning lõi seega alused esimeste tsivilisatsioonide tekkimiseks.
Peamisteks eeldusteks tsivilisatsioonide tekkimisel peetaksegi just nimelt küttimiselt ja koriluselt üleminekut viljelusmajandusele ning samuti metallitöötlemist.
Tsivilisatisoonide tekkimise põhjuseks olid tekkivad usundid.
Varaste tsivilisatsioonide tunnused

• Ühiskonna varanduslik kihistumine
  
• Riiklus
  
• Kiri
  
• Viljelusmajandus
  

Vanaaeg - ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ning lõppes Lääne- Rooma keisririigi lagunemisega.
Egiptuse ajaloo põhietapid
Vana Riik (u 2650 – 2100 eKr) - Egiptuse sisemise ühtsuse ja ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg. Selle etapi kuningate võimsust tõestavad sellel ajal püstitatud Giza püramiidid.
Keskmine riik (u 1950 – 1650 eKr) - Riiki juhtisid sel ajal noomide asehaldurid, egiptusele oli allutatud ka nuubia.
Uus Riik (u 1550 – 1075 eKr) - Egiptuse välise hiilguse hiigeaeg. Ka sõjavägi oli hästi arenenud, eriti kaarikuvägi. Alistati Palestiina ja Süüria.
Egiptus oli suurriik . Ühiskond muutus avatumaks. Oluliseks jõuks muutus preesterkond.
Egiptuse ühiskonna korraldus
Vaarao, kes oli ka kõrgeim preester, vajas võimu teostamiseks ametnikkonda, mis koosnes suursugustest aukandjatest. Vaarao määras ka noomide asevalitsejad - nomarhid. Nende ülesandeks oli viia ellu Vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja sõjaväge. Enamik egiptlasi olid talupojad, kes moodustasid ka sõjaväe. Käsitöölised töötasid ülikute juures. Orjad olid peamiselt endised talupojad.
Egiptuse religioon
Egiptlaste peajumal oli Amon -Ra (jumalaid oli kokku u 740). Thot oli egiptlaste usujumal, Hathor kehastas loomade ja inimeste viljakust, surnute jumal oli Amibis.
Templid rajati selleks, et inimesed saaksid jumalate eest hoolitseda ja ka varjupaigaks. Egiptuse religiooni iseloomustas aristokraatlikkus.
Pärast surma algas matusetseremoonia. Surnu sisikond eemaldati ja palsameeriti. Surnu mähiti sidemeisse ja asetati sarkofaagi. Sarkofaagid pandi püramiididesse, hiljem hauakambritesse. Hauda kaasa pandi ehteid, riideid jpm. Surnu sattus Osirise riiki.
Kreeka ühiskonna struktuur

• Aristokraadid – rikkaim ja mõjukaim osa ühiskonnast
  
• Talupojad - moodustasid kõige suurema osa kodanikkonnast, nendes koosens ka sõjavägi
  
• Käsitöölised - olid madala sotsiaalse staatusega, sageli ilma kodanikuõigusteta.
  
• Orjad - nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad. Klassikaline kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara.
  

Sparta ja Ateena võrdlus, valitsemiskorrladus jne.

• Sparta riigiasju otsustas rahvavähemus – spartiaadid (enamasti rikkamad ja mõjuvõimsamad elanikud).
  

Ateena oli aga demokraatlik ning kõik otsused langetati rahvakoosolekul,
millel osalesid kodanikud (vabad meessoost Atika põliselanikud).

• Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele, Ateenas aga ühiskondlikule heaolule ja demokraatiale.
  
• Sparta suur polis asus Lakoonika maakonnas , linna kui sellist ei tekkinud, Ateena oli aga suur linn mille keskel asetses loss.
  
• Sparta ja Ateena olid hellase riikidest kõige mõjukamad ja avaldasid suurt mõju Kreeka üle.
  

Rooma ajaloo periodiseerimine ja perioodide lühiiseloomustus.

• Kuningate aeg (753–510 eKr) - Rooma linnriigi kujunemise aeg, riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningas.
  
• Rooma vabariik (510 eKr - 30 eKr) - kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat Konsulit. Vabariigi varasemat ajajärku iseloomustab plebeide ja patriitside vaheline võitlus.
  

• Varane keisririik (30 eKr – 3.saj.pKr) – esimene keiser Octavianus , väliselt vabariik, tegelikult kuulus võim ühele isikule. Kodakondsust jagati vabalt ning Rooma riik sai kodanikke juurde, kuid samas vähenesid kodanike õigused.
  

• Hiline keisririik (284-476) – riigis hakati taastama endist korda, tehti haldus-ja maksureform, keisrit hakati austama jumalana juba eluajal, senat kaotas tähtsuse ja muutus Rooma linna linnanõukoguks.