2000 384 8 88 11 2000 388 84 2097 24,9642857 2000 390 95,8 2000 20,8768267 2000 393 17,5 300 17,1428571 2000 398 1 30 30 2000 402 4,6 138 30 2000 406 3 76 25,3333333 2000 410 2 41 20,5 2000 411 6,5 162,5 25 2000 412 12,7 317 24,9606299 2000 414 30 750 25 2000 415 20,2 401 19,8514851 2000 417 3,2 26,6 8,3125 2000 418 3,2 80 25 2000 421 13 286 22 2000 423 2,9 70 24,137931 2000 424 1,1 30 27,2727273 2000 426 10,5 270 25,7142857 2000 430 19,4 610 31,443299 2000 432 4 100 25 2000 435 4 61 15,25 2000 436 7,5 105 14 2000 437 5,7 150 26,3157895 2000 438 7 210 30
PRAGMATISM Pragmatism (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) pärineb USAst, kus ta tekkis 19. sajandi 70. aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge vahetegemise eesmärgiga oma arusaama ümber pragmatitsismiks (ingl pragmaticism). Terminit pragmaatiline usk (sks pragmatischer Glaube) võib kohata juba saksa filosoofil Immanuel Kantil, kes väitis, et mõnes olukorras, kui teadmisi pole, tuleb...
Sotsiaaltöötaja akuutravi üksuses. Sissejuhatus 1. Sotsiaaltöö akuutravi üksuses Kaasaegne meditsiin liigub suurema kättesaadavuse ja tehniliste lahenduste aktiivse kasutamise poole. Sellisteks märkideks on kindlasti internetiapteegid, perearsti nõuande telefonid, võimalus konsulteerida teiste arstidega interneti vahendusel. Lisame veel edusammud infotehnoloogia arengus, mis tagab järjepideva teabe ja mõningatele juhtudel ka järelevalve krooniliste probleemidega patsientidele. Sellised teenused vähendavad akuutravi üksuste koormust aga sellest hoolimata jääb akuutravi üksus esimeseks tervishoiuprobleemide lahendajaks. Siiski on alati neid isikuid, kelle probleemid ei sobi ,,kena teenuse" kategooriasse, kes on valesti hinnanud oma vajadusi ja kes lõpuks satuvad hooldusasutustes. Nemadki vajavad kedagi, kes kuulaks nende lugu, kes aitaks neil oma situatsiooni näha perspektiivis ja juhiks neid õiges suunas. Kõikidel eespool kirjel...
2003 332 210,0 2003 337 200,0 2003 341 150,0 2003 349 170,0 2003 354 214,3 2003 355 80,0 2003 356 375,0 2003 357 250,0 2003 361 233,8 2003 373 200,0 2003 378 250,0 2003 379 400,0 2003 380 234,1 2003 382 200,0 2003 384 250,0 2003 385 230,0 2003 387 200,0 2003 389 235,3 2003 392 150,0 2003 393 318,2 2003 394 250,0 2003 395 252,5 2003 399 300,0 2003 401 125,0 2003 412 200,0 2003 413 150,0 2003 417 333,3 2003 418 250,0 2003 421 85,2 2003 423 50,0 2003 426 200,0 2003 432 224,0 2003 435 133,3 2003 438 250,0 2003 440 75,0 2003 441 197,0 2003 442 63,6 2003 444 195,1 2003 447 320,0 2003 452 120,0 2003 468 260,0 2003 472 150,0 2003 473 200,0 2003 493 225,0 2003 499 290,0 2003 502 180,0 2003 503 260,0 2003 504 120,0 2003 505 224,0 2003 507 350,0 2003 508 375,0 2003 509 225,0
Praetud fritüüris kangidena: 1. sept- 31. okt 267 25 200 50 100 1. nov- 31. dets 286 30 200 50 100 1. jaan- 28-29. veebr 308 35 200 50 100 1. märtsist 333 40 200 50 100 Praetud fritüüris ribadena: 1. sept- 31. okt 333 25 250 60 100 1. nov- 31. dets 357 30 250 60 100 1. jaan- 28-29. veebr 385 35 250 60 100 1. märtsist 417 40 250 60 100 Praetud tükkidena: 1. sept- 31. okt 191 25 143 30 100 1. nov 31. dets 204 30 143 30 100 1. jaan- 28-29. veebr 220 35 143 30 100 1. märtsist 238 40 143 30 100 Praetud küüslauguga: 1. sept- 31. okt 208 25 156 36 100 1. nov- 31. dets 223 30 156 36 100 1. jaan- 28-29. veebr 240 35 156 36 100 1
paremaid maid nii karjakasvatamiseks kui ka põlluharimiseks. Liiguti soojematele aladele · Hunnide sissetung. Hunnide juht oli Attila. Hunnid olid väga head ratsutajad, hobustevaldajad ja ka Euroopa barbarhõimude jaoks väga hirmutavad. 451 Katalaunia väljadel võidetakse Attila Kõigepealt rahavad endale kuningriigi lääge gootid. Nende juht on Alarich. Ta teeb väga suurt rüüstamistööd Lääne-Rooma keisririigis. 410 rüüstab ta selle. 417 rajab ta Lääne-Gooti kuningriigi. Järgmine kuningriik, mis Lääne-Rooma aladele tekib on vandaalide kuningriik. 476 Lääne Rooma keisriik langeb. Pärast seda tekib Ida-Gootide kuningriik. 496 tekib Frangi riik. Frangi riigi kujunemine Esimene suurem riiklik moodustis, mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis, oli Frangi riik. Kuna see modustas enamuse tänapäeva Prantsusmaast, võib Frangi riigi teket ja
7 Tabel 7. Kasumiaruande PC võrdlus. Aktsia-/ osakapital 164 000 164 000 0 BO 60 000 60 000 0 KASUMIARUANNE Jaotamata kasum 1 849 374 1 431 641 417 733 24 581 112 088 -87 507 Aruandeaasta kasum(-kahjum) 2016 a. 368 1 103 12015 a. 021 544 2016 81 824a. 22015 161 a
Urmas Jüriorg III 404 620 3101 Urmas Mänd Ment IIIA 221 620 2409 Väino Voltri IIIA 221 620 2409 Valdo Jaaniso IIIA 220 620 2411 Valdu Suurkask III 122 620 2504 Vello Kala III 307 620 2602 Vello Otsmaa IIIA 219 620 2408 Viktoria Blonskaja III 111 620 2503 Viktoria Voronova III 417 620 2506 Energeetikateaduskond Ain Anepaio VII 201 620 3859 Aino Moor VII 302 620 3800 Aleksander Kilk VII 305 620 3800 Alo Adamson VII 203 620 3852 Andrei Blinov VII 102 620 3700 Andrei Škvorov VII 310 620 3800 Ann Gornischef Ehitajate tee 5-410 620 3707
Ainsaks erandiks on riis, mille osas suudab Jaapan rahuldada siseriikliku vajaduse; seda suuresti tänu kõrgetele imporditollidele). Aastal 2002 suurenes väliskaubanduse ülejääk 50,5% võrra, mis tähistas suurimat ülejäägi kasvu viimase nelja aasta jooksul. Suurima ekspordi juurdekasvu andis Aasia (eelkõige Hiina RV), kuhu suurenes eksport 2002. a kolmandiku võrra võrreldes varasema aastaga. Aasiasse läks Jaapani ekspordist ühtekokku 43 %. 2002. a oli Jaapani kogueksport 417 mld USD ja koguimport 337 mld USD (kaubandusbilanss: +40 mld USD). Peamised ekspordiartiklid olid masinad ja seadmed, sealhulgas autod, elektrilised masinad ja elektroonikatooted, mis moodustasid 72% koguekspordist; keemiatooted moodustasid 8% ja raud, teras ning metalltooted 6,2% ekspordist. Impordis moodustas 2002. suurima kaubagrupi masinad ja seadmed (31,8 %); järgnesid mineraalkütus 19,4 ja toiduained 12,5 %-lise osaga. 6.1. Jaapani suurimad ekspordipartnerid (2004):
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja...
ja harilikku kaheksajalga (Octopus vulgaris), sööb inimene. Neid püütakse peamiselt Ida-Aasias (eriti Jaapanis), Okeaanias ja Vahemeremail. Huvitav on vana püügiviis: merepõhja lastakse nööride otsas savipotid või suurte tigude tühjad kojad, kuhu kaheksajalad sisse ronivad, ning siis tõmmatakse püünised välja. Ammoniidid (Ammonoidea) on väljasurnud peajalgsed. Esimesed ammoniidid (goniatiidid) ilmusid juba Devonis, (Devon oli Paleosoikumi neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja lõppes 354 miljonit aastat tagasi) kuid selle grupi õitseng oli Mesosoikumis. Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi. Ammoniitidel oli spiraalne aragoniidist ja orgaanilisest ainest koda, mis koosnes paljudest vaheseinaga eraldatud kambritest. Viimases, nn elukambris, oli pehme keha (kivististes pole säilinud), muid kambreid täitis gaas
Analüüsime poliitilist retoorikat Martin Reisigl Sissejuhatus Pikka aega on vähe uuritud poliitilist retoorikat ja kui, siis kõrvaltööna, poliitteadlaste poolt, kes on huvitatud keelest ja lingvistide ja retoorikute poolt, kes on huvitatud poliitikast. Tagajärjeks on lingvistika, retoorika ja poliitteaduste uuringute sagedane amatöörlikkus nende arengus ja teooriakasutuses, metodoloogias ja meetodites. Oma töös püüan näidata, et puudujääke selles vallas saab parandada poliitlingvistilise lähenemisega ühendades retoorika, kriitilise diskursuse analüüsi ja poliitteaduste kontseptsioonid. Mis on poliitiline retoorika? Poliitilise retoorika analüüsis on esimene küsimus, mida poliitiline retoorika tähendab. Vastata saab kahes järgus- esiteks selgitades retoorika tähendust , teiseks selgitades sõna 'poliitiline' tähendust. Retoorika on ladina keelest pärinev- ars bene dicendi et scribendi- s.t. praktiline kunst hästi rääkida ja kirjutada,...
kuluna on mõistlik ning õige. Teenuste eest esitatud arved viseeritakse ettevõtte määratud isiku poolt, kes antud kulu on tellinud. Raamatupidamises kirjendatakse kanne alljärgnevalt: D Müüdud teenuste kulu D ostu käibemaks K võlg tarnijale. Tabel 4. Müüdud kaupade, teenuste kulu käibeandmik kontode lõikes 01.08.-31.10.2019 Konto Konto nimi Algsaldo Deebet Kreedit Netoerinevus Lõppsaldo 31110 Realiseeritud 1 006 888,78 417 409,84 0,00 417 409,84 1 424 298,62 teenuste kulu 31120 Taara 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 taaskasutuskulu 31130 Kaupade 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 mahakandmine 31140 Kaupade 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 allahindlus
· Kaltsium · Alla 225 mg/l · Magneesium · Alla 100 mg/l · Osmootsus · 200-300 mosmol/l · Happesus (pH) · Üle 4,0 Spordijoogi kogus (ml) vastavalt süsivesikute sisaldusele Sv % 30g 40g 50g 60g 70g 80g 2% 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4% 750 1000 1250 1500 1750 2000 6% 500 666 833 1000 1166 1333 8% 375 500 625 750 875 1000 10% 300 400 500 600 700 800 12% 250 333 417 500 583 667 Spordijoogid külmas ja kuumas kliimas · Külmas kliimas võib spordijoogi süsivesikusisaldus ka suurem olla (kuni 13 15 %), taluvus peab varem kindlaks olema tehtud. · Kuumas kliimas, kus on suur vedelikukaotus, peab spordijoogi kontsentratsioon madal olema (3 8%) · Kõrge intensiivsusega spordialadel soovitatakse kasutada spordijooke, mis sisaldavad maltodekstriini. Süsivesikud spordijoogina
jälgiti tõhusalt sel ajal, kui süüdimõistvad kohtuotsused välja kuulutati või hukkamisi läbi viidi, et märgata, kas keegi tundus vaenulik imperaatori suhtes. Selle põhjal võib ka arvata, et 1 A. Winterling. Caligula: A Biography. Berkeley, Los Angeles, London: University of California Press. Sine anno, lk 9. 2 C. Suetonius Tranquillus. The Lives of the Twelve Caesars. The Life of Caligula. Loeb Classical Library 1913. Sine loco, lk 417. 3 A. A. Barrett. Agrippina: Sex, Power, and Politics in the Early Empire. London: Taylor & Francis e-Library 2001, lk 24. 4 A. Winterling, lk 31-46. 5 A. A. Barrett. Caligula: The Corruption of Power. London and New York: Taylor & Francis e-Library 2001, lk 30. kui Caligula käis vaatamas hukkamisi, siis ka teda jälgiti, mistõttu oli ta lihtsalt vaoshoitud, et ellu jääda.6 6 A. Winterling, lk 47-51. Caligula imperaatorina Caligula populaarsus oli imperaatoriks saades väga suur
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
VAR# 166: (________) "inst_140>o" GRP# 125: BEG = 413, LEN = 2 ----- 413 0: (____) ( 0 1) V = 156 "inst_140>i_1" 414 1: (____) ( 0 0) V = 148 "inst_140>i_2" VAR# 167: (________) "inst_141>o" GRP# 126: BEG = 415, LEN = 2 ----- 415 0: (____) ( 0 1) V = 156 "inst_141>i_1" 416 1: (____) ( 0 0) V = 149 "inst_141>i_2" VAR# 168: (________) "inst_142>o" GRP# 127: BEG = 417, LEN = 2 ----- 417 0: (____) ( 0 1) V = 157 "inst_142>i_1" 418 1: (____) ( 0 0) V = 146 "inst_142>i_2" VAR# 169: (________) "inst_143>o" GRP# 128: BEG = 419, LEN = 2 ----- 419 0: (____) ( 0 1) V = 157 "inst_143>i_1" 420 1: (____) ( 0 0) V = 147 "inst_143>i_2" VAR# 170: (________) "inst_144>o" GRP# 129: BEG = 421, LEN = 2 -----
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................................21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus.................................................................................................... 22...
Guarkummi E 412 Paksendaja, stabilisaator Tragakant E 413 emulgaator, stabilisaator, paksendaja Kummiaraabik E 414 Paksendaja, stabilisaator Ksantaankummi E 415 Paksendaja, stabilisaator Karaiakummi E 416 Paksendaja, stabilisaator Tarakummi E 417 Paksendaja, stabilisaator Gellankummi E 418 paksendaja, stabilisaator, eleeriv aine Sorbitool5: E 420 magusaine, niiskusesäilitaja, sekvestrant, 1) tahke sorbitool emulgaator 2) sorbitoolisiirup Mannitool5 E 421 magusaine, paakumisvastane aine Glütserool E 422 niiskusesäilitaja
Varud 6 369 300 7 992 392 Kokku käibevara 6 671 411 8 363 221 Põhivara Materiaalne põhivara 174 845 288 749 Kokku põhivara 174 845 288 749 Kokku varad 6 846 256 8 651 970 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused 3 417 064 5 483 717 Võlad ja ettemaksed 609 397 722 322 Kokku lühiajalised kohustused 4 026 461 6 206 039 Kokku kohustused 4 026 461 6 206 039 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 300 000 300 000 Kohustuslik reservkapital 30 000 30 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 2 115 931 2 976 613
52 7242 8 54 3 5.26 55 9 3 0 0 3 53 155 16 9.36 155 10 1 0 0 1 25 1 0 0 1 25 2814 142 4.8 2799 9 2982 342 10.29 2958 11 140 11 7.28 141 35 8 0 0 8 6 2 0 0 2 28 1 0 0 1 33 1 0 0 1 11 23328 1478 5.96 23192 10 4 1 20 4 48 417 47 10.13 408 29 1 2 66.67 1 75 3845 504 11.58 3784 29 12 2 14.29 11 20 1 0 0 1 65 71 12 14.46 68 12 58345 6668 10.25 57097 15 1 0 0 1 12 1 0 0 1 9 1 0 0 1 15 15978 1598 9.09 15658 13 1 0 0 1 35 1 0 0 1 11 1 0 0 1 5
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Rendikulud 13 885 29,88% 13 491 30,45% 13 801 31,12% Ekspluatatsioonikulud 6 411 13,80% 6 087 13,74% 6 142 13,85% Reklaamikulud 4 835 10,41% 4 823 10,89% 4 686 10,57% Pangakulud 3 017 6,49% 3 107 7,01% 3 055 6,89% Valvekulud 2 159 4,65% 1 817 4,10% 1 478 3,33% Soojus- ja elektrienergiakulud 6 417 13,81% 6 506 14,69% 6 119 13,80% Materjalidekulud 3 629 7,81% 3 047 6,88% 3 110 7,01% Arvuti- ja sidekulud 2 177 4,68% 2 023 4,57% 2 434 5,49% Lähetuskulud 347 0,75% 321 0,72% 373 0,84% Koolituskulud 157 0,34% 163 0,37% 150 0,34%
2003 801 250,0 2003 395 252,5 2003 321 260,0 2003 468 260,0 2003 503 260,0 2003 776 260,0 2003 300 266,7 2003 318 266,7 2003 520 266,7 2003 729 266,7 2003 819 266,7 2003 246 270,0 2003 258 280,0 2003 780 280,0 2003 499 290,0 2003 144 300,0 2003 277 300,0 2003 298 300,0 2003 319 300,0 2003 399 300,0 2003 637 300,0 2003 728 300,0 2003 748 300,0 2003 768 300,0 2003 393 318,2 2003 447 320,0 2003 417 333,3 2003 714 333,3 2003 807 333,3 2003 264 350,0 2003 507 350,0 2003 703 354,8 2003 536 357,1 2003 702 366,7 2003 356 375,0 2003 508 375,0 2003 379 400,0 2003 778 400,0 2042.- 1. Ül.8.1 (Points: 3) Kopeerida fail hypoteesid.xls. Hoidke fail alles! Lahendada järgmine ülesanne: 1. Leht1-l rühmitada andmed
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ärikoolituse õppetool Marju Oja ÄJ-08 BRASIILIA MAKSEBILANSS Referaat Juhendaja: Avar Daniel Väimela 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 4 Maksebilanss......................................................................................................... 5 Brasiilia Liitvabariik .............................................................................................6 Loodus...................................................................................................................8 Majandus............................................................................................................... 9 Väliskaubandus................................................................................................
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
1.jaan.-29.veebr. 308 35 200 50 100 1.märtsist ... 333 40 200 50 100 Praetud fritüüris ribadena: 1.sept.-31.okt. 333 25 250 60 100 1.nov.-31.dets. 357 30 250 60 100 1.jaan.-29.veebr. 385 35 250 60 100 1.märtsist ... 417 40 250 60 100 Külmtööt Kuumtöö - t- Valmis- BRUTO lemiskao NETO lemiskao toote Nimetus g % g % kaal g Praetud tükkidena: 1.sept.-31.okt. 191 25 143 30 100 1.nov.-31.dets
Ülikool Akadeemia Nord KEEL JA KÕNE Koostanud: P1p Ago Kitsemets Tallinn 2009 Sissejuhtus.....................................................................................................2 Kõne sotsiaalne päritolu......................................................................................5 Keele struktuur................................................................................................ 6 Keele omadused...............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid..............................................
Guarkummi E 412 Paksendaja, stabilisaator Tragakant E 413 emulgaator, stabilisaator, paksendaja Kummiaraabik E 414 Paksendaja, stabilisaator Ksantaankummi E 415 Paksendaja, stabilisaator Karaiakummi E 416 Paksendaja, stabilisaator Tarakummi E 417 Paksendaja, stabilisaator 23 Gellankummi E 418 paksendaja, stabilisaator, eleeriv aine Sorbitool5: 1) tahke sorbitool 2) sorbitoolisiirup E 420 magusaine, niiskusesäilitaja, sekvestrant, emulgaator Mannitool5 E 421 magusaine, paakumisvastane aine
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 3 Kerli Vilimäe TOIDULISANDITE MÕJU SILMALE Kursusetöö Juhendaja: Elo Olonen Tallinn 2013 1.SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 2.TOIDULISANDITEST.......................................................................................................5 3.SOOVITATAVAD KOOSTISOSAD TOIDULISANDITELE, MIS ON MÕELDUD SILMADE TERVISE PARANDAMISEKS..........................................................................6 3.1.Vitamiin A.....................................................................................................................6 3.2.Vitamiin E.....................................................................................................................6 ...
TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante............................................................................
Aspects are only used in the past and future tense. When you are talking in the present tense, you can ignore aspects all together. The aspects are: Imperfective - Incomplete, ongoing, habitual, reversed or repeated actions Perfective - Actions completed successfully. The perfective aspect is not created by changing the ending. There are normally two words for each verb. One is the imperfective, the other is the perfective. Often these two words are closely related, but this is not always the case. (Often the perfective is simply prefixed with “По”). ) Жить, Прожить – live Любить, Полюбить – love Делать, Сделать - do, make Говорить, Сказать - talk, speak, say. Работать, Поработать - work Aspects in the negative Using the negative with perfective verbs indicates the person failed to do that action. Using the imperfective will normally simply mean that it didn’t happen. Я не позвонила - I failed to phone (perfective) (but I was expecte...
3 425 324 3 403 284 3 384 879 3 366 357 3 349 872 3 329 039 3 052 588 3 007 758 461 230 469 086 476 187 483 799 493 500 502 066 511 840 524 853 10 097 549 10 076 581 10 066 158 10 045 401 10 030 975 10 014 324 9 985 722 9 957 731 402 668 405 006 407 810 410 290 413 609 414 372 415 832 417 520 16 305 526 16 334 210 16 357 992 16 405 399 16 485 787 16 574 989 16 655 799 16 730 348 8 201 359 8 254 298 8 282 984 8 318 592 8 355 260 8 375 290 8 404 252 8 443 018 38 173 835 38 157 055 38 125 479 38 115 641 38 135 876 38 167 329 38 529 866 38 538 447 10 529 255 10 569 592 10 599 095 10 617 575 10 627 250 10 637 713 10 572 157 10 541 840 21 658 528 21 610 213 21 565 119 21 528 627 21 498 616 21 462 186 21 413 815 21 355 849
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-4...
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
investeeringute kava) 4500 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 44 514 032 29 402 942 0 15 111 090 0 0 44 514 032 sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 8 417 808 406 718 0 8 011 090 0 0 8 417 808 4500.0 Valitsussektorisisesed eraldised 27 487 008 20 387 008 0 7 100 000 0 0 27 487 008 4500
Töde ja öigus-e esimese osa peatükkide kokkuvöte I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas...
1. Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ...
Lk 415-416 Loomingus alustas ks kriitikuist oma kirjutist Andrei Hvostovi novellikogu Vrad lood kohta teadaandega:Andrei Hvostov on uus komeet kaasaegse eesti proosa taevas.Tohoh,mtlesin.Et miks komeet,miks uus ja miks alustab ldiselt snasuutlik kriitik oma kirjutist rhutatult kulunud kujundiga.Isegi spordiajakirjanikud komeedita enam tihti.Linud aastal ilmus Hvostovilt Loomingi Raamatukogus veel ka ajalooline jutustus Projektijuht Posse,hva olustikuehe maaling kaugaegadest. Lk 417 Vgivald vib kellelegi olla vahendiks,et harmoniseerida hiskonda.Vgivald on kommunikatiivne akt,ks suhtlemisvorme,seejuures supersotsiaalne.Ent vgivallal on ka transtsendentne,astraalne mde,raevus inimene lheb endast vlja.Chaneldiori raamatu negatiivne paatoson ngistav.Rgitakse teose tekitatavast okserefleksist.Mis nitab helt poolt,et autori pdlused epateerida tlgastuse kaudu on tppi linud.Teisalt viitab oksehimu muidugi lugeja rikkumatule fsioloogilisele reaktsioonile. Lk 418
mai.13 1 721 84 1 638 15 112 juuni.13 1 721 76 1 646 13 466 juuli.13 1 721 67 1 654 11 812 aug.13 1 721 59 1 662 10 150 sept.13 1 721 51 1 671 8 479 okt.13 1 721 42 1 679 6 800 nov.13 1 721 34 1 687 5 113 dets.13 1 721 26 1 696 3 417 jaan.14 1 721 17 1 704 1 713 veebr.14 1 721 9 1 713 0 Kokku 20 656 656 20 000 x Puhkemaja Laenuprognoosi tabel 2 aastaks Tähtaeg Annuiteet Intress Tagasimakse Laenu jääk veebr.13 20 000 märts.13 886 100 786 19 214 apr
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool PIIRANGUTE TEOORIA Referaat Juhendaja: lektor Tarvo Niine Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 3 1.Piirangute teooria kontseptsioon................................................................................................... 5 1.1. Piirangute teooria erinevad käsitlused...................................................................................7 2.Piirangute teooria rakendusala ......................................................................................................9 2.1.Piirangute teooria rakendamise eeldused .....................................................................
Vol. 41, pp. 271-286 (Tõlge eesti keelde: Akadeemia, nr 8, 1998) S e a 1 e , John R. 1995. The Construction of Social Reality. London: Lane S t 1 n i t z , Jerome 1960. Aesthetics and Philosophy of Art Criticism. Boston, Mass.: Riverside W e i t z , Morris 1956. The Role of Theory in Aesthetics. -- Journal of Aesthetics and Art Criticism. Vol. 15, pp. 27-35 W i e a n d , Jeffrey 1981. Can There Be an Institutional Theory of Art? -- Journal of Aesthetics and Art Criticism. Vol. 39, pp. 409- 417 Wittgenstein , Ludwig 1958. Philosophische Untersuchungen. Philosophical Investigations. 2nd ed. Oxford: Blackwell Zi f f, Paul 1953. The Task of Defining a Work of Art. -- The Philosophical Review. Vol. 63, pp. 68-78 1670 Margit Sutrop MARGIT SUTROP (sünd. 1963) lõpetas TRÜ ajakirjandusosakonna 1986. aastal. Kaitses magistritöö filosoofias Tartu ülikoolis 1991. aastal. Aastatel 1992-1997 täiendas end Oxfordi, Osloja Konstanzi ülikoolis. 1997 kaitses
TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide aktiivsuse säilitamine. · Töövõime langust põhjustavate vaegusnähtude (...
Nad on kirglikud ja fanaatilised. Nad on üksikud ja mahajäetumad. Sisemine motivatsioon sõltub kangelasest endast. Sophokles ei anna oma tragöödiates vastused. Küsimus on, aga vastust ei ole. Seevastu müüt on selline teos, kus on vastus, aga küsimust ei ole. Sophoklese teostes on õnne muutlikkus ja teadmiste eksimuslikkus. Euripides (485/4 või 480-406 eKr) Kirjutas 92 draamat. 1) ,,Alkestis" a 438 a 2) ,,Medeia" 431 a 3) ,,Hippolytos" 428 a 4) ,,Elektra" 417 a ? 5) ,,Hullunud Herakles" 416 a 6) ,,Troojalannad" 415 a kujutab trooja naiste saatust pärast seda, kui trooja on vallutatud. Kurb, masendav sõjamiljöö. 7) ,,Iphigeneia Taurises" 413 a ? 8) ,,Ion" 414 a 9) ,,Helna" 412 a uuenduslikkus seisneb selles, et kasutas müüdilist süzeed. Helena ei olnud trooja sõja ajal Troojas, vaid oli egiptuses, oli hea tegelane, ei teinud kellelegi halba. 10) ,,Orestes" 408 a
867 1301 Kiik Arvi Tartu 03:49:43 M20 256 109 Knostenbergs Toms Läti 03:15:32 M20 2032 2582 Koger Lauri Põlva 04:54:36 M20 1889 2580 Koger Margus Põlva 04:44:14 M20 895 983 Koik Kristjan Valga 03:51:03 M20 273 248 Kokorevas Vladas Leedu 03:17:04 M20 2089 1975 Kond Rasmus Tartu 04:59:33 M20 417 388 Kond Robert Tartu 03:25:51 M20 414 2920 Kondajev Deniss Ida-Viru 03:25:43 M20 1064 689 Koolmeister Siim Hiiumaa 03:59:05 M20 139 98 Koppel Kristjan Ida-Viru 03:05:58 M20 110 67 Lainevee Heiki Jõgeva 03:02:47 M20 393 436 Lepiksaar Madis Lääne-Viru 03:23:55 M20 1257 560 Lepp Priidu Tallinn 04:08:03 M20
35 Lisa 3 Tuha Talu OÜ kasumiaruanne 2008 Kasumiaruanne (kroonides) SKEEM 1 Äritulud 2008.a. 2007.a. Müügitulu 529 511 181 767 Muud äritulud 0 3 766 Äritulud kokku 529 511 185 532 Ärikulud Kaubad, toore,materjal, teenused 417 514 96 495 Mitmesugused tegevuskulud 114 436 72 444 Tööjõu kulud Palgakulu 40 944 16 354 Sotsiaalmaksud 14 324 5 446 Tööjõu kulud kokku 55 268 21 800 Kulum 37 175 39 582 Muud ärikulud 2 174 0 Ärikulud kokku 626 566 230 321
Intresside tagastamine 30 000 90 300 90 450 89 100 87 750 86 400 85 050 83 700 41 175 Laenude tagastamine 0 10 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 Väljaminekud kokku 661 000 1 220 958 1 416 271 1 414 921 1 418 571 1 417 221 1 415 871 1 414 521 1 371 996 Jääk perioodi alguses 0 379 000 238 042 -98 230 -433 151 -771 723 -1 108 944 -1 444 815 -1 779 337 Muutus perioodis 379 000 -140 958 -336 271 -334 921 -338 571 -337 221 -335 871 -334 521 -291 996 Jääk perioodi lõpus 379 000 238 042 -98 230 -433 151 -771 723 -1 108 944 -1 444 815 -1 779 337 -2 071 333 LISA 4
mitmete ensüümide struktuuris; Na loomade rakuvälistes vedelikes. Siseveekogud võivad olla, kas - vähetoitelised e. oligotroofsed, - rohketoitelised e. eutroofsed - keskmisetoitelised e. mesotroofsed. Eesti järvedest on 40% rohketoitelised. Soolasisaldus Vees võib soolasid olla 0...20...30% soolajärvedes ja tiikides. Ookeanide soolasisaldus on keskmiselt 3,5 % e. 35. Surnumeres on soolasisaldus vee pindmises kihis 30%, põhjas 33%. Surnumeri asub 417 m allpool mere pinda. Elustik bakterid, vetikad, arhed. Osmoos lahusti difusioon poolläbilaskva membraani kaudu väiksema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusest suurema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusesse. Läänemeres Taani väinade juures on merevee soolsus 1,5%, Põhjalahe põhjaosas on soolsus ainult 0,2%. See tähendab, et Läänemeri on riimveeline. Happelisus pH e. vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm e. vesinikioonide kontsentratsioon. neutraalne 6,5..
sotsiaaldemokraatide võimlemisrühmadega; liikumises 20 000 liiget Põhiseaduse eelnõud 1932 – Riigikogu eelnõu: otsevalitav president (veto, RK laialisaatmise ja ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamise õigus), Riigikogu 80-liikmeline. Läbikukkumise põhjused: poolt-propaganda puudumine jõuline vastupropaganda (sotsiaaldemokraadid, vapsid) osalemise kohustus +– 1932 (RK) 334 000 345 000 VI 1933 (RK) 162 000 333 000 X 1933 (vapsid) 417 000 157 000 1933: poliitilised skandaalid Tõnissoni ebapopulaarsed sammud pikk valitsuskriis krooni devalveerimine (27. VI 1933) üleriigilise kaitseseisukorra kehtestamine (11. VIII 1933) vapside tegevuse keelustamine "Vambola" ja "Lembitu" müük riigipöörde kuuldused tänavakaklused Uus põhiseadus (24. I 1934) Riigipea institutsioon (riigivanem), otse 5-aastaks valitav laialdaste õigustega (veto,
Kordamisküsimused Teema 1 1. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? a. - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida; - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada; - Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus; - Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. (1)jaotada tööoperatsioonid üksikuteks elementideks, et leida kõige otstarbekamad töövõtted 2)töötajate valimist võimete alusel (Ameerikas hakati kõige esimesena kasutama inimeste valimise l psühh oloogilisi teste) 3)tükitöö suurem tööviljakus, suurem palk 4)õigused ja kohustused olgu kõigile selge d.) b. Esindajad: i. USA metallurgiatehase peainsener Frederick Winslow Taylor (1856- 1915). Ta uuris või...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
